Meie Elu = Our life, July 16, 1981

              iHHMiiiastaiiWMmBH-Dnwr%
OQ
SS OVER 50 ¥ E M S OF GM SALES
Publishedby Estonian PuWishingGo. Toronto Ltd.,
nian Hoiise, 958 Broadview. Ave.; Toronto, Ont»
oimetajad: H. Rebane Ja Š.Veidenbaüm. Toimetaja New
Yprgis B, Parmihg, 4*^3 Luhmann Dr., New Milford, MJ.,
USA. Tel. (201) 262-0773.
OGAN Müük ja irentimine
Äris 291-5054
,,MEIE ELU Väljaandjaks on
Asut. Ä. Weileri algatusel 1950.
,,Meie Elu'toimetus ja tilkus E^stiM
Ave., Toronto, Ont. M4^ 2R6 Canada
i Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp: ja neljap. kl. 9 h.-ä õ. Laup. kl. ? hA p.l.
,,MEIE ELU" tellimisliinnad: Kanadas 1 a. $30.00, 6 k.
.00,3 k. 111.00; USA-sse — 1 a. $32.00,6 k. $17.00, 3 k.
.50; Ülemeremaadesse: l a . $36.00, 6 k. $18.00, 3 E
112.00. Kiripostilka Kanadas:1 a. $14.50, 6 k.^$
ja lennupostilisa üSA-sse: 1 a. $16.50, 6^^^^^
postilisa ülemeremaadesse: la; $32.75, 6 k.
Üksiknumber —.55^.:
Kuulutushinnad: 1 toll ühel
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
5000 Sheppard Ave. E., Scarboroui
Chevette Malibu ^ Coryette
tamaro Monte Carlo Omega
Citation Caprice , Cutlass
v Cavalier Impala: Öldsmoblle
Delta EightyEight
Ninety Eight
toronado ;
Chevy Trucks and Vaus
Föderaal parlament ei olnud kiili
rahvale eeskujuks, hääletades iseen­dale
SO^protsendilise palptõusu. Se^
da eriti ajal, mil Kanada post jtoe-kordselt
seisab- postiteenlstujate pai-ganõudmise
tõttu. Kuid olukorda ise­loomustab;
rohkem kui postiteeni-jad,
üldine olukord Kanadas. Kõrged
intressimäärad, lubamata inflat-sioon,
töötatöölised sissetulekuta üle
maa ja miljonid hümesed paigalpüsi­vate
sissetulekutega, nagu pensionä­rid,
kes end lihtsalt vaiksetest sääs­tudest
elatavad.
Tulemuseks on sundmüügile mine­vad
elamud. Üldine elustandardi lan­gus,
uute asemel tarvitatud aütodf
ost, odavmüükide saaduste otsimine
hea; kauba asemel, ajudes pere»
kondades isegi toidu arvelt pigista­mine,
vaatamata hoolekande summa­dele.
See tähendab ühiskondliku end-väärtuse
langust ja liahulolemata
hulkade suurenemist. Eriti veel siis,
kui keskvalitsus ja provintsii^itsü-sed
istuvad Jõupositsioonil, mis või­maldab
neil endaDe palga,tõstmisS.
Kuna sellised palgatõstmised tasub
maksumaksja, siis tunneb vihnäne
lakkamatult valitsuse kätt oma tas­kus,
oma rahakoti juures.
Kui valitsus ja parlament Ottawas
d ole ühegi küshnuse juures suut­nud
üksmeelt saavutada, siis ometi
pii üksmeel olemas palgatõstmise
juures iseendale. Kõrvutame need
kontrastid ainult selleks, et näidata'-
pöljtüküte hingeelu ühelt poolt ela­nikkonna
Ja teiseltpoolt iseeiidi ma­janduslikes
küsimustes. Kui rahvas
ei kannataks, kui toodang oleks terve
ja inflatsioon normaliseeritud V|õi ko­guni
peatatud, ei oleks põhjpt- rää­kida
ka poliitikute palgatõstmise üle.
