1986-01-23-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Coliection Developaent 3i'anch.
395 VJsllington 3tr« Qrdey s d -t
Kinnitus seisukohale
Shveitsi valitsus
i ole tunnustanud
Balti riikide
annekteerimist
E
Nr.4 (1873) 1986
Second Class Mail Registration No. I3S4.
NELJAPÄEVAL, 23. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 23 • XXXVII aastakäik
nsn
:^ew. Yorgis
NEW YORK (ME) — NUEVÜ-1 õnnestus üle pikema aja organisee-rida
taas ühine „ülelinnaline'' mälestusteenistus 3. jaanuari traditsioonile
Eesti vabaduse eest langenute auks. Sellest võtsid aktiivselt
osa peale mainitu kui peakorraldaja veel L.I. EVU, naiskorporatsioonid
Amicitia ja Filiae Patriae, ^^YE Naiskoor ja linna mõlemad lint,
koguäused, kusjuures jutlustajana toimis Põhja N. Jersey kog. vaimulik,
ja teenistus ise peeti Manhattanis Lexingtoni Ave. kirikus. See tõi
kokku üle 150-pealise osavõtjaskonna, kus arvati, et ootamatu külmalaine
ja rohked haigusjuhtumid võisid mõjuda selles osas pidurdavalt.
lustatud enesemääramise õigus va-
3ade demokraatlike valimiste läbi
jne., nõrgestas tegelikult eriti Ida-
Publiku hulgas oli Vabadussõja ja
II maailmasõja veterane, ent märgati
oodatud ametiisikute ]k niõnede
kesksete org;-de juhtide puudumist.
ÜEKN-st oli kohal abiesimr H. Raud-
Euroopa sõjajärgset rahvaöte vastupanu
N, Liidule ja uinutas oma tuge-s^
p j a i Ä t p ^ e t ä r ^ ' mõjuga neid lootusse-mis aga
vel. Lipud kanti altari ette pidulikus P"^"^*^*^ Moskvalt. Ta lisas, et pä-rongkäigus,
milles nooruse peale-kasvu
demonstreeris säravalt Korp!
Amicitia värvitekleis neidude kolmik.
Ka vaimulikus osas olid tegevad kolm
— praost R. Kiviranna, õp.iE. Kuus-ler
ja õp, kand, E, Järvet. Neljas
vaimulik — V. Kangro juhatas naiskoori.
ii
Shveitsi välisministeerium
kinnitab oma vastuses Leedu
ühingule, milline Gorbatshov-
Reagani külastuse puhul oli valitsusele
esitanud apelli Balti
riikide küsimuses, et Shveitsi
valitsus ei ole kunagi tunnustanud
Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist
Nõukogude Liidu külge.
— Shveitsi võimud on mitmel
korral varem juba tõendanud
oma hoiakut indiviidide ja
rahvaste vabaduse küsimuses;
nagu Teie juba oma apellis võisite
nentida, ei ole Shveits tunnustanud
Balti riikide liitmist
Nõukogude Liidu külge. Sellest
hoiakust ei loobuta ka edaspidi,
kirjutab välisministeeriumi
poliitiliseosakonna esindaja F.
Pianca, kes edasi ütleb:
— Shveitsipresidentoma
nelustes peasekretär Gorbats-hoviga
ei unustanud rõhutamast
seda tugevat ja katkematut
seost, mis on olemas vabaduse
respekteerimise ja rahvusvahelise
julgeoleku kindlustamise
vahel.
Ühenduses neutraalse Shveitsi
hoiakuga tuleb meenutada,
et sellel maal tegutses UNO
eelkäija Rahvasteliit, mille
liikmeks Eesti Vabariik astus
juba 22. septembril 1921, pärast
Vabadussõda. Nõukogude
Liit ja Natsi-Saksamaa astusid
liikmeiks alles aastal 1934.
Baltikumi anastanud N. Liit
heideti Rahvasteliidust. välja
aastal 1939 ühenduses sõjalise
kallaletungiga Rahvasteliidu
liikme Soome Vabariigi vastu.
