Meie Elu = Our life, April 29, 1982

              Im
' ,JVIeie Elu" nr. 17 (i678) 1982 1
L^OTUSID
ISED
otsib koilt
jkondadega
Iõ]>pekavva Enam mä,äramisi ja
ItöÖkohti valitsusringkondades jne.
Sama. kinnitasid vastuvõtul NDP
[Etnilise Sidepidamise 'Komi 1 ee • esi-
(mees Elio Gosta[, .jä Odoardo Di San­to
(MPP Downsview), kelle valdkon­da
kuuluvad kultuur ja kodakond­sus.
Mida neist keegi ei väljendanud,
loli mõlemipoolne teadmine^ et sa-,
mu lootusi,' ja lubadusi on kinnita­nud
jpii sama partei eelmised juhid
kui i a kõigi teiste' poliitiliste parr
|teide-juhid ja juhtkirjad.
Bob Rae'valimisprogrammist tea^
Ime, et ta on' mõõdukas suur-ettevõ-
Itete n.ü. võtme-korporatsioonide to-ftdalse
natsionaliseerimise osas; ta
lldodab parema tööstus-' ja majan-dus-
strateegia abil luua rohkem ja
[pidevamaid töökohti; tõhusamat
toetust ja abi väike-ettevõtetele^ ta-llunikele
.ning kinnisvaraomanikele,
[eriti- hüpoteekide protsendimäära
[osas, jne.
•Need jon kõik positiivsed seisuko-
|had, kuid-isegi.üks Ontario NDP:eel-,
'mine juht — Stephen Lewis soovitab
^Bob Rae'le olla kannatlik, mitte loo-
I ta muudatust üle öö egaeejdada Uus-
'Demokraatide valitsust Ontarios lä-^
ihemas tulevikus.
Pealegi ei unusta Ontario valijad
[asjaolu, et. kogu: praegune majan-,
duskriis 'Kanadas, ülikõrged intres-^^
tsi-määrad ja sellega kaasunud kin-
Ini^varade, talude -ja • väike-ettevõtete
' raskused on -kõik -kaudselt Bob Rae ,
.enda pooltiiikvele pandud.
B.ob Rae, kui 'NDP tookordne ina-janduskrntiki;.
pli see,- kes Parlamen-.
dis detsembris 1979 pani ette umb­usaldusavalduse,
mis kukutas kon-^
[servatiivide valitsuse ning tõi tagasi
vQimule :Trudeau ja liberaalid koos
oma i^raegu^e • laostava majandus-poUitikaga."
EKÜTTED
i •' • .'^ •••. •• •
fpMSt AHJUDE vahetamiaie
{Veetorude parandamine.
iÖmeheiL
IK Tel. (416) 275-1280
lese kiriku Ebsti jq
)gudus
:ogemusi VÄRVILISE KLAA-tlSES
JA VALMISTAiMlSES,
feerimiseks koguduse kirikus
- Lähema informatsiooni saa-fej^
ins,' c/o 383 Järvis St. To-
7. Tel. 416-248-9137.
ideedesse ja kelledest, paljudel :kä-ratsev
revolutsiooniline kallak. Nii
nagu,arvata'võis, sellise lõpptulemul.
sega, • et repordiga üheskoos esita­tud
rekomandatsioonides ühineti
täiehkult NIEO ettepanekutega...
millised nõuavad ülemaailmset kont­rolli
panganduse, ja internatsionaal­sete
reservide üle; kogu maailma'
toiduainete toodangu . üle; - samuti;
I- maailma energia, fiibrite ja mineraa­lide
toodangu ülel. (Nõutakse, et
kontroll peab k ^ u m a LRO-le,j-aga
, vist unustatakse • küsida:.kelle kont-rolp
allon LRO?)
/.Pärast niisugust ettevalmistamist
•eii tan-itseks kedagi enam üllatada,
ef juba 15..jaanuaril 1981, Kanad^.