Suure maa, nagu Kanada peaminist­ri
uus palk 106.000,— dollarit aastas
tohiks olla mitte ülemääralinp tasu,
kui kõik teised asjad oleksid korras.
Kuna asjad ei ole korras, siis tekib
küshnüs, kas poliitikud olid väärt
sedagi palka, mis neil oli enne pal­gatõusu.
Ajal, mil valitsus natsiona-liseerib
võõrkapitaliga töötavat t ä ­nada
õlitoöstust (meie rahadega), on
omakapital otsimas paremaid võima­lusi
lõunapool piiri. Vahekorrad Was­hingtoniga
kipuvad halvenema sa«
madel põhjustel Ja ähvardatakse vas-tuaktsioonlga
majanduslikul alal
Keskvalitsuse vahekorrad proviritsJ-dega
muutuvad üha segasemaks Ja
segasemaks. Ouebecist ähvardab Ka­nadast
eraldumine, Quebec võib oma­le
seltskonda veel mujaltki Juurde
saada. Kanada põhiseadusi patriee-rimme
on rahva j a f arteid segadusse
viinud ja peaminister pole oma ta­het
suutnud aniud tähtpäevaks läbi
:viia.^•^:•• •. "
Kanada pole kte võtnud ühtegi
sammu hiflatsiooni peatamiseks,
vaid mängib ainult kõrgete intressi­määradega.
Keskvalitsuse nähtav
^õimuküllus ön niipalju langenud, et
valitsus ei Julge postitöötajaid sea­dusandlikus
korras tööle tagasi saa­ta:
mis siis kui unioni president keel­dub
ja kordab uuesti oma karistust
keeldumise pärast vanglas. Mda kar­dab
Valitsus ajal, mil septembrikuus
suvatsetakse postimiiüsteeriümi ase­mel
rakendada riiklik korporatsioon
sama töo tegemiseks. Postiametni­kud
streigivad, et kõrgemate palka-dega
sisse sõita uude riiklikku ette­võttesse.
Miks ei anna valitsus mär­ku,
et uus ettevõte selekteerib ise
oma peirsonali?
Mida siis pakub keskvalitsus strei-kivatele
postiteenijatele? Valitsuse
kuulutuse kohaselt oli sisetöötajate
postiteeni Ja te keskmiseks palgaks
1980. a. lepingu järgi 19.410 dollarit/
millele lisandub 2.872.— dollarit tüle-aja
ja nädalalõpu tööde eest; kokku
22J82.--- dollarit aastas. Valitsuse
uus pakkumine on 21.915 dollarit, li­satasude
eest 3.142 dollarit; aastas
kokku 25.057.— dollarit. See ei ole
küll valitsuse liikme uüs palk. Kuid
postiteeni ja kvalifikatsioon ei kiiünl
ka ministri kvalifikatsioonini ega
kaugeltki ministri vastutuseni.
Ka siin ön valitsus iile pakkunud;
nagu iseenda palkadegi suhtes. See
on uus koormus majandusele ning
elanikkonnale Ja viimase! tijileb see
koormus uuesti kanda.. •
,,fot^Rt6 toT^ peatoimetaja Pe-ter
Worthington pühendab pikema
kirjelduse Kremli kavale, kuidas sa-teliiitriigid
ühendada Nõukogude Lii.
düga. Üksikasjaliselt see kava tege­leb
küsimustega kuidas Tshehhoslo-vakkia
muuta nõukogude sotsalist-likuks
vabariigiks ja kuidas teda vöt-ta
vastu N. Liitu. Seda kava selgitab
läänes vabade tsheMiide põrandaalu­ne
organisatsioon oma memorandu­miga,
kremli kava on ulatuslik ja
üksikasjades töötatud välja Tsheh-hosldivaldcia
osas. Üldiselt see teosiP
tuks sama kava kohaselt kui Balti
riikide vastuvõtmine N. Liitu 1940. a.
