Meie Elu = Our life, September 24, 1987

              Elu*' nr. 39 (1999)1987
lOHISPANK
e., Toronto,
2R6
0%
1.009^
age
3:00
:00
valgustab päevik partei
l ja ^vähendab Hitleri
"üd juutide hävitamise
läbiviimisel.
JRARITSEB
iktaator, kindral Manuel
riegä, toetudes riigi stra-sukohale
on juba pike-anud
seda kasutada oma
hingute tegemiseks ui-e
eksportimisel USA-sse.
ahekorra säilitamiseks
'tsus korduvalt toetanud
ksemäte süüdistuste pü­ga
äritsejatega koostöö-ekasu
saamise sihiga.
1 USA toetusele, kelle
peakorter ja 10.000
Panama pinnal, on No-nud
oma äritegevust ka
"ke riikidega, lubades
utada vahejaamana kom-riikidele"
^ uimastite
seks USA-sse komisjo-tuntud
uimastite suur-liaii
Rpdriguez' i tunnis-t
Noriega vahekašumil-iaritesse
Kuubast USA-itavailt
uimastitelt. Sa-
Ijiiid Noriega lähemad
olnud korduvalt seotud
ubitsemisega,' kellest te-onel
Melo, oli Panama
kokaiinitööstuse omani-l(
olonel Melo selle sea-tegeyüse
eest vallandati,"
"ä kriminaalsüüdistus
It.---,-•
muret kui uimastid val-
SA valitsusele hulgali-liste,
sõjaliselt tähtsate
uute leiutiste väljave-
Udu kommunistlikesse
ubasse ja N. Liitu. Vasta-kohaselt
ostab Noriega
nete miljonite dollarite
emäid sõjalisi leiutusi
ks , kommunistlikele
uba salaluure endise
itseiji Flörentino Aspil-
1, kes möödunud keva-
'uübast ja asub praegu
eniküna USA-s. Kõrg-duste
kommunistlikes-,
äljaveo keelust kõrvale
1 ÜSA tolliameti and-nistlikel
riikidel asuta-a
firmat, kelle kaudu
ine ja edasisaatmine
skiidul. Kõigi nende te­ljeks
on usalduse kao-use
jjuuresja isegi tema
oldajad, kelle hulka
minister Edwin Meese
Steppen Trotfiga, on
õtnudNoriega edaspi-v.
ta toetuse. Kahtlema-a
põhjust andnud Pä­ssi
rahulolematus No-rliku
sõjaväelise valit-vastu
toimunud rahu-ti
ka osaliselt USA
one. Panama elanik-
'-miseks lõpetas ÜSA
najandusliku toetuse
korra taastamiseni.
H. KIVI i
ei
Lfd.
RSOW
asuguste
;emisel.
1571 San(3hur$t Circle
xCanaoaM1V1V2 '
t
.RIOMiP2P8
.LES751-7757
NE 640-7893
1 ^
4-
I
' 1
f • 1
„M©i® Elu" nr, 3® [l%m) 1987 24. THUKSDAY, SEPTEMBEE 241
2.
jjivjio ciöftüJitt luuua paranuuste juimr-missugused
on ette pandud jätnud asja lohakile ja asub nüüd
igratsiooni Aktile ja Koda- seda parandama, ja parandama ka
kondsuse Aktile, et toetada muuda- oma kohtuministri Chretieni (ikka-tusi
Kriminaalseadustikus, missu- gi küll valitsust esindavat) seisu-gused
on juba kirjeldatud. Alul ma kohta, et ei pea Kanadas hakkama
vaatlen käesoleva seaduse (Bill) arutama 35 aastat tagasi Euroopas
sätteid suhetes Immigratsiooni Äk- toimunud kuritegusid).
. / Koguseaduste parandamise alu­seks
on ikkagi nn. holocaust, nagu
„Kooskõlas valitsuse reageeringuga ütles läbirääkimistel parlamendis
Deschenes komisjoni raportile, on iob Kaplan. Aga rahvamõrva kee-need
muudatused tulevased oma loo- lustamise ja karistamise lepe kiide-mult.
