Meie Elu = Our life, April 9, 1981

              •4
,Mele Elu" nr, 14 (1625) 1981
issit
tdronto Eesti Mee^oori 30. tege-vtisaasta
täiustamise kontsert tDi-»
mus pühapäeval» §. anärtsil Eesti
Maja suures saalis viiešajalisele kuu­la
jaskcmnale. Kuuldavust saalis aitas
. TEGEVUS^
KONTSERDIGA
jaskonnalt mitte lõppeda tahtva ap^
lausi. Korrati „Humar', „Hooplemi»
ne" ja „Kanneldaja". Viimase klave­risaade
oli Charles Kipperi vilunud
kätes ja solistiks oli bariton Avo
Eesti „Ehatar®" müürid kerkivad Jõudsalt esimehe Alfred Sepa valve
all (paremal)/kuid muret teeb personali leidrntne^js edaspidine ma e. Foto Elna Kungla
e 0 e
tunduvalt tõsta lava kohandam^l Kittask. Ka kordamised ei suutnud
le MllgseSna li- vaigistada aplausitormi ning tuli an­da
lisapalana veel J. Simmi „Oma
saar" ~ Avo Kittaskiga solistina.
T.E. Meeskoori tervitasid kontser­dil
lilledega Toronto Soome Mees­koori
esimees ja koorijuht, ^Estonia
Segakoori" nimel tõid lilli ja tervitu­si
Asta. Lokk ja Hanno Bohl ning
Toronto Eesti Segakoori nimel and­sid
üle lilled ja tervitused N.Hubel
ja V. Rein.
T.E. Meeskoori esimehe H. Paara
kutsele endistele lauluvendadele
ühinemiseks kooriga, sammusid
kümmekond endist lauluvendä lava-^
le koori ridadesse ja R. Toi juhatusel
kõlas ühiselt T,E. Meeskoori esimese
lauluna õpitud K. Türnpu „Mu ar­mas
isamaa", G. Emesaksa — „Hak-kame
mehed minema'le" järgnes
hümn. Lõppes T.E. Meeskoori 110.
kontsert. Kolmekümne aasta jooksul
on püsinud koori, ridades pidevalt
16-Tiest asutajat liikmest viis: A. Kn-laspea,
R. Kuus M. Põldma, 0. Põjd-ne
ja 0. Haamer ning ühislauluks a>
tus koori ridadesse ka asutajaliige
Emil Eerme. Lühikesele kontserdi
ettevalmistamisajale vaatamata suu­tis
koorijuht R. Toi kooriga kokku
kasvada. Koor järgnes koorijuhile
täpselt, tundes iga tema näpuliigutu­se
.iKava esimene osa algas E. Tobre-lutsu
juhatusef esitades E. Aava
„Laul kodumaast", Müikel Lüdigi —
„Laevnik" (meeskoorile sdn. T. Vet-tik),
Herman Känd'i - ,,Kaugel",
Neeme Laanep61d'i „01eks mul üks
kamber" (korrati) ja E. Grieg'i „Uus
isamaa", mida saatis klaveril Charies
Kipper ja 'koori solistiks oli Andres
Raudsepp.
Kontserdi solistiks oli sopran õnne
Laikve, keda klaveril saatis Charles
Kipper ja flöödil Heidi Laikve, esita­des
Alfred Kariiidi — „Sind tervita­me,
kulda päike", Edvard Grieg'i —
„Mu luik", Meta Pruun - „Mu kut­sikas
(esiettekanne ^Kanadas), C.
Puccini ooperist ,,La Böheme" — „Si
ma chiamano mimi" ja E. Melartinl
— „Tagasitulek". Ettekanded said
teenitult kauakestva aplausi ja esine­jatele
anti tänutäheks lilli.