Kremli üldplaan näeb ette, et N.
Liitu peaks kuuluma kõik sotsialist­likud
nõukogude vabariigid ja nen­des
kõigis peaks elama üks sotsia­listlik
rahvas. Selle vajadust rõhu­tas
N. Liidu peaminister Brezhnev
kammünistlike parteide koosolekul
1977. aastal, et ühiselt kaitsta nõuko­gude
korda. Kommunistliku bloki
ajalehed tõid selle teate ära suurte
pealkirjade all,^ kui kommunistMku
bloki õilsama eesmärgi. Lähem ka­va,
mis tegeleb Tshehhoslovakkia
muutmisega nõukogude sotsialistli­kuks
vabariigiks IN., Liidu piirides,
töötati välja samal aastal, kui Brezh­nev
ja Tshehhoslo vakka kommunist­liku
partei juhte Gustav Husak koh­tusid
Krimmis. Sellele tippude koh­tumisele
järgnesid mitmed kohtu­mised
N. Liidu ja Tshehhoslovakkia
kommunistliku partei, valitsuse, sõ^
javäe, välisministeriumi ja riigima­janduse
kõrgemate juhtide vahel, ka­va
üksikasjade selgitamiseks.
tuslik propaganda. Et Tshehhoslo­vakkia
ühendamine oleks kõigiti va­jalik
ning olukordadest tingitud,
Kreml kavandab 1984. aastaks .mingi
ülemaailmse kriisi, mis annab
Tshehhoslovakkiale p^juse rühine-miseksN.
Liiduga. «
Ei ole kindel, kas iKreml soovib nä­ha
Tshehhoslövakkiat N. Liidu koos­seisus
ühe või kahe vabariigina. See
võib oleneda tshehhi ja slovaki rah­va
hoiakust. Kremiiie tõenäoliselt
meeldiks neid rahyaid näha N. Lii­dus
iseseisva riikidena. See annaks
temale juurde LRO koosolekutel 2
häält, mis alati hääletaks koos-
Moskvaga, nagu Ukraina ja Valge­vene
esindajad.
Tshehhi vabadusvõitlejate poolt
levitatav memorandum tahab olla
nende ja teiste rahvaste silmade ava­jaks
selle kohta, millised .kavad on
Kremlil Tshehhoslovakkia suhtes.
Nad väidavad,, et neil on usaldus­väärsed
silmad ja kõrvad Tshehho­slovakkia
ja N. Liidu kommunist­likus
parteis. Lääne eksperdid Ida-
Euroopa küsimustes kinnitavad, et
andrhed tshehhide memorandumis
vastavad tõele. -
MIKS ESIMESEKS
Kremli arvestuste kohaselt selleks
on järgmised põhjused: 1. Valitsus
•Prahas on satelliitriikide valitsustest
kõige sõnakuulelikum Moskvale. 2.
Tshehhoslovakkiäs asuvad suured N..
liidu väeosad ja sealne rahvas on
\ sellega harjunud. 3. Rahvas Tsheh-
^ hoslovakkias ei ole kunagi alustanud
võitlust maad okupeeriva sõjalise
jõuga vaid aktsepteerinud seda. 4.
Tshehhoslovakkia tulemisega N. Lii­tu
saab N. Liit' otsese ühenduse 'NA­TO
riikidega' ja eraldab satelliitriigid
kaheks. Viimane asjaolu annab N.