•väüsminister: Mark MacGuigan an­dis-
Trudeau valitsuse ja kogu Ka-hada
nimel allkirja lepingule, mille
põhjal tuleb asutamisele, mida täp­sema
vaste mitteleidmisel ma nime:
.faksin,,Varude Ühisfond" (Gommon
Fund for Commodities), mis on n.n-.
;,kolmanda;ks astmeks (või tase­meks)"
NIEO programmis ja müle
alusel LRO võtab üle kontrolli alla­kirjutanud
riigi toiduvarude, fiibri­te
ja mineraalide üle! Dokument oli
tegelikult allakirjutamiseks =kokku
lepitud ja valminud juba l.-ks ok­toobriks
1980 ja jõustub niipea, kui;
90 riiki' (kes ühtekokku katavad
. kaks-kolmandkku finantseerimisest) -
• .on selle: ratifitseeri'nud . . . Ainus vi­ga,
asja*, juures seisis selles, et seni-
. ajani oljd lepingus .nimetatud ainete
tegelikeks omanikeks suuremalt
osalt käs Kanaad provintsid või era-
' kapital, mitte nüsiis Kanada riik,
Y Ei saa ju üle anda se4^, mida ei
omata!. Uue konstitutsiooni vastu­võtmisega
see vahekord siisW muu­tub.
Ja NDP-sotside ja liberaalide
: koostööl jäeti sealt ja -sellega kaasu­vast
„õiguste hartasV' välja ka õi^
gus eraomandile!' ' '
,3^eie Elu" nr. 17 (1678) 1982
m
Propagandasaates väideti 0 .
HEAD SUHTED VENELASTEGA « 0 a
).©õmt lebvisiooni Moskva-korrespnden
HELSSMGI („Meie Elu" kaastöö», mitte vaatamata andis vastuse vene
Mselt) Eestlased ei taha streiki- keele tähtsusest- eestlastele,
da, venelaste vool on aeglustunud, ,,Meie suhtlemine meie vabariiki-eestlastel
on nendega head suhted, de ja teiste maadega oleks võimatu,
vene keel on vaga tähtis eestlastele, /kui meil ei oleks ühte suhtlemis-
Beil on rohkesti vene sõpru.
Mi väideti Soome televisiooni
Moskva korresi)ondent^ Reijo Nikki-lä
poolt koostatud 25-minutilises
propagandasaates, mis selgelt oli
keelt— tähendab vene keelt. See on ,
meie igapäevaseks suhtlemiskeeleks.' •
Meie teaduslik suhtlemine oleks
täiesti võimatu, kui meie ei oskaks
vene keelt. Meie noorte seisukohalt
le artiklile, milles räägiti eesti
tuurist venestamise surve all.
1 Heikinheimo tuntakse Soomes
suure estofiilina ja Vaba Eesti eest­võitlejana.
Nikkilä seevastu on kom­munist.
iA'astulöök möödunud sügisel ajale- on see edasiõppimise võimalus."
hes •„Helsingin Sanomat" Seppo Hei- Ja nagu propagandasaates ikka,
kinheimo sulest ilmunud tõepärase- ^eda pidi 'kinnitatama visiidiga klas»
si, kus vene keelt õpetati eesti las-tel,
e.jNikkilä küsis ühe tüdruku
käest vene keeles, kas on raske keel
ja sai vene keeles ka oodatava vas- j
tuse/et keel pole raske ja et neiul
on rohkesti vene sõpru.
-Õpetaja jutust selgus, et „viiendas
Programmi nimeks oli ,.Raportti ^^^^^^^ õpilased rääkivad vene keelt
Eestistä" ja selles käsitleti keele- jä j^^a väga hästi. Esimeses klassis on
rahyusküsimusi ning jälgiti muusi- .^^ne keelt kaks tundi nädalas, järg-kasundmusi.
j^j^ rohkem. 11. klassis õpilastel!