Kava teise poole avalauluks oli Os^
kar Merikanto „Meri", millele järg­nesid
„Meeste laul" — Enn Võrk,
,-Meil aiaäärne tänaval" — K. Türn­pu,
Evald Aava — „Humal", Roman
Toi — „Hooplemine" (esiettekande­na)
ja „Kanneldaja". Juhatas koori
endine kauaaegne koorijuht ja koori
auliige dr. Roman Toi, saades kuula- o.e.
Eesti Abistamiskomitiee vanadekodu „Ehatare" ehitamine algas möödunud aastal' enne
kuigi talvine ilmastik osaliselt takistas, areneb nüüd töö kavakohaselt. Abistamiskomitee esimees
Alfred Sepa ütles „Meie Elule", et alusmüürid keldri jaoks on juba valmis Ja kui töö samas tempos
jätkub ja plaanist peetakse kinni, siis saavad uue kodu elanikud sisse kolida tuleva aasta alul. . .
Kuigi ehitamine on antud tuntud
ehtuskompanii kätte ja ikõik areneb
enamvähem- korralikult, tuleb Abis­tamiskomitee
juhatusel; pidevaU jä­relvalvet
teostada nii materjalide ka- .
sulamise kui ka töö kvaliteedi osas. .
Selleks tuleb esimehel pidevalt ehi-tusekohai
viibida ja nõupidamisi pi-r
dada nii arhitektr G. jLaikyega kui ka
ehituskompanii esindajatega. See
nõuab aega ja tahtmist, kuid ainult
siis on kindlustatud, et saame ehi­tuse
mis on ,tehtud vastavalt eeskir­jadele.
Nurgakivi panemise tseremoonia
toimub arvatavasti maikuul. Sellest
tulevad osa võtma ka valitsuse esin­dajad.
Kuigi ehitus on esimeses jär­gus
on A. Sepa üteluse järgi uued ja
suureniad mured ees ootamas ja
Abistamiskomitee juhatusel ei ole ae­ga
mõtelda suvepuhkusele. „Ehata-re"
valmimiseni on aega umbes 9
kuud ja selle aja jooksul tu|eb la­hendada
personali ja edaspidi^ ma­jandamise
probleemid.
RASKUSI PERSONALIGA
Abistamiskomitee kava öli j
personaliks võimalikult kaasmaala­sed.
Ajalehtedes avaldatud kuulutu­sed
ei ole aga andnud rahuldavaid tu­lemusi..
Ori selguseta kas ei leidu vas­tavate
alade inimesi, või ei olda hu­vitatud
töötama oma kaasmaalaste
abistamiseks.
Kui ka kõiki ametkohti ei saa täita
kaasmaalastega, oleks v*äga oluline,
et vähemalt juhtivad jõud oleks eest­lased,
kuna see võimaldab kodu ela­nikele
omas keeles asjaajamise.
Samuti oleks hea kui ,,Ehatare"
saaks meditsiinilise p^ersönafi eest-on
100 voodikohaga vanadekodu koh;
ta ette nähtud 35—40 teenistujat.
Esimehe A. Sepa üteluse järgi meie
Abistamiskomitee seda esialgu luba­da
ei saa, kuna meie algul toetust ei
saa, igal elanikul tuleb enda taskust
ülalpidamine maksta, väljaarvatud
vaid mõned üksikud, kellel see ma­janduslikult
võimalik ei ole. Nende
abistamiseks püüab Abistamiskomi­tee
summasid leida kas korjanduste
või mõnd muul viisil.
Järgmiste Ülemaailmsete Eesti Päevade asukoha küsimus kerkis
Eesti Liit Kanadas esinduskogu koosolekul, mis peeti 28. märt-
Toronto Eesti Majas. Oma ülevaates tegevusest ELK esindaja­na
Lääne-Kanadas ütles juhatuse liige Va% Johanson, et olles ela­nud
i^iimase 3 aasta kestel 8 kuud Albertas ja 4 kuud Vancouveris
on ta kogenud ida—lääne konflikti Ja Jahedat suhtumist ka eesti
LEMBIT
MAJANDUSKtUBI
ESIMEHEKS
Eesti Majandusklubi Kanadas
das oma aasta-peiikoosoleku 31.
märtsil Holiday Iimis, kus moodus­tati
juhatus Ja kimütati aruanded,
^simeheks jääb edasi Lembit Jänes
ja juhatusest vanuse järgi välja lan­genud
Hugo Later ja Heino Kasak
valiti tagasi. Juhatuse kandidaati­deks
valiti £. Tigane ja ü. NUt. Re­visjonikomisjoni
V. Raiend/ ü. NUt
Ja H. Toi.