Liidule head võimalused ülejäänud
satelliitriikide liitmiseks üksikult N,
•Liidu külge. NATO riikidel ei tohiks
olla midagi selle vastu kui üks rah­vas
vabatahtlikult otsustab liituda
teise riigiga. Eeskujuks' on Balti rii­kide
liitumine N. Liiduga.'
jiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiitiiiiitniititiiiiiiiiiiiiiiii^^^^
1 :
Mue/ XI koosseisu valimised on möö-dunud-
ja valimiste tagajärjed Vali­miste
Peakomitee poolt teatavaks
tehtud. Nagu avaldatud tagajärjed
häUavad, on Kanada eesUästt kesk-esinduse
koosseis tunduvalt muutu­nud
— valitud koosseisust on kaks
kolmandikku (30) endised liikmed Ja
üks! kohnan^ik (15) uued liikmed^^^
Ühtlasi näitab uus koosseis EKN
koosseisu noorenemist,
Mis puutub möödunud BKN; yäli-mistesse-
üldiselt; sias on Kanada
eestlaskond " suhtunud valimistesse
elavalt ja on kolme aasta eest toi­munud
valimistest tunduvalt suure­mal
arvul osa võtnud. Valimistest
osavõtnute arv on suurenenud ligi
400 isiku võrra. See näitab, et eest­laskonna
huvi oma keskesindüse ja
võitlusorganisatsiooni vasti^ on suu­renenud
ja annab EK,N tegevusele
tugevama 'seljataguse. ^ ^ ^
EKN valimiste korraldamiseleasu--
des seadis organisatsiooni seiiine ju­hatus
eesmärgiks EKN kui Kanada
eestlaskonna nimel tegutseva keskor­ganisatsiooni
kandepinna suurenda­mist
ja pealekasvanud noorema põl­ve
esindajate arvukamalt EKN koos­seisu
toomist. See on tarvilik, sest
aastate juurdetuleku tõttu on vane­ma
põlve esindajaid vähehaaval väl­ja
langemas ja nooremast põlvest
peab juurdekasvu tulema. Näib, et
EKN juhatusel on seatud eesmärgi
suunas olnud edu. Uues kooseisus on
endisest liikmeskonnast küllaldlaselt
kontinuiteeti ja 173 koosseisust uute
liikmetena saavad anÜa koosseisule
uut energiat ja dünaamikat ning te­gevuses
põlvkondade koostööd'.
Valimiste tagajärge^lešt paistab, et
pea kõik üleseatud uued kandidaa­did,
peale kahe erandi, on ka uude
koosseisu valitud. Valimistel välja-langenute
seas on ka 4 endist liiget.
Ühe uue kandidaadi väljalangemise
puhiil, kus on tegemist ühe keskmise
põlye esindajaga, kes kanada majan­duses
on s^mapaistvalt läbi löönud
ja praegu juhtivatel kohtadel, on
nähtavasti tegemist vähese tuntaivu-sega
eesti ühiskonnas. Seega ka EKN
valimistel, nagu valimistel üldse, on
oma tähtsus ka isiku tutvustamisel
enne valimisi.
EKN uue koosseisu kutsub Vali­miste
Peakomitee kokku hüjemalt 4
kuu jooksul pärast valimistagajärge-de
väljakuulutamist. Seega EKN uus
koosseis tuleb kbkku sügisel, tõe­näoliselt
oktoobri kuus, nagu see on
toimunud ka varasemate valimiste
Tee tasandamiseks, et Tshehhöslo-vakkiast
võiks saada N. Liidu osariik
; on tehtud juba mitmeid eeltöid. 1980.
a. lepiti kokku N. Liidüi ja Tshehho­slovakkia
vahel majanduslikuks
koostööks. Samal aastal koostati
Tsheflhhoslovakkia esimene viisaasta­ku
plaan (1981^1985), mis kiirendab
majanUüslikku koostööd. Kokkulepe
on sõlmitud selleks, et Tshehhoslo­vakkia
ei sõlmi ühtegi kaubandus­likku
lepingut ühegi riigiga, mis
võiks kahjustada N. Liitu. Kavas on
Tshehhoslovakkia sõjaväe ümberor-ganiseerimine
N. Liidu sõjaväe ees­kujul.
Relvastus on juba standari-seeritud
N. Liidu omaga ja uus vo^
miriietus, mis kasutamisele võetak-se,
on väga samane nõukogude ar­mee
omale. Liiklus raud- ja maan­teedel
on ümberkorraldamisel, nii et
see oleks ühtlane N. Liidu omaga.
