1981-06-25-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ž, ,>fieic Elu" nr. 25 (1636) 1981 • j Publishedby Estonian F^ublishmgCov man Hoüse; 958 Broadvijew Äve.,^ 2R6 Tel.466-Q951 Toimetajad ; H . Rebane ja S!¥eidenbaum. toimetaja New ^ Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New USA^Tel. (201) 262-0773. „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Asul. A. Weileri algatü^^ „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti ./Toronto, Ont Tellimiste ja kuulutušte/i^ästuvõtmine igal tÖöp,, kl. 9 h. -5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 hrl pJ. ,,MEIEELU^teilimishinnad: Kanadas-^^^ a.|30.00,6k. |16.00,3k. $11.00; ySÄ-sse---l a.|32.00, 6 k. |17.00, 3^^^k 1.50; Ülemeremaadesse; 1 a. $36.00, 6 k. $18.00, 3 .00. Kiripoštilisa Kanadas :1a. $14.5^^ ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lenriu-postilisa ülemeremaadešse: 1 ä. $32.75, 6 k. -.55^.:'^- /Küulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis kuulutuste küljel $4.25. • ^ ; JA EESTI ÜHISKOND SELCD mine maallinapoliitikas, üles ehitada sõjajõud, pidurdada M. U d u sõjalisi iiaardeid. Aidata neid kolmanda Heroilised vj5idud nagu ei kuuluks tänapäeva Jmaaihna mõttelaadi. Suurte väejuhtide oreool on nagu kadunud suurte võitlejatega, keda tunneb ajalugu. Sõdurišelsust peab hakkama Jäile ülesse ehitama, et rah-oskaks temast lugu pidada, nagu märkis USA president äsjasel sõnavõtul sõjakooli lõpetajaMe West Polh- •^is.' Kuid Just sellepärast peame <m8a võitude tradtsioonilist päeva Võ|. dupüha — pühitsema ja märkima. Sest meie ei lähiud tei^l vallutama, ijagu tegid ajaloolised väejuhid, vaid asusime oma rahva ja maa kaitsele pealetungiva punaväe vastu. Sest see rahvas, kes end ei kaitse, on määratud kadumisele ja orjusele; Meie rahvas jäi püsima, sest ta asus enda-kaitsele ja võitis. See ongi Võidupüha tähtsus: end kaitsta ja säiluda. 0n ne^, kes suvatsevad ütelda; mis viga oli meil võita revolutsioonis laostunud, kuigi Mekaalükat vene väge, kes meie territooriumi ründasid. Kuid eesti ohvitser ja sõdur tuli samast laostunud vene väest.. Selle asemel, et rohkem laostuda, kogusid eesti mehed end kokku. Nad tulid üksikult kogu Ve-hemaalt ja ääremaadelt, lln^i käsu ning sunduseta. Nad tahtsid eraldumist laostunud vene väest ja süda* mnehääl kutsus neid kõiki kodumaale. Eesti sõduri võidus punaväe üle ei §aa ühtegi küsimusmärkl olla. See oli täisväärtuslik võit, tahte ja julguse võit vastase üle jä sellisena peame seda ka võtma. Punaväe vastu Veneniaal võitles ka teisi.- Kusagilt tekkisid Koltshakl, ja I>enlkini n.n. „valged" üksused, neid toetasid Inglased ja teised. Nad kõik lõpetasid kaotajatena, samal ajal kui eesti sõdalane tõrjus punaüksused meifs ptl-rldest ja saavutas punastega meile soodsa . rahulepingta ,4gaveseks .ajaks".