1987-09-17-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Colleetioft Demopraeiit 3^a^^
O^der....
Second Class Mall Re^stratlon No.
Nr. 38 (1958) 1987 NEUAPÄEVAL. 17. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 17 XXXVIII aastakäik
Liberaalide
Mur võit Ontari
valimistel
^ Ojäiario proviiitsiparlamendi va-iimistel
möödunud nädalal saavutasid
liberaalid David Petersoni
juhtimisel suure valimisvõidu, või°
tes provintsiparlamendis 95 kohta
(varem oli 51 kohta) 130 kohast
Opositsioonijuhi koha said uusde-mokraadid
(NDP), võites valimistel
19 kohta endises parlamendis olnud
23 koha vastu. Konservatiivid
jäid kolmandale kohale, saades
parlamendis 16 kohta endise 50
koha asemel. Protsentuaalselt said
liberaalid 47,5 protsenti häältest,
uusdemokraadid (NDP) 25,6% ja
konservatiivid 24,5%.
Ontario konservatiivide erakordselt
suure kaotuse tõttu teatas
erakonnajuht Larry Grossman, et
ta astub tagasi erakonnajuhi kohalt
ja et erakonna kongress uue juhi
valimisteks peetakse kolme kuni
kuue kuu pärast Võidukas liberaa
Toronto Eesti Seltsi lasteaias algas möödunud laupäeval tegevus ligi
80-le kasvandikule. (Lähemalt Ihk. 4) Fpto — 0. Haamer
NÄDALAKROONIKA
Iide juht Peterson kinnitas pärast @ ÜJ^Q (UN-i) peasekretär Perez nimetas uueks salateenistuse üle-valimisvõitu,
et see kinnitas tavas- de Cuellar alustas oma rahumissioo- maks endise välisasjade ja riigi-tuseisu
vabakaubanduse kokku- ni Iraanis ja Iraagis, taotledes va- kaitse küsimuste assistendi Reid
leppele USA-ga ja see võiks toimu- herahu saavutamist nendevaheli- Morden'i. Endisele Julgeolekutee-
^^""wlt tema poolt esitatud tingi- ses juba 7 aastat kestnud sõjas, mis nistuse ülemale pandi.süüks, et ta
M. Ludust välja saadetud eesti vabadusvõitleja Tiit Madisson hoiab sini-must-valget lippu Stockholmis, muste vastuvõtmisel, üldiselt lu- viimasel ajal on muutunud eriti alluvad olid esitanud valetõendeid
kuhu ta jõudis Saupäeval koos abikaasa Elviira ja poeg Jaanusega. bas ta aga mõõdukat poliitikat ja ohtlikuks laevasõidule Pärsia la- loa hankimisel ühe sikhi telefoni
kogu Ontario rahva huvide arves- hes, URÖ pease^^^ pealtkuulamiseks.
taniist Peaminister B. Mulroney niiste ajaks lubasid mõlemad poo- '
avaldas lootust, et koostöö Peterso- led relvarahu, kuid päev enne läbi-niga
on võimalik ka vabakauban- rääkimiste algust andis Iraak Iraa-duic
küsimuses. Kuigi NDP tuli njie tugeva õhulöögi, teostades
STOCKHOLM fios opositsioonijuhiks, aga iraaiiile 165 vaenulendu. Iraani
Möödunud laupäeval Stockholmi. Temaga on kaasas abikaasa Elviira ja poeg Jaanus. Tiit Madisson, kes ^^^^^^ ^ ^^^^l o/» ka MDP erakon- teateil oli rünnakuil saanud surma
nas tõstetud küsimus, kas Bob Rae io5 eraisikut Iraan teatas esimes
on õige juht erakonnale. Ta ise tea- jgi läbirääkimistel, et seni ei ole
tas, et ta jätkab erakonna juhtimist mingit rahu, kui Iraak tunnistatak-
Ontario konservatiivide massili- se selle sõja agressoriks,
se. kaotuse puhul kaotasid nad
Suur-Toronto piirkonnas kõik ko- ® Lääne- ja Ida-Saksamaa juhtide
hai Nende seas kaotas koha parla- Helmut Kohli ja Erich Honeckeri
K o o r i n a n i o " M o ^ i c c n n . V 1 ka eostlastole hästltuutud vahelistel läbirääkimistel Bonnis
„hearing ule . Madisson.saaks seal jurf Shymko (High Park-Swansea), öeUi vastastikku otsekoheseid sõ- aiaÄI:.S^^^^^^^^ ^ paSuderkoniadel astus kinJ- ^ 1 ^ ^ ^^
andmeid, eriti inimõiguste alaste olu- lajt välja balti, rahvaste huvides.