Vene keel kuulutatakse üheks amet^
likuks keeleks Tshehhosioväkkias ja
N. Liidu seadusi hakatakse seal ra-kendäma
ühel alusel kohalike sea-dustega.
Kavas on ka rahva massi­line
ümberpaigutamine Tshehhoslo-vakkiast
teistesse Liidu vabariiki-desse,
nagu tehti seda Baltikumis II
maailmasõja ajaly ja pärast sõda
Tshehhoslovakkia kool ja koguhari^
dussüsteem on ühtlustamisel N.Lü:
du omaga ja allutatakse N. Liidu
Teaduste Akadeemia kontrollile.
:Kõigi nende kavade teostamiseks
ning lõpuleviimiseks on käimas ula-
Möödunud nädala lehes ilmunud
teadaandes Kanada eestlastele on
juhtunud eksitav trükiviga -Raffi
Moks sai 978 häält, mitte
— selle pealkirjaga avaldab Eesti
Päevaleht K U (Kökla) Jiditkirja,
mUleš üteldakse muuhulgas:
„Pidustuste ,,teatepulk'' läks korra­kohaselt
edasPKanadašse, kus oma­korda
on raskustesse satutud koha
määramisega. Organisatsioonid ot­sustasid
pakkuda päevi Vancouveri-le,
kus pärast jessursside ülevaatust
oldi valmis Tiskima, kuid vahepeal
olid mängu tulnud uued jõud, es­majoones
poliitilised, kes tingimata
tahtsid Estot aastal 1984 paigutada
Torontosse, kus on palju oma inime­si,
mis on ligidal USA idarannikule
ja kust võiks vähemalt teoreetiliselt
pidustus ka rahvusvaheliselt sUma
torgata massimeediumes.
Just teoreetiliselt, sest teatavasti
esimeste ülemaailmsete Eesti Päeva­de
võimas vabadusmarss just Toron­tos
kannatas tühjade tänavate ja
massimeediumide vähese huvi all.
Võib-olla kogemused puudusid ja
aastal 1984 kõik läheb paremini. On
ju Vancouver olnud sunnitud korral-dämispalli
tagasi saatma Torontole,
kuna just sealt on tulnud oluline vas­tuseis.
,
Esto-84 probleem on muidugi ees-käU
Kanada, teistkätt kogu USA
mandri probleemiks. Torontos kur­detakse,
et Vancouver on nü kaugel,
et paljud ära jääksid, sedasama on
öeldud ka New Yorgis. Ainult Stock­holm
on jäänud solidaarseks E&to-
84-le J tingimusi seadmata. Lend siit
läheb sinna, kus pidu peetakse, olgu
§ee Austraalias, Vancouveris, Toron­tos
või koguni mujal. Selle juures
on eestlaskonnal Rootsis igale poole
p i k im tee.
Ja siin on meeles,, et ka Stockhol­mi
oli teiste niandrite eestlastel pikk
tee ja osalt selle ja muude .poliiti­list
laadi kahtluste tõttu sünset pea­linna
omakorda kohaseks ei peetud.
Ent teiste mandrite eestlased ohver­dasid
end ja tulid, mis oli üks õn­nestumise
aluseid. Rootsi eestlased
omakorda on põiklematult lennanud
varem nii Torontosse kui Baltimo­re'!.
Kuna Väncouveri puhul bhiuks
tegemist n.ü.siseliiklusega, mis on
märksa odavam, siis peaks jü vähe­malt
teoreetiliselt olema teatud
ähanss ka sellel linnal.
Pakkumine Vancouverile Torontos
eesti organisatsioonide esimesel
kokkutulekul suruti labi noorte
poolt. Noored tahavad liikuda, uusi
muljeid saada. Ühes kirjas soovita­takse
Vancouverile koguni midagi
muud ülemaailmset noortele korral­dada,
kui neile Eštot ei anta — „pen-sioniikka
jõudnud generatsiooni
tl.
