Meie Elu = Our life, August 30, 1984

              ) • • •••
I • M E L J Ä P Ä E V A L , SO. AUGUgtiL - THÜRSDAY, AUGUST
Published jby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958, Broadview Ave,, Toronto, Oht. Canada, M4K 2R6
Tel..466-0951'V..;-^ [ •. v'
Toimetajadf H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr.; New Milford, N.I.,ÜSA,
Tel. (201) 262^7Ä •
- ..iVfeie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Aput. AvWeileri algatusel 1950.
„MeiaEIu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadviev/, f
Ave., Toronto, Önt.M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.
5 p.l., esmasp.Ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ. _ .
„MpiE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a.|40.00,6 k. $22:00,'
3 ki 115.50. USA^sse i - 1 a. $44.00,6 k425.00,3 k. §17.00. Üle»
meremaadesse - 1 a.^48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. ' '
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. §28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhüpostilisa USAtsse:.l a. $30.80, 6 k; |15;40. Õhupostilisa
ülernemmaadesse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00.
^,Meie Elu" m, 3S (1800) 1984
B33
Saksa leht:
Eestlased s
rahvusliku identsuse
j üksiknumber-75e /
KAiulut\ishinnad:l'teil ühel veerul - esiküljel $5.50,
, tekstis ^5.00, kuulutuste küljel $4.75.
Supervälisminister: ^Mina kõnelen teie kõigi eest!"
LUGEJA KIRJUTAB
listiHiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiesiiiiii II iiiiiiigiiHiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^^^
9 00 puudujaa
0 ®. ®
Leels®t@I snEvekuudel tavaliselt ei
sünni midagi olulist: ifiimesed ]&
asutused naudivad suvepuhkust,
sündmustele ei pöörata suuremat
tähelepanu ja seepärast sündmuse
lekitajad on passiivses olukorras.
Kuid 1984. aasta suvi on erakord­selt
tähelepanuvääriv, sest ajaloo­lised
perioodid tungivad peale ja
vajavad lahendamist.
Eraldame neist sündmustest ja
arenguišt kolm oluliseniat: 1. Ka­nada
löderaalvalimised. 2. Presi­dendivalimised
USA-s. 3. Arengud
majandusmaailmas. Need sünd­mused
ja arengud eil toimu meie
(3nda rahvuslikus kehas. Kuid need
[puudutavad oluliselt ka meid, kuigi
oleme arvuliselt liiga väiksed, et
leis arenguis oluliselt kaasa rääki-areng
Kanadas on
kampaania korras oma viimases
faasis ja 4. septembril on igaühel
meist oma hääl valimiskasti lasta.
Nagu teame, võistlevad omavahel
liberaalide liider ja praegune pea­minister
J. "l^urneFJa konservatiivi­de
liider B. Mulroney. NpP liider
Ed Broadbent peab Kanada tava
kohaselt leppima piiratud ootuste­ga^
kuigi NDP poliitilise kaalukee­lena
mängib parlamendis olulist
J. Turner on näidanud saamatut
kampaaniat ja teihud rida käitu-misvigu.
Nähes oma kampaaniat
jooksmas karidele, on ta kutsunud
poliitilistesse yaielustesse ka endi­se
peaministri P.E.Trudeau. Ometi
tulenevad liberaalide silmapilgu
mskused just Trudeau senisest po^
lutikast ja isegi liberaalide endi
odades tekkis Trudeau-vastane
meeleolu. Sidudes Trudeaud vali-miskäiku,
näidatakse, et liberaali­del
on side alles endise peaminist­riga
ja seda peavad märkama ka
valijad. Trudeau viimasel tunnil
sekkumine ^ voibTurnerile ainult
kahju teha.
Mulroney on osutunud sujuvaks
ja endakindlaks vaidlejaks, kuigi ta
pole poliitilises elus varem esine-md.
Sellisena on ta j poliitiliselt
„puhas leht", millele ta võib nüüd
kirjutada oma loogilisi arusaamisi
majanduspoliitilisel pinnal. Riigi­elu
juhtimise alal on ta end kiiresti
kurssi seadnud.
Pole siis ime, et avalikku arva­mist
analüüsivate institutsioonide
tuletused Turneri nin^ Mulroney
ioisas näitavad nagu Vestman ja Pii-bjBlehe
mängu, kus kord on üks ja
teinekord jälle teine päal. Viimase
katsehääletuse kohaselt on Mul-mey
jõudnud ette Turneris^.