Järgnenud Soome naabrite
Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine
ja annekteerimine toimus
selle järele kokkuleppel Hitle-riga
väljaheitmise järele Natsi-
Saksamaaga sõlmitud salakokkuleppe
alusel samal sügisel
NADALAKROONIKA
Öp. E. Küüslerl jutlus oli püheh-
„Perekonnavalss" Pensionäride Klubi iniaiskoorl pärastlõuna-kohvil
rast II maailmasõda oli algul rm. 5 jLä^^ - Foto - 0. Haamer
suurt, varsti langesid välja Hiina ja . •
Prantsusmaa, jäi vaid 3 suurt, nüüd ' . • • • . ~
valitsuse kukutamise katse
oht, et need jagavad omaVahelmaail- • ¥ « ¥**#**M/rtMS«?
ma? Ta rõhutas, et igal juhul ilma LOUHa-J eemeEK
meie oma rahva panus^a^eie isa- ^^aabSa poolsaare lõunaranni-kaa.
vabaks ei saa NY E V U esim. dr. ^^y^^^^ väikeriik Lõuna-Jeemen
. ^ . - E.^Rubel märkis ka. et Potsto^^ ja on vaene, kuid strateegiliselt väga
datud terviklikult päevakohasele Jalta lepete kaudu lükati ule saja tähtsas asukohas. Lõuna-Jeemen
teemale. Aegade kestel Eesti vaba- miljom idapoolse eurooplase roovel- on olnud N. Liidu ustavaim liitlane
duse eest võidelnud ja langenud sdn-^i^^P^^ave^eTuppe,mm^^^^ Araabia riikide seas.
garite kõrval meenutas ta-eriliselt sioonide taga ta nagi varjatud sahker- Radikaalsed marksistid Lõuna-veel
eesti ema, kes pojad meheks kas- ^^^aid jõude - kes on organiseeri- jeemenis ei ole olnud rahul praegu-vatas.
sõdasid j.t. verevalamisi. Ta üt-ggp^g^^^^ helise väeüksuse.
/ . , les et maailm on praegu otse Ali Nasser Mohammed'iga, kes Olukord maal on segane jä kõik
Mevl peab jätkuma usku ja veendu- mihselt haige, ent eesti rahva peab p^üab teostada reforme ja sõlmida välisriigid on soovitanud oma ko-must,
et koos Jumala abiga meie ei hoidmaennast, olema visa ja ületama lähemat koostööd lääne demo- danikele kiiresti maalt lahkuda.
kao ja õigus võidab. Kui eesti rahva raskused ning vägivalla, mis meie i^rgatlike tööstusriikidega. ~ - i-sangareilol[
julgustvõideldajasurr,a,_ teele ette veeretatakse. Aktusele, kus Möödunud nädalal radikaalsed
siis olgu meil kõige vähemalt julgust teadustajaks oh A. Karsna ja mis marksistid üritasid võimu haara-eestlastena
elada, rõhutas õp. Kuus- , lõppes ühiselt, lauldud E.V. hümniga, ^^jst Lõuna-Jeemenis. Puhkesid
ler. Praost R.Kiviraniialt Oli isamaa- järgnes alumise korra saalis koosvii- võitlused, kus kasutamisele võeti
lest võib järeldada, et võitlused
se§J võivad kujuneda pikemaks kodusõjaks.
, • " . '
N. Liidul on sõlmitud Lõurja-|ee-meniga
sõprusleping pikema aja
peale. N. Liit on seal välja ehitanud
suure sõjalaevastiku baasi ja omab
õiguse seal pidada kuni 18.000-me-lik
palve, altariteenistus oli jagatud ko
me vaimuliku vahel. Mõjuva muusikalise
osa, andsid naiskoor, organist
M. Noorkukk, solistid sopr.L. Keerd,
metsosopr. T. Ruut-McCovern ja
bass dr. A. Vaari. i
AKTUS•.
Samas järgnes aktus, kus peakõnelejaks
oli viimase maailmasõja vet.,
E. Lipping, kes tol esile olukordi •
Vabadussõjast, Tartu rahulepingu
sõlmimiselt ja II maailmasõja aegadest.