- ^• Kuid veEe väest tulnud eesti sõdalane ei võidelnud üksi. Temaga ühi-ms eesti mees, isa ja poeg sageli kõrvuti. Neü oli vähe varustust kodunt kaasa tuua. Puudus riietus, jalanõud, toit, relvadest rääkimata. Kuid neil oli kaasas tu^ev valm |ja tahe vaenlane tõrjuda, et oma kodu. kaitsta. See oli raske ja verine võitlus, rliine liikus sinna ja tMsiBia, jõM- |w>m Taastada USA majandus- ^ ae üksuse saabumisega ja liikus uuesti ida poole. NII tõrjuti piiridest ja Eesti rahvas kandis neid märgistasid üle monumendid ning Kuid &i 5stl rahvas i lal võimaluse uuesti c kordses m& põldu kü võimaluse oBiMi nda Ja esma- Iseselsvat rli- M.ehltat sid.uües d!a. Koolid ja tl oma uksed < üUkoolid ava-õppivale noor-sooie. v,i uuesti 8 sneseci vaDriEki liitsema,: @t;to i^OE&inau lOMii ota sediei, mis rahvale vajalik. Üle% ^a! Toompeal gul rohkeml kui üksainus töölaud meil palju rohkem. Rahvas d l rõõmus ' ning hästi riietatud. PõUusaa-dustest Jätkus toiduks kõigile Ja põl-lüsaadusi '• Jätkus Isegi ekspordiks. Meie riigimehed võtsid vastu võõraid riigimehi. Meije saadikud tutvustasid Eestit meile olulistes välisriikides. tised ja tähelepanekud olid alati positiivsed.,' ^ : • Kuld Stalln ja Mltler; ihusid mõõ-ph kaks teeröövlit metsavahel, saagiks langes ka Eesti Ja tõi ka§sa Inimtraagika mis kuulub suu- E^mate hulka. Kodmnaa ei pphitse lismaailma ees. Meie räägime Kremli poolt tolme pandud kuriteost ja Vägivallast, sest olesin® välismaadel .vabad. . sint-must-valgete lippude rida > • •••• räägime Vabadussõnu ja Võidupühast, mis sümboliseerib kunagisi võitlusi Ja võite. Kuid' teadku Kreml, et tulevad ajad, mil nad maksavad kõik, mis röövitud. Nad kannavad onna karistuse, mis nad <m teeninud. Sest aeg ei seisa |a töötab meie kasuks. CT. WEST, Hind $MM fosMga tellides |3.CMli SMteUia tl'l'^)J^'FTy USA president ja välisminister A. Haig on korduvalt välispoliitilistes küsimustes sõna võtnud ja deklareerinud oma rangemat hoiakut N. Liidu suhtes. Uus söjamitiister C..Wdn-berg on märkinud, et USA laokile jäänud sõijajõude hakatakse kohendama ja USA sõjalist võimsust tõstma. Nüüd lõpuks deklareeris USA adhiinistratsioon oma täpsema välispoliitilise plaani. Selle uue plani järgi võetakse ette järgmised sammud: .1. Ameerika Ühendriigid taotlevad jälle mängida juhtivat rolli vaba maailma juhtimisel. Sama juhtimine taastatakse, mis oli USiA-l enne kaotatud Vietnami sõda. USA taotleb kaitsta igal pool ja igal ajal oma ideaale; Taotletakse taastada paremaid vahekordi oma endiste liitlastega.' •• 2. Alatakse USA sõjajõudude ülesehitamist; et muuta USÄ sõjaliseit võimsaraaks. 3. Tehakse kõik, et pidurdada N. Liidu ekspansiooni kõikjal, Jcuhu Moskva oma agressiooni suunab. Taotletakse, et ÜSA kaitseb oma sõ-jajõududega neid, keda N. Liit ähvardab. 4. Alaarenenud rahvastele ülatatak-se abistav käsi ja aidatakse neid vaeseid rahvad, kes austavad USA ideaale ja on ise ka võimelised ennast aitama^ 5. Taastatakse USA majanduslik võimsus. ' Lääs peab kasutama õma majanduslikku, tehnilist ja poliitilist edu selleks, et Nu Liit püsiks oma piirides, Esmaseks ülesandeks on taotleda taastada sõjaliste jõudude tasakaal N. Liiduga. On vajalik, et tekiks arusaamine, et USA ja tema liitlased läänes on võimelised vastu astuma N. Liidu rünnakule, kui selline rünnak peaks toimuma. USA peab rahu ajal säilitama oma sõjalisi baase neis piirkondades, mis oh elulise tähtsu-sega.