20 dissidenti
Vahistati Moskvas
võitlejat, Tiit Madissoni, kes praegu
Rootsis, soovitakse saada USA
kongressi ühe allkomisjoni ette nn
korrast N. Eestis,
teisitimõtlejana viibis karistuslaagris ja asumisel Siberis, kuulus Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise
Eesti gruppi ,iMRi*AEG" ja oli üks kõnelejaid 23. augustil Tallinnas korraMatud demonstratsioonil
See on esimene juhus, et eesti teisitimõtleja on maalt välja saadetud.
35-aastane Tiit Madissoo oli ehi- laagrist enne tähtaega armuandmise
tustööline Pärnus, ja nagu tees teine korras,
vabadusse pääsenud pärnakas, Veljo . '
Kalep„Meie Elule", aktiivne teisiti- dD
mõtleja ja organisaator.,,Ta vahistati
samal ajal minuga 20. oktoobril 1980 Washingtonist, DC, teatatakse et
ja süüdistus oli algul sama. Hiljem kodumaalt välja pääsenud vabadus-vahistati
ka'Viktor Niitsoo Tartus.
Kohtuprotsess minu vastu peeti aga
eraldi. Tiit Madisson mõisteti 4 aastaks
karistuslaagrisse ja 2 aastaks
asumisele Siberis. Kui t^ pääses varem
tagasi amnestiaga, sai ta tööd
Pärnus ehitustöölisena, kuid ei saa-nud
korterit. Nii pidi koos abikaasa
ja pojaga elama isa juures iihes toas."
Tiit Madisson läks pärast keskkooli
lõpetamist Saaremaale, ja töötas
Kuressaare lähedal kalakpmbi-naadis,
kus tekkisid lahkhelid juhtkonnaga
ja sattus julgeolekuvõimu-de
silma alla. Kuna Saaremaa on pii-rirajoon,
ta vallandati töökohalt kalatööstuses
ja siirdus tagasi Pärnu
kus töötas ehitustöölisena, ^olles samal
ajal aktiivne teistimõtleja kes
pidas sidet teiste grupj|>idega Saaremaalt
kuni Tartuni.
Nagu ütles Veljo Kalep, reedeti ta
Viljandis: ta õli andnud käsikirja
ühele tuttavale ümber kirjutada.
Töökaaslane büroos märkas seda ja
kaebas julgeolekuvõimudele. Viljandi
Kommunaalmajandi koiitoritööli-sed-
andsid andmed Julgeolekukomiteele.
Tiit Madisson tahtis okupeeritud
Eestist välja pääseda juba aastaid
tagasi, kuid tal puudusid sugulased,
kes oleksid kutse saatnud. Olles tagasi
Pärnus, ta jätkas oma vabadus-võitluslikku
tegevust, võttis osa demonstratsioonist
Riias, käis Vilniuses
ja viimati oli üheks'kõnelejaks
Stalin-Ribbentropi paktist Tallinnas.
Vastust ootab küsimus, mis oli tema
.väljasaatmise põhjfe, kuna Tiit
Madissoni tegevus toimus, Gorbat-shovi,,
avalikustamise" raajnes?
ei leitud mingit ühist keelt tähtsamais
küsimusis; Honecker kinnitas,
et Ida-Saksamaa on ja jääb
iseseisvaks riigiks jä et mõtted kahe
Saksamaa ühendamisest on
teostamatud soovunelmad. Läbirääkimiste
lõpul kirjutati alla ainult
kokkelepetele teadusliku uuri-
SUDBURY — Musta Lindi Päeva mistööde ja ümbrusekaitse küsi-tähistati
siin teistkordselt edukalt, mustes.
usta Lindi Fäe¥
Sudburys
— Tallinna raa-
22. augustil olid avatud informat-sioonikioskid
kahes sisseostukes-kuses,
pooletunnine programm kohalikus
tv-s, mitu usutlust raadios,
tv-s ja ajalehtedes. Sudbury linnapea
Peter Wong avaldas päevakohase
proklamatsiooni.
