Meie Elu = Our life, June 5, 1986

              - J,
4 5. JUUNIL— JUNE 5 Meie Eiu'' nr. 23 (1891) im Elu" nr. 23
ms
TorönÄo Eesti PeuisioEärideKlubiaastapeakoosolekul valitud juhatus.
Mägi, E l l i Terts (auliige), F. Terts (esimees), F. Möller ja B. Kalju. Seisavad
H. Kreem, E. Kumm ja I. Leps.
d, vasakult — H. Parsorts,H.
— P. Kaljii, A. Laanep, J. So.ots,
Foto — 0. Haamer
9 0
Elli Terts valiti auliikmeks
Pensionäride Klubi
peeti Eesti Majas neljapäeval, 29.
mail. Koos oli 66 liiget. Põhikirja
järgi oli koosolek ptsusvõimeline.
Koosoleku avas ja juhatas, vasta­valt
põhikirjale, klubi esimees F.,
Terts. Häältelugejateks valiti A.
Tobm, K. Külmallik ja pr. Meyer.
Juhatuse poolt koostatud ja esita­tud
päevakord kinnitati.
Leinaseisakuga n^älestati aasta
jooksul surma läbi lahkunud klubi-liikmeid
(28). \
1985/86. ä. tegevusaruande esitas
esimees F. Terts, märkidas, et üritus­te
osas oli tegevus väiksem kui eel­misel
aastal, kuid koosviibimisi oli
rohkem ja ^nendest osavõtt oli elav,
mille tõttu need ka rahalises osas
hästi õnnestusid.
-Klubi liikmete ary ön ikka üle 700.
Aasta jooksul on klubi nimekirjast
kustutatud 8 liiget liikmemaksu mit­te
tasumise tõttu. Aasta jooksul on
klubisse astunud 41 jiiget. Huviringi­de
arv on endiselt seitse (raamatuko- ,
gu, sotsiaalring, m'aleririg, bridzhi-ring,
käsitööringinajslaulukoorning
võimlemisring). Huviringide tegevu­sest
on osavõtt olnud elav.
-Juhatusel puuduvad mitme klubi-liikme
sünniajad, samuti on mõned
' klubiliikmed jätnud teatamata elu­koha
muutmisel uue aadressi, mille
tõttu pole võimalik neile välja saata
sünnipäeva õnnesoove.
Esimees tänas kõiki", kes aitasid
kaasa klubi ürituste ja koosviibimis­te
heaks kordaminekuks, eriti tänu
õpetaja Elmar Pähn'ile, „Küla Kaja"
orkestrile ja nende juhile A. Tuvike­sele,
0. Haamerile, A. Kelder'ile,
naiskoorile, ja nende juhile Margit
Viia'le, L. Luide'le ning võimlemis-ringi
esinemisgrupile, pereemale —
Aino Laanep'ile^samuti kõigile juha-tuseliikmetele
üksmeelse koostöö
eest. Ka ajalehed pälvivad tänu.
Tegevusaruanne kinnitati koos­oleku
poolt esitatud kujul.
1985/86. a. rahalise aruande esitas
kassapidaja P. Kalju. Aasta jooksul
on klubil olnud tulusid ^9221,73 ja
kulusid^9430.66. Saldo01.05.85115,
089,87, saldo 30.04.86 J;i4.880,94.
Tulud-kulud tasakaalus S24,311o60.
Kassaaruanne koos revisjoni ko­misjoni
aruandega kinnitati.
1986/87.A. TEGEVUSARUANNE JA
EELARVE •
Koosviibimisi on ^ ette nähtud 9.
Esimene koosviibimine 18. septem­bril
on ka 42 aastat tagasi kodumaalt
lahkumise mälestamine.
Kavatsusel on-tihedamate sideme­te
loomine teiste rahvusgruppide
pensionäride klubidega Torontos.
Selleks on moodustatud ,,Esto Invi-tatiori
Gommittee", millele loodeta­vasti
. saab keskvalitsuselt pisikese
toetuse New Horizoni kaudu.
Kavatsetud on muidugi •,,Jõulu­laat"
ja,,Näitemüük — loterii". Mui­dugi
on ka kavatsetud väljasõit, mille
detailid selguvad edaspidi.