AMETNIKUD
VAUAPRESSIJAD
: Enamik Vene saatkondasid' lääne­riikides
hoiavad oma teenistuses
avalikke naisi ja mehi keda kasuta­takse
kohalike poliitikategelaste
kompromiteerimiseks. Neil ön diplo-maatiiine
puutumatus ja nad on
saatkonna teenistuses autojuhtide­na,
masinakirjutajatena ja ametni­kena
kuigi nende peaülesandeks on
seksuaalsete lõbude pakkumine kü­lalistele
kes kutsutakse koosviibi-
Seda kinnitas Kanadas elav endine
Vene saatkonna ametnik kes vare­malt
töötas India vene saatkonnas
ajakirjanikuna, kuigi teda selleks
sinna ei saadetud. Tema ülesandeks
oli tutvust sobitada külalistega, õp­pida
tundma nende nõ}rkusi niipalju
kui võimalik. Selgitada kas on või­malik
nende nõrkusi kasutada, et
sundida Väljapressimisega Venemaa
kasuks töötama. Pärast „hindamist"
võtsid teised «asjatundjad" üle. Eri­list
tähelepanu pöörati isikuile kes
olid alkoholi ja narkootiliste ainete
tarvitajad. Tema teadmise järgi ei
hoitud uimastusaineid saatkonnas,
küll oli aga sadu kaste alkoholi, mi­da
kasutati „sõpruste" loomiseks.
Sageli saadeti alkohoplseid jooke
kastide viisi kohalike ajalehtede toi­metajatele,
kuna kohalikud poliili-kategelased
kutsuti saatkonda koos^-
Viibimistele, kus nad tutvusid ^«sõb­ralike'
tütariastega". Kui sidemed
olid loodud, kasutati seda hiljem
koostööle sundimiseks vene saatkon­naga.
Kanada kohtuminister R. Kaplan
ütleb, let tema teada ei ole vene saat­kond
Ottawas kasutanud neid metoo-de
kanadlaste väljapressimiseks. Te­ma
arvates jälgib Kanada ratsapolit-sei
teravalt saatkonna liikmete tege­vust.
Toronto päevalehe „Star'i" andme­tel
kolm Kanada saatkonna ametnik­ku
Moskvas sunniti väljapressimis­tega
KGB-le andmete andmisele. Üks
ametnikest teatas seda hiljem oma
ülemusele ja vallandati, kuna kaks
teist täitsid nendele venelaste poolt
antud ülesandeid. Kui see viimati
avalikuks tuli, ei tõstetud nende vas^-
tu kohtulikku süüdistust. Ajakirjani-ke
küsimusele süüdistuse kohta ei
andnud R. Kaplan^ otsest vastust,
vaid tähendas, et alati ei ole kohtU;
protsess õige lahendus sellistel juh­tudel.
Konservatiivide partei liige
Allan Lawrence ütleb, et ei ole õige
kui Kanada kodanikud saavad tõsi­asjadest
spioneerimise kohta teada
ajakirjanduse kaudu, kuna valitsuse
. ametlikud teadaanded sellest vaiki-vad.
;
: H. KIVI
LUGEJA KIRJUTAB
oma lugejate mõtteavaldusi —
neid mis ei ühtu ajalehe Meisukoh-tadega.
Palume fcirjutoda kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi jo
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
ning
„Meie Elu" numbreis 18 ja 25 il­munud
naissõdurite arvule Vabadus­sõjas
lisan omalt poolt: ka Kalev-laste^
Maleva pataljoni koosseisus
võitles üks naissõäur, kelle nime
olen unustanud. KaasSõdalased
hüüdsid teda „Peeter". ,
1920. a. jaanuarikuu alul haavade-ravilt
väeossa tagasi saabudes, teda
enam ei kohanud. v
Vastavalt kuuldustele elavat üks
> „Kalevlaste^Maleva" ohviltseykonda
kuulunud„Pahv'i^' nimelistes| Root­sis.
