Meie Elu = Our life, April 29, 1982

              mJAPÄEVAL, 29. APJtiLLIL - THURSMY, APRJL Ž9 „Meie Elu" nr. n (1678) 1982
,J^eieElu"nr. 17 (1678) 1982
Montrtalii
Laupäeval^ 17. aprillil toimus-
Montrealis noorte traditsioonitine
(kevadpidu sikau
L^eali Eesti Täienduskooli ühise ürit
ms^na. • . taani kiriku ruumikasse
saaii oli röiikesti osavõtjaid; kt>gune-nüd
— lastevanemaid ja- noorte sõp­ru
kes ettekannete vaheajal koh­vilaual:
leiduval lasid hea' maitsta.
Kohyiaua\üldkorraldajaks oli Kers­ti
Pühvel ja rikkalikkude suupistete
eest olid hoolt karinud mitmed vir­gad
diamid.'!^^
esemem annetanud: L, Altosaar, T.
Kents, H. Teose ja E. Visman nmg
M. Pedriks, E. Ruberg ja E. Võsu.
, Peale lippude tervitamise ja skm.
Endel Rubergi veendunud sõnavõtu;
et eestlus ei kao, õipetaja Heino
Laaneots märkis, et sellised pere­kondlikud
-koosolemisedK)sas.aami-sed
rikastavad meid ja on head va­likud
meie elu mitmesuguste teiste
vajalikkude tegemiiste ja toiiBingute
hulgas^-'::y\;. •
Kava esimeses osas - noorte kõn^
kandis sujuvalt ette lüulepõi-müst^
valge''.. Täiendüsr
poto — Ö. Haamer kooli õpilased ^ Käärin-ja Mihkel tae
mängisid, viiulidueti: { Viväldi^ Coii-certo
jn G-niirior, Linda Tae klaveri­saatel,
õpilased Ingrid Sirgo ja Al­lari
^utt esitasid, vastavates Icostiiü-mides,,
kaheko^ie ,Ämblikueit jä sii-livana":,
mille lägapõhjaks"oli õpetus^
ja tähelepanek: ,,Hädas peame üks-tartu
College-is laupäeval tõi kokku teist aitartia! üheskoos aga rõõmu
rohke jarvu-peolisi. Balli korralda- tundma! Ei ühe käega saa sõlme si-'
Fühapäeval, 25. aprillil peeti Eesti valiti tagasi ühehäälselt: Hans Lupp jaiks oli Epsti Ohvitseride Kogu Ka- düda!" Gaid Ülle Leitham mängis
Sihtkajpital KanadlQs (ESIK)- aasta- 'ja Andres Taul 3 aastaks, Eesti liadas.i Kapten-major Nikolai Valge, klaveril Fr. Kuhlau, Sonatina. Hun-peaköösolek.
ESK-1 on J)raegu 98111- ühipanga endise presidendi J. Kün- E.O.K.j Kanadas esimehena, ütles te- dude mitmesuguseid mänge laval oli
get, neistolid koosolekule tulnud 18 napuu asemele praegune president re tulemast külalistele ja sooviskõi- publikul lõbus jälgida. , '
ja kirjalikke voUtusi oli 63 liikmelt. Willem Nöblandi 2 aastaks, jphätuse gile h4^ Kava teises osas kanti, kõigi Täien-
Seegä oli ioosolekul esindatud 82 esimeheks Hans Lu|>pi ^välišreviden= mik, kes elanud Argentiinas, andis ' duskooli õpilaste osavõtul, ette Ilme
protsenti liikmeskonnasi.
'Koosoleku avas. esiihees -Hans-
Ltipp. Mälestati surma läbi lahku­nud
liikmeid:! V. Lehtmets, J. Müller,
A; Kerson ja R. :Mägisoo.v
Esimees rõhutas, et möödunud te­gevusaasta
ön osutuqud ESK-le eriti
Eesti Vabariigi Sõjakooli aastapäeva balli! laupäeval Tärte Gollegeis esines' akordioni-vlrtuoos TIi.