1986/87. a. eelarves on tulud-kulud
tasakaalus $9050,00, r{äidates^l750,
00 puudujääki. - v
Toronto Eesti Peinsioiüäridle Klulji
kauaaegne pereema Elli Terts vä-
Foto — 0. Haamer
Nii.tegevuse, kui ka rahaline eelar­ve
kinnitati koosoleku poolt ühel
VALIMISED
Põhikirja kohaselt langesid juhatu­sest
vanuse tõttu välja: P. Kalju, H.
Kreem, A. Laanep, F. Möller ja Elli
Terts. Esimesed neli nõustusid kan­dideerima,
kuid Elli Terts keeldus.
Koosoleku poolt seati juhatuse kan­didaatideks
veel B. Kalju, L. Marks ja
E. Mets.: •
Kinnisel hääletusel said hääli ning
valiti juhatusse: A. Laanep (66 häält),
H. Kreem (60 häält), P. Kalju (52
häält), F. Möller (47 häält) ja B. Kalju
42 häält). Juhatuseliikme kandidaa­diks
jäid E. Mets (29 häält) ja L.
Marks(21 häält).-
Revisjonikomisjon valiti endises
koosseisus tagasi (L. Vaher, Br Tark-meel
ja A. Toom),
Juhatuse ettepanekul valiti Elli
Terts Toronto Eesti Pensionäride
Klubi auliikmeks. Elli Terts on olnud
klubi juhatusliige 13 aastat, sellest 9
aastat klubi pereemaks. Auliikmele
anti kimp punaseid nelke.
Läbirääkimiste all sõnavõtte ei ol­nud.
Asjalik koosolek lõppes kell
3.30. p.l.
T Ä N U A V A L D U S :
Ritmika Klubi tänab Eesti Pensio­näride
tervis võimlejaid ja nende ju­hatajat
LudvigLuide't Ritmika Klubi
võimlemisõhtust osavõtu eest Mink-ler
teatris. Tervisvõimlejate esinemi­ne'
oli eeskujuks noorematele võim­lejatele
ja meeldivaks üllatuseks
publifcule.
lEIE ELU" ESINDAJA
jVaONTREÄÜS
iCÄRL ÖTSÄ
5875 Cavendish Blvd. Apt.
MontreaS, P.Q. H4W 2X9
TeL (514) 488-6228
SS6 0
Maakondlik Esinduskogu on ot­sustanud
Võidupüha tähistamise
koos Võidutule tseremooniaga kor­raldada
Torontos. See pidulik
sündmus toimub Toronto Eesti Ma­jas,
täpselt Võidupüha päeval, es­maspäeval,
23. juunil, algusega kell
19.30. Lühikesele kontsertaktusele
järgneb vahetult traditsioohikohsi-l
e jaanipäeva
»• MILLEKS, VÕI KAS ON MEIL
SEDA VAJA?
— See on küsimus, mida võivad
esitada vaid need eesti noored, kes ei
tunne meie maa ja rahva ajalugu,
meie vabadusvõitlusi ning lõpuks
meie väikese rahva imetlusväärset
võitu suure Vene punaväe ja Saksa
Landeswehri üle.
Nende meie Vabadussõja võitluse
ja võitudega saavutas meie väike ko­dumaa
iseseisvuse. Saavutasime
taas vabaduse, mida olime igatsenud
ja taotlenud mitusada aastat. Seepä­rast
on Võidupüha meile meie rahva
vabaduse päevaks, kuid samas ka
meenutamaks meile neid meie Vaba­dussõja
sangareid, kes ka oma elu
hinna eest siiski seda vabadust ei
saanud nautida.
Meie Vabariigi Aastapäeva kõrval
on ja jääb Võidupüha eesti rahva
teiseks riiklikuks pidupäevaks, mida
me iial ei tohi unustada, ega ka tä­histamata
jätta.
~ Miks pole seda nii olulist riik"
likku pidupäeva varem Torontos
— See on väga õigustatud küsi­mus,
kuid ka sellele leidub vastus.
Varem, paljude aastate eest, siis
kui me kõik veel palju nooremad
olime, oli Toronto organisatsioonidel
kombeks Võidupüha tähistada mõ­nel
jaanipäevale lähedasel nädalalõ­pul.