Ainus peamiselt tähtis muuda- ti heaks UN-is alles a. 1948 ja pol-tus
siin on lõikele 19 Immigratsiooni nud, näiteks USA-s. ratiffitseerimi-'
Aktis lisatud uus klass vastuvõetä- sele võetud enne kui a. 1984. Se-matuid
isikuid. See uus klass koos- nati komisjonis rõhutati muuhul-neb
isikuist, kelle kohta on usalda- gas, et sellel leppel pole tagasiula-tavad
põhjused uskuda, et nad on tuvat jõudu. Kanada kohtuminister
teostaiiud sõjakuriteo või kuriteo püüab seda jõudu rajada rahvus-inimsuse
vastu, nii nagu need mõis- vahelise õiguse arengule sõjast ala-ted
on kujundatud parandustes Kri- tes ja loomulikule õiglusele (natu-minaalseadustikule."
rai justice), see on loodusõigusele.
' See oleks küll moraalseltvastuvõe°
DEPORTEERIMINE tav, kuid ei muuda kirjutatud sea;
,.Kuna on ilmne, et ükski selektee- duši.
rimise viis ega uurimiskäik, ükskõik Üheks näiteks on Kanada sea-kui
põhjalik, pole. tagajärjekas,' et dusse võetud antud käsu ja oma
takistada sissepääsu kõigil vastuvõe- maa seaduste täitmise inkriminee-tamatuil
isikuil, siis on vajalik luua riroine, mis on enneolematu nii
vahendid nende sõjakurjategijate, enne kui pärast Teist maailmasõda
kes võivad sõelast läbi libiseda, kõr- (kuigi seda võitjate poolt on kuski
valdamiseks Kanadast. Sqe on teos- kasutatud). See oleks seaduste et-tatud
kahe uue isikute klassi loomi- tekirjutamine iseseisvale riigile,
sega, kelle vastu võib ette võtta kõr- milleks riigid kunagi kokku ei le=
valdamise aktsioon, kui peaks ilm- piks, ega saaks tekkida sellist raia-nema
pärast nende va'stuvõtmist Ka- vusvahelise õiguse normi,
hädasse, et nad on toiminud sõja- Mis oleks küll ka täiesti vastu-kuritegusida
või on tugev tõendma- karva Kanada reklameeritud de-terjal,
sisendav, et nad võivad olla mokraatiale, on edasikaebuste
toiminud selliseid kuritegu'sid." keeld väljavalitud isikuile, nii ett
„Seadus kitsendab l|:aedasikaebu- kõik Kanada õiguse ees pole ühe°
si,,Immigration AppealÖordi" sõja- väärsed. /
kurjategijatena deporteerimisele Lõpuks — taotletakse ju ühtain-määratud
isikutele-seaduspärasuse sat sihti: toimetada idapõgenikke
või faktide küsimuses, teised isikute tagasi Nõukogude Liitu arvete
klassid, kelledel on õigus apelleerida õiendamiseks, kuna neil põgenikel
„Appeal Boardi", võivad teha seda puudub oma suveräänse riigivõi-põhjusel,
et inimlikel asjaoludel neil :mu kaitse. Mis on kahtlemata eba-tuleks
võimaldada jääda Kanadasse, moraalne.
On ebakohane, et sõjakurjategijadja
isikud, kes on toiminud kuritegusid
inimsuse vastu, võiksid omada seda
eelist."
„Immigratsiooni Akt praegu korräl-
3
LsEsnuväepoiste j a nende külaliste pildistamine Seedriorul toimus bravuurse sõdurilaulu saatel.