Muuhulgas ta ütles, et Jalta
konverentsil tehtud petlik kokkulepe,
samuti kui nn. Atlandi deklaratsioon,
et kõigile rahvastele olgu kind-bimine
kohvilauas. suurtükid, tankid^ja lennukid. Sel-
\ A K 1 II 01-00^ ST. WEST
• V fonONTO, M5v'51W4'
;Sissekäik: MüdiGonAvcnue^^:-^^^^
EELK PEETRI KOGUDUS TORONTOS
E®s^i vabaduse eest langenute ja Eesti Vabariigi presidencü
BConstantin Päts'i 30-da surma aastapäeva
MÄLESTUS-JUMALÄTEENiSTUS
Peetri kirikus pühapäeval;2. veebruaril kell 11 hommikul
Laulab Toronto Eesti Meeskoor, juhatab Charles Kipper.
pärast jumalateenistust seltskondlikes raumes
3 MEEST -
3 MEMUAARTEOST
® Meret • Kreeni
arutavad milleks? kuidas? ja mida?
kirjutada. Võimalus küsida.mis neil
kirjutamata jäi
9. veebr, kell 15.00
WASHINGTON - Sõjaväeteenistusest
kõrvalehoidjaid on hakatud
USA-s karistama lühiajalise koduarestiga,
sest vanglad on ülekoormatud.
Esimesena võttis selle
karistusviisi omaks California osariik.
Nüüd on sellele teele asunud
ka mitmed teised osariigis. Florida
osariigis on 4759 kurjategijat koduarestis.
N&nde seas on juba ka ehtsaid
kriminaale, keda ühiskonnale
ohtlikeks ei peeta.
MOSKVA - Kitsendused viina-müügi
aja vähendamise alal ei ole
andnud soovitud tulemusi Ebaseaduslik
viinamüük on kolmekordistunud
möödunud aastal Alkoholivastane
kampaania ja piiratud aeg
viina müümiseks ei ole andnud tulemusi.
Nõukogude Liit ei ole muutunud
„kuivaks" ja viinamüügi aja
lühendamine on jäänud puht formaalseks
nõudmiseks.
WASHINGTON - Liigub jutt, et
Nõukogude Liidu vanglates ja
vangilaagrites on kuni 5000 ameeriklast
Ainult 15-1 on õnnestunud
sealt välja pääseda. Kui üks nendest
tahtis olukorda selgitada välisminister
Shultzile, siis see ignoreeris
teda. Endine presidendi
nõuandja Brezhinski tähendas, et
valitsus on sellest teadlik, kuid
meie ei saa midagi parata.
HONG KONG - Siia tulnud paa-dipõgenikud
paigutatakse eranditult
traataia taha laagrisse. Mitte
selleks et neid karistada, vaid selleks,
et inimesi Vietnamis hoiatada,
et nad kümme korda enne mõtleks,
kui nad sealt püüavad ära
põgeneda. Hong Kongis on liiga
palju paadipõgenikke ja neid pole
võimalik kuskile edasi saata.
NEW YORK - Mustade survel
alustatakse New Yorgis kolmandat
kohut sellek:, et Bernhard Goets
saaks karistatud nelja musta haavamise
pärast, kes tahtsid teda röövida
allmaaraudtee vagunis.
OTTAWA — Peaminister Brian
Multoney abikaasa Miia kavatseb
hakata külastama etnilisi rahvus-gruppe,
et luua nendega lähemat
sidet ja kuulata otseselt nende
probleeme. Miia on juba külastanud
ühte poola vanadekodu Montrealis
ja ühte ukrainlaste skautlike
noorte ja gaidide üksust Torontos.
OTTAWA - Kanada vastuluure
politsei (RCMP) andmeil elanikud
Kanadas kulutasid möödunud aastal
mitmesuguste uimastusvahendite
ostmiseks $10 miljardil Esikohal
oli marijuana ja hashish. Viimasel
ajal on hakanud tõusma kokaiini
kasutajate arv.
LONDON — Inglise ja Prantsuse
valitsused leppisid kokku, et ühiselt
ehitada tunnel Inglise kanali
alla, mis annaks otseühenduse Inglismaa
ja Prantsusmaa vahel Tunneli
ehitamine läheks maksma $4,5
miljardit ja oleks kasutatav ainult
raudteeveondiks. Esialgselt on loobutud
tunneli efiitamisest autodele.