--' N. Liit ei tohi olla eelistatud seisu- 'kohal selle tõttu, et ta on haaranud omale sõjalisi baase nii Aasias, kui ka Aafrikas. Relvastuse kontrolli läbirääkimj^ sed on olulise tähtsusega, kuid neid läbirääkimisi ei tohi pidada niimoodi, et N. Liit oleks nende kaudu saa^ nud iveelgi suuremaid edusamme oma sõjalise üleoleku suurendamiseks. Euroopas on olulise tähtsusega vene SS-20 raketid. Kuna Euroopa on nende rakettide rünnaku ohus, siis on vajalik, et LäänCiEuroopa omaks rakette, nende rünnaku tagasilöömiseks. Poola kommunistlik partei peab korraldama Poola sisemised' asjad ise. Kuid lääneriigid peavad seisma valvel ja ühisel frondil Moskva invasiooni vastu. N. Liidu invasiwn Poolas peab tooma kaasa, et saabub jälle range külma sõja periood, mis kahjustab kõige rohkem N. Liitu ja tema majandust. _ ' NATO sõjajõud peavad oleiha äärmises alarmiölukorrasu Kõige keerulisem on USA välispoliitiline roll Lähis^Mas. USA taotleb häid vahekordi sõbralikkude riikidega, kaitstes neid N, Liidu agressiooni' vastu. Iisrael ja Araabia riikide vahekordade korraldamisel lähtutakse Gamp 'Davidi kokkuleppest. Taotletakse paremaid vahekordi lisra^eli Egiptuse ja palestiinlaste vahel. Kahjuks asetas Iisraeli peaminister M. Begini rünnak Iraagi aatõin-reaktori vastu USA rahutaotlused Lähis-Idas järjekordsele' proovile. Liitunud Rahvaste Organisatsioon taotleb sanktsioone Iisraeli vastu ja USA on raskes olukorras, et asetada neile sanktsioonidele oma veto. Kesk-Ameerikas on Mös-kva Kuuba kaudu tungimas USA tagaaeda. Taotletakse uusi abinõusid, et pidurdada ICuuba aktsioone Kesk-Ameerikas. Kõige suuremat muret tekitab asjaolu, et Kuuba saadab N. Liidu .tanke ja teisi rünnakrelvi Nikaraaguasše, et sellest riigist moodustada sillapead kommunistliku ekspansiooni jätkamiseks. Salvadorile antakse kõike võimalikku abi, et seal seada sisse demokraatlik riigikord. Aafrikas on mustaks lambaks Lõu-na- Aafrika ' mitmerassi^ poliitika'. Taotletakse, et Kuuba instruktorid Aafrika riikidest tagasi tõmmatakse. Toetatakse Aafrika riikide iseseisvuse taotlusi. Välisminister A. Haig viibis Hiinas ja mitmes teises riigis. Tema reisi peeti õnnestunuks, ja Hiina ning USA kinnitasid, et nad taotlevad ühist fronti, et peatada 'N. Liidu agressiooni Kaug-Idas. Püütakse selgitada, et Jaapani enda huvides on oma sõjajõudude taastamine. Loodame, et seda välispoliitilist plaani hakatakse ka kiiresti ellu viima. Hea, et on tea-tud kava. §. augustil kogunevad eestlased teistkordselt Torontost põhjapool asuva Moonstone'i või Kuuklvl mäe-seljandikul © klllamängudeks. Ette-vahnlstused on käinud Juba mõnda aega. Juba pauguvad haamrid killa-mängude sümbolehltuste valmistamiseks, tehakse vümaseld proove eshiemlsteks, otsitakse kokku nältu-se- esemeld Ja rahvarõivaid, proovitakse vanu rahvapäraseid toite Ja jooke nhig visatakse üksteise arvel ka heatahtlikku nalja. Rahva hulgas kõneldakse ka rohkest klllapeole minekust, sest maakondlike, koondiste ja rahvakunstidega viljelevate organisatsioonide lükmeskondäde kaudu on Ju rahva laiad hulgad kogu ette-vahnlstusega seotud. NII sUs kui lliii