Ila Kiik. Mängides F. V. Cuppe „Kerge ratsavägi" kogunesid ta ümber teac^ustajakpt. Tõnis Nõmmi- koor kandi!
ku kutsel ballil viibivad ratsaväelased. Vasakult: E. Soerd, M. Valge, B. Leeman, E. Hallas, V. Lin- miku „Sini-kvist,
E. Silm,U.Kook ja-T: Nõmmik ,
AASTAPÄEVA BALL
diks Toivo Kõhetik, revisijömkomis- väga hea jä konspektiivse ülevaate
joni Gunnar Mitt, Mart Päel, Hü- Argentiinast ja praejgu tüliõunaks
go Urm, kusjuures juhatus^ esinda- muutunud Falklandisaartest,
Jana kuulub komisjoni juurde veel
juhatuse laekur Henn Mäeste.
Koosolekul algatatud .kü^
osas tekkis elavaid sõnavõtte selie
edukaks, mida kinnitavad järgnevad üle, -kaš parma hääletusele vajadust
T. Nõmmi ku sÖögipäl vusega ala­tud
õhtusöögile järgnes Tiina Kiiki
äkordionimäng.
aruanded;
Juhatuse laua taga is
Mäeste, Juhan Künnapuu^ Kaius
Meipöoiii, Hans Lupp ja Harald Te­der.;:.;/
' Aruande kohaselt ESK koguväär­tus
koos A. Haavaniidu annetatud
aiaäriga ulatub 2/3 miljoni dollarini.
1981. a. sissetulekud ulatusid ligi
$57.006 ja väljaminekud $28.879.'Aas­tane
ülejääk seega $28.126. 8-aastase
tegevuse. üldkulud on olnud |10.600,
millest registreerimise ja Vreklaam-kulude
mahaarvamisel jääb |5.000
büroo, asjajamise ja koosolekute
kulude katteks, mis teeb $625 aastas.
Kulutuste aruande kohaselt tõusis
äiaäri koheseks müügiks.
Hr. Havi soovitas aiaäri
müüki, ükskõik mis hinna eest.
V. Rein soovitas erakorralise pea­koosoleku
kaudu otsustada müügi
vajadust, kuna kestvad konfliktid Ä.
Haävaniduga võivad kahjustada rah­va
usaldust ESK vastu.
->K. iõgi-soovitäs juhaluseie aiaäri
müüki tõsiselt kaaliida, et siis"pari-.
mä' äranägemise järgi seda teosta^
Haris Liipp kinnitas, et järgneva:
aasta jooksul on juhatusel kavas kü-_
sida aiaäri kohta kutselist hinnangut
mõnelt selle .ala asjatundjalt ning
Ivandi lühinäidend ^Kiiigitus emale".
Sellest lepalinnu, mitmesuguste lille-
^.e, maipõrnikate j^iep'atriinude väi­kesest
põnevast pillerkäaritamisest;
tahtis tütariaps Tiina (Tiina feirgo)
rääkida kingitusena emale. Skaut
Toomas Pühvel luges ette ^hümareski
„Ki.ri isale suvilast". Kristihar^yaska
Potsdamist, N.Y., mängis tshellol,
Linda Tae klaverisaatel, neli. pala:
Joh. Tall, Eleegia, K. Raid, Meenu-
6sa tihedalt tantsijatega. ^ ' 4^ ms jätkaks j a h vavii^^
. I 1 Tule koju. Noor solist võitis kuula-
T. ?J6mmiku sqnavõtt „Tankiga jäte poolehoiu oma hingestatud,
kõneleja kadetipõlvest, kõrgeklassilise ettekandega. Rahva­tantsurühm
„Kuppari'! esitas hoog­salt
neli tujutõstvatv tantsu.
k. Lõppsõnas Täienduskooli juhataja
Teose tänas korraldajate ni­mel
, kõiki, kes koosviibimise heaks
kordanimekuks olid kaasa aidanud.