Kava algas vaatega Toompeale ja iejie keelt kuus tundi nädalas."|
Raekojale. Siis mängis saksofonist .^11^1^11^ ^5^5^ ^t Eesti ^koolidest ole-
Lembit Saarsalu oma pala „Hooletu [^^^^^ ,,j}endik venekeesed ja!
lapsepõlv" kohvikus „Gnoom" va- ,,sullteliselt vähem^ kui venekeelne!
na linna südames rohkearvulisele elanikkond"
publikule.' Konstateeriti, kuidas et propaganda teha hästi mõ--
dzhässmuusika on Eestis tõusuteel. j ^ ^ , viidi kaamera ka klassi, kus ve-
Ja ^iis algas propaganda. Nikkila nelastele püüti eesti keelt õpetada.-
jutustas, et: „Veebruarikuu esimese i^^^^.^^ kj^ssi paamad pandi sula­päeva
ohtu on üsna rahulik Soome- ^^^^^^ ^^5^1 keeles esitama oma
lahe lõunakaldal hoolimata, et lahe teadmisi haridusministri asetäitjast
põhjapool teati ^raakida, et siin haka- Arnold Merest ja ühest 1943. a. maha
takse streikima just täna. Me otsi- i^htud nõukogude kangelasest. Vei
me i marke stfeigist, millest anti eelastel oli kavas Juhan Smuuli elu­hommikul
tapseseid juhtnööre muu lueu. Noore mehe käest küsiti, kas
hulgas uhe lääne raadiojaama kau- eesti keelt on raske õppida ja ta vas-du.
Nende juhendite järgi oleks ta- tas eitavalt, kuna olevat olnud eesti
na siin Tallinnas pidanud olema lasteaias ja tegeleb praegu spordiga
muu hulgas -kasutamata avalikke eestlaste hulgas. Tema meelest • on
liiklusvahendeid, aga nagu pildil nä- tähtis eesti keelt sellepärast õppida,
ha, trammid ipn tavalisel kombel gt need elavad ju ^Eestis. Õpetaja aij-vates
vene lapsed õppivad ee^ti keeljt
.: Nikkilä. ütles edasi, et „streigi-. „päris hästi". I • •
juhtnööride järgi oleks ka vestleml
ne tä,navatel kl. 10.00—10.30 vahel
SYDNEY ^ Austraalia ametvõimud uurivad N. Liidust
tulnud agentide tegevust immigrantide väljapressijatena
Ajalehed toovad suurte pealkirjadega juhtudest kus Ida-
Euroopast tulnud põgenikelt on nõutud raha ähvarduse­ga,
et muidu nende sugulased kannatava
7. detsembril 1981 tuli Aust-' • Poliitiliste . põgenikena okü
raaliasse tavalise viisaga Lee- arusaadavalt vägagi häiritud
dušt. pärandusasjadega tegelev selliseist käiluniisosi. Nii kirju-naisadvokaat
.Genoväite Valenö- ' tatisellest niärtsikuuli. {^iinsc^ -
kiene, kes esindas nende küsi- teatelehes „BaItic NVws" ja lee-mustega
tegelevat Soveti organi- du katoliku kiriKulches ,:Tovis-satsiooni
IniurcoUegia.Austraa-J
lias liikus ta enamasti Vene
saatkonnast' päritolevate amet-niktõlkide
saatel linnast, linna.
Adelaide, Canberra, Melbourne
ja Sydney leidsid tema poolt kü­lastamist.
Viimases linnas kü­lastas
ta korduvalt ka leedulas-.
test põgenike ja Organisatsiooni­de
maju — isegi saadetult siin­sest
üldtuntud leedu daamist.
kes Äidai". On^ ka kinnitamata,
kuuldus, ot kui pv. G. Valinskic-ne
oli lalikuniiAs.vAustraaliast, oli
tal kaasas S250l000, millest"len­nujaamas
S200'POO .kiuni ,peeii,
sest summa dii liig suur välja-,
viimiseks Aiisti-aaliast. siinsete
vääringureeglilei alusel. •.
Kaebuste tõttu on Austraalia
immigratsjooniminister . lau
Maephee neis küsimusis alaTTud
Külastaja peaeesmärgiks olid uurimist nende kaebuste tõeolu-
•kontaktid nende isikutega,'' kes
aastailt vanemad ja järglasteta.
Ka lõi ta kontakte siinsete advo­kaatidega
ja pärandusasjddega
tegelevate asutustega ic
Trustee).