Kas Mulroney v;bi Turner, mõle­mad
on poliitiliselt keskliini me­hed.
Kuid Turnet yeab järel 15
aastat kestnud lil^eraalide poliiti­list
hoiakut ning eksisamme ja see
m temale ballastiks. Kui poliitikas
on moraali, siis moraalsete arusaa­made
kohaselt on konservatiividel
seekord õigus asuda Kanada juhi­kohale,
et ülekoormatud laeva juh­tida
upesti kiilivette ja vastnrõõm-samale
tulevikule.
Valimised või mitte valimised —
endiselt, jääb olulisemaks problee­miks
majanduse areng ja sellega
kaasuv tööpuuduse likvideerimi­ne.
USA on oma majandusega eri­seisundis.
USA dollar on kõrgsei­sus,
intressimäärad on ülesse läi°
nud, inflatsioon on peatatud, tarbe­kaupade
hinnad on langenud.
Võõrkapital voolab sisse intresside
ajel. Kuid negatiivse nähtena esi­neb
175 miljardi-dollariline eelar­ve
defitsiit. USA väliskaubandus
on 130 miljardit dollarit defitsiitne.
Tulemuseks on töötute arvuline
tõus 1,2 miljoni inimese võrra. Siit
selgub, et positiivsena näivad ma-
, janduslikud nähted osutuvad vaat­lusvälja
teisel poolel negatiivsete­na.
'
Ajutiselt Euroopa tööstusmaad
on majanduslikus võidus. Inglis­maa,
Saksamaa, Prantsusmaa ja
isegi Itaalia üldtopdangud näita­vad
tõusu ja see tähendab ka tööta­jate
suuremat rakendust. Ometi te­kitab
USA kiire majanduslik edasi­minek
ja dollarikurss majandusli­kes
vaatlejais omajagu muret, sest
kiardetakse, et USA edusammud ei
saa olema suurema permanentsu-sega.
ÜSA dollari väärtus võib kiiresti
kukkuda koos intressimääradega
ja see võib põhjustada tormijooksu
sissevoolanud väliskapitalile. Jä­relduseks
oleks uus segadus ma­jandusilmas,
ka USA-s endasi: USA
võõrkapitali investeeringute kind­lustamiseks
on kustutanud isegi
30% mahaarvestuse aktsiainves­teeringute
tuludest, et USA aktsia­turgu
teha võimalikult atraktiiv­seks.
Olukorra hoidmiseks on USA
deklareerinud eritüüpi bondide
väljaandmise välismaa ostjatele.
Need bondide ostud oleksid ÜSA
valitsuse juures anonüümsed ja
seega maksuvabad.
USA oma suure majandusliku
võimega on võimeline mängima
oma huvides teiste maade suhtes.
Kuid millised manipulatšioonivõi-malused
jäävad Kanadele? Kanada
on alati olnud oma suure naabri
mõju all ja olukordade muutudes
saab ainult järgi sörkida nähetele
USA-s. Seepärast olenemata sel­lest,
milline erakond saab 4. sep­tembri
valimistel enamuse, ei ole
ka uuel valitsusel vabu käsi selle
olukorra parandamiseks, mis jää-^
nud pärandiks P.E. Trudeau 15 aas­tat
kestnud majanduslikust hooli­matusest.
Sest 15-ne aasta jooksul
arendati trudeaulikku riigivalitse­mise
filosoofiat, kus maksumaksja
raha pillati paremale ja vasemal®,
küsimata kust see raha tuleb.
fiiiiiiiiitiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
laulgi ühes lugeja kirjas mind eesti
soole varjuheitvaks kritiseerijaks
peeti,võin kinnitadal et enamus minu
kusimusil on esitatud puhtast uudis­himust.
Nii tore oleks teada, miks
ühes ajalehe numbris avaldatud tea­de
lauljate vahekorra vennalikkusest
paar numbrit hiljem kristlikuks kuu­lutati.
Huvitav oleks ka kuulda,kas
matslik sealiha herneste ja (ühe) kar­tuliga
rahvapeo toidiikaördil sai pee­ne
prantsuspärase kirjelduse ilma vä-ö
0 •
gikaika vedamiseta. Et mõnele minu
uudishimu ei meeldi, selgus juhusli­kul
kokkupuutumisel ühe tuntud
skaudipäälikuga. Nagu team^,toimu-sid
maailmalaagri suurlõke Kotka­järvel
ja, „Rummu Jüri" Seedriörul
ühel ja samal õhtul. Oletades, et sel­line
kokkusattuvus ei juhtunud suu­rest
sõbralikkusest, olin huvitatud,
millised jonnimehed selle olukorra
põhjustasid. Vastusena kästi mul vii­sakalt
küsida. Kuid enne kui s&in.