Eesti Skautide ja Gaidide Malevate traditsiooniline jüri]pä€)va pa­raad
peeti pühapäeval H^ft^ Ärmory V kus anti üU teenete­märke,
hoolsusdiplome ja tehti teatavaks ülendust
JFõtöl-^ B. Piirik
G. Iltali orkestri valsihelid toid
tantsupõrandale EOKK esimehe M.
Valge abikaasaga avavalsiks ja vars.
• täitus tantsuks varutud põranda
jane
sai koošylibijatelt. tugeva aplausi.
1981 aasta tegevuse üldkulud siiski lasta kogu äri hinnata praeguse tu-
$2.226 peale. f
1981 aasta joõk;sui jagati
fondi kasumi arvel välja toetusi or­ganisatsioonidele
$10.000 väärtuses.
J".
kapital-
- Hans Lupp teatas, et peab pike­malt
peatuma A. Haavaniidu poolt
annetatud aiaäriga ühenduses tekki­nud
konflikti juures. Ta luges ette
pikema seletuse aiaäri möödunud
paariaastase tegevuse kohta; avalda­des
täielikku.usaldust sealsele prae­gusele
mänedzherile ja etteheidet
aniietgija Haavaniidule tema koos-töötahte
puudumise pärast. :
Hiljem, inne aruannete kinnita­mist,
tekkis elavaid sõnavõtte, pea­miselt
A. Haavaniidu poolt, kuid ka
kohalviibivate liikmetfe. V. Rein'u
hr. Havi, A. Sepa ja K. Jõgi poolt,
Majandus- ja revisjonikomisjoni
: aruanded luges ette juhatuse laekur
Henn Mäeste.
Mäjandusaruanne kinnitas seda,
mida Hans Lupp juba varem teatas;
Revisjonikomisjonii nimel Gunnar
Mitt ja /Mart Pedel kinnitasid ESK
asjajamise korralikkust ja avalda­sid
tunnustust juhatusele tehtud töö
eest. i i
'Välisrevidendi T. Kõhelik'u inglis­keelne
aruanne oli samuti tunnustav
asjatüridlikuje^egevusele. •
Tegevus- ja majandusaruanded
võeti vastu Ä, Haavaniidu vastuhää­lega.
Järgnevalt Hans Lupp luges ette
järgmise a^sta tegevuskava ja eel-;
arve. >. • .j-^'-
Enne neiide/väštüvõttu A. Haava-niit
avaldas umbusaldust ESK juha­tusele
aiaäri hooldamise osas ja lah­kus
kpojsolekult.: ;
Hääletamisel tegevuskava ja eel­arve
võeti vastu, r • :
Järgnesid välimised, mil alljärgne­vad
;ajaliselt - väljalangenud isikud
ruhinna kohaselt, et siis järgneva
aasta peakoosolekule tulla täpsete
andmetega.
Hääletamisel^ kas-niüüä iga hinna;
est, oli 2 häält müügi poolt ja 9 väs-tu;
•/•••-•^ • --V;'-.^
. E. Aruja ja V-Raiend soovitasid,
et aiaäri aruandeid võiks paljünda-tuit
jagada liikmeile, et kaoksid alu­setud
süüdistused,, V '
llans Lupp oli sellele vastu põh­jendusega/
et aiaäri pn puhtäriline
ettevõte, mille majanduslikku tege­vust
ei tooda mitte avalikkuse ette.
Aiaäri: mäjandusaruanne on aga
koosolekul kättesaadav ja loetav,
igale ESK liikmele, kes seda soovib.
tusid
koosröÖ
ik Esindus-
Eesti Kunstnike Koondise ja Ees­ti
Kunstide Keskuse esindajad koh-.