Kuigi oldi teadlikud Venr dol-dele
vastavust. Föderaalne va­litsus
kaalub isegi viisadest keel­du
m isSt ametiisi 1<.ui 1 e S o \ - e i i -
maalt, kui leiab kinnitust asja­olu,
et eriti BaUimaall pO.Ä^nik-ke
on tülitatud ,väliai^re'ssimise
rünnakutega Vene ametiisikule
Maailmakuulus astro-optik Bera«
hard Schmidt oli pärit Naissaarest
Eestist. Tema revolutsiooniline te-leskoop
tõi taevalaotuse tähetead*
lastele lähemale Jä kogu maailma
observatooriumides on Schmidti-teleskoop
kindel mõiste.
Üks kuulsamaid Schmidti-teleskoo-pe
asub Kalifomias Moi^nt Palomari
observatooriumis ja kannab nima
,,Big Schmidt". See hiigelteleskoop
andis fotomaterjali nn. Palomari at­lase
valmistamiseks — kogu nähtav
taevalaotus fotografeeriti 935 ffoto^
plaadile. Atlas sisaldab 500 miljonit
tähe- ja 10 miljonit udukogu, on ku­junenud
astronoomilise* uurimise
«piibliks".
Äsjasel maailmareisil käis y^Big l
SchmidtiC vaatamas selle konstruee­rija
vennapoeg, maalikunstnik Erik
Schmidt Mallorca saarelt, kes ob-fervatooriumile
kingituseks annetas
postuumse portreemaali Bemhard
Schmidtist. Direktsioon paigutas
portree „Big Schmidti" hoonesse sil­mapaistvale
kohale.
larisaakidest, mis pärandAstesl P/^olt.
miljoneisse ulatuvad teistelt
-maadelt, mis pole tuluks õige­tele
pärijatele ja on väga cõrse
pärandus-ja riigimaksuga —
siis siinne olukord oleva"t^lnud
julmem. „The Australianf oli
saanud' informatsiooni, et [agent
on ka mõnd põgenikku külasta­des
nõudnud raha, et „aidata"'
sugulasi raudeesriide taga. Pal­jud
põgenikest maksid nõudele
vastavalt suuri summasid või
muutsid oma testamendi. Kes
keeldusid, neid. olevat ähvarda-
• ,tud kättemaksuga, nende sõpra­de
ja sugulaste vastu raudees-:
riide taga. Soveti saatkonnast ei
Muidugi mõista oli uudis ka.
raadi.o- ja TV-kayades uudiste-pcrioüdil
paaril päeval iärjest;
Ühel. juhul näidati isegi • eesti
kalmistut Sydney's. Väideti ka,
et-Baltimaadelt pärit isikud on
umbusklikud ja sageli ei, tee,tes­tamenti,
" sellega andes Soveti
vüiimidele sduri õigusi nende
raskelt teenitud varanduse üle.
• ,,Meie Kodule." iõudsid kuul­dused
juba mõni' aeg tagasi, et
ka Eestist oleval, siin viibinud
mitu kuud tagasi üks naissoost
advokaat, kes oleya ka testa­mendi
tegemkV\s ia pärandusteni
asjus siin''>etele vanematele eest-saadud
vastust kui kõrge'on 4>ä-^; ,lastele nõu andma tulnud. Toi-|
randusmaksu protsent. Teatati metusel aga puuduvad selle <koh-lihtsalt,
et nemad ei tea! • ta lähemad andmed.
TARTU ÜLIKOOLIS
keelatud" ja kaamera viibis kahe Loomulikult, käidi ka Tartus uuri-vestleva
mehe juures.- Kommunist ^ePpo Heikinheimo kirju-
Nikkilä väitis edasi, et Tallinnas ole- P^^^ ^^'^^'f ^^"^ ,^,^f !f?^^d^^
oma haaret ülikoolis. Nikkila mee­lest
mitte, kuna ta ruttab .seletama^
et Tartus kaitstakse' doktori" väiter
kirja eesti kedes, äga ka vene keeles
.juhul kui keegi nii tahab. Väitekir-
K6B-I üksikasjalik kirjeldus külaskäikudest
vat Öeldud ja süüdistatud Stolchol-mis
elavaid lemierante streikimise
üleskutse pärast..