0 *
koguduse naisringi korraldusel
KÕIK KUTSUTUD!
TORONTO EESTI MEESKOORI
NÄITUS J A LUHILOENG
Pühapäeval 2. märtsil kell 14.00
^Bibliograafia Klubi" korraldusel
Tartu Instituudi 15. aastapäeva
laupäeval, 15. veebruaril 1986 kell 7 õ. Eesti 1^ aj ai suures saalb
Eeskavas: PEOKÕNE - PIISKOP K. RAUDSEPP
LAULE MEESKOORILT
Õhtueine v®'mlga 6 Baar S Lotorle § T@Bi^@uksV^
Laudade ettetellimine. A. Rõika tel 277-2071, teisipäeviti E. Maja kohvik
KESKUSTELU ~
KÕIK ON KUTSUTU©.
1 • • • • •
EELK TORONTO VANA-ANDRESE KIRIK
Järvis St.
rahapäeval 26. jaanuaril 1986 kell 4 p.i.
K I R I K U K O N T S E R T
(VIUSICA DIVINA" LEIV3BIT AVESSONI JUHATUSEL esitab
Missa in honorem St. Nicolai" — F. J . Haydn
^„Magnificat" — L. Avesson
II'
Solistid: sopran - Lois Bradley, sopran-Tamara Norheim,
- örene Loosberg, bass - Harold Leather
KÕIK TERETULNUD
TOi^ONTO EE^T6 lyAESSELTS korraldsib
Fühäpä®vai;i6. veebruarel1988
keilS pJ. Eesti Maja suyras saalis
EESKAVA - i^OHVBLÄÜD - LOTERII
EESTI OHVITSERIDEKOGU KANADAS korraldab
GS-da aastapäeva pubul 16. veebruaril '86
algusega kell 15.00
^E.R.R. „Kungla" esitab suuresihemise
LIIKE^ETiLE KOOS
Tartu College'! kohviku ruumes, 310 Bloor
Eelregistreerimine hiljemalt lO.veebr.'86
Elmar Silm'ale telefonil 486-6683.
<i
l!
MÄLETAD?
8. veebruaril kell 7 5. Earl Haig Secondary Schooii
100 Princess Ave. (Sheppard ja Yonge'i lähedal)
tPjletid $6,00, õpilased ja pensionärid $4,00.
Piletid saadaval Eesti Abistamiskomiteest ja rahvatantsijatelt.
AASTAKS. tn jmnxmasniitta 4 ™ .
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 23, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-01-23 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860123 |
Description
| Title | 1986-01-23-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Coliection Developaent 3i'anch. 395 VJsllington 3tr« Qrdey s d -t Kinnitus seisukohale Shveitsi valitsus i ole tunnustanud Balti riikide annekteerimist E Nr.4 (1873) 1986 Second Class Mail Registration No. I3S4. NELJAPÄEVAL, 23. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 23 • XXXVII aastakäik nsn :^ew. Yorgis NEW YORK (ME) — NUEVÜ-1 õnnestus üle pikema aja organisee-rida taas ühine „ülelinnaline'' mälestusteenistus 3. jaanuari traditsioonile Eesti vabaduse eest langenute auks. Sellest võtsid aktiivselt osa peale mainitu kui peakorraldaja veel L.I. EVU, naiskorporatsioonid Amicitia ja Filiae Patriae, ^^YE Naiskoor ja linna mõlemad lint, koguäused, kusjuures jutlustajana toimis Põhja N. Jersey kog. vaimulik, ja teenistus ise peeti Manhattanis Lexingtoni Ave. kirikus. See tõi kokku üle 150-pealise osavõtjaskonna, kus arvati, et ootamatu külmalaine ja rohked haigusjuhtumid võisid mõjuda selles osas pidurdavalt. lustatud enesemääramise õigus va- 3ade demokraatlike valimiste läbi jne., nõrgestas tegelikult eriti Ida- Publiku hulgas oli Vabadussõja ja II maailmasõja veterane, ent märgati oodatud ametiisikute ]k niõnede kesksete org;-de juhtide puudumist. ÜEKN-st oli kohal abiesimr H. Raud- Euroopa sõjajärgset rahvaöte vastupanu N, Liidule ja uinutas