Möödunud aasta edukast tegevu­sest
tõsteti välja traditsloonUine ball
ja Suvepäevad J. Kittaski suvekodus.
Majandusaruande esitas laekur H.
Later tasakaalus $6S11.62, ülejäägiga
$102.56. Kulude poolel oli märkimis­väärne
$500.—suurune toetus Eestis
vangistatud vabadusvõitlejatele.
Tegevuskavas on 24. maAV igaaas'
tane oodatu.1 ball, seekord Rõyai
Yorgi ruumes/ sügishooaja avamine
koosvUbimisega 3. oktoobril Casa Lo-mas,
majandusalal töötajate ja küla­liste
koosviibimine jne.
Peakoosolekule järgnes õhtueine
koos daamidega.
pEStI NAISSELTS
MONTREALIS
korraldusel toimub järgmine refe-raat-
õhtu neljapäeval, 23. apr. s.a.
Montreali Jaani Koguduse seltskond­likes
ruumes. -Kogunemine kohvitassi
juures kell 6.45, kava algus kell 7.30.
Kõneleb Elsa Rabadik teemal „Mait-sev
tervistoitlustamine". Kõik tere­tulnud.
Eelmisel referaatõhtui kõneles hr.
J. Ridal teemal: „Eetika — läbi ae­gade".
Referent viis kuulajad läbi
eetika. ajaloo, alustades klassilise
Kreekaga, ja lõpetades tänapäeva
vaimuinimestega. Ta defineeris eeti­kat
kui väärtuste filosoofiat. Ta sel­gitas
oma ettekandes kuidas igal
ajastul on oma kultuurifaktor, mis
mõjustab kõiki kultuuri avaldusi.
Kus seisame meie? Elame tehnoloo­gilisel
ajastul. Kultuur kui tsivilisat­siooni
pale tugineb sellele. Noored ot­sivad
elumõtet, enda leidmist ja en­da
teostamist. Kuna elame keset se­da
arenemisprotsessi, siis on praegu
vara teha kokkuvõtet sellest.
Kuna elukallidus Kanadas pidemlt
tõuseb siis on paratamatu, et esial­gul
eelarve tõuseb kõrgemaks, Abis-latest.
See kergendab meie vanemale tamiskomitee juhatus teeb kõik või-generatsioonile
tervislikkude problee­mide
korral abi saamist. Samuti
peaksid olema toitlustaja ja peakokk
eestlased, et kindlustada meiemait-selist
toitlustamist. Kõigile neile
kohtadele ei ole senini veel kindlaid
kandidaate. Vastavates Kanada asu­tustes,
kes saavad riiklikku toetust,
Äccountant
maliku, et hoida.elanikel maksta tu­leva
summa nii madala kui võimalik.
Ülalpidamise tasu suurust praegu
ütelda ei saa, küll on aga kindel, et
see on tunduvalt o^avamh kui Kan^a-da
asutustes.
Seega on lahendada kiisimus, kui­das
ülalpidamise tasu hoida võimali­kult
madal, kusjuures toitlustamine,
selle all kannatada ei tohi. See nõuab
põhjalikku läbikaalumist. Ka tuleb
provintsivalitsuse vastavate asutuste­ga
läbirääkimisi pidada edaspidiseks
.majaridamiisdks abi saamise küsi­mustes.