,M^ie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis eiüktu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesöbivuse
korral jätta avaldamata.
Umbsõlmi
Lõuna-Aafrikas
„Meie Elu" 2{ aug. s.a. „Nädala-kroonika"
esimest lõiku, mis kirjel­das
olukorda Lõuna-Aafrikas — on
võimata tõsioludega võrrelda. Sam
Nujoma on SWAPO (South Western
African Peoples Organisatipn). juht
— see on õige, kuid sinnapaika artikli
tõed lõpevad!
SWAPO ei ole kunagi soovinud
kuubalaste väljatõmbumist Angoo- ^
last, sest Angoola valitsus ja ka
SWAPO püsib ainult Kuuba sõdurite
ja Vene nõunike/relvade najal. See
fakt on mitmekordselt tõestatud Lõu-na-
Aafrika Vabariigi (LAV) väeük­suste
äkkrünnakutega SWAPOlaag-reile
sügaval Angoolas. Sealt on saa­dud
vange — kuubalasi ja mõned
venelased.
Teiseks — ÜRO nõudis kõigi võõ­raste
vägede väljatõmbumist Namii-biast,
et seal pärast iseseisvumist
saaks ausaid ja rahulikke valimiBi
läbiviia [ÜRO art. 435). Sellekohta
tunneb LAV, et Namiibias ei saa
ausaid valimisi pidada, kui naabri-maal
on võõra riigi 25 000 hästirel-vaštatud
sõdurit. Sel põhjusel LAV ei
luba Namiibia iseseisvumist enne,
kui kuubalased on Angoolast lahku­nud.
ÜRO pole aga, kuubalaste välja
tõrjumiseks sõrmegi, liigutanud, tal­le
näib praegune poliitiline olukord
meeldivat.
Edasi on artiklis kasutatud sõna
..partisanid" SWAPO jõukude ja ka
UNITA sõdurite kohta. SWAPO:
,saab Angoola valitsuselt tuge ja toe­tust,
UNITA aga võitleb sealse mark­sistliku
valitsuse vastu.
Lõpuks püüab nimetatud „Näda-lakrooniga"
artikkel näidata nagu
LAV takistaks Namiibia iseseisvu­mist.
Portugali valitsuse ja vägede välja-tõmbumine
1975.a. Angoola iseseis-vustamiseks
— jättis mõnesuguse se­gase
olukorra. Moskvas väljakooli- ^
tatud alati hüppevalmis konspiraato­rid
oskasid vaakumi kasutada ja või­mu
haarata. Sellele marksistlikule
vähemusvõimule tekkis Angoolas
vastuaktsioon UNITA vabadusvõit­lejate
näol. UNITAL oli algul hea
edu, Agostinhö Neto kommunistlik
valitsus oli varisemise ohus. Tema
võimu päästsid Nõukogude Liidu
poolt lähetatud kuubalastest palga­sõdurid.
Venelaste malekäigule vas­tuseks
suunas USA ja LAV abi UNI-
• TA võitlejatele. UNITÄ edu vaibus,
kui Carteri valitsus nende toetamise
ära lõpetas.
LAV ei õle Namiibia konfliktis
süüdi; seda on Nõukogude Liit, mis
oma küsimuse vabandust palumise
ja härra skaütmasteri tiitliga piken-datult
uuesti esitada, anti mulle kor-raidus
mitte rääkida asjadest,mis mul
„üle pea käivad". Ja nii jäigi mul
teadmata,kas tolle kokkusattuvu-se
põhjustas Seedrioru meeste jonn
või ÜEP juhatuse põikpäisus. Vae­valt
Võisid süüdi olla skaudijuhid,
kes oma seaduste kohaselt isiklikud
huvid üldsuse omadele allutavad.