oma tuge-s^ p j a i Ä t p ^ e t ä r ^ ' mõjuga neid lootusse-mis aga vel. Lipud kanti altari ette pidulikus P"^"^*^*^ Moskvalt. Ta lisas, et pä-rongkäigus, milles nooruse peale-kasvu demonstreeris säravalt Korp! Amicitia värvitekleis neidude kolmik. Ka vaimulikus osas olid tegevad kolm — praost R. Kiviranna, õp.iE. Kuus-ler ja õp, kand, E, Järvet. Neljas vaimulik — V. Kangro juhatas naiskoori. ii Shveitsi välisministeerium kinnitab oma vastuses Leedu ühingule, milline Gorbatshov- Reagani külastuse puhul oli valitsusele esitanud apelli Balti riikide küsimuses, et Shveitsi valitsus ei ole kunagi tunnustanud Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist Nõukogude Liidu külge. — Shveitsi võimud on mitmel korral varem juba tõendanud oma hoiakut indiviidide ja rahvaste vabaduse küsimuses; nagu Teie juba oma apellis võisite nentida, ei ole Shveits tunnustanud Balti riikide liitmist Nõukogude Liidu külge. Sellest hoiakust ei loobuta ka edaspidi, kirjutab välisministeeriumi poliitiliseosakonna esindaja F. Pianca, kes edasi ütleb: — Shveitsipresidentoma nelustes peasekretär Gorbats-hoviga ei unustanud rõhutamast seda tugevat ja katkematut seost, mis on olemas vabaduse respekteerimise ja rahvusvahelise julgeoleku kindlustamise vahel. Ühenduses neutraalse Shveitsi hoiakuga tuleb meenutada, et sellel maal tegutses UNO eelkäija Rahvasteliit, mille liikmeks Eesti Vabariik astus juba 22. septembril 1921, pärast Vabadussõda. Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa astusid liikmeiks alles aastal 1934. Baltikumi anastanud N. Liit heideti Rahvasteliidust. välja aastal 1939 ühenduses sõjalise kallaletungiga Rahvasteliidu liikme Soome Vabariigi vastu. Järgnenud Soome naabrite Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja annekteerimine toimus selle järele kokkuleppel Hitle-riga väljaheitmise järele Natsi- Saksamaaga sõlmitud salakokkuleppe alusel samal sügisel NADALAKROONIKA Öp. E. Küüslerl jutlus oli püheh- „Perekonnavalss" Pensionäride Klubi iniaiskoorl pärastlõuna-kohvil rast II maailmasõda oli algul rm. 5 jLä^^ - Foto - 0. Haamer suurt, varsti langesid välja Hiina ja . • Prantsusmaa, jäi vaid 3 suurt, nüüd ' . • • • . ~ valitsuse kukutamise katse oht, et need jagavad omaVahelmaail- • ¥ « ¥**#**M/rtMS«? ma? Ta rõhutas, et igal juhul ilma LOUHa-J eemeEK meie oma rahva panus^a^eie isa- ^^aabSa poolsaare lõunaranni-kaa. vabaks ei saa NY E V U esim. dr. ^^y^^^^ väikeriik Lõuna-Jeemen . ^ . - E.^Rubel märkis ka. et Potsto^^ ja on vaene, kuid strateegiliselt väga datud terviklikult päevakohasele Jalta lepete kaudu lükati ule saja tähtsas asukohas. Lõuna-Jeemen teemale. Aegade kestel Eesti vaba- miljom idapoolse eurooplase roovel- on olnud N. Liidu ustavaim liitlane duse eest võidelnud ja langenud sdn-^i^^P^^ave^eTuppe,mm^^^^ Araabia riikide seas. garite kõrval meenutas ta-eriliselt sioonide taga ta nagi varjatud sahker- Radikaalsed marksistid Lõuna-veel eesti ema, kes pojad meheks kas- ^^^aid jõude - kes on organiseeri- jeemenis ei ole olnud rahul praegu-vatas. sõdasid j.t. verevalamisi. Ta