Meie Elu = Our life, August 30, 1984

              „I^ei@ Elu" 131'. m [Idm] im: NELJAPÄEVAL, 30. AUGUBTIL < THURSDAY, AUGUST 30 S
8B2S
eieElu" nr.3S (1800) 10841
ised Äinbergi D.Po
olid koos
EP ajal toimus Torontos palju
ste gruppide kokkutulekuid,
endati vanu mälestusi. Ka
gi laagri endised D.P.-d olid
dalal, i l . juulil Royal Yorgis
mbes 40-nelises koosseisus,
jad olid tulnud Kanadast,
ja Austraaliast. Kokkütui"
Igas yõis näha palju laagri-skaute
ja gaiae, rahvatant-a
sportlasi, kes edaspidises
d hästi läbi löönud. Olgumär-t
hubase kokkutuleku organi-
;8 oli tol ajal noor Helgi Kirss
Sooaru, kes abikaasaga tasus
rikkaliku lõunasöögi ja jöo-kokkusaamise
kulu. Kes üt-estlaste
hulgas pole heldeid ja
id inimesi? R,K.
eda ruumi ei olemis nad aasta
olid kinni pannud. Esto büroo
dis, et neil oli just seda ruumi
kuid unustas maakondadele
teatamata. Nüihiidlased said
ura ruumi.
luriõhtud korraldasid võitlejad
Ivapeo Eesti Maja juhtkond,
liäd üritused väärivad tunnus-
Rahvapeol kaeti laud õhtusöö-
SödO inimesele, mida Toronto
[s varem pole tehtud. Oli küllalt
ptjä ruumi, et sõber leidis sõp-itsüorkestrid
olid head ja män-kiina
vaheajata.
•
jgkäik oli parem kui 1972.a.„
fc ^saa :võrrislda Štokholmi Esto
L^iks oli meil vähe noorlröng>
Js? Miks korraldati Estp Visioo-unlejäte
peaproov samal päeval,
kellaajal? Kes tegid selle otsu-
Ikoitalduse? jäi tunne, et pidus-peremeest
polnud kodus.
latamata viperustele ja väikeste-
Klü8yigadele,ön Eesti Päevadest
ptjäte üldkokkuvõte tunnustust
süurevaeva nägijatele.
Is tuleks kunagi kõnealla Eesti,
ja Leedu pä^vajie ühine kol­imine?
elna
4 •:
V
hõeldud,
on õigus
fcrida oma
Ustuste
sioom
as-saarvatüd
^ e
ias ja'teistes'
da.
1
99
ja soovitab:
Läänekaare Posti­poiss"
kahes keeles
Vancouveri Eesti Seltsi häälekand­ja
„Läänekaare Postipoiss'* 30. aas­tapäeva
numbris kirjutab üks asu-tajiid,
Enno Lepnurm.sissejuhatavas
amklis muuhulgas:
„Mis puutub „Läänekaare" tule­vikku,
siis soovitan varakult hakata
mõtlema ajakirja paratamatuks ka­hekeelseks
muutmise üle. Meil va­nematel
on muidugi tuliselt kahju
eejti keele tagasiminekuks, tuleb
muidugi katsuda teha kõik selle säi*
litamiseks. Väga head eeskuju saame
siiij Rootsist ilmuvast „Rahvuslikust
Kontaktisf',| kus on tihti tegeletud
õigekeelsuse probleemide ja uute sõ- /
nade kasutusele võtmisega. Arvesta^
d^ aga realiteeti,tuleb nentida fakti,
et meie siin hariduse saanud noor ei '
ole oma läbilõikes mitte end võimeli­ne,
avaldama rahuldavalt eesti kee­les
(välja arvatud üksikud] ja selle
tõltu võivad ära jääda ka mitmed in-teligentsed
kaastöölised ja ka luge­jad.