% Filipiinidel astus tagasi kogm
president Cory Aquino valitsus, et
võimaldada presidendil oma valitsuse
vaba ümberkujundamist Valitsuses
muudatuste tegemine osutus
vajalikuks hiljutise võimuhaa-
Organiseerivas komitees olid ramise katse pärast sõjaväe poolt
poola, kroaadi, tSehhi, eesti, läti ja Riigipööret taotlenud sõjaväelased
leedu rahvusgruppide esindajad, süüdistasid Aquino valitsust et ta
Eestlastest olid rakendunud Uno on liialt pehme mässuliste kommu-
Seekord püüdsid võimud küll kiu-dioprogramm
„Ajakaja" valetas . sata meeleavaldajaid, aga igal pool
Tallinna demonstratsiooni kohta, toimusid siiski demonstratsioonid
väites, et sellest võttis osa ainult umbkaudselt kava kohaselt
paarsada inimest Kirjutab Ülo lg- Eestis uhkustas veel nii hiljaaegu
nats „Ee8ti Päevalehes". Läti kui 15. augustil KGB ülem Karl Kor- Tiisler esimehena, Maynard Viina- nistide suhtes,
osas olid võimud pisut tagasihoid- telainen Eesti Kompartei Mroo lass laekurina ja Gunnar Saare
likumad informatsiooniga, selleks koosolekul sellega, et Eestis po ® Jugoslaavia asepresident Ham-oli
sealne demonstratsioon liiga midagi kavatsetud ette võtta ^^^^ ,. . . dija Pozderac, kes järgmisel aastal
suur. Aga tänu kiirele valeinfos Molotov-Ribbentropi pakti aasta- kioskis näidati tv-filme, ja- pidi saama presidendiks, astus taile
läbis lääne massimee- päevaga. Tegelikult oli aga samal kirjandust, rinnamärke ja mus- gasi asepresidendi kohalt avali-esimesena
iust N. Liidu päeval juba demonstratsioon välja »jaelu. Paljud peatusid, et kirju- kuks tulnud suure majandusliku
kuulutatud taöa alla petitsioonile, mis saadeti skandaali tõttu, milles ta oli osali-
Kul selgus, et oli moodustatud .M»sta Lindi Päeva büroole Toron- ne. Hiljuti avastati, et asepresident
Molotov-Ribbentropi pakti avalikus- Pozderac koos oma vennaga on
tavuse Eesti grupp „MRPAEG", tuli Kavandamisel on juba tuleva teostanud Bosnia ja Herzegovina
Eesti televisioonis ootamatu vastu- aasta üritused, mis hõlmavad do-aktsioon:
päev enne demonstrat- kumentaalfilmi ja demonstratsioo-nud
Vilniuses), oleks lääne press siooni kõneldi viis minutit paktist, ni.— Loodetavasti rohkem eestlasi,
saanud algusest peale tuua õiget kusjuures aga maha vaigiti salapro- noori ja vanu, liitub üritusega, et
tokollide olemasolu. tagada edu, kirjutab „Meie Elule"
[järgneb Ihk. 3] . esimees Uno Tiisler.
diume esimesena just
versioon. Alles mitu tundi hiljem
oli võimalik kohalikelt elanikelt
täpsemat informatsiooni hankida.
Kui oleks sündmuste tulipunktides
olnud ka lääne pressi esindajaid
(üks või kaks olevat siiski ol-informatsiooni.
Aga paljud ajakir
janikud olid täiesti rahul Moskvas
levitavate kuulujuttudega ja yale-osariigis
1,1 miljardi dollarilise
pettuse, mille all on kannatanud 63
jugoslaavia panka. Ühenduses
skandaaliga teatati, et 42 partei liiget
on heidetud parteist välja ja 28
partei liikme vastu tõstetud kriminaalsed
süüdistused.