Esialgu puuduvad valitsusel
uute asutuste jaoks vastavad sum­mad.
Vahekord ELK-ga on olnud sõbra­lik,
kuid kommunikatsiooniraskuste
tõttu pmuduvad vajalikud sidemed,
et eesti ühiskondi üksteisele lähema­le
tuua. Eesti ajalehti tellivad vaid
vähesed ja ,;Läänekaare Postipoiss"
ilmub ainult 4 korda aastas. Infor­matsiooni
antakse edasi suurematel
kogunemistel ja telefoni teel.
Tel. 862-7115
meile on lubatud mu­retseda
toetust esmajärjekorras, üt­leb
A. Sepa, sest Abistamiskomitee
senine tegevus ehituse kavandamisel
on leidnud valitsuse täieliku heaks­kiitmise.
Toetuse saamiseks on kii­duväärselt
kaasa aidanud arhitekt G.
Laikve ja dr. J. Roos oma igapäeva­se
töö kõrvalt.
Korduvalt on mainitud noorema
generatsiooni kaasalöömise vajadust
rahvuslikkudes ettevõtetes. Vanade­kodu
on vajalik asutus meie vanema­le
generatsioonile ja nüüd oleks üli­malt
oluline, et noored kaasa aitak­sid-
selle majandamise plaanitsemisel
ja käigus hoidmisel.
ESTO-84 „rattad" Vancouveri ühis­konnas
pandi veerema ametlikus kor­ras
Vancouveri Eesti Seltsi poolt
ELK esindaja, pr. Johansoni tõhusa
abiga, kes sai „Eesti Päevad Kana­das"
juhatuse liikmena anda ka kor­rektset
informatsiooni, mis oli väga
vajalik ajakirjanduses ilmunud eba­täpsete
andmete pärast. Pr. Johan­son
toonitas, et tema tegevus'oli igati
ametlik ja korrektne. VES;! osa ES-tO-
84 suhtes lõppes V^Si poolt kok­kukutsutud
koosolekul, kui koosole­ku
juhataja Enno Lepnurm pidas pi­ka
ja emotsionaalse kõne EKiN-u
esindajana, miks ESTO-84 peaks tu­lema
Vancouverisse.
Pärast 8. märtsi organisatsioonide
koosolekut muutus suhtumine pr.
Johansonisse, kui torontolasesse
umbusaldüslikuks, kuigi ta oli Eesti
Kirikufondi liige, töötas Vancouveris
omas aadressi ja pangaarve ning B.C.
haiguskindlustuse.
Samuti elustas pr. Johanson mitme
üleskutsega ajaloo Jätku teose kirjuta­mise,
tõi tervitusi Vancouveri eest­lastele
E.V. aktusel ja andis noorte­rühm
„Kalevalale" mitmeid näpunäi­teid
kuidas tegevust elustada ja hu­vitavaks
teha.
lamängude ajalooline areng muist­sest
ajast tänapäevani" ja tegevus­aruanded.
Selgus, et vaatamata esi-mehekriisile
on liit vapralt edasi te­gutsenud.
Sissetulekuid oli $2455.81
ja kulusid 11908.55, jättes ülejäägi
$547.26.
Vastates küsimusele, selgitati, et
ELK juurde loodud nõuandev kogu
on praegu varjusurmas.
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjo­ni
aruande esitas Soomet ja kas-saaruandeE.
Kuris, mis näitas te­gevuskapitali
$9895.30. Edasi andsid
aruanded E. Kuris (T.E. Aiandusklu-bi),
V. Poolsaar (T.E. Seli^, 0. Sepp
(Hamiltoni E.S.), Ene Runge (Eesti
Etnograafiline Ring), B. Vonmi (Ees­ti
Kunstnike Koondis), V. Lillakas
(iKitcheneri E^S.) ja kirjalikult Thun»
der Bay E.S.