Kuigi oleme eneste arvates jää­nud
eestlasteks, oleme samal ajal
muutunud Eesti päritoluga kanada-lasteks,
on ükskõik.kas soovime või
mitte. Kui me järgneval generatsioo­nil
ikka püsib soe süda pnia pärit­olumaa
ja rahva vastu ning nad saa­vad
koos käia, tundes end eestlaste­na,
valdavad seda keelt suuliselt, rää-
^ kides oma vanemate ja sugulastega,
võib olukorda luseda rahuldavaks
Meie Eta" kaastöölised ligidalt ja kaugelt, toimetajad ja lehe väljaandja Eesti Kir jastusJCanadas juhatuse Kui kunagi jälle saab vabaks kodu-liikmedkogussesidicoos
abikaasadega IS/jiJulilühiselehommiku-kohvile. Pärast teM maa. on ka väliseestlastel võimalu-
|; Foto — S. Preem sed teised. Väga hea eeskujuna võiks
tuua Juta ja Peeter Ristsoode poolt
tpimetatud ,,Esto Americat". .Sellel
ajakirjal on stiili ja ta ümber on koon­dunud
hulk meie nooremaid aktiiv­seid
haritlasi. Võibolla tuleks meie
Vancouveri Kultuuri Ühingul nLää-nekaare"
toimetamine võtta enda kätte'
a see muuta üle lääneranriikuliseks.
Maakondade Päeval, Royal York hotellis lasti laulul kõlada. Vasakul
peakorraldaja Johatines Vihma, paremal lauljatar Elna Libe. Kaas©
löövad pillimehed August Alaver, August Tuvikene ja V. Niinvee.
Foto — Robert Kreem
Arvaniusi ja andmeid
raaiinatunäitusest
99
vene ema TORONTO EESTI
MEESKOORI
9 0 (H lauluhärjutus jä hooaja avakoosvii-bimine
on teisipäeval, 4. septembril
Augustikuu keskpaigu jõudis rezhiimlaagrite asutamine oli selle kell 7.30 õhtul Žesti Maja keskmises Meie energiline Juta, mis.Sa arvad
Ä s e mandri lugejani Aili Helmi tipptulemus. saalis. sellest?
dokumentaal-romaail ,-Režiim - Sõja ajal ja kohe pärast selle lõppu Koori aastaDeakoosolek toimub sa- '-läänekaare" toimetaja on lisa-see
kõlab uhkelt". See on eest! Erikomisjonide (OK) poolt rakenda- ^^^s iärmisel teisinäPval ii Jn sellele omapoolse märkuse, soo-naise
kannatuBtee järgmine aste tud tavaline karistusmäär - 10 aas- . J.j | n õhtul Kfii ai knnri ""^^^^ südamest, et,.Läänekaare Pos-
Nõükogude okupatsiooni ahelais, tat vabadusekaotust - osutus eba- kokkutule- ^^^^^ ^^^^ Vancouveri Eesti
kus tänaseni pole midagi muutu- ratsionaalseks. Ei olnud enam endi-nud/
moodustades selle triloogia sedFelixEdmundovitshi ja Solovets-kölmanda
Uöite. Eelmisteks olid ki saarelaagrite ajad, millal vangid
„Kuradir ei ole varjii" (1979) ja viit aastatki laagrielu vastu ei pida-
„Vägivallamaa" (1982), mõlemaid nud. Inimene oma erakordse kohane-piiratud
arvul veel saadaval Et an- misvõimega hakkas isegi Stalini
da lugejale ettekujutust uue teose koonduslaagreis sellega harjuma, et
sisutõsidusest toona ja jätkuvas kümme aastat ära istus ja siis lahti
, >xx 1 . . . . Seltsi häälekandjaks, ja et ingliskeel-kuist
0 ^ võtta koon organisesnmi- ,33,1^53^ ^^^^^^^ j^gt^^g
se huvides. •.
Uued liikmed teretulnud.
T.E. MEESKOORI JUHATUS
cDlupoliitikas, avaldame raamatust
dljärgneya katke, lõpetades mo­mendiga,
millal jõuab Predshaht-najasse
uus sajapäine naistetapp,
nende hulgas rida eesti naisi, ilm­selt
ka raamatu autor.
gil määral isegi kultuurse psüühilise.
keskkonna. ; ' •
Nii oli Stalin oma reformiga teinud
saada lootis. See ei olnud sotsialismi
ülesehitamise plaanidega kuidagi
kooskõlas. Visad vangid, kes enne
karistusaja lõppu' surra ei osanud,
kutsuti pärast karistuse kandmist heateo oma tõsistele vaenlastele ja
laagriülema juurde, kus neile teatati, karuteene oma väiksematele vastas-et
noh, vaadake kodanik, teile on tele. Need viimased oma meelest—.