Eelnenu ja laagrikirjelduste lugemi­ne
kinnitavad, et Torontos kehtivad
rahvusliku kasvatuse põhimõtted on
mulle tõepoolest „üle pea käivad"
KAS VÕIKS asjaosalised minu puur
dulikü arusaamise täiendamiseks
selgitada,miks kaks väga olulist eesti
üritust toimusid samaaegseh. ning
miks viidi mitusada eesti noort ter­veks
päevaks Muskoka ümbruse ka­nada
muuseumidesse, kuid ei peetud
vajalikuks terves koosseisus osa võt­ta
mõnest ÜEP kultuurilisest üritu-
Esto Mutual Fund Ltd.
20. augustil 1984 aktsia hind
1.12
145 king Street West Süite 1900,
Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131
(iiiinniiiifiiiiiiiiijniiiifiiiiiiiiHiiitiiiiiiiniiinininiifnifini^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Väetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti ot^anisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiininiipiiiiiniiiiiHiiiiiiis9iiiifiiRHtiiiiiiiiinB
1, 2. ja 3. septembril
dr. H.Tari . . . . . o o . . 922-3824
8. ja 9. septembri!
dr. A. Rebane . . o . . . 461-6383
GMLINGEN („Meie jElu" kaas­tööliselt)
- Bonni suarlehe nDie
Welt" 4. aug. numbris kirjutab Ees­tis
sündinud publitsist dr. Carl Gus-taf
Ströhm viieveerulises artiklis
pealkirja all „Ka N. Liidu äärepiir-l^
miades käärib":
..Nõukogude liit on suurvõim tota­litaarse
sõjaväe- ja politseiaparaadi­ga,
kes valitseb suure oöa Euraasiast.
Aga siiski on sel impeeriumil ras­kusi
äärepiirkondade vaos hoidmise­ga.
See pole üksraš äärealadel Ida-
Berliinist Bukarestini. Isegi ..päris"
N. Liidu osades on märgata tsentri-fugaalseid
tendentse. Nii kaebab
Kreml kasvava natsionalismi üle
nõukogude vabariikides. '
Sel suvel möödus 44 aastat päe­vast,
mil Eesti pidi aktsepteerima
pärast Moskva ultimaatumit nõuko­gude
üksuste sissemarssi,pärast seda
kui Kreml oli väiksele vabariigile sõ­javäebaasid
peale sundinud, mis pii­ras
Eesti suveräänsust. Sissemarss
algas, nagu hiljuti teatas grupp eesti
opositsionääre, veresaunaga õhus,
mis meenutab Korea lennuki allatu-listamist.
Enne invasiooni tulistasid
nõukogude jahilennukid alla Helsin-gi-
Tällinna vahel ühendust pidava
reisilennuki, kusjuures kõik reisijad
said surma.
RAHVUSLIK IDENTSUS
Väike eesti rahvas, kes oli kaota­nud
küüditamise tagajärjel juhtkon­na
ja oli hirmutatud Stalini terrorist
ning hiljem maalt põgenemise tõttu
nõrgenenud, ei saanud siis ega saa ka
nüüd astuda sõjaväeliselt vastu sove­tiseerimisele.
Aga siiski on eestlastel
õnnestunud rangeima surve alla säi­litada
oma rahvuslikku identsust.
Ikka ja jälle lügub eesti intelligenti­de
ringides vastupanuvaim. Nii esi­tas
selle aasta alguses üks eesti „ra-hugrupp"
Stokholmijärelkonverent-sist
osavõtjale läkituse. Need eestla­sed
polnud emigrandid, vaid nõuko­gude
Eesti elanikud, ^ad nõudsid
neutraalse ja tuumarelvadest vaba
tsooni moodustamist Baltikumis Eu­roopa
rahupoliitika raames. Eesti
pealinn Tallinn olevat Stokholmile
lähemal kui Göteborg ja Oslo. seisis
memorandumis. ,.Aga siiski võeti
meilt õigus konverentsist osavõtmi­seks".
Eesti rahuaktivistide memoran­dum
meenutab sündmusi 1940.a. Sõ-na-
sõnalt seisab selles: ..Usalduse ja
hea tahte kasutamine suurvõimu tak­tikalistes
huvides pole kunagi varem
nii dramaatliselt ette tulnucl,kui nõu­kogude
poliitikas Balti riikide vas­tu."
Hind. mille Eesti pidi maksma ühe­külgse
usalduse eest, on üks kohtita-vamaid,
ütlevad eesti rahuvõitlejad.
Ka siiSjkui võtta arvesse Teise maail­masõja
ebahumaanset mõõdupuud.
