Meie Elu = Our life, June 25, 1981

              ž, ,>fieic Elu" nr. 25 (1636) 1981
• j
Publishedby Estonian F^ublishmgCov
man Hoüse; 958 Broadvijew Äve.,^
2R6 Tel.466-Q951
Toimetajad ; H . Rebane ja S!¥eidenbaum. toimetaja New ^
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New
USA^Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti
Asul. A. Weileri algatü^^
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
./Toronto, Ont
Tellimiste ja kuulutušte/i^ästuvõtmine igal tÖöp,, kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 hrl pJ.
,,MEIEELU^teilimishinnad: Kanadas-^^^ a.|30.00,6k.
|16.00,3k. $11.00; ySÄ-sse---l a.|32.00, 6 k. |17.00, 3^^^k
1.50; Ülemeremaadesse; 1 a. $36.00, 6 k. $18.00, 3
.00. Kiripoštilisa Kanadas :1a. $14.5^^
ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lenriu-postilisa
ülemeremaadešse: 1 ä. $32.75, 6 k.
-.55^.:'^-
/Küulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
kuulutuste küljel $4.25. • ^ ;
JA EESTI ÜHISKOND
SELCD
mine maallinapoliitikas, üles ehitada
sõjajõud, pidurdada M. U d u sõjalisi
iiaardeid. Aidata neid kolmanda
Heroilised vj5idud nagu ei kuuluks
tänapäeva Jmaaihna mõttelaadi.
Suurte väejuhtide oreool on nagu
kadunud suurte võitlejatega, keda
tunneb ajalugu. Sõdurišelsust peab
hakkama Jäile ülesse ehitama, et rah-oskaks
temast lugu pidada, nagu
märkis USA president äsjasel sõna­võtul
sõjakooli lõpetajaMe West Polh-
•^is.'
Kuid Just sellepärast peame <m8a
võitude tradtsioonilist päeva Võ|.
dupüha — pühitsema ja märkima.
Sest meie ei lähiud tei^l vallutama,
ijagu tegid ajaloolised väejuhid, vaid
asusime oma rahva ja maa kaitsele
pealetungiva punaväe vastu. Sest see
rahvas, kes end ei kaitse, on määra­tud
kadumisele ja orjusele; Meie
rahvas jäi püsima, sest ta asus enda-kaitsele
ja võitis.
See ongi Võidupüha tähtsus: end
kaitsta ja säiluda. 0n ne^, kes su­vatsevad
ütelda; mis viga oli meil
võita revolutsioonis laostunud, kuigi
Mekaalükat vene väge, kes meie ter­ritooriumi
ründasid. Kuid eesti oh­vitser
ja sõdur tuli samast laostunud
vene väest.. Selle asemel, et rohkem
laostuda, kogusid eesti mehed end
kokku. Nad tulid üksikult kogu Ve-hemaalt
ja ääremaadelt, lln^i käsu
ning sunduseta. Nad tahtsid eraldu­mist
laostunud vene väest ja süda*
mnehääl kutsus neid kõiki kodumaale.
Eesti sõduri võidus punaväe üle ei
§aa ühtegi küsimusmärkl olla. See
oli täisväärtuslik võit, tahte ja jul­guse
võit vastase üle jä sellisena pea­me
seda ka võtma. Punaväe vastu
Veneniaal võitles ka teisi.- Kusagilt
tekkisid Koltshakl, ja I>enlkini n.n.
„valged" üksused, neid toetasid Ing­lased
ja teised. Nad kõik lõpetasid
kaotajatena, samal ajal kui eesti sõ­dalane
tõrjus punaüksused meifs ptl-rldest
ja saavutas punastega meile
soodsa . rahulepingta ,4gaveseks
.ajaks".- ^•
Kuid veEe väest tulnud eesti sõda­lane
ei võidelnud üksi. Temaga ühi-ms
eesti mees, isa ja poeg sageli
kõrvuti. Neü oli vähe varustust ko­dunt
kaasa tuua. Puudus riietus, ja­lanõud,
toit, relvadest rääkimata.