,.Vangide sorteerimine oli Vene- määratud veel üks kümme, nii et istu- ja ka paragrahvi järgi - nagu ikka.
maal 1949. a. kevadeks enamvähem ge aga edasi... 1949. aastast alates poliitilised vangid, pidid oma karis-lõpetatud.
Beria oli ellu viinud Sta- ratsionaliseeriti see tülikas asi karis- tust kandma vene rahva parima osa,
tusmäära tõstmisega kahekümne tõeliste sulide, varaste, retsidivistide
viiele aastale, millele tavalfselt lisati ja parandamatute kurjategijate selts-veel
viis aastat asumist.
kahekeelsele,,Esto Americale".
..MEIE ELU''
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
Ilmus Herbert Salu
uus esseedekogu
Nii voolasid värked vangide mas-
Dotsent Herbert Salu järjekordne
teos kannab hoogsat pealkirja „Ki-hutav
troika" ja Olev Miviker on raa-konnas.
Toorus, vargus ja tobedus matule kujundanud ka hoogsa k«a-olid
selle vanglatäite kolm hüüdsõna, neümbrise.Teose esimene peatükk
sid laaereisse 1949 a alates neaaP vendlus, võrdus, vabadus ongi pühendatud sajand tagasiulatu-vacuiaocu
nxaxuau uaxux.co. x..ax.u- laagrcissB 1949. a. aiates peaae- prantsuse revolutsionääridele oli oi- vale vaatlusele vene kirjandusest ia
1. i 4 1 . * •• * * . . . . gu eranditult, karistusega 25-}-. Kori- l , j M J J. J . . -jn vdie vaauuseie vene Kirjanausesi ja
muhstest kurjategijatest - vägista- dorikohtud - nii kutsusid vangid ise n,"^- Nende „sügavad traditsioonid vaimsusest, mille nihilismi ohvriks
jäist, mõrtsukaisti ja teeröövleist Erikomisione kusiuures mõned asin kaugesse tsaa- on langenud peale Venemaa nüüd ka
eraldi rezhiimlaagreisse. Need rajati tSS^^^^^^ riaega ja mingi ühiskondliku ega po- pool Euroopat, rääkimata Balti rii-endiste
sunnitöö-laagrite kohtadele ^ P k s ' ' - tPeutsP^idpHacsi-npndpkät korra muudatus ei ole või- kidest. Järgmine peatükk „Boheem-n.
mp «innlt WnKnd vnH kn \cnr^ ^ L t t u s ^ S õ ^ 6 ^ ^ ^ '^^^ likvideerima. Jane ja lohe" käsitleb kirjaniku ja
l ^ ^ s : ^ . S d - S ^ ^ .g.a_^ekor^^^^^^
mist;'
lini geniaalsed ideed sunnitöö kaota­miseks
„ülihumaanses" sotsialismi-riigis.
Kõige raskemate kuritegude eest
karistatud kodumaa-reetjad ja rahva­vaenlased
eraldati harilikest, healoo-ja
mitte ainiilt kohad, vaid ka kord ja
kombed jäid seal endiseks.
Väärskete rezhiimvangide hulgas
tekitas eksiarvamusi Stalini motiiv
sunnitöö nimeliseks- kaotamiseks.
Esitati oletusi, et Churchill ja Roose-velt
seda juba Teheranis olevat nõu-dud.
Mõned arvasid, i et küllap
„ vunts" nüüd ise pärast nii suure sõja
võitmist veidi häbenema hakkas, et
tema krooniks veel niisugused tsaari­aegsed
igandid esindvad. Ei need ega
oma armee endised ohvitserid — ja
need said ka endise kümneaastase
karistuse.