Paavst soovitas
Kanada
pärismaalastele
omavalitsuse
andmist
Paavst Paul II teostas 10-päevase
ringreisi Ühendriikides, kus ta oma
sõnavõttudes selgitas ameeriklas­tele
Vatikani ametliku konserva­tiivse
katoliikluse põhimõtteid ja
arvustas Ameerikas levinud kato­liikluse
vabameelsemat tõlgitse­mist.
Pärast ringreisi Ameerikas tegi
ta lühikese peatuse Kanada Loode-territooriumil
Fort Simpsonis, mi­da
ta halva ilma tõttu ei saanud
külastada kolm aastat tagasi Ka­nadas
i^iibides. Fort Simpsonis oli
tal lälirääkimisi indiaanlaste ja
teiste algrahvaste esindajatega ja
Foto — E Ilves ptetud kõnes rõhutas paavst,
et ta pc oldab indiaanlastele ja teis­tele
pä rismaalastele Kanadas oma­valitsuslike
õiguste andmist ja õig­last
alust nende majanduslikule
.elule.
Paavsti oli Loodeterritooriumü
vastu võtmas ja ära saatmas kind-ralkubirner
Säuve. Valitsuse esin­dajana
kohal viibinud peaministri
asetäitja Don Mazankovski ütles
jutuajamisel, et Kanada valitsus
üldjoontes pooldab paavsti poolt
esitatud seisukohti ja valitsuse po­liitikat
pärismaalaste õiguste suh­tes
arendatakse selles suunas.
Mälestus- ja tunnustusrinnamärkide jagamine lennuväepoiste peol on lõppemas. Viimasena
võtab Kanada Skautide Malevale antud märgi vastu maleva juht Egbert Runge (pooleldi var­jatud).
Vasakult: Kalju Jõgi, Heino Jõe, August Sumberg, Kaarel Kaera, Kalju Pähklamets, Eric
Purje, Kalju Urbel, Ilmar Värk, Georg Orgussaar, Toomas Metsala, Ilmar Sambla, Endel Toom­soo,
Evald Oder ja (seljaga) Heldur Põdersoo. Foto — E. Ilves
E.N.
19. sept. nädalalõpul tulid endi- aurutada. Saalis võis päeva jooksul
sed lennuväepoisid jälle kokku vaadata videofilmi äsjasest Euroopa
(iiHiiiiiiiiiiiiiiuiiininHiiitiiiiiiiiiiiiHSiiiiiiiiiiiiniinM^
Eesti Sihtkapital Kanadas
dab isikute saatmist riiki, kus nad on Annetused, testamendi-pärandused ja
kodanikud, või kus elunesid, võirii- mälestusfondid on tulumaksuvabad.
ki, kust nad tulid Kanadasse. Käes­oleva
seaduse üks tähtis sätesõjakur-jätegijate
eemaldaniisiB suhtes voli­tab
immigratsiooni ministrit valida
deporteerimise kohana ükskõik mis
maa, kus ollakse nõus isikut vastu
võtma, vaatamata asjaolule, et ta
poleks sinna maale küüditatav nor­maalselt.''
-
,, See säte. on vajalik, kuna riik,
missugune on tahteliWie ja parimini
võimeline süüdistama ja samal ajal
andma kindlustused õiglaseks prot­sessiks
(due process of law), ei pruugi
olla riik, kuhu isik, kellesse asi puu­tub,
oleks küüditatav kehtiva Kana­da
seaduse alusel."
kaunile Seedriorule.
Juba laupäeva varahommikul oli
näha köögis askeldamas peakokk
Mati Jaagu't koos abiliste Villi
Mandre, Astrid Jõgi ja pr. Samblaga.
Samuti oli õiendamas korraldaja Il­mar
Jõgi, kelle käe all kõik ettetu­levad
sõlmed kiiresti lahti harutäti.