Kuid neil oli kaasas tu^ev valm |ja
tahe vaenlane tõrjuda, et oma kodu.
kaitsta. See oli raske ja verine võit­lus,
rliine liikus sinna ja tMsiBia, jõM- |w>m Taastada USA majandus-
^ ae
üksuse saabumisega ja liikus uuesti
ida poole. NII tõrjuti
piiridest ja
Eesti rahvas kandis
neid märgistasid üle
monumendid ning
Kuid &i 5stl rahvas i lal võimaluse
uuesti c
kordses
m& põldu kü
võimaluse oBiMi
nda Ja esma-
Iseselsvat rli-
M.ehltat
sid.uües
d!a. Koolid ja
tl oma uksed <
üUkoolid ava-õppivale
noor-sooie.
v,i
uuesti 8
sneseci vaDriEki
liitsema,: @t;to
i^OE&inau lOMii
ota sediei, mis
rahvale vajalik. Üle% ^a! Toompeal
gul rohkeml kui üksainus töölaud
meil palju rohkem. Rahvas d l rõõ­mus
' ning hästi riietatud. PõUusaa-dustest
Jätkus toiduks kõigile Ja põl-lüsaadusi
'• Jätkus Isegi ekspordiks.
Meie riigimehed võtsid vastu võõraid
riigimehi. Meije saadikud tutvustasid
Eestit meile olulistes välisriikides.
tised ja tähelepanekud olid alati po­sitiivsed.,'
^ : •
Kuld Stalln ja Mltler; ihusid mõõ-ph
kaks teeröövlit metsavahel,
saagiks langes ka Eesti Ja tõi
ka§sa Inimtraagika mis kuulub suu-
E^mate hulka. Kodmnaa ei pphitse
lismaailma ees. Meie räägime Krem­li
poolt tolme pandud kuriteost ja
Vägivallast, sest olesin® välismaadel
.vabad. .
sint-must-valgete lippude rida
> •
•••• räägime Vabadussõnu ja
Võidupühast, mis sümboliseerib ku­nagisi
võitlusi Ja võite. Kuid' teadku
Kreml, et tulevad ajad, mil nad mak­savad
kõik, mis röövitud. Nad kan­navad
onna karistuse, mis nad <m tee­ninud.
Sest aeg ei seisa
|a töötab meie kasuks.
CT. WEST,
Hind $MM fosMga tellides |3.CMli SMteUia
tl'l'^)J^'FTy
USA president ja välisminister A.
Haig on korduvalt välispoliitilistes
küsimustes sõna võtnud ja deklaree­rinud
oma rangemat hoiakut N. Lii­du
suhtes. Uus söjamitiister C..Wdn-berg
on märkinud, et USA laokile
jäänud sõijajõude hakatakse kohen­dama
ja USA sõjalist võimsust tõst­ma.
Nüüd lõpuks deklareeris USA
adhiinistratsioon oma täpsema välis­poliitilise
plaani.
Selle uue plani järgi võetakse ette
järgmised sammud:
.1. Ameerika Ühendriigid taotlevad
jälle mängida juhtivat rolli vaba
maailma juhtimisel. Sama juhtimine
taastatakse, mis oli USiA-l enne kao­tatud
Vietnami sõda. USA taotleb
kaitsta igal pool ja igal ajal oma
ideaale; Taotletakse taastada pare­maid
vahekordi oma endiste liitlas­tega.'
••
2. Alatakse USA sõjajõudude üles­ehitamist;
et muuta USÄ sõjaliseit
võimsaraaks.
3. Tehakse kõik, et pidurdada N.
Liidu ekspansiooni kõikjal, Jcuhu
Moskva oma agressiooni suunab.
Taotletakse, et ÜSA kaitseb oma sõ-jajõududega
neid, keda N. Liit äh­vardab.