"Suure ümbersorteerimise puhul
1948.a. jäid paljud neist „kerge-maist"
poliitilistest kurjategijaist
mest maailmasõda. Juba vahepeal-kirjad
nagu „Kohvikud", „Erooti-y
. ka", ..Religioon", „Skandaal Vane-
. muises" viitavad sellele, et autoril on
Taolised inimtüübid on võtmas õnnestund avastada otsekohest aja-peagi
oma kätesse ka Eesti tulevase kirjanduslikku materjali aastast
saatuse. Dn alanud esialgselt vähe- 1919. kui noored kirjanikud ja kuns-rezhiimi
alla" arvamata ja sattusid mait 20.000 vanglaelaniku toomine tnikud iseseisvuse sünnirõõmus pil-varäste,
röövlite ja mõrtsukate laag- . Muuga suursadama ehitustöödele ja dušid soome tantsijannat „Vanemui-reisse,
kus elamine ja olemine psüü- kõrghoonete ehitamine 800 soomlase ses" mädamunadega. Herbert Salu
teised arvamused osutanud kuigi hiliselt oli päris põrgu. ennastsalgaval hoolel, kuhu nad hil- uue teose kohta võiks öelda, et see
suurt asjatundmist. Kommunist," na- Rezhiimlaagreis oli aga valitud jem amnesteerituina koos oma pere- asetab eesti kultuüriprobleemid üld-gu
Stalin ise oli öelnud, on iseäralik koosseis ausaid inimesi, teadlikke või kondadega asuvad elama. Vene ema kultuurilisele taustale ja püüab kor-inimene
ja üks tema iseärasustest on kogemata nõukogude korra, vene sigituslõbu pälvib jällekord ordeneid vata eesti esseistika nappust nii mi-au-
ja häl^itunde täielik puudumine, ülemvalitsuse, kommunismi ja Sta- — nende kuritegelikest värdjaist on nevikus kui olevikus. Rängasti aga
Sõda oli lõppenud jilba nelja aasta lini enda vaenlasi, tõelised poliitili- saanud vallutajad ja „Püha Emakese eksib eelarvamuslik lugeja, kes ar-eest,
aga„sõjasüüdlaste" ja „rahva- sed vangid, kes rautatud barakius- Venemaa" piiride laiendajad ookea- vab, et esseistika on igav lugeda —
vaenlaste" vool vangilaagreiöse pi- test ja trellitatud akendest, hagu ka nist ookeanini ja varsti veel kauge- Salu raamat on tulvil elu, ideid ja
gemini kasvas ku[ vähenes. Vanu pikemast tööpäevast hoolimata ku- male. sündmusi. Kirjastus: Välis-Eesti &
laagreid laiendati ja asutati uusi, Si- jundasid eneste jaoks soodsa ja min- JOONAS UULU SMP, Stockholm 1984.
ber. Venemaa ja isegi piiripoolsed
väiksemad liiduvabariigid olid täis
taiga- ja tundralaagreid, soo- ja ra-balaagreid,
suuri laagrilinnu ja väik­semaid
laagrisaari. Pölaarjoonetagu-ses
Vorkutlagis loeti vangide arvu
veerand miljoniga, aga oli teisi „kes-kusi"
ja rajoone, kus „kinnipeeta-vaid"
oli üle miljoni. Rahvaloendusi
Venemaal sellel laagrite hiigelajastul
ei korraldakd^agä vaevalt andmeid
vangide arvust neisse kõigiti võltsi­tud
„tulemustesse' rohkem oleks
pääsnud, kui neid leidub 1939. a.
rahvaloenduse protokollides ja tööt­lustes.
Optimistid hindasid vangide
arvu 1949.a. viieteistkümnele, pessi­mistid
kolmekümnele miljonile hin­gele,
äga vaevalt need tõest kauge­male
oleks jäänud, kes mõlemad mil-joniarvud
kokku oleks võtnud.
Suurgeenius Dzh*ügashvili, kes
maailma avalikkuse ees peale raske
generalissimusetöö tegeles küll leni-
. nismi, küll keeleteaduse, küll sotsia­lismi
majandusküsimustega — oli te­gelikult
palju aega pidanud kulutama
oma sunnitöö- ja kinnipidamis-me- Opetijis)^@ Konverentsist osiavõtjad 9. juuISl
a.
lati kirikus.
Foto ~ Lembitu Ristsoo
Esto '84 ajal GoUege Parkis toi­munud
raamatunäitus, mis hõlmas
ka eksliibriste ja vanade maakaar­tide
näituse, võlus külastajaid nii
väljapanekutega kui ka kunstilise
kujundusega. Kuna kõrvalruumi^
des asus ka teisi näitusi, oli raa­matute
ja muude huviobjektide
vaatlejaid alati rohkesti.
- Maitsekalt korraldatud raaniatu-näitus,
mille koordinaatoriks oli Ai­no
Müllerbeck, tõi ühe osa meie vii­mase
kümne aasta vaimuloomingust
vaatajaskonna ette imetlustäratava-na,
ergutades osavõtjaid raamatute­ga
tutvumisele ja nende omandami­sele.