(0)
Demonstratsioonid Eesti, Läti ja
Leedu pealinnades Molotov-Ribbentropi
pakti 48. aastapäeval kujunesid
ajaloolisteks sündmusteks. Esimest
korda pärast Teist maailmasõda toimusid
kolmes Balti riigis samaaegsed
ette välja kuulutatud demonstratsi-
Väljaande ,,Lisandusi mõtete ja
uudiste vabale levikule Eestis I" järgi
on Tiit Madisson sündinud4. juunil . , , ,
. 1950 Tallinnas. Töötanud Saaremaal '''''f:^^^ otseseU, seadsid Nõuko-kalUrikolhoosis„
Saare Kalur" kala-tõotajana.
Peale asumjist Pärnusse ^ ^'
1980, teenistuja sealses majavalitsu- Varem on üksikuid demonstrat-ses.
Arreteeriti oktoobris 1980 ja sioone esinenud, suurem osa neist on
mõisteti mais 1981 „hõukogudevasT olnud spontaansed, mis kiiresti on
tase agitatsiooni ja propaganda" eest miilitsa poolt purustatud. Ainult üks
4 aastaks sunnitööle ja 2 aastaks kord varem on toimunud ette välja
sundasumisele. Asus Permi sunni- kuulutatud demonstratsioon, mida
töölaagris nr. 389/36. Abielus. Poeg ametivõimud pole täielikult püüd-aänus,
sündinud 1975. ' nudtakistada,nimeltRiias 14. juunil
Tiit Madisson vabanes sunnitöö- käesoleval aastal.
E.K.K.T.
(EESTI KUNST»!IKE KOONDIS TORONTOS)
XXXII SÜGIS-AASTANÄITUS
Morthorn District Raamatukogus, 40 Orchard Viaw Blvd.,
(Yon@® St. & Egiinton Ave. W., 1 bSokk gji&hja g»oc^S
Bntono)
% Kanada peaprokurör james Kel-leher
vabastas senise Kanada Julgeoleku
ja Luureteenistuse (CSIC)
ülema Ted FinnM omalt kohalt ja
Politsei ja valitsuse salaagendid
vahistasid pühapäeval Moskvas
kokku 20 dissidenti, enamuse neist
nende kodudes. Osa neist üritasid
demonstratsiooni läänesaksa noorukist
lenduri M.Rusti vabastamiseks,
keda nõukogude kohus mõistis
4 aastaks vangi, ja osa plaanitsesid
demonstratsiooni antisemitismi
küsimuses.
Mõni päev varem KGB ülem V.
Ghebrikoy süüdistas tv-s, et „Lääne
salateenistus" üritab N. Liidu etni-listes
gruppides õõnestada nõukogude
süsteemi. Sel puhul meenutati
hiljutisi väljaastumisi Krimmi ta-tarlastelt
ja Balti rahvastelt.
Valeteateid
levitajaid peaks
boikoteerima
Mitmes ajalehes ilmunud Gerard
McNeili eestlastele varju heitvale
artiklile on reageeritud lugejakir-jadaga
nende lehtede toimetustele,
kuid enamikus pole need ilmunud.
Teise maailmasõja veteran Koit
Vanema, Põhja-Vancouverist, kes
kuus aastat teeninud Liitlaste poolel,
kirjutab „Meie Elule", et see
artikkel on ,,solvav minule ja teistele
eestlastele Kanadas". Ta ütleb,
et on saatnud lugejakirju mitmele
ajalehele, mis pole aga ilmunud ja
kutsub üles neid lehti boikoteerima.
„Peab tegema lärmi üle terve
maa ja iga eestlase kohus oleks
ajalehtedele kirjutada, ja neid kes
levitavad valeteateid, boikoteerida."
Koit Vanema kirjutas ka päevalehele
„The Globe and Mail", lõpetades
sõnadega: „What angers a man
like me the most, is that I served
with the Allied forced during the
Second World War for 6 solid
years, now the thanks I get is, some
historian comes out and calls me a
Nazi collaborator. It's a shame..."
vai, 1.
31. okt. koll 3 p.l.
laupäeval 9-5
BCõik teretulemas^r
1.
E.K.K.T. JUHATUS
VANA-ANDRESE KOGUDUSE KULTUURRING
EESTI jyOORTE KRISTLIK
JA RAHVUSLIK KASVATUS
Laudkonnas: Kadri Laar, Helgi Nippak, Maret Kapp,
Hilja Kuutma ja Valdek Lenk.
