1986-01-23-08 |
Previous | 8 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 23.
„Meie Elu*' nr. 4 (1873) 1986
EMA, ÕDE JA TÄDI
sündinud 31. detsembrülQOQ Läänemaal
15. jaanuaril 1986 St Catharines'is
sügavas
lütret|itär SANDI-KAIL SCOTT
OOTAMATULT MINU ARMAS AINUKE VEND '
ARIE KATTAFd
Sündinud 30. märtsil .1892
surnud 15. jaanuaril 1986
sügavas
Mina oim- ühslmsmim
Ja elu; kes Minusse usub
see elab, ehk ta küll
surek ,
Joh. llt25.0o
TÜTRED
ÕDE
SUGULASED
15. ja 'il 1986 St. LEINAS MÄLESTAME KALLIST
KATTAI' d
Kord kustub küünal
iga hoidja käes.
METAPOHLAK
HELENE SOMMER perekonnaga
MGNAR POHLAK perekonnaga
OOTAliiATULT
JA SUGULANE
sündinud 31v detsembril 1909 Läänemaal
surnud 15. jaanuaril 1986 St. Catharines'is
SALME KIROTAI; ; .
LILIAN PUUST perekonnaga '
ERMI SOOMET abikaasaga
TIINA SOOMET-MALTBY abikaasaga
URMAS SOOMET perekonnaga
VALDUR SOOMET abikaasaga
SUGULASED Kodumaal
TÖÖPAKKUMISED
Vajan
kes tuleks koju 6-kuuse lapse juurde.
Asukoht: Danforth-Jones
Helistada õhtuti 465-9344
KARIN'ALE JA ERIKA'LE NENDE ARMSA EMA
ARIE KATTAI
surma puhul
Mälestavad kurbuses
ANU-IRJA PARMING-OJAMAA, perekonnaga
SALME ja BERNHARD PARMING omaksetega
EHATARE PERE
ARIE KATTAI 5
mälestavad kurbuses
LEIDA ja ELMAR MALDRE
VILMA ja JOHANNES PARM
ILME ja HARALD SEREN
UKK'i
dnavad kurbuses
ADELINE KIMMEL
AAVO KIMMEL abikaasaga
SALE-KATRIN ja MALDUS
ENN TATAR
KALLIST
KATTAI' d
mälestavad
MAGDA KITVEL
MAIA ja HANS KITVEL
0 0 Eesti keel.
[Algus Ihk. 7)
õppetooliks, vaid ka kantsliks, kust
jutlustada eesti rahva kultuurikõlb-likkusest;
tõestades seda muinasluule
abil.
Siit peale nõuab eesti keele lekto-
• raadi ajaloo vaatlemine rohkem vastava
ajastuga kaasuvate mõjurite arvessevõtmist;
Rahvusliiku ärkamise
esimesed ringutused, riigivalitsuse
poliitiliste sammude kaja ja palju
muud, moodustasid stsenaariumi,
mille keskel pidi kasvama ja arenema
eesti keeleteaduse õrntaim. Siitpeale
nõuaks lektoraadi ajaloo vaatlemine
põhjalikumat käsitlust, mis rohkem
ruumi võtaks kui ajalehe ruum
seda võimaldab. Sellepärast piirdutagu
alljärgnevalt ainult järgnevate
lektorite loendamisega.
Faehlmanni järglaseks kutsutakse
lektori asetäitjana kolleegiumi registraatori
tiitliga (madalaim auaste vene
„tootemsambas") gümnaasiumiõpetaja
(hiljem inspektor) ,Carl Mick-witz,
kes sellele kohale jäi 24-ks aastaks.
Ilmselt ei olnud sellest vee
küllalt, et pälvida omale kohta Eesti
Entsüklopeedia .lehekülgedel, kuigi
Mickwitz'i viljakas teenistusaeg
kaks korda nii pikk on, kui tema
kuulsusrikka järglase. Dr. Mihkel •
Weske oma ja neli aastat pikem on
kui teise keeleõpetuse suurkuju, dr.