Olenedes ruumi avarusest,olid
väljapanekud asetatud üksteisest pa­rajasse
kaugusesse, mis võimaldas
iga raamatu kõrvale lisada kaarti
autori nime, raamatu pealkirja, sisu
lühikokkuvõtte ja ilmumisaastaga.
Selline esitusviis aitas külastajail tut­vuda
trükistega vajalikus ulatuses..
Näitusega kaasuv raamatukata-loog
— mitte näitusekataloog — mil­le
koostajaiks olid peamiselt meie
noorema generatsiooni raamatuko­gunduse
eriteadlased, esindab eesti
raamatut a. 1970 -1984. Seega võõrsil
ilmunud kirjavara.
Kataloogis mõeldakse eesti raama--
tuina trükiseid, mis kirjutatud eesti
keeles, mille autoreiks on eestlased
ja mis käsitlevad eestialalist aines­tikku.
Vajalikud andmed ilmunud
raamatute kohta saadi raali abil.
Eelnimetatud ajavahemikul on
saada olevail andmeil ilmunud 858
raamatut, millest näitusel esitati um­bes
250. Väljapanekute valik ei toi­munud
autorite või teoste paremuse,
vaid autorite-vahelise tasakaalusta­mise
alusel. Selektsiooni lähtepunk­tideks
olid: teose uudsus, ainevald, et
iga autor oleks võimaluse korral esi­tatud
vähemalt ühe tööga ja et kõik
kättesaadavad lasteraamatud, ka
need, mis tõlgitud võõrkeeltesse,
oleksid laual. Ühtlasi, et kõik eesti- ja
baltiaineiised raamatud oleksid näh­taval,
et võimaldada nende tutvus­tamist
ka mitte-eestlasile.'
A. 1970-1984 ilmunud trükiste hul­gas
on: laste- ja noorsooraama-tuid
- 43, proosateoseid - 97, luuletus­kogusid
- 72 ja teatmeteoseid - 504.
Kataloogi on lisatud ka monograafi­aid,
broshüüre, maakaarte ja perioo­dilisi
väljaandeid.
Raamatud lebasid laudadel oma­vahelises
suures sõpruses, nagu
oleks neilegi meeldinud tasakaalus­tamise
idee. Nende kaante vahelt aga
hõõgus mingit sõnatut kutsumust,
mis ahvatles külastajaid mtiügilaua
lähedusse.
MÜÜGILAUD
Vastupidiselt näituselaudade vai­kusele,
valitses müügilaua ääres ra­hutus
ja ärevus. Publiku küsimustele
ei leitud alati vastuseid ja müügilaual
ei olnud sageli seda! mida sooviti.
Tuli juhatada mujale.
Müügilaud ei "olnudki mõeldud
kõikehaaravana, vaid ainult neile au­toreile
ja kirjastusile, kes olid selleks
avaldanud soovi. Laualt kadusid
ünekiiresti S. Ekbaum'i Tnimene In­gel'
ja W. Oser'i ja T. Salasoo 'Eesti
- keel algajatele'. Viimast ühes kasetti-dega
on jälle võimalik saada Toron­tos
nii Eesti Abistamiskomitee kui ka
•Meie Elu' äris. Ootamatult suur
nõudmine esines ka muusika osas.
Korraldajad tegid siiski oma pari­ma
ja neljakümne kuuest müügil ol­nud
erineva tiitliga objektist realisee­riti
340, kaasa arvatud videolin­did
ja heliplaadid. Helilintidelgi
oleks obud ostjaid küllaldaselt, kuid
neid polnud müügil üldse.
Raamatuid, heliplaate ja videolin­te
omandati järgmises ulatuses: vi­deolinti
'Estonians for the Record' —
57, vastselt ilmunud raamatukata­loogi
- 50, Ed. Tubina heliplaati, mille
järgi nõudmine oli suur, kuid mida
polnud kogu aeg saada - 32, V. Kim-berg-
Kotkas'e 'Karjane läks karjaga'
-15, E. Eerme 'Eesti eksliibriste kogu
välismaal' • 12, A. Küngi 'A Dream
for Freedom' -11, '1944. aasta' - 9, R.
Kreem'i 'Vandega seotud' - 8. Neile
järgnesid; B. Alver'i 'Uued luuletu­sed',
S. Ekbaum'i 'Õhumärgi all' jaU.
Karuks'i'Kodakondur'.