ühepäeval, 27. sept. kell 5.15 (peale kella 4 jumalateenistust)
kiriku ülemises saalis
KÕIK TERETULNUD • KOHVILAUD
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 17, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-09-17 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870917 |
Description
| Title | 1987-09-17-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Colleetioft Demopraeiit 3^a^^ O^der.... Second Class Mall Re^stratlon No. Nr. 38 (1958) 1987 NEUAPÄEVAL. 17. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 17 XXXVIII aastakäik Liberaalide Mur võit Ontari valimistel ^ Ojäiario proviiitsiparlamendi va-iimistel möödunud nädalal saavutasid liberaalid David Petersoni juhtimisel suure valimisvõidu, või° tes provintsiparlamendis 95 kohta (varem oli 51 kohta) 130 kohast Opositsioonijuhi koha said uusde-mokraadid (NDP), võites valimistel 19 kohta endises parlamendis olnud 23 koha vastu. Konservatiivid jäid kolmandale kohale, saades parlamendis 16 kohta endise 50 koha asemel. Protsentuaalselt said liberaalid 47,5 protsenti häältest, uusdemokraadid (NDP) 25,6% ja konservatiivid 24,5%. Ontario konservatiivide erakordselt suure kaotuse tõttu teatas erakonnajuht Larry Grossman, et ta astub tagasi erakonnajuhi kohalt ja et erakonna kongress uue juhi valimisteks peetakse kolme kuni kuue kuu pärast Võidukas liberaa Toronto Eesti Seltsi lasteaias algas möödunud laupäeval tegevus ligi 80-le kasvandikule. (Lähemalt Ihk. 4) Fpto — 0. Haamer NÄDALAKROONIKA Iide juht Peterson kinnitas pärast @ ÜJ^Q (UN-i) peasekretär Perez nimetas uueks salateenistuse üle-valimisvõitu, et see kinnitas tavas- de Cuellar alustas oma rahumissioo- maks endise välisasjade ja riigi-tuseisu vabakaubanduse kokku- ni Iraanis ja Iraagis, taotledes va- kaitse küsimuste assistendi Reid leppele USA-ga ja see võiks toimu- herahu saavutamist nendevaheli- Morden'i. Endisele Julgeolekutee- ^^""wlt tema poolt esitatud tingi- ses juba 7 aastat kestnud sõjas, mis nistuse ülemale pandi.süüks, et ta M. Ludust välja saadetud eesti vabadusvõitleja Tiit Madisson hoiab sini-must-valget lippu Stockholmis, muste vastuvõtmisel, üldiselt lu- viimasel ajal on muutunud eriti alluvad olid esitanud valetõendeid kuhu ta jõudis Saupäeval koos abikaasa Elviira ja poeg Jaanusega. bas ta aga mõõdukat poliitikat ja ohtlikuks laevasõidule Pärsia la- loa hankimisel ühe sikhi telefoni kogu Ontario rahva huvide arves- hes, URÖ pease^^^ pealtkuulamiseks. taniist Peaminister B. Mulroney niiste ajaks lubasid mõlemad poo- ' avaldas lootust, et koostöö Peterso- led relvarahu, kuid päev enne läbi-niga on võimalik ka vabakauban- rääkimiste algust andis Iraak Iraa-duic küsimuses. Kuigi NDP tuli njie tugeva õhulöögi, teostades STOCKHOLM fios opositsioonijuhiks, aga iraaiiile 165 vaenulendu. Iraani Möödunud laupäeval Stockholmi. Temaga on kaasas abikaasa Elviira ja poeg Jaanus. Tiit Madisson, kes ^^^^^^ ^ ^^^^l o/» ka MDP erakon- teateil oli rünnakuil saanud surma nas tõstetud küsimus, kas Bob Rae io5 eraisikut Iraan teatas esimes on õige juht erakonnale. Ta ise tea- jgi läbirääkimistel, et seni ei ole tas, et ta jätkab erakonna juhtimist mingit rahu, kui Iraak tunnistatak- Ontario konservatiivide massili- se selle