Ilus, peaks Kuukivli olema rahvast külluses. On küsitud mis on killamängude sügavam mõte. Milleks selline nimi? Mäletame kuidas skautide ja gaidide suurlaagritelt ja Lääneranniku Eesti Päevadelt võetud killamängude niini esimese kokkutuleku eel 1978 järsku väga kontroversiaalseks muutus. Polnud korraldajail tahet üritust ja selle nime üleliigselt vaidlusobjek-tiks teha, kuid tahe näis tol ajal olevat mõningates ringkondades killamängude mõtet surmata. Rahvapeole jäi killamängude nimi ja killa-mänge on ka tõepoolest Vanas Eestis peetud! Meie nimekaim^tnoloog prof. Gustav Ränk kavatses kunagi killa mõistest koguni doktoritöö kirjutaba, kuid loobus sellest siiski kartuses, et kogutud andmed mõiste kohta võivad ulatuslikuks tööks väheseks jääda. Vanad kultuurivara kogujad ei osanud sellele küllaldaselt tähelepanu omistada. Isiklikult olen kohanud kahe inimesega, kes jutustasid Killamängudešt. Hiljuti surnud 'Karl Kasekamp väitis, et tema kodutalu maa-alal Järvamaal oli killa-mägi, mille all poolkaares olid põlenud palkehitused. Vanarahva jutu järele olevat eestlased mäe otsas käinud nõu-pidamas ja killamänge pidamas. Lastena mänginud ka nemad seal killamänge. Teine mees, vana Vabadussõja soomusronglane Adu Meri Torontost mäletab oma lapsepõlvest veel viimaseid killamänge Kihelkonnalt, Saaremaal, kuhu rahvas läinud rongkäigus. Rohkem uurimusi oleks vaja killamängude ja killa teemal. Võibolla oleme aga selleks liiga hiljaks jäänud. Võibolla just see salapärasus on siiski meile olnud vajalik, et kõik võiksime süveneda vanade eestlaste kultuuripärandi otsingusse. Kui see nii on, siis on riime valik olnud õige ning kajastab killamängude põhilist eesmärki. Kuigi killal või sõpruskonna mängude mõte on vana, oli see meile võõrsil uus. Just uus käsitlusviis oli vaja varem suvepäevadega tähistatud Võidupüha ja jaanipäeva riikliku ja rahvaliku mõtte jätkamiseks. Paraku tuli killamängudel sellelt tähtpäevalt snski teisele ajale liikuda nagu ei saanud asja ka Põhja- Ameerika Eesti Päevade ja Üle-maailmsete Eesti Päevade korraldamisest sel ajal. Killam^ngud on siiski oma vaimsust ja virgutust meie ühiskonnale annud Eesti riigi, maakondade ja kodukohtade pildikeste esiletoomisega; Kuigi mitmed maakondlikud kokkutulekud ja organisatsioonid said palju aastaid tagasi teoks, cflid killamängud cmeti selleks kõige tugevamaks 1 oorattaks praegusele maakondade tegevusele ja uutele seltsidele. Kodutulede lambid hoiavad liikvel rahva hinge. Killamängude mõtte esialgsed kandjad tulid peamiselt vähemast põlvkonnast, kelledel otseseid mälestusi kodumaalt. Aga need olid vanad ja noored, kes tegelikult killamänge koos läbi viisid. Vanade mälestuste Eesti ja noorte kujutluste Eesti olid üllatavalt sarnased. Nii algas vanade ja noorte ühislooming ja mäng loomulikult ja välissurveta. Tunti rõõmu sellest üksteiseleidmi-sest. Ka lapsed leidsid killapeos ja 'kiHamängu4e Eestis midagi konkreetset. Leidsid tunnetuse Eestist ja eestlastest. Toogem siis ka oma lapsed killämängudele! Kuna noored on killamängude juures, siis on meil usk, et see üritus jääb kordpma. Sellepärast