Saunaahju täitis puuhalguHega len-kaudu
tulumaksuvaba kviitungi sasir nuväepoiste sõber Valter Tera, et
miseks. — Eesti Maja, 958 Broaä- õhtupoolikuks auraks saun kuumast
vlew Ave.; Toronto, Ont.M4K2Riö leilist. Niiske ja jaheda ilmaga oli
ISIililllllllltlilllinimHIHIIinHn^^ seda mõnusam meestel end saunas
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
0
esimees
uhi§
reisist, samuti käis ringi rida albu­meid
sellest reisist. Arvo Tinits oli
välja pannud vaatlemiseks ka rea II
maailmasõja püsse, püstoleid ja
kiivreid, mis on üks kolmandik tema
püssikogust. Üldsummas on tal ko­gus
100 püssi ja 150 püstolit.
Õhtupoolikul marssis lennuväe-poiste
rivi marsilauluga Langenute
Mälestussamba ette, kus vaikses lei-raseisakus
mälestatt oma langenud
relvavendi ja kus Arvo Tinits ütles
neile südamliku ,,Me mälestame
teid, langenud sangarid ja rae ei unus­ta
teid kunagi." .
90 OSAVÕTJAT
Kaunistatud saali kogunes õhtul
üle 90 osavõtja. Ametliku osa juhatas
sisse korraldaja Ilmar Jõgi, andes
sõna „Okaskandle" rühmajuhile
Evald Oderile, kes andis lühikese
ülevaate selle skautüksuse saamis-
Seedriorul
esikohtadele tulnud kutsus välja
Arvo Tinits,'la need kanged poisid,
olid: l . — Georg Orgusaar, 2. — Ilmar
Jõgi, 3. - Kalju Pähkla. Üldvõist-lustel
tuli esikohale Ilmar Sambla, 2.
Arvo Tinits, 3. - Kalju Urbel.
Heino Jõe lõpetas oma lühikese
sõnavõtu sõnadega: ,,Viige südames
kaasa see Seedrioru embleemi päike
ja kandke edasi skautlust!"
Sõna võttis ka Kalju Jõgi, kes tä­nas
korraldajaid ja osavõtjaid, ning
ütles, et kunagi oli meid 1000 poissi,
kelledest on läinud laevateedele 160,
osa on läinud kaduma ja järel on
jäänud 200, kuid need on need kau­gemad
sellid. 60.a. juubelit on peetud
juba kolm korda ja järgmine juubel
65.a. toimub Esto ajal USA-s, mille
korraldajaks on Ants Pallop. Ka tegi
ta teatavaks, et tuleb väljaandmisele
teine osa ,,Välgumärgi kasvandi­kud".
Ette astus Villi Mandre, tuues esile
tõiga, et igal pool, kas Euroopas või
ESTO'88 koosolek
ESTO'88 reisi koosolek toimub
esmaspäeval, 28. septembril, 7.30
õhtul, Eestil Maja keskmises saalis.
Need kes kindlasti lähevad Austraa­liasse
ja need kes mõtlevad minna
aga ei ole veel registreerinud ja oma
sissemakse teinud, on kõik teretuU
nud koosolekule.
Pacesetter Travel (Goway Travel)
esindajad räägivad ringreiside või­malustest
ja on võimalik individuaal­selt
nendega rääkida.
Samal õhtul ESTO '88 komitee
arutab ka majutamisvõimalusi
EST0^88 ajal Melbournis. Kuigi rei-sihind
on natukene üles läinud
Quantas'e lennuliini hinna tasu tõt­tu,
on veel võimalik registreerida ja
oma sissemakse teha Esto Komitee­le.
Komitee kaudu on ikka kõige
soodsam lennata Austraaliasse.
Tulge nüüd, ärge enam oodake,
sest varsti lähevad lennuliini hinnad
jälle üles.
