1986-01-23-08 |
Previous | 8 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 23. „Meie Elu*' nr. 4 (1873) 1986 EMA, ÕDE JA TÄDI sündinud 31. detsembrülQOQ Läänemaal 15. jaanuaril 1986 St Catharines'is sügavas lütret|itär SANDI-KAIL SCOTT OOTAMATULT MINU ARMAS AINUKE VEND ' ARIE KATTAFd Sündinud 30. märtsil .1892 surnud 15. jaanuaril 1986 sügavas Mina oim- ühslmsmim Ja elu; kes Minusse usub see elab, ehk ta küll surek , Joh. llt25.0o TÜTRED ÕDE SUGULASED 15. ja 'il 1986 St. LEINAS MÄLESTAME KALLIST KATTAI' d Kord kustub küünal iga hoidja käes. METAPOHLAK HELENE SOMMER perekonnaga MGNAR POHLAK perekonnaga OOTAliiATULT JA SUGULANE sündinud 31v detsembril 1909 Läänemaal surnud 15. jaanuaril 1986 St. Catharines'is SALME KIROTAI; ; . LILIAN PUUST perekonnaga ' ERMI SOOMET abikaasaga TIINA SOOMET-MALTBY abikaasaga URMAS SOOMET perekonnaga VALDUR SOOMET abikaasaga SUGULASED Kodumaal TÖÖPAKKUMISED Vajan kes tuleks koju 6-kuuse lapse juurde. Asukoht: Danforth-Jones Helistada õhtuti 465-9344 KARIN'ALE JA ERIKA'LE NENDE ARMSA EMA ARIE KATTAI surma puhul Mälestavad kurbuses ANU-IRJA PARMING-OJAMAA, perekonnaga SALME ja BERNHARD PARMING omaksetega EHATARE PERE ARIE KATTAI 5 mälestavad kurbuses LEIDA ja ELMAR MALDRE VILMA ja JOHANNES PARM ILME ja HARALD SEREN UKK'i dnavad kurbuses ADELINE KIMMEL AAVO KIMMEL abikaasaga SALE-KATRIN ja MALDUS ENN TATAR KALLIST KATTAI' d mälestavad MAGDA KITVEL MAIA ja HANS KITVEL 0 0 Eesti keel. [Algus Ihk. 7) õppetooliks, vaid ka kantsliks, kust jutlustada eesti rahva kultuurikõlb-likkusest; tõestades seda muinasluule abil. Siit peale nõuab eesti keele lekto- • raadi ajaloo vaatlemine rohkem vastava ajastuga kaasuvate mõjurite arvessevõtmist; Rahvusliiku ärkamise esimesed ringutused, riigivalitsuse poliitiliste sammude kaja ja palju muud, moodustasid stsenaariumi, mille keskel pidi kasvama ja arenema eesti keeleteaduse õrntaim. Siitpeale nõuaks lektoraadi ajaloo vaatlemine põhjalikumat käsitlust, mis rohkem ruumi võtaks kui ajalehe ruum seda võimaldab. Sellepärast piirdutagu alljärgnevalt ainult järgnevate lektorite loendamisega. Faehlmanni järglaseks kutsutakse lektori asetäitjana kolleegiumi registraatori tiitliga (madalaim auaste vene „tootemsambas") gümnaasiumiõpetaja (hiljem inspektor) ,Carl Mick-witz, kes sellele kohale jäi 24-ks aastaks. Ilmselt ei olnud sellest vee küllalt, et pälvida omale kohta Eesti Entsüklopeedia .lehekülgedel, kuigi Mickwitz'i viljakas teenistusaeg kaks korda nii pikk on, kui tema kuulsusrikka järglase. Dr. Mihkel • Weske oma ja neli aastat pikem on kui teise keeleõpetuse suurkuju, dr. Minu viga Johannes ja Ida Vink'i teemantpul-made kirjutuses esines mingil äraseletamata põhjusel vigu („Meie Elu" nr. 1). Nimelt abiellusid Vink'id aastal 1925, mitte 1929, nagu kirjutuses esines. Samuti on trükkimata jäänud lause, alguses ,,1933. aastal iseseisva laste mänguasjade