4. Alaarenenud rahvastele ülatatak-se
abistav käsi ja aidatakse neid
vaeseid rahvad, kes austavad USA
ideaale ja on ise ka võimelised en­nast
aitama^
5. Taastatakse USA majanduslik
võimsus. '
Lääs peab kasutama õma majan­duslikku,
tehnilist ja poliitilist edu
selleks, et Nu Liit püsiks oma piiri­des,
Esmaseks ülesandeks on taotle­da
taastada sõjaliste jõudude tasa­kaal
N. Liiduga. On vajalik, et tekiks
arusaamine, et USA ja tema liitlased
läänes on võimelised vastu astuma
N. Liidu rünnakule, kui selline rün­nak
peaks toimuma. USA peab rahu
ajal säilitama oma sõjalisi baase neis
piirkondades, mis oh elulise tähtsu-sega.--'
N. Liit ei tohi olla eelistatud seisu-
'kohal selle tõttu, et ta on haaranud
omale sõjalisi baase nii Aasias, kui
ka Aafrikas.
Relvastuse kontrolli läbirääkimj^
sed on olulise tähtsusega, kuid neid
läbirääkimisi ei tohi pidada niimoo­di,
et N. Liit oleks nende kaudu saa^
nud iveelgi suuremaid edusamme
oma sõjalise üleoleku suurendami­seks.
Euroopas on olulise tähtsusega
vene SS-20 raketid. Kuna Euroopa
on nende rakettide rünnaku ohus,
siis on vajalik, et LäänCiEuroopa
omaks rakette, nende rünnaku taga­silöömiseks.
Poola kommunistlik partei peab
korraldama Poola sisemised' asjad
ise. Kuid lääneriigid peavad seisma
valvel ja ühisel frondil Moskva inva­siooni
vastu. N. Liidu invasiwn Poo­las
peab tooma kaasa, et saabub
jälle range külma sõja periood, mis
kahjustab kõige rohkem N. Liitu ja
tema majandust.
_ ' NATO sõjajõud peavad oleiha äär­mises
alarmiölukorrasu
Kõige keerulisem on USA välispo­liitiline
roll Lähis^Mas. USA taotleb
häid vahekordi sõbralikkude riikide­ga,
kaitstes neid N, Liidu agressiooni'
vastu. Iisrael ja Araabia riikide va­hekordade
korraldamisel lähtutakse
Gamp 'Davidi kokkuleppest. Taotle­takse
paremaid vahekordi lisra^eli
Egiptuse ja palestiinlaste vahel.
Kahjuks asetas Iisraeli peaminis­ter
M. Begini rünnak Iraagi aatõin-reaktori
vastu USA rahutaotlused
Lähis-Idas järjekordsele' proovile.
Liitunud Rahvaste Organisatsioon
taotleb sanktsioone Iisraeli vastu ja
USA on raskes olukorras, et asetada
neile sanktsioonidele oma veto.
Kesk-Ameerikas on Mös-kva Kuuba
kaudu tungimas USA tagaaeda. Taot­letakse
uusi abinõusid, et pidurdada
ICuuba aktsioone Kesk-Ameerikas.
Kõige suuremat muret tekitab asja­olu,
et Kuuba saadab N. Liidu .tanke
ja teisi rünnakrelvi Nikaraaguasše,
et sellest riigist moodustada silla­pead
kommunistliku ekspansiooni
jätkamiseks. Salvadorile antakse
kõike võimalikku abi, et seal seada
sisse demokraatlik riigikord.
Aafrikas on mustaks lambaks Lõu-na-
Aafrika ' mitmerassi^ poliitika'.
Taotletakse, et Kuuba instruktorid
Aafrika riikidest tagasi tõmmatakse.
Toetatakse Aafrika riikide iseseisvu­se
taotlusi.
Välisminister A. Haig viibis Hiinas
ja mitmes teises riigis. Tema reisi
peeti õnnestunuks, ja Hiina ning USA
kinnitasid, et nad taotlevad ühist
fronti, et peatada 'N. Liidu agressioo­ni
Kaug-Idas. Püütakse selgitada, et
Jaapani enda huvides on oma sõja­jõudude
taastamine. Loodame, et se­da
välispoliitilist plaani hakatakse
ka kiiresti ellu viima. Hea, et on tea-tud
kava.