ESTO'88 KOMITEE
MVVGID
loost. „Okaskannel" tegutses 1945.a.ja mujal, tuleb esile ikka üks nimi —
^KODAKONDSUS '
,,Esitatud parandused Kodakond­suse
Aktile on samuti tulevased oma
loomult. Need teevad seotuse mõne
sõjakuriteoga VÕI kuriteoga inimsuse
vastu tõkkeks, et omandada Kanada
kodakondsust. Lõige 20 muudetakse
kolmel olulisel viisil. Esiteks, koda­kondsust
ei saa omandada ega jätka­ta
(resumed), kui isik oli uurimise all
või süüdistatav, koh u all, või eda­sikaebuses
ise, või selles osaline, puu­tuvalt
sõjakuritegudesse või kurite­gudesse
inimsuse vastu, kui ja kuni
see isik on täiesti klaaritud. Teiseks,
süüdi mõistmine neis süütegudes on
alaliseks takistuseks saada või jätka­ta
kodakondsust. Kolmandaks, taõt-gudega.
Selle mittetegemine toob Konaa, on • süüdistuse tõstmise ja/või kodakond- reeglite kohaselt,
suse tagasivõtmise." Edasi väitis professor Taagepera,
„Need parandused on, mä usun, balti pagulaskonnad käituvad
täieliseks ja positiivseks vastuseks ^^8^ ^ ^ i l oleks balti uurimusi vaja,
uurimiskomisjonis tõstetud murede- kuid teadlaste tööd ei hinnata,
le. Olen kindel, et parlament (House) Viimase20 aasta jooksul on AABS
hindab, nagu teen mina. kiireid ja teostanud palju uurimu^ija avalda-põhjalikke
pingutusi mu kaasminist- nud mitmeid teaduslikke töid. Mille-rite
ja nende ministeeriun|ide poolt gipärast need ei ole rahuldanud balti
neis seosesoley ais asjades." ühiskonda ja kutsunud esile negatiiv-
,,Et hoiduda viivitusest, on valitsus . set reaktsiooni õpetlaste suhtes. Ta
juba alustanud tegevust Mr. Justice heidab ette balti ühiskonnale, et see
ka l946.a. esimestel kuudel Belgias
Aktiivne ja viljakas professor sooritajad. Alul nenditi nende poolt.
Rein Taagepera esines pikema et- et Tartus mõrvati 1000 juuti, siis
tekandegaTorontosTartuGollegeM 2000, 6000 ja lõpuks 12 000.- Oleme
ruumides teisipäeval 15. sept. Balti abitud eneste kaitsmisel, sest meil ^^^^^gheimi vangilaagris ja neist
Uurimuste Edendamise Ühingu puuduvad argumendid ja meie sele- Poistest kasvas juhtkond, kes pärast
(AABS) esimehena. Tema sooviks tustele ei pühendata tähelepanu pro- vangilaagrist vabanemist asusid juh-oli
selgitada siinsele eetlaste ühis- minentsete teadlaste ega valitsuste skautüksusi põgenikelaagrites,
konnale, et AABS ei ole mitte pa- poolt. Oleme oodanud, et ÄABS-i Eduard Põdersoo, üks „Okaskandle"
gulasorganisatsioon vaid rahvus- teadlased tuleksid meile appi, aga ^ühmajuhte, tänas lennuväepoisse,
vaheline ühing, kellel on eriline need tegelevad kaugemas mimvikus
suhe Balti pagulaskOndadega. T^ asetleidnud sündmustega. Miks nad
luges vajaliseks selgitada, mida appi ei tule?
need suhted hõlmavad ja peaksid
Mlmama. Vastuseks küsis professor ühe Va-badussõjaaegse
anekdoodi alusel:
Sellest seletusest jäi mulje, et Kas te tahate ühe teadlase või mõ-
AABS-i koosseisu kuuluvad kõrge lemad? Neid meil lihtsalt ei ole, kes
kvalifikatsiooniga õpetlased, kes tegelevad tänapäeva pagulasühiskon-oma
uurimustes ja tööde avaldamisel na probleemidega.