Eesti suurimas tekstiilivabrikus
Maratis, mis muide valmistab T-sär-ice
ka soomlastele, polnud jäänud tä- ^^.^ saadetavat .Moskvasse terve rii-helepanemata
streigi üleskutse, ütles ^P^!^^^^. kasutusse. Nikkilä arva-
Nikkilä ja asus intervjueerima üht
õmblejat. Kiirelt, töötav vastas esi­mesele
^küsimusele „oletteko kuullut,
että pitäisi olla lakossa?", et ,,oleme
tes 'ülikoolis olevat eesti keel üle=
kaalukas õpetuskeel, nii et mõned
venelasedki olevat seda õppida taht­nud.
Vene teadlase eesti keele oskusest
gcma. '
VENELASTE voon
AEGLUSTUNUD
1 yenelaste hääletoru Nikkilä jä
oma lugu, et ..„umbes 65% Eesti
kuulnud, jah". Nikkilä-edasi: „Miksi .
ette ole läko^sa?" ja naine pärast Pakkuski näide professor Savvati
pikkal mõtlemist: „Ma pean tööd'te- ^^^"^ järgmiselt:
' ,,Eesti kiel on vjagä ilus ja eriti pai-^
. ju ja vjaga sageli.eesti kieles <m^
-. palju kergemini midagi väljendada •
või jutelda, kui veneVkieles. Pius š^l-;
tas ' juurde minu teaduslik juhendaja .
eiao • oli professor Ariste, kes tunneb vja-nikkudest
on^eestlased, 28% veiela- l^emalt 12-20 keelet... keelt ja siis
sed. Venelaste Vool olla viimastel ei saa liiga palju maha jätta temalt."
aastatel aeglustunud. LinnadesUn Siis oji sõnavõtt akadeemik Paul
neid suhteliselt palju rohkem kui Aristel,^kes vastas eesti keele tule­maal,
mõnes külas pidada otsima • kikust .puudutavale küsimusele, et:
venelasi, sedavästu Vene piiril asu- ..Ülikool on eesti keelne, keskkoolid
vas Narva linnas öestlased on selges on .eestikeelsed, ilmub kirjandust,
väherhuses." ajalehti jne. eesti keeles, meie rää-
Ekraanile tuh siis akadeemik Ju- alati oma vahel eesti keelt,
han Kahk, kes pärast Teist maail- Mispärast sellel poleks tulevikku.
masõ(^a venelasi jä teisi nõukogude Ma usun, et eesti keelel on sama hea
kodanikke tuli Eestisse tööjõu puu- Ja kapnis tulevik kui teistelgi rah-duse
pärast. vastel." ..
Vool Tallinnasse ja mujale Ees- ^^iste, kes muide oli üheks alla-tisse-
oleyat, toimus kuni 1960-ndate kirjutajaks Heikinheimo kirjutuse
aastateni ja praegu eesmärk olevat vastu, rääkis soome keeles,
saavutada:, toodangu juurdekasvu SPORDISELTS „KALE¥r' JUHTUM
tööjõudluse suurendamisega^ - " Kavas toodi esile ka jutt, et vene-
Kaamera lukus taas vabrikusse, ^^^^^ kavatsevad' asendada spordi-kus
suure, kiirusega töötav eestlanna j^^^^^-.. „Spartaki"
kinnitas, et eestlastel olevat vaga, ^ ^ i „Dünamoga". Nikkilä küsitles
väga head suhted venelastega. Kee- j^^jg^^» ^^-^^^^^ Johannes Nitti-leraskustega
tehakse nn, et „kui mi- j^es vastas: „Ei ole ettb näha
dagi jääb arusaamata, _siis võtame ^^^^^^^ ^^j^ j ^ ^ j ^ ^ . spordiseltsi ni-
• . mena on olnud väga pika aega ja
Kusiti siis sama- asja eestlanna .^^^^^ ggjjg 1944^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ moodus-kõrval
töötava, vene õmbleja kaest tati a^metiühingu sportühing (Ni tim
ning vastuski on sam^ mõlemates ^.ääkiš ebaselgelt) „Kalev", see jai kä
^^^'^^^ edasi." Kuulujutt olevat saanud alü-
Tabava pildi ikestatud .maade n.n.