§. augustil kogunevad eestlased
teistkordselt Torontost põhjapool
asuva Moonstone'i või Kuuklvl mäe-seljandikul
© klllamängudeks. Ette-vahnlstused
on käinud Juba mõnda
aega. Juba pauguvad haamrid killa-mängude
sümbolehltuste valmista­miseks,
tehakse vümaseld proove
eshiemlsteks, otsitakse kokku nältu-se-
esemeld Ja rahvarõivaid, proovi­takse
vanu rahvapäraseid toite Ja
jooke nhig visatakse üksteise arvel
ka heatahtlikku nalja. Rahva hulgas
kõneldakse ka rohkest klllapeole mi­nekust,
sest maakondlike, koondiste
ja rahvakunstidega viljelevate orga­nisatsioonide
lükmeskondäde kaudu
on Ju rahva laiad hulgad kogu ette-vahnlstusega
seotud. NII sUs kui lliii
Ilus, peaks Kuukivli olema rahvast
külluses.
On küsitud mis on killamängude
sügavam mõte. Milleks selline nimi?
Mäletame kuidas skautide ja gaidide
suurlaagritelt ja Lääneranniku Eesti
Päevadelt võetud killamängude niini
esimese kokkutuleku eel 1978 järs­ku
väga kontroversiaalseks muutus.
Polnud korraldajail tahet üritust ja
selle nime üleliigselt vaidlusobjek-tiks
teha, kuid tahe näis tol ajal ole­vat
mõningates ringkondades killa­mängude
mõtet surmata. Rahvapeo­le
jäi killamängude nimi ja killa-mänge
on ka tõepoolest Vanas Ees­tis
peetud! Meie nimekaim^tnoloog
prof. Gustav Ränk kavatses kunagi
killa mõistest koguni doktoritöö kir­jutaba,
kuid loobus sellest siiski kar­tuses,
et kogutud andmed mõiste
kohta võivad ulatuslikuks tööks vä­heseks
jääda. Vanad kultuurivara ko­gujad
ei osanud sellele küllaldaselt
tähelepanu omistada. Isiklikult olen
kohanud kahe inimesega, kes jutus­tasid
Killamängudešt. Hiljuti surnud
'Karl Kasekamp väitis, et tema ko­dutalu
maa-alal Järvamaal oli killa-mägi,
mille all poolkaares olid põle­nud
palkehitused. Vanarahva jutu
järele olevat eestlased mäe otsas
käinud nõu-pidamas ja killamänge
pidamas. Lastena mänginud ka ne­mad
seal killamänge. Teine mees, va­na
Vabadussõja soomusronglane
Adu Meri Torontost mäletab oma
lapsepõlvest veel viimaseid killamän­ge
Kihelkonnalt, Saaremaal, kuhu
rahvas läinud rongkäigus.
Rohkem uurimusi oleks vaja killa­mängude
ja killa teemal. Võibolla
oleme aga selleks liiga hiljaks jää­nud.
Võibolla just see salapärasus
on siiski meile olnud vajalik, et kõik
võiksime süveneda vanade eestlaste
kultuuripärandi otsingusse. Kui see
nii on, siis on riime valik olnud õige
ning kajastab killamängude põhilist
eesmärki.
Kuigi killal või sõpruskonna män­gude
mõte on vana, oli see meile
võõrsil uus. Just uus käsitlusviis oli
vaja varem suvepäevadega tähista­tud
Võidupüha ja jaanipäeva riik­liku
ja rahvaliku mõtte jätkamiseks.