Benita, Vommi kodus arutades
küsimusi. Kunstnike koon^
lu sm
Maakondlik Esinduskogu pidas
neljapäeval, 22. aprillil koosolekut,
etfrnoodustada juhatult. Teatavasti;
Vomm ja hr. Ijillepõld. EIKK poolt
olid president S,., Kerson ja kultuu-\
ripärandi osakonna juhataja H, M.
Gerd il. Kõne all oli kahe organisat­siooni
vahelise koostöö arendamine
j a tegevusse puutuvad küsimused.
leidis tähelepanu Ä K kunsti-:
kollektsiooni ja diapositiivide kogu
täiendamine. :,
Roost
L P #3402 VMDILISEDVIISID (Kopvillem)
: LP:#:3403 N.-Põld N ^ ^ \
! ^ #3407 N : P Õ M ; J Õ ^
IJ" #3408 E. Loo KÜLASIMMM
LP'#3409 N. Põld PöHJAMAAU^
#3410 J . y i l l a MÄ
LP #3412 H, Liiv & E. Loo TANTSUTÄKTIS
LP #3413 N. Põld MUR£
• LP #3414 R. Andre ME TÕUSEME JÄLLE ....
LP #3417 E. Loo RAHA PANEB RATTAD KÄIMA
LP: #3419 EBATRW^
LP #3420 Dr. H. Tari „MmD ÄRA UNUSTA"
LP #1001 Heli neli TEEME POPPI
. r':'' B"{3)(lasteV SÜGIS JA TALVELAÖLUD
- 72 (2) (laste) KEVAD JA SUVELAULUD.
\ 20912 E. Märge THE DIARY OF MY LIFE ::.
dist isindasid esimees B. Vomm, A valiti eelmisel maakondade esinda-
' jate koosolekul Maakondade Esin­duskogu,
mis pidi oma laskelt vali­ma
juhatuse. . Ajutiselt võttis oma
peale Maakondliku Esinduskogu ju­hatuse
esimehe kohustused J. Vih­ma,
abiks Salme VesL Sekretäriks
valiti L. Pihlberg, abiks A. Koppel,
kassapidajaks Ä. Käärid, abiks P.
Kalju.- Inforniätsiooni juhiks on W.
Mandirä' ja ESTO-84-gä sidemeesteks
pn Õ;) Haamer, p. Libe ja S. Vesi.
Programmijuhi kohustused võttis
oma peale Anne Tüll. -
Koosolekul andis ESTO-84 peakp-rnitee
esimees T. Metspla seletusi se­nisest
peakoniitee tööst ja tegevu-
• sest. : \ ; ':'
Maakondliku Esinduskogu juha-:
tusl arutjades 'EST0^84 raamkavas
ettenähtud Maakondliku Killapäeva
küsjimust^ leidis et pej^b kogurna
andmeid saadaolevate, selleks ots­tarbeks
sobivate ruüihide kohta.
Käesoleva aasta 23. oktoobril ka­vandatud
Maakondlik pidu Eesti
• Majas, müle puhas sissetulek läheb'
Eesti Majale köögi laiendamise ku­lude
katteks^ nõuab tublit* etteval-mistamist.
Prpgranimijuhil Aiine
Tüllii on jiiba koostatud raamkavä,
mis tuleb arutlusele järgmisel koos*
olekul 27. mail. ; v
.00.
LOO
[.00
LOO
.00
•.00
•.00
.00
.00
.00
211- -507 VÄIKESED HELIPLAABIP
Meeskvartett--HELIVELID
J. 'Kuusk - MULT ÄRA KÜSI ^ v
i MÕLPRXMIKK '
I. Patarsön ^ UNISTADES kODÜMAAST
4.00
4.00
2.00
.2.00
2:00
50 c.