ITEQEVUSKAVA
1981 tegevuskawa .võeti „Sillase"
elustamine, LääneraAniku Eesti Päe­vade
ja Killamängude toetamine,
keele- ja kooHaasta raanies ühe rah­vuskultuurilise
ürituse korraldamine,
ürituste kalendri koostamise koK)rdi-neerimine
ja uute projektide erguta­mine
erirühmade poolt.
Eelarve kinnitati $4100.00. Soovita­ti
liidu tegevuse elustamiseks üle-mandrilises
ulatuses, eriti noorte
osas, hakata eesti ühiskonnalt^ anne­tusi
küsima (V. Johanson). Sissetu­leku
sihiga soovitati korraldada pü­hapäeva
õhtuti E. Majas diapositiivi­de
ja filmide esitamisi ja Johann
Köhleri 150. sünnipäeva tähistami­seks
tema elutöö tutvustamisõhtu
korraldamine (R. Antik).
J nooremate eestlaste hulgas E M P T O L E T U KS
peaks ju leiduma vastavate alade ini
mesi kes nõu ja jõuga aitaksid kaasa.
Abistamiskomitee ei ole kinnine or­ganisatsioon,
vaid igal kaasmaalasel
on võimalik liikmeks astuda ja selle­ga
meie vanade eest hoolitsemisele
kaasa aidata. Ka juhatus vajab värs­ket
verd ja uusi ideesid kuna nii mit­med,
neist on töötanud organisatsioo­nis
kaua aega, rõhutas-A. Sepa. pik­kade
aastate jooksul oh vanadekodu
Ka kohal algatatud küsimuste
tuli koosolekul sõelumisele ESTO-84
asukoht. Pr. Runge soovis selleks To-,
rontot, kuna Etnograafilisel Ringil ei
ole võimalik Vancouveris näitust
korraldada. Pr. Johanson teatas, et
ruumid Vancouveris ei ole problee­miks,
kuna seal toimuvad kümne­tesse
tuhandetesse ulatuvad kongres­sid
ka aasta enne Eesti Päevi. Küsi­mus
seisab ainult personaali osas.
Senine esimees Vello Hubel vahti
tagasi. Juhatusse senised Hikmed
Malle Laansoo, Ene Runge, Helgi
Kurm, Tiiu Kaljurand, HeU Kopti,
Vally Johanson, Ermi Soomet ja
uueks Hilda Härm. Revisjonikomis­joni
V. Poolsaar, J. Saamüt ja E.
Runge. Kinnitati ka KEAiK poolt esi­tatud
kandidaadid.
hüüd käega/katsutavas ulatuses Ja nT, T
igeunsitsaetdu dt öpöuthakjauds e.p e a k s i^d^n/^^a Io i 0^^^!o^t^^y^^^d^ ^v^a^n adega koos, ^o"n^ "va^g a
vaimustatud Eesti Päevade korralda-
Kuid selleks peab leidma töo üle- igisest ja et mitte ülekohtune olla,
võtjaid. Kurbusega peab aga maini- Peavad need otsustamised minema
ma, et praegu neid ei ole. Esimees lõ- ülemaailmsele foorumile. Vello Hu^
petäs oma jutuajamise sooviga'kõi- ^^^^^^^ liidul EStO-84 suhtes
gil aega ja tahtmist leida kaasaaita- erapooletuks jääda, kuid leiti, et tu-miseks
selle töö edasi viimiseks Kü- siiski liikmesorganisatsioonide
simusi, mis lahendada tuleb, on veel arvamisi ära kuulata ja juhatuse hoo-palju
enne kui esimesed elanikud leks jätta arutlus,
saavad Ehataresse" sisse kolida ja ^ ^ U A M D EP
ega need ka sus ei lõpe, sest asutuse ^ ^ ^ ' ^ ^ ^^
^"igus hoidmine vajab hoolt ia aLea Esinduskogu koosolekul, kus esin-
• ' datud oU 16 liikmesorganisatsiooni,
ff^l^j kuulati ära Ene Runge referaat ,,Kil-
©rsf ¥®lvtlitrrai
M. Ja S2. aprillU
dr. M. Leesmeiti......
l ja 19.aprUlU
IS) S. aprillil
dr. R. ........ mmi
MIAMI TEATED
Eesti Vabariigi 63. aastapäeva tä­histati
Miami Eesti Majas kontsert-aktusega.