rangelt peavad kinni rahvusvahelis- „ uovoi ovxroo of Ä KT~ n rt-lejal^"
pannakse otsene k o h ü Ä naS R'?'^^'^Tn^^ ^^^^«"«t välja mõnusaid tantsuviise
avaldada iga seos seda laadi süüte- kes tahab veenda maailma õpetlas- S ^ d l u l v a d S t l a Hemo Joe, _kes kull ei^olnud vangi- ning temaga ühines ka Välgu Mihkel
„ . . o „ . c^no n . m . t . o o n . ^ . . t.nK ^ouda, ou vaja
mäugida kehtivate ^ ^ ^ ^ ^ lõõtsaga", siis keerutati
juute mõrvati i ärtus soja ajal. El saa eest. Kalju Jogi oh eriti selle margi ^^^^ • veeretati mälestusi hiliste
salata et seal oh mingi vangla voi ära teeninud, - oli see ju tema, kes ^öS^^
vangilaager kust saadeti inimesi väi- selle üldse võimaldas. Eesti Skautide '
ja mõrvamisele. Sellest aitab. Vastu- Malev Kanadas juht Egbert Runge
väiteks A. Nõmmik aona ei saanud, andis skautluse 75.a. juubeliaasta
Järgnesid mitmed sõnavõtud, kus puhul „Okaskandle" meestele skau-konkreetseid
küsimusi professorile dimärgid ja rühmajuhi kätte vimpli,
ei esitatud. Tähelepanu vääriv- oli Eeskavakabaree stiilis andsid sop-
Veljo Kalepi sõnavõtt. Ta märkis et Valve Tali ja Olaf Kopvillem
tänapäeva probleemide käsitamisel, laulupõimikuga. Tänutäheks said lõpp, nii ka nüüd oli peagi näha koju
ukskoik millises ulatuses, on juures nad punaseid roose,kingitusi ja tuge- veerevaid autosid, kuid sõprusside-ideoloogilme
ja poliitiline maik. See va aplausi. " . med, mis uuendati sellel nädalalõpul
oh kindel okupeeritud Eestis. Siin ta , . ' . . tõendavad ikka ja jälle, et kuulume
on kogenud sama. Selle pärast hoidu- LASKEVÖISTLÜS • kõik kokku. Kogu tegevust videofil-eesotsas
Kalju Jõgi'ga, kes juba aas­taid
on ajanud asju, et saada eesti
poistele Balti Skautide Sõprusühin­gu
mälestusmärke, mis tulevad siin
täna üleandmisele „Okaskandle"
skautidele. Takutsus ette nende mär­kide
saamiseks: Endel Toomsoo,
Toomas Metsala, Ilmar Sambla, Kal­ju
Urbel, Erik Purje ja endised rüh-majuhid
Heldur Põdersoo, Kaarel
Kaera, Kalju Pähkla, Evald Oder,
„lfalju". Kalju oli see mees, kes ei
toonud meid kokku ainult praegu,
vaid kes tõi meid kokku aastaid taga­si
ja kes hoiab meid koos.
Siis astus saali keskele oma pilliga
Välgu Mihkel — Erik Purje, ja teatas
et ta olevat komponeerinud tänaseks
„ Sümfoonia lagund lõStsapillile ja
pisut purjus tenorile". See sümfoo­nia
viis nii mälestuste maale kui
kutsus esile ka naerulagina pisarate^
ni, erit^kui temaga kaasus noorsõdur
Tohman, kes katsus kaasa joriseda ja
kellele tuli teha märkus, kuna ta püss
ja kiiver olid mõlemad tagurpidi.
Lauldi veel koos vanu.tuttavaid
laule ja kui Esko Luksepp meelitas
MUUA
ELEKTRI AKORDION
koos vöimeindajaga.
Tel. 422-4141
«KALEVA kondomiiniumis
Lawrence & Victoria Park
MUUA
2 MAGAMISTOAGA
KORTER
Korteris 2 vannituba ja pesuruum,
pliit,, Icülmutuskapp, pesu- ja
kuivatusmasin.