„kultuurikomiteede'y tegevusest an­navad
üksikisikute pihtimused.
Möödunud a. suvel läti pagulasnoor­te
ülemaailmsel kongressil Inglis­maal
läti noorte tegelane Ä. Mella-kauls
andis üksikasjalise kirjelduse
Riia „kultuurikomitee" tõelisest te­gevusest.
Sellest informeerisime ka
„Meie Elu" lugejaid. * I
Hea lisandusena Läti „K!K." ees­märkide
esiletoomises on teise pagu-lasnoore
— Lääne-Saksa juhtiva läti
noortetegelase Martins Zandber^'!
hiljutine pihtimus.
I — Meie aitame kaasa KGB taot­lustele
kui me lakkame korraldama'
demonstratsioone protestima külas-keeltes.
SOOME'TELEVISIOONI MÕJU .
Kavas püüti eitada põhjanaabrite
tv-programmide vaatamist Eestis.
Tõdeti siiski, et soome-saateid vaa^
datakse Eestis, juba lapsena, kuigi
olevat valida teisi tv-jaamu. Selle
se ,,vist sellest, et ön meil ette :näh-tud
ametiühingu süsteemis teatud
spordiühingute strdktuuri täieiida-mine
ja seoses sellega, on \^õib-plla
see mõte itulnüd, et Eestis see muu­daks
,,Kailevi" nime.- /Mitte muud
, . .., 1 põhjust ei saa siin olla." n
aasta ^algu^est saadik oleva naha ka ^ y^^^^^ ^j^..^. l
tqine niklik venekeelne kanal ja po^kontserdile, kus ansambel „Mag.
koos oma endi programrmaega lei- ^.ticband" oli täies hoos rock'n rol-dub
kanaleid kokku kuus. ^ ^^et Back" ja noorsugu! elas
Koolidirektor Malle Evertsoo ut- ^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ ^^j^^^
les Õismäel: „See kull ei ole oige, et ^^.^ kutsutakse eesti ..punka-eesti
lapsed õppivad soome keelt sel- ^^^^^ ^^^^^ idoolitelcs on
lepärast. Nad lihtsalt keele õppimise .^^uj^^^ Filharmoonias ' töötav
huvides vaatavad, aga eesti keel jaab ^^^^^^ „Punkarid" olevat viinlastel
ja on nende oma emakeeleks. Mina ^^^^^^^ põhjustanud ametivõirtiude-olen
ka sealt soome keele ara oppi- p^^^^j^^ ^^^^ ^^^^^ ^^.j.j^^ ^^j^
mud ja ma pean ütlema seda, et i|ii- ^^^^ ^ - . ^ vastuvõtmises di ole-nu
maailmavaadet see kull ei koigu- ^j^^. ^-.^^ ^^^^^^^ ^^^^^ \^.^^^
^a- J midagi muud ei räägitud noorte ra-
VENE KEEL TÄHTIS hutustest Eestis.
Sõna anti,- Teaduse Akadeemia KAS VENE OOPERID
Keeleinstituudi tegelasele Endel Sõ- ALGKEELES?
gelile, kes altkulmu ja kaamerasse Soome tv-mees jõudis ka ooperis­se,
kus parajasti Estonia-teatris esi­nes
Tiit. Kuusik Verdi .„Luisa Mil-ler'is".
Esitati küsimus, ülemkapell-meistrile
Eri Klas'ile, kas vastab
tõele, nagu Soomes kirjutatud, et
Eestis .on antud määru§ venekeelse­te
ooperite esitamiseks algkedles.
JClas eitas sulaselges soome keeles:
l,Ei, ei see pea paika. Näiteks'^ nüüd
plminud Prokof jevi ooper, hoblima-ita,
et selle dirigendiks on Btjlshoi-teatri
rezhisöörr, läks eesti keeles ja.