sõja agressoriks, se. kaotuse puhul kaotasid nad Suur-Toronto piirkonnas kõik ko- ® Lääne- ja Ida-Saksamaa juhtide hai Nende seas kaotas koha parla- Helmut Kohli ja Erich Honeckeri K o o r i n a n i o " M o ^ i c c n n . V 1 ka eostlastole hästltuutud vahelistel läbirääkimistel Bonnis „hearing ule . Madisson.saaks seal jurf Shymko (High Park-Swansea), öeUi vastastikku otsekoheseid sõ- aiaÄI:.S^^^^^^^^ ^ paSuderkoniadel astus kinJ- ^ 1 ^ ^ ^^ andmeid, eriti inimõiguste alaste olu- lajt välja balti, rahvaste huvides. 20 dissidenti Vahistati Moskvas võitlejat, Tiit Madissoni, kes praegu Rootsis, soovitakse saada USA kongressi ühe allkomisjoni ette nn korrast N. Eestis, teisitimõtlejana viibis karistuslaagris ja asumisel Siberis, kuulus Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti gruppi ,iMRi*AEG" ja oli üks kõnelejaid 23. augustil Tallinnas korraMatud demonstratsioonil See on esimene juhus, et eesti teisitimõtleja on maalt välja saadetud. 35-aastane Tiit Madissoo oli ehi- laagrist enne tähtaega armuandmise tustööline Pärnus, ja nagu tees teine korras, vabadusse pääsenud pärnakas, Veljo . ' Kalep„Meie Elule", aktiivne teisiti- dD mõtleja ja organisaator.,,Ta vahistati samal ajal minuga 20. oktoobril 1980 Washingtonist, DC, teatatakse et ja süüdistus oli algul sama. Hiljem kodumaalt välja pääsenud vabadus-vahistati ka'Viktor Niitsoo Tartus. Kohtuprotsess minu vastu peeti aga eraldi. Tiit Madisson mõisteti 4 aastaks karistuslaagrisse ja 2 aastaks asumisele Siberis. Kui t^ pääses varem tagasi amnestiaga, sai ta tööd Pärnus ehitustöölisena, kuid ei saa-nud korterit. Nii pidi koos abikaasa ja pojaga elama isa juures iihes toas." Tiit Madisson läks pärast keskkooli lõpetamist Saaremaale, ja töötas Kuressaare lähedal kalakpmbi-naadis, kus tekkisid lahkhelid juhtkonnaga ja sattus julgeolekuvõimu-de silma alla. Kuna Saaremaa on pii-rirajoon, ta vallandati töökohalt kalatööstuses ja siirdus tagasi Pärnu kus töötas ehitustöölisena, ^olles samal ajal aktiivne teistimõtleja kes pidas sidet teiste grupj|>idega Saaremaalt kuni Tartuni. Nagu ütles Veljo Kalep, reedeti ta Viljandis: ta õli andnud käsikirja ühele tuttavale ümber kirjutada. Töökaaslane büroos märkas seda ja kaebas julgeolekuvõimudele. Viljandi Kommunaalmajandi koiitoritööli-sed- andsid andmed Julgeolekukomiteele. Tiit Madisson tahtis okupeeritud Eestist välja pääseda juba aastaid tagasi, kuid tal puudusid sugulased, kes oleksid kutse saatnud. Olles tagasi Pärnus, ta jätkas oma vabadus-võitluslikku tegevust, võttis osa demonstratsioonist Riias, käis Vilniuses ja viimati oli üheks'kõnelejaks Stalin-Ribbentropi paktist Tallinnas. Vastust ootab küsimus, mis oli tema .väljasaatmise põhjfe, kuna Tiit Madissoni tegevus toimus, Gorbat-shovi,, avalikustamise" raajnes? ei leitud mingit ühist keelt tähtsamais küsimusis; Honecker kinnitas, et Ida-Saksamaa on ja jääb iseseisvaks riigiks jä et mõtted kahe Saksamaa ühendamisest on teostamatud soovunelmad. Läbirääkimiste lõpul kirjutati alla ainult kokkelepetele teadusliku uuri- SUDBURY — Musta Lindi Päeva mistööde ja ümbrusekaitse küsi-tähistati siin teistkordselt edukalt, mustes. usta Lindi Fäe¥ Sudburys — Tallinna raa- 22. augustil olid avatud informat-sioonikioskid