Helistada õhtuti 889-8903
JURISTID
Pühapäeva hommikul olid „poi-sid"
ometi jälle varakult kohal, et
arutada tulevikuplaane ja kosutada
end väsimatu koka Mati ja ta abiliste
valmistatud hommikueinega. Aga
nagu ikka, heal asjal tuleb kunagi
Deschenes uurimiskomisjoni sooviy
tuste peale; Nagu viimane ütleb oma
raportis, see nõuab uut monumen­taalset
pingutust. Ma usun, et see töö
peab jätkuma nii ruttu kui. võimalik,
ei hinda AABS-i teadlaste tööd. Pa­gulaskond
peaks rohkem toetama
AABS-i tegevust ja vähem kritiseeri­ma
selle tegevust. Õpetlaste korduv
ründamine mõnede pagulaselemen-
Tonu Toome, B.A^Sc, LLB.
ihkel Holmberg, B.Ä., ILB.
TOOME, PEASE &
HOLMBERG
Advokaadid-notarid
Yorkdaie Place, 1 Yorkdala Road,
Suita 207
Toronto, Ont. M6A 3A1
Tolofon 785-5550
kodus 762-2367
toetuse ja õnnistusaga parramendiit tide poolt on põhjustanud, et balti,
(of this House) " ühiskond on tootnud nii vähe kaasa-
. i egsete balti küsimuste uurijaid, et see
on peaaegu pankrotis.
Vaadeldes kohtuministri ööna „ . , . .. , ,. ,
võttu, tuleb ühineda temaga, nagu ^ Esimeseks-sonasoovijaks oli dr.
ta Ütleb, et seaduste ettepandavad Altosaar. Ta kommenteeris pikemalt
sätted on sõnastuselt väga keeruli- ^ogu sõnavõttu ja sama pikk oli pro-sed
(intricate nature). See olevat esson vastus, mis puudutas enamik-vajalik,
kui käsitada mitte ainult ku ettekande punktidest,
väärtegusid minevikust, vaid ka Teisena sai sõna A. Nõmmik. Te-neid,
mis leiavad aset tulevikus, ma arvas, et professor kõneles valele
Tõelises mõttes on see muidugi va- kuulajaskonnale. Siin on koos tava-jalik,
et veenda, nagu need sätted lised eestlased, kelledest keegi ei ole
poleks tagasiulatuvad (retroacti- koostamas teaduslikku tööd vaid
ve), vaid tagasivaatavad (retros- maadlevad igapäevaste muredega,
pective)* Mis omakorda tähendab, kuhu kuulub juutide riinnakute
et kõik nüüd käsitataVad väärteod tagasitõrjumine, nagu oleksime
olid sellisel kujul juba rahvusvahe- meie rahvana, koostöötajadnat-mne
Teisi. si-J
taksegi käsitamast tänapäeva ühis­kondlikke
probleeme, et mitte enese­le
kriitikuid ja vaenlasi kasvatada.
Sõnavõtjaid enam ei saanud olla,
sest aeg oli hiline ja Tartu Institujidi
sekretär dr. E. Aruja lõpetas koos­oleku.
Võrreldes tavalise osavõtjate
arvuga oli kuulajaskond erakordselt
suur ja diskussioon kestis edasi koh­vitassi
juures.
Päeval toimunud laskevõistlustel mis Jaan Roosiorg.
iSSTI A L U i I N I Ü M KOMPANli
vajab
T Ö Ö J O Ü DU
thermo-akende, räästaaluste ja
' . aiumiinium seinakatte
installatsiooniks.
Helistada: 832-2238 kella 7 h.-5 p.l.
Maple, Ontario.
|l(«fö^(li;J?,,iri^v•
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Ühenduses on jõud
958 BROADVIEW AVE., TORONTO
ONTARIO M4K 2R6
* ^ ' * i i i i r i j i
PANK ON AVATUD LAUPÄEVITI
10.00 - 1.00
alates oktoobri algusest kuni aprilli lõpuni
INFORMATSIOONIKS HELISTAGE 465-4659