Paraku tuli killamängudel sellelt
tähtpäevalt snski teisele ajale liiku­da
nagu ei saanud asja ka Põhja-
Ameerika Eesti Päevade ja Üle-maailmsete
Eesti Päevade korralda­misest
sel ajal. Killam^ngud on siis­ki
oma vaimsust ja virgutust meie
ühiskonnale annud Eesti riigi, maa­kondade
ja kodukohtade pildikeste
esiletoomisega; Kuigi mitmed maa­kondlikud
kokkutulekud ja organi­satsioonid
said palju aastaid tagasi
teoks, cflid killamängud cmeti sel­leks
kõige tugevamaks 1 oorattaks
praegusele maakondade tegevusele
ja uutele seltsidele. Kodutulede lam­bid
hoiavad liikvel rahva hinge.
Killamängude mõtte esialgsed
kandjad tulid peamiselt vähemast
põlvkonnast, kelledel otseseid mä­lestusi
kodumaalt. Aga need olid va­nad
ja noored, kes tegelikult killa­mänge
koos läbi viisid. Vanade mä­lestuste
Eesti ja noorte kujutluste
Eesti olid üllatavalt sarnased. Nii
algas vanade ja noorte ühislooming
ja mäng loomulikult ja välissurveta.
Tunti rõõmu sellest üksteiseleidmi-sest.
Ka lapsed leidsid killapeos ja
'kiHamängu4e Eestis midagi konk­reetset.
Leidsid tunnetuse Eestist ja
eestlastest. Toogem siis ka oma lap­sed
killämängudele!
Kuna noored on killamängude juu­res,
siis on meil usk, et see üritus
jääb kordpma. Sellepärast on juba
nüüd põhjust üles tõsta mõte, killa­mängude
korraldamiseks ka IV Üle­maailmsete
Eesti Päevade raames.
See annaks kõikidel maakondadel,
koolidel ja teistel gruppidel kokku
saada oma maakondades. See väl­diks
kä duplikatsiooni, mis segipai­satud
kavalises olukorras paratama­tult
tekiks. Eesti Päevade killamän­gud
oleks jällegi midagi uut kogu
vaba maailma eestlaskonnas ning
haaraks neid ka kõikjal aktiivselt
selle ettevalmistamise protsessi. Kil-
RÖRERT KREEM
LUGEJA KIRJUTAB
asm
" avaldab meeUae^i
jäte mõtteavaldusi ^ ka
midmiš d ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku-oma
nimi
Ahjude, torude, radiaatorite parandamine Ja vSlJavahetamine
Ahjude gaasiküttele vahetamine koos riikliku toetusega kuni {800.
Mõõdukad hhmad, oskustega töömehed
R 0 L Ä MD K ü L L I K Tel. (416) 275-1280
guse lugejate kirju redigeerida j&
lühendada ' ning
korral iäi
0 /V
„Meie Elus" nr. 18 19M avalda­tud
artiklile „Naised Eesti Vabadus­sõjas"
lisan mõned mälestuskillud.
Mainitud artikli kohaselt Eesti rah­vaväes
Vabadussõjas olla olnud
umbkaudselt 11 naist, kellede hul­gast
6 naise kohta on artiklis märgi­tud
nimed ja väeosa ja ühe naise fo­to
ja väeosa. Peale nende 7-me mäle­tan
veel ühe, kelleks oli auväärne
neiu Meeri Meier Häädemeestelt, va
batahtlik Pärnu Kaitsepatäljoni 1-es
roodus 1919. a. alul. Kui 1919. a. ke­vadel
P.K. Pät. formeeriti ümber 9.
Jalaväe Polguks, siis tema jäi ka sel­le
koosseisu kuni Vabadussõja lõpu­ni,
kuigi mitte rivisõdurina.
Peale mainitute on artiklis maini­tud
veel naissõduritena Vabadussõ­jas
soome vabatahtlike hulgas 32 ja
taani vabatahtlike hulgas 10. Soome
vabatahtlike hulgas olnud naissõdur
ritest kohtasin a. 1949 Stokholmis
ühte, kelle neiu-^nimi oli Kurko (vist)
ja kes oli olnud Eesti Vabadussõjas
halastajaõena; Tema meenutas kui­das
oli kord ratsahobusel kihutanud
kuulide all üle; lagendiku, et aidata
üht haavatut soome vabatahtlikku.