Palvuse meie kodumaa
eest pidas õpetaja Rudolf Reinaru.
Bariton Karl Karrolin laulis Juhan
Aaviku „Hoia Jumal Eestit" Helvi
Kõivi klaveri saatel. Aktusekõne pi­das
mõjuvalt ja südamHkult Rudolf
Reinaru ja mälestas kõne lõpul meie
eest sõjas langenuid leinaseisaku ja
„Puhal(e langenud kotkad" deklamat­siooniga
ja Erich Alliku klaverisaa-l
tel. Kvartett koosscsus Vera Oras,
Saimi Vilbas, Ädolph Lell ja Karl
Karrolin lauHs Karl August Herma-'
ni „Isamaa ilu hoieldes". Inga Kop­pel
esines klaverisoologa „õnnistä
me lapsi". Sopran Anadie Allik laulis
Mihkel Lüdigi „Lapsepõlv" ja J, Aa­viku
,JLaul' kodumaast". Anadie Al­lik
andis ka lühikese kokkuvõtte
nende heliloojate elust. Helmi Kõiv
deklameeris Toomas Ruubeni „Vas°
tus". Järgnes duett ,^Kodule" Anadie
Allik ja Saimi Vilbas. Rahvatantsu
„Raksi Jaak" kandsid ette Vera Oras,
Meeta Sepp ja Heino Laas.
Tervituste osas oU Lõuna-Florida
Läti organisatsiooni poolt südamlik
soov, et meie riigid saalisid tagasi
meie vabaduse. New Yorgi Eesti Ha­ridusseltsi
nimel tõi tervitusi Helmi
Vahi, rõhutades vajadust kokku hoi­da
ja eestlust edasi viia. Järgnevalt
kvartett laulis: K. Türnpu „Tervitus"p
Enn Võrk „Eesti lipp" ja Miina Här-ma
„Veel kaitse kange Kalev". Lõpp­sõna
oli Meeta Seppalt, kes pani
koosviibijatele südamesse mitte
unustada meie ilusat lapsepõlve meie
kodumaal ja mitte lootust kaotada
selle vabaduse tagasi saamiseks. Ak­tus
lõppes Eesti hümniga.'
Järgnes õhtusöök, mille valmista­jateks
ja korraldajateks olid Anna
Seeberg, Vally Palm ja Julie Leiman.
Jookide eest hoolitses Oskar Linder.
Pärast õhtusööki laulis meeskvintett
koosseisus: B. Suik tenor," A. Lell ja
E. Allik teine tenor, R. Pulk bariton,
A. Rannik ja E. Tarikas bass K. Türn­pu
„Mu armas isamaa". Richart Pulk
laulis koosviibijatega koos „Mu mee-len
kuldne kodukottus". Toimus ka
loterii, mille võidud annetasid: kaks
sini-must-valget sohvapatja Ella Mar-diati
poolt, ujumistrikoo Meeta Sep­palt
ja pudel kangemat jooki Donald
Koppelilt. Meeleolurikas õhtu kestis
'hilistundideni.
17«dal jaanuaril tähistas oma 75
aasta sünnipäeva Miami Eesti Seltsi
abiesinaine Anna Seeberg. Vabariigi
aastapäeval 24-dal veebruaril tähis­tas
oma sünnipäeva Ella Part. 1-sel
märtril tähistasid oma 30. pulmapäe­va
Evi ja Lembit Vitsur. Miami Ees­ti
Selts soovib omalt poolt juubUari-dele
palju õnne, tervist ja tänu nende
abi eest meie Eesti Seltsi heaks.
1-
i