Eesti EvaBgeeliqmji Luteri IJsu
Peetri Kogudus Torontos tähistas
oma õpetaja Oskar Puhm'! 70. sün­nipäeva
ja erruminekut piduliku jü^
malateeMstusega pühapäeval, 25. ap-
Kaunil päikesepaistelisel kevad- '
pühapäeval oli avar jumalakoda tul­vil
kirikulisi, kui pidulikus protses-sioonis
sisenesid" seitse vaimulikku: .
praost Rudolf Kiviranna, praost
Andres Taul, õp. Udo, Fetersoo, abi-praost
Heino Laaneots, õp. Elmar
Pähn,: praost Oskar Puhm hing vii­masena
piiskop Karl Raudsepp,
•Algliturgias teenisid õpetajad
Taul, Laaneots, Petersoo ja Pähn.
Altarikõne pidas praost R u d o l f Ki- -
viranna New Yorgist.
Sündmusekohase jutluse pidas
piiskop Karl Raudsepp.
'Muusikalises osas esinesid noorte­koor
,,Lootus" ja :„Gantäte ;Domino".
Vaimulike uuesti sisenedes algas
praost Oskar Puhmile pühendatud
tervituste osa sissejuhatava sõnavõ­tuga
õpetaja Üdb Petersoo poolt.
Pikas tervitajate reas oli sõnavõt-.
te paljude organisatsiöpnide esinda­jate
poolt. .' ,
Piiskop avaldas Kojisistporiumi
otsuse anda õp. Oslcat' Puhmile
praost emeerituse aunirni.
Pr-äost Kiviranna kiniiitas oma va-na
sõprust ning meenutas aastate
';koostööd|, v ' : / •,]
Peetri koguduse poolt tervitas B^-
bert Runge ja andis üle pühendus-raamatu
kirikuliste allkirjadega
ning kingitus-ümbriku; .^eta Puhmi­le
anti punaseid roose.;
Pr^aostkonna nimel tänas pralist
Andres Taul ja andis edasi Vana-
Andrese koguduse tervitused ja kiri­ku-
ajaloo raamatu X Praostkonna
Sinodi delegaatide ja õpetajate
ÜleriipreesterEmanuet Lepik pi­das
tervituskõne. EKN-U ja aupea-
, konsul Ilmar Heirisoo nimel tõi ter­vitusi
esimes Laas Leivat ja andis
üTe Kanada Eestlaste Teenetemärgi.
Järgnes tervitus Soomepoiste Klu­bi
ja Täienduskoolide j esindaja Ed­gar
Marteni poPit ji kingituseks
relvavend Endel Ruber li maal. ;
Eesti Lüt Kanadas poolt toid ter­vitusi;
^Vello Hubel, Kanada Eesti
Võitlejate Ühingu, poolt Valdeko
Lillakas ning skautliku nooruse ning
,;Lembitu" lipkonna poolt skautmas-ter
Harold Kivi.
Kirjalikud tervitused olid saatnud
õp. Valter Johanson .Vancoüverist,
Eesti Gaidide Malev, Eest^^.Skaut^
Malev ja „Rajaleidjate" lipkond.
Sügavalt tunnetatud ja scmotsioo-nijõuga
ettekantult avaldas praost
Oskar Puhm oma vastuses elamus­likke
mõtteid ja elutöö, kokkuvõt­teid
: „0n rajatud airiulaadne kaunis
eesti kirik. Iga kivi selles kõneleb
ijiullc. Siia on kätketud usku ja ar­mastust
ning palveid taeva poole.
Need ei jää vastamata. See kirik on
minule, püha! — Kuid töö on tehtud,
õhtu jõuab ja päike vfeereb. Ma jä­tan,
.armas kogudus, teiega jumala­ga.
Põlegu südamed ka • läbi pisarate!
Kallis kogudus, kuule: Sint vai­mulik
armastab sind! Tema süda
jääb siia!"
•Praost Oskar Puhmi sõnavõtule
järgnes koguduse püsti .tõustes{spon­taanne,
mitte-lõppeda-tahtev aplaUs.