Eesti elanikkond on aastate 1940 ja
1950 vahel kahanenud 22 protsendi
yõrra. See on protsentuaalselt kõr­geim
inimkaotus Euroopas.",
SOOME TV
Eestlased kardavad, et sovetid või­vad
Baltimumis asuvaid sõjaväebaa­se
kasutada rünna)cuks Skandinaa­via
vastu. Seepärast nad nõuavad
inim- ja kodanikuõiguste respektee-rimist,
eesti poliitvangide vabasta­mist
ning ..konkreetseid samme tuu-marelvavaba
Põhja-Euröopa moo­dustamiseks
Balti riikide osavõtul",
lisaks sellele veel Euroopa Parla­mendi
otsuse 1983.a. jaanuarist teos­tamist.
Eesti inimõiguslaste aktiiv­sus
ei rajane üksnes lääne, skandi­naavia
ja hansa traditsioonidel, mil­lega"
eesti rahvas juba sajandeid ela­nud.
See on ka Soome TV teene. Eest­lased
näevad ja saavad aru Soome
TV-saadetest. See on kooskõlas eest­laste
hea mäluga.
Nad teavad, kiiidas teosti^s nõuko­gude
kirjanduses toonitatud spontaa-ne
liitumine N, Liiduga. Baasilepin-gute
läbirääkimiste ajal karjus üks
nõukogude kindral eestlasest kõne-luspartnerile
näkku: ,,Milleks see
kõik? Tönkid sisse ja asjal lõpp."
Tookord oli asjal tõepoolest sellega
lõpp. Aga nagu nüüd näib, ei ole see
maksev tänapäeva eestlaste kohta."
-kk
Sl
Teised lehed Estost
HARRI KIVILO
praegu valitseb Angoolat ja tahab
Namiibiast kujundada teist samasu­gust
Nõukogude satelliiti.
Suurem enamus Namiibia, elanik­ke
(9 erisuguharu neegreid.ja peami­selt
Saksa päritoluga valgeid) eelis­tavad
Pretooria (LAV) haldust kom­munistliku
isevalitsusele. (SWAPO).
Ja Lõuna-Aafrika Vabariik ei näe
meeleldi kommunistlikku naaberrii­ki.
Süüdistamine, et LAV oma huvi­des
takistab Namiibia iseseisvumist,
on täiesti alusetu. Just äsja pakkus
LAV peaminister lääneriikidele —
asugu keegi neist Namiibia haldami­sele
ja hooldamisele. LAV-I on vil­land
ajakirjanduse ebaõiglasest hal­vustamisest
ja ÜRO ning SWAPO
vastu võitlemisest.
H. RIGA
Viies Esto —
Kopenhaagenis!
Kopenhaagen on Taanimaa pea­linn.
Asub Själlandi saare idakaldal,
Öresundi väina ääres — ka maailma­linn
enam kui 1,5 miljoni elanikuga.
Ta on suurim põhjamaade linn — ni­metatud
ka teiseks Pariisiks, kuulsa
Tivoli lõbustuskohaga metro tsentru­mis
— elav ja nooruslik linn.
Eesti iseseisvuse päevil oli Eesti ja
Taani kaubavahetus väga elav ja kul­tuurilised
sidemed tihedad.
Eesti Vabadussõjast võtsid osa
Taani vaprad vabatahtlikud kolonel
Borgelini juhtimisel. II maailmasõja
lõpupäevil oli Taanimaal, peamiselt
Odense linnas.kuni 4000 eesti sõdur­poissi,
osaliselt väljaõppel, osalt
puhkusel ja haavatutena laatsaretti­des,
lisaks kuni 2000 sõja- ja poliiti­list
põgenikku^ keda koheldi Taani
rahva poolt ülisõbralikult.
Taani riik ei andnud punastele väl­ja
ühtegi pjõgenikku, pigem hoidis
neid silmakirjalikult oma valve alK
V Ülemaailmsete Eesti Päevade
vaimse leiva „küpsetab*' ja usutavas­ti
toob kohale nn. kuningamäe eest­laskond
ja oluliselt ka Kanada suurte
kogemustega estolased.
Taani rahvale ja nende pealinnale
on viies Esto suureks tänu- ja au­avalduseks,
kus eestlasi võetakse
vastu tõeliste vendadena.
Kopenhaagen on suurtele eestlaste
keskustele lähem ja ligem kui ükski
teine koht maailma^.