Minu viga
Johannes ja Ida Vink'i teemantpul-made
kirjutuses esines mingil äraseletamata
põhjusel vigu („Meie
Elu" nr. 1). Nimelt abiellusid Vink'id
aastal 1925, mitte 1929, nagu kirjutuses
esines. Samuti on trükkimata
jäänud lause, alguses ,,1933. aastal
iseseisva laste mänguasjade ja kirjutusmaterjali
äri, osakonnaga Narva-
Jõesuus..." sõnad „Asutasid Na^
vas". ]a lõpuks — Vancouveri Ühendatud
koguduse koorijuhiks, orga-.
nistiks ja „Sidemehe" toimetajaks on
Villi Vink, mitte Johannes Vink. -
KATTAI' d
leinas
THERESE ADLER
ALEKSANDRA LUGA
FRIEDA KASAK
HILDA TALVING
INGEDURRANT
KAUAAEGSET TÖÖPEREMEEST
ARNOLD TRALLA 9
VALLY JOHANSON
Karl August Hermanni tegevus-
Weskele järgnes. Hermanni tegevusse
astumise ajaks on ülikooli venestamine
juba ellu viidud ja kogu tema
teenistusaeg, mis ulatub Noor-Eesti
pöörettekitava liikumise sisse, on
erakordselt sündmusrikas.
Veneaegsete lektorite pika rea lõpetab
tõhus ja viljakas keeleteadlane.
Jaan Jõgever, .kes hiljem oma
laialdaste teadmistega vaba Eesti ülikooli
ülesehitamisel silmapaistvat
Eestlaste poolt eelistatud ja tradiis-ooniliseks kujunenud
mälestavad leinas ja avaldavad
ksiastunnet perekonnale
RENE LINDEMANN
GUNNAR TIISLER
MAX HEIKE
Matusemaja on üle 115 aasta teeninud Metropolitan Torontot
sama perekonna poolt väljakujunenud, traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid, Kvalifitseeritud personal ja
küllaldaselt parkimiseruumi.
Väärikas teenimine
T. L.
HomES LTD
— puneral Director
Ont. M4X 1
osa TölDfon 924-1408
-ts-
MÄLESTADES HEAD
ARNOLD TRALLA
kaastunnet abikaasale ja
perekondadega
HUGOKÖHLER
im
il
M
d
I
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 23, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-01-23 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860123 |
Description
| Title | 1986-01-23-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELJAPÄEVAL, 23. „Meie Elu*' nr. 4 (1873) 1986 EMA, ÕDE JA TÄDI sündinud 31. detsembrülQOQ Läänemaal 15. jaanuaril 1986 St Catharines'is sügavas lütret|itär SANDI-KAIL SCOTT OOTAMATULT MINU ARMAS AINUKE VEND ' ARIE KATTAFd Sündinud 30. märtsil .1892 surnud 15. jaanuaril 1986 sügavas Mina oim- ühslmsmim Ja elu; kes Minusse usub see elab, ehk ta küll surek , Joh. llt25.0o TÜTRED ÕDE SUGULASED 15. ja 'il 1986 St. LEINAS MÄLESTAME KALLIST KATTAI' d Kord kustub küünal iga hoidja käes. METAPOHLAK HELENE SOMMER perekonnaga MGNAR POHLAK perekonnaga OOTAliiATULT JA SUGULANE sündinud 31v detsembril 1909 Läänemaal surnud 15. jaanuaril 1986 St. Catharines'is SALME KIROTAI; ; . LILIAN PUUST perekonnaga ' ERMI SOOMET abikaasaga TIINA SOOMET-MALTBY abikaasaga URMAS SOOMET perekonnaga VALDUR SOOMET abikaasaga SUGULASED Kodumaal TÖÖPAKKUMISED Vajan kes tuleks koju 6-kuuse lapse juurde. Asukoht: Danforth-Jones Helistada õhtuti 465-9344 KARIN'ALE JA ERIKA'LE NENDE ARMSA EMA ARIE KATTAI surma puhul Mälestavad kurbuses ANU-IRJA PARMING-OJAMAA, perekonnaga SALME ja BERNHARD PARMING omaksetega EHATARE PERE ARIE KATTAI 5 mälestavad kurbuses LEIDA ja ELMAR