See sündis siis vabas looduses
Toronto ümbruses, hiljem tavaliselt
mõne suusakuurordi maaalal. Nii,
nagu aastatega vähenes meie Vaba­riigi
Aastapäeva aktuste külaliste
arv, niisama vähenes ka nende kaas­maalaste
arv, kes olid valmis Toron­tost
välja sõitma Võidupüha tähista­misele,
pealegi kui nädal või paar
hiljem tulnuks jällegi sõita linnast
välja Seedrioru Suviharjale.
Osavõtjate puudusel loobusid To­ronto
organisatsioonid lõpuks Või­dupüha
ja Jaanipäeva väljasõitude
korraldamisest. Viimastel aastatel
ön Toronto ja Hamiltoni.Võitlejate
Ühingud. Seedrioru Sihtasutuse
nõusolekul lisanu^d Võidutule süüta­mise
tseremoonia Seedrioru Suvihar-japidustuste
kavva ja need, kes ei pea
vaevaks Seedrioru Suviharjast osa­võttu,
saavad koos sellega ka osake­se
Võidupühast.
Aga kuis on lugu nendega, kel
Seedrioru jääb iga aastaga Toron-eesti
Esmaspäeval 26. mail andsid 58
Kanada immigranti oma kodakond­suse
vande; Nad olid 25 erirahvusest.
Eesti Kunstnike Koondis Torontos
(E.K.K.T.) oli palutud teha vastuvõtt
uutele kaaadalastele peale nende
tõotuse andmist ko^htusaalis (Court
of Canadian Citizenship).
Kodakondsuse kohtunik M. Silva
nimetas kohtus E.K.Kl.T 'd ja abista­jaid
liikmeiü, kes olid M. Järve, K.
Käärid, E.Niklas. E. Relvik, S. Soo-vere,
S. Veidenbaum.
M. Silvaandis sõna M. Järvele,kes
tutvustas uutele kanadalastele
E.K.K.T. tegevusest ja nimetas kui
suur ning ilus maa ön Kanada, kus
võime elad^ rahulikult ja rikastada
Kanada kultuuri oma kunstiga, mida
oleme teinud 31 aastat.
Järgnes vastuvõtt bnnitlustega,
kohvi ja küpsistega;.
. i • MArjÄRVE
J Mm
m
44
Emadqpäev Montrealis
Emadepäev Montrealis algas a^
mulaua-jumalateenistusega Jaann
kirikus, mis tulvas kirikulisist
Emadepäevale kohase evangeeliu­mi
luges täienduskooli I klassi õpi­lane
Mark Altosaar. Kuna tänavu­ne
emadepäev sattus Taevamine-kupühale,
siis kasutas õpetaja H,
Laaneots oma jutluses Luuka ev.
24. peatüki ja ApostL Teg. 1-se ptk.
111 teemasid seoses Mark Altosaa­re
poolt loetud kirjakohaga. Ta
avaldas kahjatsust et efektiivsuse
nimel sageli eitatakse lastevane­mate
traditsioonilist, loomupärast
rolli laste kasvatamisel, mis raja­tud
kristlikele põhimõtetele. Selle
tagajärg on noorsoo usust võõrdu­mine
ja ilma jäämine sellest abist,
mida talle kristlik ellusuhtumine
pakuks kokkupuutel eluproblee-m
Jumalateenistusele järgnesid laste­vanemate
ja täienduskooli poolt kor­raldatud
aktused kiriku saalis, mis
kiiresti täitus ruumi mahutavuse pii­rini.
Vabariigiaegse Eesti koolide
eeskujul, kus aktustel oli suur täht­sus
õpilaste esteetilise tunde aren­damisel
ja kodanikukasvatuse eden­damisel,
on ka väliseesti koolides
neid peetud. Kooliaasta viimase ak­tusega
tähistatakse suvevaheajale
minekut.
TÄIENDUSKOOLI AKTUS
Täienduskooli aktuse avasõna ja
tervituse kokkutulnuile ütles kooli­juhataja,
Hilja Teose, kes peale muu
mainis, et täienduskooli õppekavva
oli võetud usuõpetus, mida varem oli
antud üksnes pühapäevakoolis. Usu­õpetajaks
oh õpetajaameti kandi­daat,
insener Heino Altosaar.