Ja Taanimaa ise — oma mereran­dadega
ja kõrgeima põllündus-kul-tuuriga
imeväärne, unustamatu ja
vaieldamatu. ;
LEHOLA VANEM
Eesti keelest ja meelest
Stokholmis ilmuvas ajalehes
„Teataja" avaldab oma muljeid Es-to'lt
Aino Lepik, üteldes muuhul-
Mõned mõtted, mis avamistalitu-sel
tekkisid: ;
ESTO 84 esimees Toomas Metsala
alustas oma kõnet eest keeles ja põh­jendas
seda sellega, et eesti keel ei
ole arusaadav mitte ainult khrvadele
vaid ka südamele. See mõte jäi meel­de
terveks päevaks. Võibolla eriti
sellepärast,'et kava jätkus ..introdu-cing
variety show'ga". kus teadusta­jad
kõnelesid ainult inglise keelt.
Mind pani see väga imestama kuna
valdav osa publikust ja esinejad olid
eestlased.
Kava oli mitmekülgne: võimlejad,
rahvatantsijad, ükisikesinejad. Samal
laval jätkijsid esinemised ka õhtu­poolikul
Kerkis küsimus: Kellele tehakse
ESTO-t? Kas eestlastele või muulas­tele?
Eriti hoolimatu tundus see ole­vat
eestlaste vastu, kes olid tulnud
Torontosse inglise keelt mittekõne-levatelt
maadelt, näiteks Rootsist ja
Saksamaalt. Mitmed nendest ei osa­nud
inglise keelt nii palju, et nad
oleksid kõigist räägitust täielikult
aru saanud. Järelepärides. miks see
nõnda qn, sain vastuseks, et Ontario
Place on avatud kõikidele ja mitte
ainult eestlastele, ja et arvesse tuleb
võtta ka massimeediume. Nõustusin
osaliselt. Kuid kas ei oleks võinud
siiski avamispäeva keeleks olla eesti
keel? Teadustajad oleksid võinud li­saseletusi
anda inglise keeles.
Eesti keele küsimus kerkis ESTO
ajal ül§s veel õige mitu korda. Mär­kasin,
et ESTO kõrtsis väga vähesed
noored rääkisid eesti keelt. Sama
mulje jäi ka CN-Toweri„pilvepiiri
tantsul". Rahvast üli palju ja tornist
avanes suurepärane vaade Toronto
linnale. Kuid mulje jäi, et külastasin
mingisugust „ Kanada discot", kuna
eesti keelt oli vaevalt kuulda.
Eesti keele küsimust käsitleti ka
noorte konverentsil, kus vaatluse all
oli eestlus ja tulevane generatsioon,
Ma ei saanud kahju)cs konverentsist
osa võtta. Kuulsin sõpradelt, et sääl
oli peetud huvitavaid vaidlusi.
Aime Anderson jutustas mulle, et
prof. Tõnu Parming oli pidanud hea
ja huvitava ettekande, milles ühes
lõigus oli puudutanud ka eesti keele
küsimust. Parming arvas, et kümne
aasta jooksul tulevad eesti üritused
Põhja-Ameerikas üle viia inglise kee­lele,
sest siis saab ka „suur mass"
nendest osa võtta, s.t. need, kes eesti
keelt ei oska. Ja lisas, et need, kes siis
veel räägivad eesti keelt, moodusta­vad
kitsa ringi. n.n. ..kaadri". Ta
väitis, et eestlane saab olla ka ilma
eesti keelt oskamata.
Aime Anderson aga arvas, et ilma
eesti keeleta ei saa rääkida eestlu­sest.
Antud juhul on eesti keelt mitte­oskajad
ikkagi ainult eeisti päritoluga
ameeriklased. Aimele, kui Rootsis
asuvale eesti noorele, tundus selline
seisukoht üldse võõrana.
Rahvatantsijate peaürituseks oli
ESTO-VISIOON - rahvatansijate ja
võimlejate Valguspidu.Mul on raske
seda üritust kirjeldada, kuna olin
kaastegev rahvatantsijana. Tantse
oli iga rühm kaua ette valmistanud.
Nüüd tuli kolme päeva jooksul Här-nald
Toomsalu juhtimisel kokku-tantsimine
selgeks õppida. Muret ja
raskusi oli palju. Etendus aga viidi
hästi läbi. Pikaajaline töö oli and­nud
häid tulemusi.
Nimetaksin veel paar meeldejää­vat
üritust.