,meil on vene keeles ainult ooper Bo­ris
Godunov, mille tahtsime esitada
algkeeles. Sedc^ võiks ka nimetada
maailma esietenduseks,'; kuna see on
Musorski esimene versioon. Kõiki­des
teistes versioonides on nimelt
tehtud igasuguseid pärandusid Kui
rääkida teistest keeltest, sus üsna,
sageli on esinenud küll oopereid
itaalia keeles.;. meil äga on nii väi­ke
maja ja ka riik, et püsigem nüüd
ika eesti keeles. On "ju teatrigi ni­meks
Estonia."
. Sellele lisas Reijo Nikkilä, et eest­lased
olevat teatri.suurtarbijad, sest
statistika järgi neil olevat aastas
teatriskäijaid poolteist miljonit ja
peaaegu sama palju kontsertsaali­desse.;
Paisutab ka nagu tahaks Eri Klas
teha veel väMsmaareise, kui kuulda
tema ' vastuseid kavadest ooperite
osas. '
tiisvnsade keeldu, kui külastades Lä--,
tit mei'e ei taotle viia sisse või välja
keelatud kirjandust või esemeid, kui
"fetüitie KGB korraldustele.
Selliste avasõnadega alustas oma
jutustust M. Zandbergs, seletades
oma vangistusest Riia külaskäigul,
ülekuulamistest KGB-s ning lõpuks :
väljasaatmisest Lätist, keeluga edas­pidisteks
külaskäikudeks.
Zandbergs oli lüks esimesi Läti ko-.
dumaa külastajaid. Tema isa, endise
sõjamehena oli saadetud sunnitööle-•
Siberisse. Pärast vabanemist van­gistusest
Z. is il oli võimatu leida
- tqöd Riias. Nii Martins Z. püüdis
. oma külaskäikudega toetada isa ole­masolu.
KümJ?iekond külaskäigult
oli tä ka ükskord tagasi saadetud —
KGB tolli ametnikud leidsid, et tal
oli lubamata hulgal „külakosti" kaa- -
• sas. •.. '•: y
Viimasel külastusel KGB neljame­heline
salk vangistas Zandbergs'!
koos isaga Riia tänaval. Vangistuse
ja ülekuulamise kestel KGB amejni-kud
lugenud Zändbergs'ile ette üh
sikasjalise kirjelduse kõigist, tema.
. külaskäigudest. Üks KGB ülekuula­ja
olnud vaenulik ja vihane, teine
sõbralik, kes tahaks aidata. See
T-kõik, muidugi, olnud mängitud. Kur-jameelne
oli muuseas märkinud —
olete veel noor ja tugev, suudate pi­ki
aastaid kergitada labidat kaeto-dustes.
I Teine katsunud meelitada
Mkoöstööks". J
Viimati oli tai„humanitaarsetel"
kaalutustel Lätist välja saadetud.
Tegelikult vabaks lahkumise põhju­seks
oli asjaolu, et Martins Zand­bergs
kuulus juhtivate Lääne-Saksa'
läti noorte tegelaste hulka. Ootama­tult
oli teda veel kord läbi otsitud ja
ülekuulatud piiri raudteejaamas.
Sellised ülekuulamised olevat ena-niasti
mõeldud nii külastajate kui
ka 1'ülalislte vastuvõtjate birmutami-.
seks — et piirata keelatud kirjandu­se
või. esemete sisse- ja väTjavedu, .
362 D^foHh Ävc.';' '
Toronto. Oiil. M4K4N8
M. im) M(^m
FLO,WEfiS i GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS",
VAOK LILLI erišündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesenieid —
lULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt, '
Lao? tiikpuusf elu-, söögi- |a
magamistoa mööbel suures vaükuSo'
Imporditud mööbliriided — 100% villane — $35.00 yard
i Tiikpuustl toolid $ 95.00
Meeste kÄnmut (men's dresser) $198.00
3-osaIine kummut (triple dresser) |210.00
¥ Ä G A ?ApV MUUD.