MALDRE VILMA ja JOHANNES PARM ILME ja HARALD SEREN UKK'i dnavad kurbuses ADELINE KIMMEL AAVO KIMMEL abikaasaga SALE-KATRIN ja MALDUS ENN TATAR KALLIST KATTAI' d mälestavad MAGDA KITVEL MAIA ja HANS KITVEL 0 0 Eesti keel. [Algus Ihk. 7) õppetooliks, vaid ka kantsliks, kust jutlustada eesti rahva kultuurikõlb-likkusest; tõestades seda muinasluule abil. Siit peale nõuab eesti keele lekto- • raadi ajaloo vaatlemine rohkem vastava ajastuga kaasuvate mõjurite arvessevõtmist; Rahvusliiku ärkamise esimesed ringutused, riigivalitsuse poliitiliste sammude kaja ja palju muud, moodustasid stsenaariumi, mille keskel pidi kasvama ja arenema eesti keeleteaduse õrntaim. Siitpeale nõuaks lektoraadi ajaloo vaatlemine põhjalikumat käsitlust, mis rohkem ruumi võtaks kui ajalehe ruum seda võimaldab. Sellepärast piirdutagu alljärgnevalt ainult järgnevate lektorite loendamisega. Faehlmanni järglaseks kutsutakse lektori asetäitjana kolleegiumi registraatori tiitliga (madalaim auaste vene „tootemsambas") gümnaasiumiõpetaja (hiljem inspektor) ,Carl Mick-witz, kes sellele kohale jäi 24-ks aastaks. Ilmselt ei olnud sellest vee küllalt, et pälvida omale kohta Eesti Entsüklopeedia .lehekülgedel, kuigi Mickwitz'i viljakas teenistusaeg kaks korda nii pikk on, kui tema kuulsusrikka järglase. Dr. Mihkel • Weske oma ja neli aastat pikem on kui teise keeleõpetuse suurkuju, dr. Minu viga Johannes ja Ida Vink'i teemantpul-made kirjutuses esines mingil äraseletamata põhjusel vigu („Meie Elu" nr. 1). Nimelt abiellusid Vink'id aastal 1925, mitte 1929, nagu kirjutuses esines. Samuti on trükkimata jäänud lause, alguses ,,1933. aastal iseseisva laste mänguasjade ja kirjutusmaterjali äri, osakonnaga Narva- Jõesuus..." sõnad „Asutasid Na^ vas". ]a lõpuks — Vancouveri Ühendatud koguduse koorijuhiks, orga-. nistiks ja „Sidemehe" toimetajaks on Villi Vink, mitte Johannes Vink. - KATTAI' d leinas THERESE ADLER ALEKSANDRA LUGA FRIEDA KASAK HILDA TALVING INGEDURRANT KAUAAEGSET TÖÖPEREMEEST ARNOLD TRALLA 9 VALLY JOHANSON Karl August Hermanni tegevus- Weskele järgnes. Hermanni tegevusse astumise ajaks on ülikooli venestamine juba ellu viidud ja kogu tema teenistusaeg, mis ulatub Noor-Eesti pöörettekitava liikumise sisse, on erakordselt sündmusrikas. Veneaegsete lektorite pika rea lõpetab tõhus ja viljakas keeleteadlane. Jaan Jõgever, .kes hiljem oma laialdaste teadmistega vaba Eesti ülikooli ülesehitamisel silmapaistvat Eestlaste poolt eelistatud ja tradiis-ooniliseks kujunenud mälestavad leinas ja avaldavad ksiastunnet perekonnale RENE LINDEMANN GUNNAR TIISLER MAX HEIKE Matusemaja on üle 115 aasta teeninud Metropolitan Torontot sama perekonna poolt väljakujunenud, traditsioonidega. Moderniseeritud avarad ruumid, Kvalifitseeritud personal ja küllaldaselt parkimiseruumi. Väärikas teenimine T. L. HomES LTD — puneral Director Ont. M4X 1 osa TölDfon 924-1408 -ts- MÄLESTADES HEAD ARNOLD TRALLA kaastunnet abikaasale ja perekondadega HUGOKÖHLER im il M d I |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-23-08