kahes sisseostukes-kuses, pooletunnine programm kohalikus tv-s, mitu usutlust raadios, tv-s ja ajalehtedes. Sudbury linnapea Peter Wong avaldas päevakohase proklamatsiooni. % Filipiinidel astus tagasi kogm president Cory Aquino valitsus, et võimaldada presidendil oma valitsuse vaba ümberkujundamist Valitsuses muudatuste tegemine osutus vajalikuks hiljutise võimuhaa- Organiseerivas komitees olid ramise katse pärast sõjaväe poolt poola, kroaadi, tSehhi, eesti, läti ja Riigipööret taotlenud sõjaväelased leedu rahvusgruppide esindajad, süüdistasid Aquino valitsust et ta Eestlastest olid rakendunud Uno on liialt pehme mässuliste kommu- Seekord püüdsid võimud küll kiu-dioprogramm „Ajakaja" valetas . sata meeleavaldajaid, aga igal pool Tallinna demonstratsiooni kohta, toimusid siiski demonstratsioonid väites, et sellest võttis osa ainult umbkaudselt kava kohaselt paarsada inimest Kirjutab Ülo lg- Eestis uhkustas veel nii hiljaaegu nats „Ee8ti Päevalehes". Läti kui 15. augustil KGB ülem Karl Kor- Tiisler esimehena, Maynard Viina- nistide suhtes, osas olid võimud pisut tagasihoid- telainen Eesti Kompartei Mroo lass laekurina ja Gunnar Saare likumad informatsiooniga, selleks koosolekul sellega, et Eestis po ® Jugoslaavia asepresident Ham-oli sealne demonstratsioon liiga midagi kavatsetud ette võtta ^^^^ ,. . . dija Pozderac, kes järgmisel aastal suur. Aga tänu kiirele valeinfos Molotov-Ribbentropi pakti aasta- kioskis näidati tv-filme, ja- pidi saama presidendiks, astus taile läbis lääne massimee- päevaga. Tegelikult oli aga samal kirjandust, rinnamärke ja mus- gasi asepresidendi kohalt avali-esimesena iust N. Liidu päeval juba demonstratsioon välja »jaelu. Paljud peatusid, et kirju- kuks tulnud suure majandusliku kuulutatud taöa alla petitsioonile, mis saadeti skandaali tõttu, milles ta oli osali- Kul selgus, et oli moodustatud .M»sta Lindi Päeva büroole Toron- ne. Hiljuti avastati, et asepresident Molotov-Ribbentropi pakti avalikus- Pozderac koos oma vennaga on tavuse Eesti grupp „MRPAEG", tuli Kavandamisel on juba tuleva teostanud Bosnia ja Herzegovina Eesti televisioonis ootamatu vastu- aasta üritused, mis hõlmavad do-aktsioon: päev enne demonstrat- kumentaalfilmi ja demonstratsioo-nud Vilniuses), oleks lääne press siooni kõneldi viis minutit paktist, ni.— Loodetavasti rohkem eestlasi, saanud algusest peale tuua õiget kusjuures aga maha vaigiti salapro- noori ja vanu, liitub üritusega, et tokollide olemasolu. tagada edu, kirjutab „Meie Elule" [järgneb Ihk. 3] . esimees Uno Tiisler. diume esimesena just versioon. Alles mitu tundi hiljem oli võimalik kohalikelt elanikelt täpsemat informatsiooni hankida. Kui oleks sündmuste tulipunktides olnud ka lääne pressi esindajaid (üks või kaks olevat siiski ol-informatsiooni. Aga paljud ajakir janikud olid täiesti rahul Moskvas levitavate kuulujuttudega ja yale-osariigis 1,1 miljardi dollarilise pettuse, mille all on kannatanud 63 jugoslaavia panka. Ühenduses skandaaliga teatati, et 42 partei liiget on heidetud parteist välja ja 28 partei liikme vastu tõstetud kriminaalsed süüdistused. (0) Demonstratsioonid Eesti, Läti ja Leedu pealinnades Molotov-Ribbentropi pakti 48. aastapäeval kujunesid ajaloolisteks sündmusteks. Esimest korda pärast Teist maailmasõda toimusid kolmes Balti riigis samaaegsed ette välja kuulutatud demonstratsi- Väljaande ,,Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis I" järgi on Tiit Madisson sündinud4. juunil . , , , . 