üt-ggp^g^^^^ helise väeüksuse. / . , les et maailm on praegu otse Ali Nasser Mohammed'iga, kes Olukord maal on segane jä kõik Mevl peab jätkuma usku ja veendu- mihselt haige, ent eesti rahva peab p^üab teostada reforme ja sõlmida välisriigid on soovitanud oma ko-must, et koos Jumala abiga meie ei hoidmaennast, olema visa ja ületama lähemat koostööd lääne demo- danikele kiiresti maalt lahkuda. kao ja õigus võidab. Kui eesti rahva raskused ning vägivalla, mis meie i^rgatlike tööstusriikidega. ~ - i-sangareilol[ julgustvõideldajasurr,a,_ teele ette veeretatakse. Aktusele, kus Möödunud nädalal radikaalsed siis olgu meil kõige vähemalt julgust teadustajaks oh A. Karsna ja mis marksistid üritasid võimu haara-eestlastena elada, rõhutas õp. Kuus- , lõppes ühiselt, lauldud E.V. hümniga, ^^jst Lõuna-Jeemenis. Puhkesid ler. Praost R.Kiviraniialt Oli isamaa- järgnes alumise korra saalis koosvii- võitlused, kus kasutamisele võeti lest võib järeldada, et võitlused se§J võivad kujuneda pikemaks kodusõjaks. , • " . ' N. Liidul on sõlmitud Lõurja-|ee-meniga sõprusleping pikema aja peale. N. Liit on seal välja ehitanud suure sõjalaevastiku baasi ja omab õiguse seal pidada kuni 18.000-me-lik palve, altariteenistus oli jagatud ko me vaimuliku vahel. Mõjuva muusikalise osa, andsid naiskoor, organist M. Noorkukk, solistid sopr.L. Keerd, metsosopr. T. Ruut-McCovern ja bass dr. A. Vaari. i AKTUS•. Samas järgnes aktus, kus peakõnelejaks oli viimase maailmasõja vet., E. Lipping, kes tol esile olukordi • Vabadussõjast, Tartu rahulepingu sõlmimiselt ja II maailmasõja aegadest. Muuhulgas ta ütles, et Jalta konverentsil tehtud petlik kokkulepe, samuti kui nn. Atlandi deklaratsioon, et kõigile rahvastele olgu kind-bimine kohvilauas. suurtükid, tankid^ja lennukid. Sel- \ A K 1 II 01-00^ ST. WEST • V fonONTO, M5v'51W4' ;Sissekäik: MüdiGonAvcnue^^:-^^^^ EELK PEETRI KOGUDUS TORONTOS E®s^i vabaduse eest langenute ja Eesti Vabariigi presidencü BConstantin Päts'i 30-da surma aastapäeva MÄLESTUS-JUMALÄTEENiSTUS Peetri kirikus pühapäeval;2. veebruaril kell 11 hommikul Laulab Toronto Eesti Meeskoor, juhatab Charles Kipper. pärast jumalateenistust seltskondlikes raumes 3 MEEST - 3 MEMUAARTEOST ® Meret • Kreeni arutavad milleks? kuidas? ja mida? kirjutada. Võimalus küsida.mis neil kirjutamata jäi 9. veebr, kell 15.00 WASHINGTON - Sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaid on hakatud USA-s karistama lühiajalise koduarestiga, sest vanglad on ülekoormatud. Esimesena võttis selle karistusviisi omaks California osariik. Nüüd on sellele teele asunud ka mitmed teised osariigis. Florida osariigis on 4759 kurjategijat koduarestis. N&nde seas on juba ka ehtsaid kriminaale, keda ühiskonnale ohtlikeks ei peeta. MOSKVA - Kitsendused viina-müügi aja vähendamise alal ei ole andnud soovitud tulemusi Ebaseaduslik viinamüük on kolmekordistunud möödunud aastal Alkoholivastane kampaania ja piiratud aeg viina müümiseks ei ole andnud tulemusi. Nõukogude Liit ei ole muutunud „kuivaks" ja viinamüügi aja lühendamine on jäänud puht