on juba nüüd põhjust üles tõsta mõte, killamängude korraldamiseks ka IV Ülemaailmsete Eesti Päevade raames. See annaks kõikidel maakondadel, koolidel ja teistel gruppidel kokku saada oma maakondades. See väldiks kä duplikatsiooni, mis segipaisatud kavalises olukorras paratamatult tekiks. Eesti Päevade killamängud oleks jällegi midagi uut kogu vaba maailma eestlaskonnas ning haaraks neid ka kõikjal aktiivselt selle ettevalmistamise protsessi. Kil- RÖRERT KREEM LUGEJA KIRJUTAB asm " avaldab meeUae^i jäte mõtteavaldusi ^ ka midmiš d ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokku-oma nimi Ahjude, torude, radiaatorite parandamine Ja vSlJavahetamine Ahjude gaasiküttele vahetamine koos riikliku toetusega kuni {800. Mõõdukad hhmad, oskustega töömehed R 0 L Ä MD K ü L L I K Tel. (416) 275-1280 guse lugejate kirju redigeerida j& lühendada ' ning korral iäi 0 /V „Meie Elus" nr. 18 19M avaldatud artiklile „Naised Eesti Vabadussõjas" lisan mõned mälestuskillud. Mainitud artikli kohaselt Eesti rahvaväes Vabadussõjas olla olnud umbkaudselt 11 naist, kellede hulgast 6 naise kohta on artiklis märgitud nimed ja väeosa ja ühe naise foto ja väeosa. Peale nende 7-me mäletan veel ühe, kelleks oli auväärne neiu Meeri Meier Häädemeestelt, va batahtlik Pärnu Kaitsepatäljoni 1-es roodus 1919. a. alul. Kui 1919. a. kevadel P.K. Pät. formeeriti ümber 9. Jalaväe Polguks, siis tema jäi ka selle koosseisu kuni Vabadussõja lõpuni, kuigi mitte rivisõdurina. Peale mainitute on artiklis mainitud veel naissõduritena Vabadussõjas soome vabatahtlike hulgas 32 ja taani vabatahtlike hulgas 10. Soome vabatahtlike hulgas olnud naissõdur ritest kohtasin a. 1949 Stokholmis ühte, kelle neiu-^nimi oli Kurko (vist) ja kes oli olnud Eesti Vabadussõjas halastajaõena; Tema meenutas kuidas oli kord ratsahobusel kihutanud kuulide all üle; lagendiku, et aidata üht haavatut soome vabatahtlikku. Ta siis veel ei teadnud, et Eesti valitsus oli andnud temale Vabaduse Risti, sest pärast Vabadussõda ta oli abiellunud rootslasega ja oli asunud elama Rootsi. Õma. Vabaduse Risti ta oli siiski saanud kätte^umbes 30 aastat hiljem. Siis see Rist oli" olnud Eesti Helsingi saatkonna poolt antud üle Soome võimude korraldusse. • ILARION KANGUR •/ OBODYLTD. 24—28 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R IVS Td. S33-8451 AUTODE PÄRANDAMINE ^ TÄIELIK MOOTORI JA TEISTE MjEHAANIKA TÖÖDE PARANDUS ^VÄRVIMINE i( TUNE-UPS ^ÄRAVEDU Iie. Mehaanik Sõbralik teenindus Ja nõuaime Filtsos Brothers & Afltociate Vabaduse Risti said kaks eesti naist: Salme Bergman (abifelus peets), kes 17-aastäse sanitarina sai võitluses Landeswehri vastu haavata ja Anne Vares (abielus Kukk), kes oli Ratsarügemetidi sidekomandos nime all Peeter Ronk. Ta võitles Narva rindel ja Landeswehri vastu. Mõlemad said Vabaduse Risti lahingus üles näidatud vahvuse eest. ön nagu suur dshungel Loomaaias nautige värsket õhku, ilusat loodust ja eksootilisi loomi. • Sööge meie restoranides või võtke kaasa oma toidukorv. n Tehke tutvust loomaaia personaaliga ja vaadake loomaide demonstratsioone. • Ratsutage kaamelil. • Sõitke „Zoomobilil" vm >,Domain Ridel", • Avatud iga päev kl. 9.30 hom. — kl. 7 õ. Pääsmed: täiskasvanud $3.50; pensionärid ja noored (12-~17) $1.50; lapsed (5-^11) $1.00; lapsed (4 ja nooremad) tasuta. „Strollers" ja ratastoolid saadaval. ^ T.T.C: Regulaar bussid (Scarborough 86 A) ' Kennedy allmaaraudtee jaamast. Hwy. 401 East at Meado ivvale Road. (416) 284-8181, 284.0123 (recorded)/ e tervitavad teid looiTiaaias< „Meie Elu" n 500 (A Godfrey (M( Gary Dunfo ter), aupea Helle Lelth; näitleja Lyc „Miss Tal ossa jagatu tas „\vine .zhürii liikm kõikide Teise osana didaatide osana oli ja neljanda ne r- üks \ ti kui inglis kandidaatic tud: 1. Kui hoida oma sid reisida le — kuhu tänapäeva austad koi das kirjeid tuli .Marsi kuulutusta paneksid s Eesti M nii tais et tunda, kui red meeld kandideeri; le. Algul t 'teist kordi , mõnelgi ju mitmest J järjekorras tu rahvarö Muhu, Linc Oder - Tl Kadrina II Jaagupi. Z valiku leg did oli ker murdosag Riina Kau pingeta k ja zhüriid AINULT Riinale mm: Ku võõrale, k tus kahes meeldiv: „ tulnud võ talle üht selge|cs, e on umbes mad!" Riina K na. õppis keskkoolii temaatika Toronto Räägib e( keelt. Tar rühmas j juht Põhj, vätseb tui seneritead „Miss T; sõit Las raha Kiw didaadid fotostuudi nis Helle andes, et nagi vaad jaks. Reet sed roos ic na. KUUS M Reet Mi Talhnn 19 M VEU Tehke Väitig HEAl vel S( vd kl kulB8 ffl Ja tel OSTK
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 25, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-06-25 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810625 |
Description
Title | 1981-06-25-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
ž, ,>fieic Elu" nr. 25 (1636) 1981
• j
Publishedby Estonian F^ublishmgCov
man Hoüse; 958 Broadvijew Äve.,^
2R6 Tel.466-Q951
Toimetajad ; H . Rebane ja S!¥eidenbaum. toimetaja New ^
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New
USA^Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti
Asul. A. Weileri algatü^^
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
./Toronto, Ont
Tellimiste ja kuulutušte/i^ästuvõtmine igal tÖöp,, kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 hrl pJ.
,,MEIEELU^teilimishinnad: Kanadas-^^^ a.|30.00,6k.
|16.00,3k. $11.00; ySÄ-sse---l a.|32.00, 6 k. |17.00, 3^^^k
1.50; Ülemeremaadesse; 1 a. $36.00, 6 k. $18.00, 3
.00. Kiripoštilisa Kanadas :1a. $14.5^^
ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lenriu-postilisa
ülemeremaadešse: 1 ä. $32.75, 6 k.
-.55^.:'^-
/Küulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
kuulutuste küljel $4.25. • ^ ;
JA EESTI ÜHISKOND
SELCD
mine maallinapoliitikas, üles ehitada
sõjajõud, pidurdada M. U d u sõjalisi
iiaardeid. Aidata neid kolmanda
Heroilised vj5idud nagu ei kuuluks
tänapäeva Jmaaihna mõttelaadi.
Suurte väejuhtide oreool on nagu
kadunud suurte võitlejatega, keda
tunneb ajalugu. Sõdurišelsust peab
hakkama Jäile ülesse ehitama, et rah-oskaks
temast lugu pidada, nagu
märkis USA president äsjasel sõnavõtul
sõjakooli lõpetajaMe West Polh-
•^is.'
Kuid Just sellepärast peame |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-06-25-02