Ta siis veel ei teadnud, et Eesti valit­sus
oli andnud temale Vabaduse Ris­ti,
sest pärast Vabadussõda ta oli
abiellunud rootslasega ja oli asunud
elama Rootsi. Õma. Vabaduse Risti ta
oli siiski saanud kätte^umbes 30 aas­tat
hiljem. Siis see Rist oli" olnud
Eesti Helsingi saatkonna poolt antud
üle Soome võimude korraldusse.
• ILARION KANGUR •/
OBODYLTD.
24—28 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R IVS
Td. S33-8451
AUTODE PÄRANDAMINE ^ TÄIELIK MOOTORI JA TEISTE
MjEHAANIKA TÖÖDE PARANDUS ^VÄRVIMINE i( TUNE-UPS
^ÄRAVEDU Iie. Mehaanik Sõbralik teenindus Ja nõuaime
Filtsos Brothers & Afltociate
Vabaduse Risti said kaks eesti
naist: Salme Bergman (abifelus
peets), kes 17-aastäse sanitarina sai
võitluses Landeswehri vastu haavata
ja Anne Vares (abielus Kukk), kes
oli Ratsarügemetidi sidekomandos
nime all Peeter Ronk. Ta võitles
Narva rindel ja Landeswehri vastu.
Mõlemad said Vabaduse Risti lahin­gus
üles näidatud vahvuse eest.
ön nagu suur dshungel
Loomaaias nautige värsket õhku, ilusat loodust
ja eksootilisi loomi.
• Sööge meie restoranides või võtke kaasa
oma toidukorv.
n Tehke tutvust loomaaia personaaliga ja
vaadake loomaide demonstratsioone.
• Ratsutage kaamelil.
• Sõitke „Zoomobilil" vm >,Domain Ridel",
• Avatud iga päev kl. 9.30 hom. — kl. 7 õ.
Pääsmed: täiskasvanud $3.50; pensionärid ja
noored (12-~17) $1.50; lapsed (5-^11) $1.00;
lapsed (4 ja nooremad) tasuta. „Strollers" ja
ratastoolid saadaval. ^
T.T.C: Regulaar bussid (Scarborough 86 A) '
Kennedy allmaaraudtee jaamast.
Hwy. 401 East at Meado ivvale Road.
(416) 284-8181, 284.0123 (recorded)/
e
tervitavad teid looiTiaaias<
„Meie Elu" n
500
(A
Godfrey (M(
Gary Dunfo
ter), aupea
Helle Lelth;
näitleja Lyc
„Miss Tal
ossa jagatu
tas „\vine
.zhürii liikm
kõikide
Teise osana
didaatide
osana oli
ja neljanda
ne r- üks \
ti kui inglis
kandidaatic
tud: 1. Kui
hoida oma
sid reisida
le — kuhu
tänapäeva
austad koi
das kirjeid
tuli .Marsi
kuulutusta
paneksid s
Eesti M
nii tais et
tunda, kui
red meeld
kandideeri;
le. Algul t
'teist kordi
, mõnelgi ju
mitmest J
järjekorras
tu rahvarö
Muhu, Linc
Oder - Tl
Kadrina II
Jaagupi. Z
valiku leg
did oli ker
murdosag
Riina Kau
pingeta k
ja zhüriid
AINULT
Riinale
mm: Ku
võõrale, k
tus kahes
meeldiv: „
tulnud võ
talle üht
selge|cs, e
on umbes
mad!"
Riina K
na. õppis
keskkoolii
temaatika
Toronto
Räägib e(
keelt. Tar
rühmas j
juht Põhj,
vätseb tui
seneritead
„Miss T;
sõit Las
raha Kiw
didaadid
fotostuudi
nis Helle
andes, et
nagi vaad
jaks. Reet
sed roos ic
na.
KUUS M
Reet Mi
Talhnn 19
M
VEU
Tehke
Väitig
HEAl
vel S(
vd kl
kulB8
ffl
Ja tel
OSTK