Tunti huvi Vi raamatute vastu,
millest korraltjajail endilgi polnud
aimu. Otsiti 'Saaremaa raamatut' ja
A. Lindgren'i lasteraamatut H. Nõu
tõlkes. Näis, et huvi eesti raamatu ja
muusika vastu oli suurem kui oodati.
Isegi Hiiumaa kaarti, mis ilmus näi­tusele
alles lõpupoole, osteti 7,
Väiksele lisalauale oli paigutatud
varem ilmunud raamatuid, millest
jäid meelde: Fr. R. Kreutzwald'! 'Ees­ti
rahva ennemuistsed jutud', vabarii-giaegse
'Päevalehe' lisa noortele
'Laste Sõber' ja 'Lingiaad'.
Suurimat huvi tunti siiski laste­raamatute
ja eesti keele õpperaama­tute
vastu.
EKSLIIBRISED JA MAAKAARDID
Raamatunäituse alanäitustena toi­mus
samas ruumis ka eksliibriste ja
vanade maakaartide näitus.
Esimese neist kujundas nooremate
jõudude kaasabil kauaaegne eksliib­riste
koguja E. Eerme. Ta kolmeküm­ne
tuhandelisest kogust oli esitatud,
umbes.250..Näitus oli pühendatud.J,
Naha, E. Kõks'i ja A. Vilms'i mälesl
tuseks. Huvi eksliibriste vastu oli
suur, sest mitmed nägid seUist harul­dast
väljapanekut esimest korda.
Paljud külastajad soovisid isiklikult
tutvuda E. Eerme'ga, et saada and­meid
eksliibriste ja nende loojate
kohta.
Uudse ja omapärase vanade maa­kaartide
näituse korraldajaiks olid L.
Kõiv-Amolins ja R. Amolins. Näitu­se
teemaks oli — 'Kartograafia ja
Livonia'. Livoniaga ivanadel kaarti­del
märgitakse Eestit ja Lätit. Kaar­did
olid nii nende endi kui ka teiste
kohalike eestlaste isiklikest kogu­dest.
Kõige vanem neist pärines 16.
sajandist, kõige uuem — 18. sajandi
lõpust. Nende kõrvale asetatud gra­vüürid
eesti linnadest ja rahvarõi-vaist
ulatusid 300 a. tagasi. Kuigi
kaartide mõõtmed olid ebaõiged ja
mõnedki linnad ning kohad puudusid
— ühel kaardil Pärnu jõgi suubus
Viljandi järve — meeldisid need rah­vale,
sest veekogudel ujusid pardid ja
linnatänavail kõndisid inimesed.
Tänapäeva maakaartidel me neid ei
kohta.
Ei saa mainimata jätta ka seda, et
raamatunäituse müügilaud kujunes
tahtmatult üldiseks informatsiooni-bürooks.
kust küsiti kõike võimalik­ku,
peamiselt aga ESTO-ga seoses
olevaid üritusi.
Sooviti teada, kas ESTO VlSIOO-NI
avamuusika tehakse helilindina
rahvale kättessadavaks. Miks ei ole­vat
'peakorteri' Royal York'i seinale
pandud välja plaani üle linna laiali
paisatud näitustest ja nende lähedu­ses
asuvaist söögikohtadest? Kus
näidatakse filmi Jeesusest? jne. Vii­mane
jäigi vist paljudele nägemata.
KATALOOG
Raamatunäituse suurimaks ja üht­lasi
jäädavamaks saavutikeks on siis­ki
raamatukataloog, mida Rootsist
külla sõitnud eesti arhivaarid innuga
omandasid. Kataloogi on veel võima­lik
saada Aksella.Lokk'ilt - tel. 486-
5638. '
Aastase suure töö. hoole ja armas­tusega
ette valmistatud raamatunäi­tus,
mida külastas umbes viis tuhat
mimest, pnnestus kõigiti. Kunstili­sed
kujundajad — Piret Sarapuu ja
Lembit Soots — saavutasid soovitud
eesmärgi, mida aitas omalt poolt suu­rendada
ruumide avarus ja hea val­gustus.
'
Nii näituse koordinaatori, Aino
Müllerbeck'i,kui ka eksliibriste näi­tuse
korraldaja. Emil E^rme, ühiseks
arvamuseks oli — noored tegid JR
van^d aitasid kaasa.
ELLEN MARTENS