Õp. Petersoo lõpetas jumalateenis­tuse
sõnadega: ,;Kõrguste poole tõu­sev
monument Sulle, mida sümboli­seerib
;see pühakoda, on kõrgem kui
ta torri^a liäuge;leulatuväm^küi kel­lade
kõla selles tornis!'';- :V ,
Eesti rahvushümn oli lõpp-punk-.
tiks kauaks meeldejäävale/ usulis-
; rahvuslikule- sündmusel
Eesti Pensioriäride Klubi Tprpn-tos
tänab kõiki, kes oma panusega
kaasa aitasid loterii heaks kordami­nekuks.
Väljavõtniata loterii võidud ori
järgmised: hallikas-roheline nr. 107,
149, roheline nr. 27, 112, kollane nr'.
142, 91, 71, sinine nr. 166, orange nr.
175. '
Võite saab kätte klubi raamatuko­gust
ehk klassiruum 10, kolrnapäevi-ti
kella 11— 2-ni kuni maikuu viima­se
kolmapäevani. ;
• JUHATUS
Sinodi eel peetud praostkonna
nõukogu koosolekul otsustati kutsu­da
praostkosma vikaarõpetajaks
Usuteadusliku Ihstitüudi heade ta­gajärgedega
lõpetanud Albert Roost.
T^tavasti senuie vikaarõpetäja Üdo
Petersoo valiti äsja Vana Andrese
"vaimulikukSo :
.Hfindadde lisandub Ont, müü i ja postiga tellid<8s saatekulu,
suurtelt ä SL65 ja väikestelt a $—.90
958 Broadview Ave;, Toronto.,
1. mail
Toronto Šümfoohiaorkestri Nais-komitee
(TheV Toronto Symphony
Orchestra Women's Committee)
korraldab 1, mail basaari ,si|mfoo-niaorkestrile
tulu toomiseks. Selleks
on varutud ONE väljakul asuv
Queen Elizäbeth näituseh<^e, kus
ori väga palju nii uusi kui väh^pruu-gituid
esemeid riiüügiks. Lisaks
müüdavaile esemeile, kus on riietus­esemeid,
mööbleid, mänguasju, muu­sikalisi
instrumente jne. pakutakse
ka meelelahutust. Basaar avatakse
jiibä kell 9 homm. ja kestab kella
6:ni õhtul. Sissepääs pensionäridele
tasuta,'
Broadview Ave, Toronto, CtatärioM4K 2R6
•täienduses on j W : V ;• O D Ä ^ IJyEMUD'KAASMAALA^^
l^egu kehtivad Iriti^imäära^^
L^ud bn laenuvõtja surina ptihul kindlustatud kuni $30,000 ulatuses
ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni $10,000 ulatuses
vastavalt kindlustuse tingimustele.
„Põhjala -Tütarde" moenäitusel d
kult r- Kalli Hubel, Helje Valter,
rike Purje. Ellen Ruberg, Tiina Hi
PÕHJALA TÜTRED
SUVEM
18. aprillil oli Toronto Eesti Maja
jälle moeUudiste päralt. Seekord te­gid
seda hoored, kes esitasid praegu
Valitsevat^ vaba joont riietuses. Ees­kava
oli jlaotatud ranna- ja puhkuse
riietus, kooli-, teatri-, spordi-, plk- -
nlku-, tööl, aiapeo-, tänava- ja pep-
Ideitideks. ^
Avas Kristiina Valter, kes ütles, et
Põhjala Tütred esitavad mugavaid,
maitsekaid ja ilusaid kleite, mida
inimesed märkavad. Kristiina oli ha^ '
rüldaselt hea teadustaja, nii ct ai­nustki
sõna ei läinud viltu ega kaot­si.
_ • V '• '
Moenäiluse esemed olid osalt oma.
õmmeldud, emade tehtud i ja The
Wardrobe Designer ärist (Lecha Ti-nits)
ning Tereta Eashion Inc. (Reet
Kašak) poolt; Matetjalideks oli ka- :
sLitalud puuvilla ja sünteetiliste ai­nete
segu, mis knresti kuivab, same­tit,
kerget siidi ja kallist õhulist vil­last.