1950 Tallinnas. Töötanud Saaremaal '''''f:^^^ otseseU, seadsid Nõuko-kalUrikolhoosis„ Saare Kalur" kala-tõotajana. Peale asumjist Pärnusse ^ ^' 1980, teenistuja sealses majavalitsu- Varem on üksikuid demonstrat-ses. Arreteeriti oktoobris 1980 ja sioone esinenud, suurem osa neist on mõisteti mais 1981 „hõukogudevasT olnud spontaansed, mis kiiresti on tase agitatsiooni ja propaganda" eest miilitsa poolt purustatud. Ainult üks 4 aastaks sunnitööle ja 2 aastaks kord varem on toimunud ette välja sundasumisele. Asus Permi sunni- kuulutatud demonstratsioon, mida töölaagris nr. 389/36. Abielus. Poeg ametivõimud pole täielikult püüd-aänus, sündinud 1975. ' nudtakistada,nimeltRiias 14. juunil Tiit Madisson vabanes sunnitöö- käesoleval aastal. E.K.K.T. (EESTI KUNST»!IKE KOONDIS TORONTOS) XXXII SÜGIS-AASTANÄITUS Morthorn District Raamatukogus, 40 Orchard Viaw Blvd., (Yon@® St. & Egiinton Ave. W., 1 bSokk gji&hja g»oc^S Bntono) % Kanada peaprokurör james Kel-leher vabastas senise Kanada Julgeoleku ja Luureteenistuse (CSIC) ülema Ted FinnM omalt kohalt ja Politsei ja valitsuse salaagendid vahistasid pühapäeval Moskvas kokku 20 dissidenti, enamuse neist nende kodudes. Osa neist üritasid demonstratsiooni läänesaksa noorukist lenduri M.Rusti vabastamiseks, keda nõukogude kohus mõistis 4 aastaks vangi, ja osa plaanitsesid demonstratsiooni antisemitismi küsimuses. Mõni päev varem KGB ülem V. Ghebrikoy süüdistas tv-s, et „Lääne salateenistus" üritab N. Liidu etni-listes gruppides õõnestada nõukogude süsteemi. Sel puhul meenutati hiljutisi väljaastumisi Krimmi ta-tarlastelt ja Balti rahvastelt. Valeteateid levitajaid peaks boikoteerima Mitmes ajalehes ilmunud Gerard McNeili eestlastele varju heitvale artiklile on reageeritud lugejakir-jadaga nende lehtede toimetustele, kuid enamikus pole need ilmunud. Teise maailmasõja veteran Koit Vanema, Põhja-Vancouverist, kes kuus aastat teeninud Liitlaste poolel, kirjutab „Meie Elule", et see artikkel on ,,solvav minule ja teistele eestlastele Kanadas". Ta ütleb, et on saatnud lugejakirju mitmele ajalehele, mis pole aga ilmunud ja kutsub üles neid lehti boikoteerima. „Peab tegema lärmi üle terve maa ja iga eestlase kohus oleks ajalehtedele kirjutada, ja neid kes levitavad valeteateid, boikoteerida." Koit Vanema kirjutas ka päevalehele „The Globe and Mail", lõpetades sõnadega: „What angers a man like me the most, is that I served with the Allied forced during the Second World War for 6 solid years, now the thanks I get is, some historian comes out and calls me a Nazi collaborator. It's a shame..." vai, 1. 31. okt. koll 3 p.l. laupäeval 9-5 BCõik teretulemas^r 1. E.K.K.T. JUHATUS VANA-ANDRESE KOGUDUSE KULTUURRING EESTI jyOORTE KRISTLIK JA RAHVUSLIK KASVATUS Laudkonnas: Kadri Laar, Helgi Nippak, Maret Kapp, Hilja Kuutma ja Valdek Lenk. ühepäeval, 27. sept. kell 5.15 (peale kella 4 jumalateenistust) kiriku ülemises saalis KÕIK TERETULNUD • KOHVILAUD |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-09-17-01