73 JONESVILIJE CRES. Tel. 757-5923 või 445-8454
Asukoht lõunajpoolEglintoni ja üks blokk läänepool
Victoria Parki.
Omanik H. V A H E R -
Kultuuriminister Johanfies Lott
jätkas samas kiitvas toonis ikesta­tud
Eesti inimeste suurest kultuu-ritarbimisest
ja headest võimalus­test:
„ . . , kaugeltki ei saa me nõus
olla yäitega, et meie kultuur seisaks
paigal või oleks surutud seisundis,
või et keegi teda püüaks takistada
j a tema arengusuundi pidurdada."
Niipalju Soome televisiooni Mosk­va
korrespondendi Reijo Nikkilä
poolt koostatud propagandasaatest,
mis tehti ilmselt vastukaaluks sügi­sel
ajalehes ^.Helsingin Sanomat" il­munud
Seppo Heikinheimo kirjuti­sele
. venestamise surve all oleväsf
eesti kultuurist.
Konservatiivide
ülekaaiykas või
REGINA - Parlamendivalimistel
^askatchewanis võitsid konservatii­vid
ülekaalukalt võimul olevat NDP
erakonda ja moodustavad uue va-
^Jtsuse. Hääletajad, kellele konserva­tiivid
lubasid eraettevõtluse eduta-
"^ist ja bensiinimaksu kaotamist,
kukutasid kolm korda järjest pea-niinistriks
olnud Allan Blakeney ja
\l"eks valitsusjuhiks saab Grant
% i n e ; ,
Eestlane kirjutas
Moskvale
2,5 milionilise arve
STOKHOLM (EPL) — ' Karlskrjna
ees skäärides karile sõitriud N. L idu
allveelaeva päästmisaktsiooni k JIU-de
larve koostajaks oli Karishanni
sadama ülem Jüri^Selling, eesti rah­vusest
merekaptenr*\es selle edasi
saatis ..merevägede ..staabile ..sisse­nõudmiseks,
venelastelt; Sellingi ar­ve
lõppsumma on 2,5 miljonit kro.o-ni
puht madalikult päästmiskuiude-na,
millele lisandus .hulk muid kulu­tusi
mitraeleheküljelises lisas kokku
r/3 000 krooni ulatuses.
An'et on vähendatud Stokholmis,
see on alla 2 miljoni. Jüri Selling üt­leb,
et ta ei saa aru, mida saadi vä­hendada.
' „Sellel ar\'el pole . midagi, mida
saaks vähendada."
Juba päästmistööde ajal said ve^
nelased .teada arve umbkaudse suu­ruse,
ü 137 pärineb 50-ndätest aasta­test,
aga see on moderniseeritud ja
omab moodsa relvastuse.
Uus allveelaev maksab -tänapäe.
26 rnilionif töötut
Euroopa majandusliku k(joslö(? or-ganisatsiuoni
koosolekul, • kus. olid
koos 26' riigi csindaiad- . üli üheks
lähjsaraaks prohlcemiks tciopuudus.
Arvesfusle kohaselt • on Ymomcndil
üle 26 miljon j töötu ja aasta lõpuks
nende arv vöib tõusta 28.5. miljoni
peale. Majandublike probleemide
lahendamiseks .ci leitud ühist > keelt.
Nõustuti sellega, et .7 suurema riigi
•majandusmini.slrid tulevad uuesti
kokku j u u n i š .M hiljem, oma^ühise
ettepanekuga, clsineda organisatsioon
ni konverentsil,, mis kavatsetud pi­dada
Pariisis käesoleva aasta sügi­sel.
' '
vai u;500milionit krooni. U 137 väär­tust
hindävad-^roolsi eksperdid 75—
100: miljonile. 'Äga ükski :hindaja ei
taha teo.stada uraani hindamist, mi­da
mõõtmiste järgi oli allveelaeval
ca 10 k i l ü . . . ' '
Arve-,''kirjutamisel arveslatak.se
p ä ä s t e t a v a eseme v ä ä r t u s e g a ' j a ris­kidega
päästmistö'ö ajal. .,