Klassitunnistused kui ka raamatud
autasuks heade õppetulemuste eest
jagati välja õpetajate poolt — hr.H.
Teose I klassile, T. Põldmaa lasteaia­le
ja K. Heyduck eriklassile (inglise
õppekeelega).
Võitlejate Ühingu rändauhinna
parimale eesti keeh rääkijale päris
Mark Altosaar. Auhinna üleandmist
toimetas sündmusekohase sõnavõ­tuga
Ühingu esimees Ylo Ojamaa.
Õpilaste vanematekogu nimel tä­nas
Kogu esimees, Anne Raudsepp
kõiki, kelle ohvrimeelse töö tõttu
kool tegutseda on saanud, tõstes eriti
esile Hilja Teost, Tiiu Põldmaad,
Katrin Heyducki, Heino Altosaart,
Karl J. Raudseppa ja Nikolai Karkli-nit.
Aktuse lõppsõnas Hilja Teose tä­nas
kogudust, kes oma ruume on
alati lubanud koduks täienduskooli­de
ning Montr. Eesti Seltsi ja Eesti
Korporatsioonide Liitu rahalise toe­tuse
eest.
EMADEPÄEVA AKTUS
Järgnes vahetult Emadepäeva ak­tus,
mille avapalaks oli laul kooli
koorilt organisti, K.J. Raudsepa kla­verisaatel.
Lauldi Miina Härma
„Kallis emakene" ja ,,Lipnud met­sas"
ning rahvaviis,,Kevadel".
Sellele järgneva deklamatsiooni
esitasid 3 I klassi õpilast, Mark A l ­tosaar,
Juhan Nurmberg ja Leo Su­man.
Kanti ette I.Ivandi ,,Minu lil­lekimp".
.
Aktusekõnes Tiiu Põldma käsitles
ema omadusi, mis tema laste elu
õnnelikuks teevad, nagu. osavõtt
nende muredest, kaasaelamine nen­de
rõõmudele, andestamine kähetse-jaile,
abivalmidus kus abi vaja, vas­tutulelikkus
õigustatud soovidele
ning õigustamatute tagasilükkami­ne.
Kõige selle tähtsust oskavad lap­sed
hinnata, mida enam vanemaks
nad saavad, Emadepäev on aeg, mil',
tänada emasid ja õnnitella neid nen­de
saavutuste puhul, kaasa arvatud
eesti keele säilitamine. Eesti keel on
see jõud; mis meid ka täna siia on
kokku toonud. Kõneleja lõpetas oma
sõnavõtu heade soovidega emadele-ja
avaldas lootust, et Taevase Isa
õnnistus neile osaks saab. Et ka need
aktusest osavõtjad, kes eesti keeh ei
valda, sündmusele täiel määral kaa­sa
elada saaksid, kordas kõneleja
oma mõtteid ka inglise keeles.
ärgnes saksofoni-ettekanne mit- .
mekülgsete muusikaliste annetega
endiselt täienduskooli õpilaselt,
kaarin Taelt, keda klaveril saatis
tema öma, pr. Linda Tae. j
Kui seepeale lugemistoa uksed
avanesid, siis valgus nende kaudu
sisse niipalju rõõmsaid metsloomi ja
•linde, et need kogu lava täitsid. Need
kõik olid osalised näidendis .„ Miku
aiapidu"i, mis viibimata peale hak­kas.
Peo eeskava koosnes üksikute
ulukite lauludest ja deklamatsioo­nidest
vaheldamisi ühiste lauludega
ja kõnekooridega, kusjuures kohe
selgus, et kellelgi ei tarvitsenud hir­mu
tunda mi suure metselukate hul­ga
läheduse pärast, sest tegelikult oli
siin tegemist ainult täienduskooli
õpilastega täies koosseisus, kes nen­de
emade poolt olid maskeeritud mit-mesuguseiks
ulukeiks.