•y:-'-^y^-'-\
/•Et see oli gaidide moenäitus siis
nägime esimesena tip:topp vormi­riietuse
ilma^ühegi kortsuta, Merike
.Pvirje (hellake), Ellen Ruberg (g^id),
Sandra Rannu (vanehigaid) ja Mai
Meret (juht). Tiina Huubel esitas
gaidide helesinise suvevormi.
PÕHJALA TÜTRED ABISTASID
ENDID ISE .-y..:-}.
^Väga raske on formuleerida seda
nooruse sarmi ilu ja loomulikku sü- i
didust sõnadesse. Julgen vaid öelda,
et selles saalitäies rahvas ei olnvid
küll ainustki kellele see moenäitus
poleks, meeldinud! Need viisteist õit­sevat
noort, koos vanematega, olid
pingerikka töö teinud. Igaüks esines :
5—6 korda, kuid nimetan eriti man­nekeenide
kleite mis olid põhivärvilt
tabavad,' nauditavad ja loorisid ne d
müstikasse. Viveca Rasins esines
kaunis valges teaititiklbidSš, hästiV
; istuvates piknik-pükstes: ja; lõpuks
särtspunases talle sobivas peokleidis
uhke julge kaelaehtega. Sindi
Härm'i teatrikleidil olid huvitava
. lõikega varukad, siis sobiv sinine
kahest osast peokleit ja eriti põne­vad
kuldtriipu pikad aiapeo püksid
mis alt spre pealt seotavad. Vööl
.• kuldvöö. Riina Kaunismaal oli sinise
!: täpiline valge kandiga kleit, siis jälle
huvitava triibuštikuga aiapeokleit,
mille pluusi osa oli diagonaalse trii-
; bustikuga, lahtine ja seelik pikitrii-
" pu. -Riina oli kauneim oma roosas
• puhvvarriikatega õitülualetis. .
Meie esivanemate rahvarõiva pük-
• sid on moes ja Pia Kiilaspea esitas
sini-kollase kombinatsiopniga pük-se,
mis põlve alt värvelda.tud. Huvi-
. tav ja. paljude lukkudega oli ta valge
* spordiriielus. Pia õmbleb omale ise
ja kimono pluus sobis talle oivali­selt.
Mai Meret'i mustal põhjal;' vai-
. gete tipsudega taetrikleit tegi ta pi­sut
vanemaks, aga sinine valge kan^
dilise kraega kleit jälle nooremaks
Maie aiapeo ansambel oli harulda
sest õrnast siidmaterjalist ja ta pi
: kad' püksid alt kauni sepsega.^ Ma
oli kauneim punases .pikas õhtuklei'
.. dis. Oona Mällo tualetid olid. vägi
häst ja individuaalselt valitud. Jub<
Oona rannariietüs algasV huvitav*
püksilõikega ja kui romantiline oi
ta valges rüüzhidega piknik-kleidis
või triibulistes laiades türgipükste
musta pluusiga. •
Põhjala Tütarde moenäitusel e
esinenud ühtegi materjaliga tehtu<
viga tänu jheadele nõuandjatel
, * Viivi Vahtra, Vaike Rannu ja En
Rannala'le.: Selina Reiman oska
oma huvitavast rannariietuse neljg
'kandilisest osast teha seeliku üh
minutiga. Triibuline on tänavu moe
• ' ja Selina tribüüne, klosch seelikug
; kleidi vöö joon asus puusajoone
i pehme vabadusega. Ta spordiriieti
oli frotee-materjalist ja värvilt ti
raelilla. Aiapeo palja õlaga kleit me
^ nutas Havaiid. Linda Roosipuu tea
ri helesinine siidkleit oli meeldejä
vait taile sobiv ja pealegi oma õn
meldud. Tumelilla maalitud lilled