formaalseks nõudmiseks. WASHINGTON - Liigub jutt, et Nõukogude Liidu vanglates ja vangilaagrites on kuni 5000 ameeriklast Ainult 15-1 on õnnestunud sealt välja pääseda. Kui üks nendest tahtis olukorda selgitada välisminister Shultzile, siis see ignoreeris teda. Endine presidendi nõuandja Brezhinski tähendas, et valitsus on sellest teadlik, kuid meie ei saa midagi parata. HONG KONG - Siia tulnud paa-dipõgenikud paigutatakse eranditult traataia taha laagrisse. Mitte selleks et neid karistada, vaid selleks, et inimesi Vietnamis hoiatada, et nad kümme korda enne mõtleks, kui nad sealt püüavad ära põgeneda. Hong Kongis on liiga palju paadipõgenikke ja neid pole võimalik kuskile edasi saata. NEW YORK - Mustade survel alustatakse New Yorgis kolmandat kohut sellek:, et Bernhard Goets saaks karistatud nelja musta haavamise pärast, kes tahtsid teda röövida allmaaraudtee vagunis. OTTAWA — Peaminister Brian Multoney abikaasa Miia kavatseb hakata külastama etnilisi rahvus-gruppe, et luua nendega lähemat sidet ja kuulata otseselt nende probleeme. Miia on juba külastanud ühte poola vanadekodu Montrealis ja ühte ukrainlaste skautlike noorte ja gaidide üksust Torontos. OTTAWA - Kanada vastuluure politsei (RCMP) andmeil elanikud Kanadas kulutasid möödunud aastal mitmesuguste uimastusvahendite ostmiseks $10 miljardil Esikohal oli marijuana ja hashish. Viimasel ajal on hakanud tõusma kokaiini kasutajate arv. LONDON — Inglise ja Prantsuse valitsused leppisid kokku, et ühiselt ehitada tunnel Inglise kanali alla, mis annaks otseühenduse Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Tunneli ehitamine läheks maksma $4,5 miljardit ja oleks kasutatav ainult raudteeveondiks. Esialgselt on loobutud tunneli efiitamisest autodele. 0 * koguduse naisringi korraldusel KÕIK KUTSUTUD! TORONTO EESTI MEESKOORI NÄITUS J A LUHILOENG Pühapäeval 2. märtsil kell 14.00 ^Bibliograafia Klubi" korraldusel Tartu Instituudi 15. aastapäeva laupäeval, 15. veebruaril 1986 kell 7 õ. Eesti 1^ aj ai suures saalb Eeskavas: PEOKÕNE - PIISKOP K. RAUDSEPP LAULE MEESKOORILT Õhtueine v®'mlga 6 Baar S Lotorle § T@Bi^@uksV^ Laudade ettetellimine. A. Rõika tel 277-2071, teisipäeviti E. Maja kohvik KESKUSTELU ~ KÕIK ON KUTSUTU©. 1 • • • • • EELK TORONTO VANA-ANDRESE KIRIK Järvis St. rahapäeval 26. jaanuaril 1986 kell 4 p.i. K I R I K U K O N T S E R T (VIUSICA DIVINA" LEIV3BIT AVESSONI JUHATUSEL esitab Missa in honorem St. Nicolai" — F. J . Haydn ^„Magnificat" — L. Avesson II' Solistid: sopran - Lois Bradley, sopran-Tamara Norheim, - örene Loosberg, bass - Harold Leather KÕIK TERETULNUD TOi^ONTO EE^T6 lyAESSELTS korraldsib Fühäpä®vai;i6. veebruarel1988 keilS pJ. Eesti Maja suyras saalis EESKAVA - i^OHVBLÄÜD - LOTERII EESTI OHVITSERIDEKOGU KANADAS korraldab GS-da aastapäeva pubul 16. veebruaril '86 algusega kell 15.00 ^E.R.R. „Kungla" esitab suuresihemise LIIKE^ETiLE KOOS Tartu College'! kohviku ruumes, 310 Bloor Eelregistreerimine hiljemalt lO.veebr.'86 Elmar Silm'ale telefonil 486-6683. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-23-01