Üks nendest oli solistide kontsert,
mis toimus moodsas ja ilusas kont­sertsaalis.
Kontsert andis häö võima­luse
kuulajatele tutvust teha eesti
muusikutega ja süveneda eesti muu­sikasse.
Helitööde valik mõjus siiski
veidi kirjuna, kuna eesti heliloojate
kõrval esitati ka Mendelssohni.
Saint-Sa6ns'i ja Liszfi.
Laulupidu ja rahvapidu olid ESTO
lõppüritused. Laulupeo pluss poolele
tuleb märkida lühidus. Kahjuks puu­dusid
kavas Tubin. Raid ja Avesson.
OVER 50 YEARS OF CM SALES ANP SERVICE
OGANM PAUL JUTTUS
Müük ]ä rentimine
Äri? 291-50»
Chev OIds Limited
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9,
Meie Elu" nr. 35 (1800) 1984
sodi
Eesti Demokraatliku a
Uniooni
peakoosolek
Eesti Demokraatliku Uniooni ja
Eesti Rahvusnõukogu Kanadas osa­konna
üldkoosolek peeti Tartu Col
lege'i ruumides 10. juulil USA, Root­si
keskjuhatuste ja Kanada osakon­dade
esindajate ühisel kokkutulekul.
Üldkoosoleku avas kokkutuleku
korraldaja Juhan Käis. Tervitati osa­võtjaid
ja leinaseisakuga mälestati
vahepeal surnud liikmeid. Koosole­ku
juhatajaks valiti Evald Timusk,
protokollijaks J. Käis.
Tegevuse ülevaade, majanduslik
aruanne ja tegevuskava kinnitati
ühel häälel. Kuna USA-s liikmete arv
on langenud, siis otsustati juhatus
valida ajutiselt Kanada ja USA osa­kondadele
ühine, asukohaga Toron­tos,
mida täiendaks hajutatud abiesi­meeste
võrgu loomine, kellele anti
laiemad volitused osakondade ešin-.
damiseks, koostöös Rootsis asuvate
keskjuhatustega.
Uueks esimeheks valiti professor
Jaan Timusk Torontost. Abiesimees­teks:
professor Elmar Järvesoo; ja
doktor Ants Pallop USA-st, profes-
. sor Karl Aun Waterloost, Ontarios ja
doktorant Mart Laanemäe, kes Ham­burgis
taotleb inseneri dpKtori kraa­di.
Peasekretäriks Juhan Käis Toron­tost.
Juhatusliikmeteks Eha Tarmet
— Toomberg ja Evald Aruvald.
Koosolekul soovitati, et EDU ja ERN
liikmed siin mandril võtaks osa ak­tiivselt
Kanada kodanliste ja USA
poliitiliste parteide tegevusest ja as­tuks
parteide liikmeks, et nende kau­du
kaasabi leida meie orjastatud ko­dumaa
vabadusvõitluses.
Rootsi esindaja. Kaarel Vahtras,
andis juhatusele edasi professor Karl
iTaagepera hiljutise juubeli puhul te-
Eril
ga
Sud
mul
koiJ
SUI]
van d
sell
mel
seij
taa
ald
nlM
i
ko
tad
tod
uu
ka
sei
Ar
im
tU(
toil
ohi
esi
riii
lai
lej
bai
Ml
Kl
OLI- JA GAÄ
PUHASTUS JA]
I. Tihane • T(
RE & RE AUT
TEEN IGASUGUSEID AUT|
Röögitakse eesti keelt.
HelisteSte: 2bA 4544. Külastage:
'•,0- -."»;4)i4.-
Skautlike m
„Sini-mu8t-valg|
Vaatamata Estole ja maailmalaegrih
noore ja juhi gaid-ikautlaagrisse ,M
vanemateks olid peaskaut skm. E/
iuhtideks ngdr. Ene Merend Ja skm.
skautide kuueliikmelist esindustiksu
oli ka laagri pastoriks. Eesti lipu saji
ilmnes, LakewoodM laagri peateema
teema peamiselt gaidl-skaudi tarku
Väga hinnatud oli laagri ajaleht „Täh
„koomik8id'S mis samuti ilmusid ii
keelt lugema, kes muidu eesti kirjal
sõbralik vaim ning kõik osavõtjad laf
Kanada esindusüksuse juhid T. ja
üle Kanada eesti malevate tervitui
Merendile. Juures on gdr. V. Põhi Ja s
S ai