ja kirjutusmaterjali äri, osakonnaga Narva- Jõesuus..." sõnad „Asutasid Na^ vas". ]a lõpuks — Vancouveri Ühendatud koguduse koorijuhiks, orga-. nistiks ja „Sidemehe" toimetajaks on Villi Vink, mitte Johannes Vink. - KATTAI' d leinas THERESE ADLER ALEKSANDRA LUGA FRIEDA KASAK HILDA TALVING INGEDURRANT KAUAAEGSET TÖÖPEREMEEST ARNOLD TRALLA 9 VALLY JOHANSON Karl August Hermanni tegevus- Weskele järgnes. Hermanni tegevusse astumise ajaks on ülikooli venestamine juba ellu viidud ja kogu tema teenistusaeg, mis ulatub Noor-Eesti pöörettekitava liikumise sisse, on erakordselt sündmusrikas. Veneaegsete lektorite pika rea lõpetab tõhus ja viljakas keeleteadlane. Jaan Jõgever, .kes hiljem oma laialdaste teadmistega vaba Eesti ülikooli ülesehitamisel silmapaistvat Eestlaste poolt eelistatud ja tradiis-ooniliseks kujunenud mälestavad leinas ja avaldavad ksiastunnet perekonnale RENE LINDEMANN GUNNAR TIISLER MAX HEIKE Matusemaja on üle 115 aasta teeninud Metropolitan Torontot sama perekonna poolt väljakujunenud, traditsioonidega. Moderniseeritud avarad ruumid, Kvalifitseeritud personal ja küllaldaselt parkimiseruumi. Väärikas teenimine T. L. HomES LTD — puneral Director Ont. M4X 1 osa TölDfon 924-1408 -ts- MÄLESTADES HEAD ARNOLD TRALLA kaastunnet abikaasale ja perekondadega HUGOKÖHLER im il M d I
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 23, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-01-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860123 |
Description
Title | 1986-01-23-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELJAPÄEVAL, 23. „Meie Elu*' nr. 4 (1873) 1986 EMA, ÕDE JA TÄDI sündinud 31. detsembrülQOQ Läänemaal 15. jaanuaril 1986 St Catharines'is sügavas lütret|itär SANDI-KAIL SCOTT OOTAMATULT MINU ARMAS AINUKE VEND ' ARIE KATTAFd Sündinud 30. märtsil .1892 surnud 15. jaanuaril 1986 sügavas Mina oim- ühslmsmim Ja elu; kes Minusse usub see elab, ehk ta küll surek , Joh. llt25.0o TÜTRED ÕDE SUGULASED 15. ja 'il 1986 St. LEINAS MÄLESTAME KALLIST KATTAI' d Kord kustub küünal iga hoidja käes. METAPOHLAK HELENE SOMMER perekonnaga MGNAR POHLAK perekonnaga OOTAliiATULT JA SUGULANE sündinud 31v detsembril 1909 Läänemaal surnud 15. jaanuaril 1986 St. Catharines'is SALME KIROTAI; ; . LILIAN PUUST perekonnaga ' ERMI SOOMET abikaasaga TIINA SOOMET-MALTBY abikaasaga URMAS SOOMET perekonnaga VALDUR SOOMET abikaasaga SUGULASED Kodumaal TÖÖPAKKUMISED Vajan kes tuleks koju 6-kuuse lapse juurde. Asukoht: Danforth-Jones Helistada õhtuti 465-9344 KARIN'ALE JA ERIKA'LE NENDE ARMSA EMA ARIE KATTAI surma puhul Mälestavad kurbuses ANU-IRJA PARMING-OJAMAA, perekonnaga SALME ja BERNHARD PARMING omaksetega EHATARE PERE ARIE KATTAI 5 mälestavad kurbuses LEIDA ja ELMAR MALDRE VILMA ja JOHANNES PARM ILME ja HARALD SEREN UKK'i dnavad kurbuses ADELINE KIMMEL AAVO KIMMEL abikaasaga SALE-KATRIN ja MALDUS ENN TATAR