,,Mikuaiapeoga" oli aktuse eeska-valine
osa läbi. Aktuse lõppsõna üt­les
õp. H. Laaneots, kes tõstis esile ka
ühe ema ja vanaema erakordseid tee­neid
eesti keele säilitamise ja kristli­ku
noorsookasvatuse alal. Montreali
Jaani koguduse liige, pr. Emeline
Tamm-Kõiv oli oma abikaasa, Erich
Kõivu mälestuseks teinud annetuse,
eesmärgiga muretseda õpikuid, mil­lede
järgi eestikeelsete koolide usu-õpetusetundides,
samuti leeritundi­des
üle maailma suurt puudust tunti.
Tänu Tanim-Kõivu annetusele on
nüüd trükist ilmunud kadunud praos­ti.
Jaan Gnadenteichi õpiku, „Usu-õpetust
noortele", kordustrükk.
Aktus lõppes ühislauluga ,,Ema
süda".
Järgnes täienduskooli lasteemade
poolt korraldatud rikkalik kohvi­laud.
- ts -
i
Eesti Kunstnike Koondise liikmed, kes korraldasid vastuvõtu uutele
Kanada kodanikele. Ees, vasakult — S. Soovere, M , JäFve, E. Näglag.
Taga — E. Eelvik ja K. Käärid.'
i • m
— See viimane ongi see küsimus,
millele ^ Maakondlik Esinduskogu
püüab vastust leida. Meil on palju
aastates kaasmaalasi, samuti neid,
kel tervis „logiseb" jäkes ei kannata
enam hilisõhtust niiskust ja magama­ta
öid. Kas neile kaasmaalasile oil
nüüd Võidupüha lõppenud? Kas Või­dupüha
jääb nüüd vaid noortele ja.
tervetele?
Ei! Võidupüha ja Võidutule pidu­likkus
ning Jaanipäeva lõbudki kuu­luvad
kogu eesti rahvale, nii noorele
cui ka vanale. Seepärast, kui osa
meist ei pääse enam Võidutule ligi,
siis tuleb see Võidutuli lähemale
tuua. Selle loogika alusel otsustas.
Maakondlik Esinduskogu korralda­da
Toronto Eesti Majas piduliku ak­tuse
Võidupüha tähistamiseks hing
sellele järgneva Jaanipäeva peo tra­ditsiooniliste
ringmängude, ühislau­lude
ja tantsuga.
Umbes kolmveerandtunnine aktus
algab kell 19.30 Maakondliku Esin­duskogu
esimehe Johannes Vihma
sõnavõtuga, millele järgneb palve
kodumaale piiskop Karl Raudsepalt.
Sellele järgnev aktusekõne ja Võidu­tule
süütamine toimub aupeakonsul
Ilmar Heinsoo poolt, mille järele rah­varõivais
neiud Võidutule laiali kan­navad
kõikidele laudadele, sümbool­selt,
nagu toimus Kodumaal riigipea
poolt süüdatud tule kandmine kõiki­desse
Kodumaa nurkadesse.
Järgneb deklamatsioon Lydia
Vohu-Viksten'ilt, siis päevakohased
laulud Toronto Eesti Meeskoorilt
Charles Kipper'i juhtimisel ning soo­lolaulud
sopran Silvia Preem'ilt ja
bass Esko Luksepp'alt Charles Kip­peru
klaverisaatel. Aktus lõpeb Eesti
hümniga.
Aktusele järgneb jaanipidu, kus tu­ju
ja rütmi eest hoolitseb „Küla Kaja"
orkester August Tuvikese juhtimisel.
Et piduliste häälepaelad päris ära ei
'kuivaks, selleks avatakse peale ak­tust
õllebaär, kus see märjuke on juba
pääsme hinna sisse arvatud.
Einelaua eest hoolitseb Toronto
Eesti Maja kohvikupidaja.
Maakondlik Esinduskogu ei ka-i
l
m
1
vineni .v.p, vanni kõrval poolik
viinapudel. Lahkamitel tehii kindlaks
surma põhjus — äge alkoholimürgis-ius.
@BSQ&9 korraldas «Olüm­pias
» lõomir\gu, mida meie seaduste
järgi kvalifitseeritakse kriminaalkuri­teona.
Lugu siiski lõpetati ja mees
saadeti koju tagasi. iriBŠBSiQ»
tungis purjuspäi naistejuukslasse ja
b
ta lai.
Järgmisel aastal jättis ta tervelt kak.
nädalat viisa pikendamata ja ameti­võimud
pidid meest taga otsima.
1984. aastal kordus sama lugu. Seda­puhku
saadeti^BmiMO> Nõukogu­demaalt
välja ja tema viisa suleti
Uieks aastaks.
Soomes elevust tekitanud kirjuti­ses
«Halvad külalised» räägiti tolli
oaskirjade rikkujatest, nendest, kes
püüdsid ebaseaduslikult meie maalt
välja viia kunstiteoseid, kuldesemeid,
valuutat.
Üht seda sorti juhtumit tahaks ka
praegu meenutada. Tänavu jaanuaris
tuli Tallinna Pori telefonijaama me­hhaanik
• kooi tütre M.
4 r^'
mm
mmm
i l
•J••IMÄS:
I wm
m
mm
W m 1
A l
Pildil: oma «vtrondusagoD,
i i
ning sisus-ks
m ehele
Lindroosi ja väimehe
J^erekond pjjüdiš ebaseaduslikult ula
toimeteda SSSO Soome marka,
^netnikud avastasid kingadasse
raha ning konfitkeerisid
Okupeeritud Eesti ajaleht „Aja Pulss'' on hakanud aval­dama
soomlaste nimesid, kes Tallinnas sattunud või­mudega
vastuollu. „Hel8ingin Sanomaf omakorda trü­kib
sõnumi Tallinna lehest kustutades nimed. Tegu on
peamiselt puirjuspäi kaklejate, salakaubavedajatega
jne.
vatse selle Võidupüha ja Jaanipäeva
tähistamisega mingit profiiti lõigata,
nende tõsiseks sooviks on Võidupü­ha,
Võidutule ja Jaanipäeva lähemale
toomine neile, kes ei saa või ei soovi
sel otstarbel sadakond kilomeetrit
linnast välja sõita. Pääse üritusele
katab kõik kulud.
Seepärast kaasmaalased, need kes
on kaasa elanud Võidupüha pidus­tustele
kodumaal ja need, kellele see
oleks esmakordseks rahvuslikuks
elamuseks, tulge ja võtke osa sellest
esmakordsest riikliku pidupäeva tä­histamisest
Torontos. Naudime
üheskoos eesti rahva vabaduse võitu.
Kl
Dirigent Neeme
Eduar
Rahvusvahelini
„Gramophone'' (i|
kirjutab aprilli (11
mes kohas Neemi
kirja esiküljel on|
vist orkõstrit juhi
Ajakirja uudis]
Lynn Walkerfkes
ti rahvusliku orkej
vit temaj äsjase PJ
niate heliplaadisti
Neeme Järvi oi
shoti orkestri juhj
ker nendib, et ork|
selle ajaga muutui
le.
Neeme Järvi ütl|
peame mängima
Prokofievi noodi
püüan orkestriga!
luua ja tuua esile
Heliplaadistusel o|
kontserdil, kus kf
õhturiietuses, kui(
on sama. Ma ei tui
kord täpseh sama|
ole ka muusika i)
ma."
Peale Prokofievi
plaadistamist on
plaadistanud kai
Kuuenda sümfool
sümfooniaorkestri
es on täi suuri h
^eb salvestada koi
, gu, kuhu kuulub
ja rida teisi töid.
Järvi on helilin^
ja ka teisi, väheml
nagu Wilhelm
wald, Arvo Päri j |
ARVUSTUS
Peale intervjuu
ajakirjas, uute hc!l|
te osakonnas, ül
Seitsmenda sümfi
mille mängis si.si
orkester Neeme Jl
vustus pn heatooj
see heliplaat on sa
mised selles sarjaj
hästi, ja et Neei
kodus omal alal.
Edasi on ajakirji
kovichi sümfooiii
, heliplaadist, mille]
rahvuslik orkestei
tusel.
Arvustuses öeh
di kvaliteet ja stiil
misväärsed ja or|
kõike esile tuua,
nud.
P R O K O F I EV
S^M?i!W[,;iir:trariJ]U
(Orloit\a(l930verBton)
NEEME JÄRVI ctuvlurtiv