KALLIST KATTAI' d mälestavad MAGDA KITVEL MAIA ja HANS KITVEL 0 0 Eesti keel. [Algus Ihk. 7) õppetooliks, vaid ka kantsliks, kust jutlustada eesti rahva kultuurikõlb-likkusest; tõestades seda muinasluule abil. Siit peale nõuab eesti keele lekto- • raadi ajaloo vaatlemine rohkem vastava ajastuga kaasuvate mõjurite arvessevõtmist; Rahvusliiku ärkamise esimesed ringutused, riigivalitsuse poliitiliste sammude kaja ja palju muud, moodustasid stsenaariumi, mille keskel pidi kasvama ja arenema eesti keeleteaduse õrntaim. Siitpeale nõuaks lektoraadi ajaloo vaatlemine põhjalikumat käsitlust, mis rohkem ruumi võtaks kui ajalehe ruum seda võimaldab. Sellepärast piirdutagu alljärgnevalt ainult järgnevate lektorite loendamisega. Faehlmanni järglaseks kutsutakse lektori asetäitjana kolleegiumi registraatori tiitliga (madalaim auaste vene „tootemsambas") gümnaasiumiõpetaja (hiljem inspektor) ,Carl Mick-witz, kes sellele kohale jäi 24-ks aastaks. Ilmselt ei olnud sellest vee küllalt, et pälvida omale kohta Eesti Entsüklopeedia .lehekülgedel, kuigi Mickwitz'i viljakas teenistusaeg kaks korda nii pikk on, kui tema kuulsusrikka järglase. Dr. Mihkel • Weske oma ja neli aastat pikem on kui teise keeleõpetuse suurkuju, dr. Minu viga Johannes ja Ida Vink'i teemantpul-made kirjutuses esines mingil äraseletamata põhjusel vigu („Meie Elu" nr. 1). Nimelt abiellusid Vink'id aastal 1925, mitte 1929, nagu kirjutuses esines. Samuti on trükkimata jäänud lause, alguses ,,1933. aastal iseseisva laste mänguasjade ja kirjutusmaterjali äri, osakonnaga Narva- Jõesuus..." sõnad „Asutasid Na^ vas". ]a lõpuks — Vancouveri Ühendatud koguduse koorijuhiks, orga-. nistiks ja „Sidemehe" toimetajaks on Villi Vink, mitte Johannes Vink. - KATTAI' d leinas THERESE ADLER ALEKSANDRA LUGA FRIEDA KASAK HILDA TALVING INGEDURRANT KAUAAEGSET TÖÖPEREMEEST ARNOLD TRALLA 9 VALLY JOHANSON Karl August Hermanni tegevus- Weskele järgnes. Hermanni tegevusse astumise ajaks on ülikooli venestamine juba ellu viidud ja kogu tema teenistusaeg, mis ulatub Noor-Eesti pöörettekitava liikumise sisse, on erakordselt sündmusrikas. Veneaegsete lektorite pika rea lõpetab tõhus ja viljakas keeleteadlane. Jaan Jõgever, .kes hiljem oma laialdaste teadmistega vaba Eesti ülikooli ülesehitamisel silmapaistvat Eestlaste poolt eelistatud ja tradiis-ooniliseks kujunenud mälestavad leinas ja avaldavad ksiastunnet perekonnale RENE LINDEMANN GUNNAR TIISLER MAX HEIKE Matusemaja on üle 115 aasta teeninud Metropolitan Torontot sama perekonna poolt väljakujunenud, traditsioonidega. Moderniseeritud avarad ruumid, Kvalifitseeritud personal ja küllaldaselt parkimiseruumi. Väärikas teenimine T. L. HomES LTD — puneral Director Ont. M4X 1 osa TölDfon 924-1408 -ts- MÄLESTADES HEAD ARNOLD TRALLA kaastunnet abikaasale ja perekondadega HUGOKÖHLER im il M d I |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-23-08