Et eesnimesid ei mäleta, sü®
nende identsifitseerimiseks lisan:
kaks „Pahv'i" nimelist venda võitle­sid
rühma pealikutena. Vanem vend
lipniku või leitnandi astmes. Noorem
vend vanemallohvitserina, ohvitseri
asetäitjana.
Nende legendaarsusest ja juukse-värvusest
tingituna hüüti vanemat
venda„Must-'Pahvina" ja nooremat
venda „PunaHPahvina".
Loodan, et üks Pahv'idest ja või­malik,
et ka keegi teistest kalevlas­test,
mäletavad reavõitlejast naissõ­duri
nime ja tema nimega informat­siooni
täiendavad.
Kalevlaste-Maleva ohvitserkonda
kuulunuist on nimeliselt mällu söö-bünud:
pataljoni pealikutena Otto
Tief, kapten Tõnson ja viimasena
Kapten Kari Komel. Roodu pealiku­tena
Anton punapuu, leitnantid Sõs-ter
ja Rudolf Penno. Rühma pealiku­test
vanemallohvitserina ohvitseri
asetäjtja „Univer" ja sänitar^õitle-jaist
Oskar Sikk, kes puhkavad iga-
AUGUSTNÜÜD ' •
'Kalevlaste Maleva malevlane
pniniiiininitiiiiiitiiiitiiiiitHniniiiiiiiniHiiiiinHiHinin
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. P f i t ami.
iitlllillliilllllilllllillllllligiHIIIIHIIIIIIIttililHIIH
neratsioonide koostööle, mis ju
peaks väljenduma ka. ülemaailmse­tel
Eesti Päevadel, olgu need sns
peetud kustahes.
Siinkohal ei ole eesmärgiks mitte
Väncouveri propageerimine, vaid
eeskätt tähelepanu juhtimine, et meil
ei ole põhjust. Estodel saavutatud
üksmeelt lammutada pikalevenivate
diskussioonidega, kas üks või teine
rahvusgrupp on kõlbulik ja võimeli­ne
pidu tegema. Tähtis on, et nad ise
on valmis võtma koormat. Austraalia
ei ohiud valmis. Vancouver võttis
pakkumise vastu, agai näib, et pak­kujad
selle tagasi võtsid' uute seisu-
Soome salapolitsei
arhiiv püsi
saladuses
HELSINGI (M.E.) — Normaalselt
avaldatakse salajased dokumendid
25 aasta pärast. Mitte aga siis, kui
küsimuses on SUOPO paberid. Tea­tavasti
kasutas Soome salapolitsei
enne nimesid Etsiva keskuspoliisi
(Otsiv keskpolitsei) ja Valtiollinen
poliisi ehk VALPO (Riigipolitsei). Vii­mane
töötas mi parempoolse kui ka
pahempoolse võimu ajal enne sõda
ja pärast, Soome valitsus otsustas
äsja pikendada nendfe dokumentide
„salädust" veel edasi 35 aastat.
SÜOPÖ arhiiv paigutatakse nüüd
riigiarhiivi. Uurijatele siiski on luba­tud
kasutada pabereid haridusminis­teeriumi
loaga.
Nn siis jäid saladusse, kuidas in­gerlased
venelaste sunnil loovutati
tagasi itta. Samuti oleks olnud hu­vitav
lugeda eesti meeste Soomes vii­bimist
sõja keerises, rääkimata sõja­järgsest
VALPO kommunistlikust
perioodist.
VENEMAA
ÖETOODANG
RASKUSTES
HELSINGI (M.E.) - Hoolimata
sellest, et tööstustoodang N. Liidus
tõusis käesoleva aasta nelja esimese
kuu jooksul 5,1 protsenti ja plaanid
ületati kahe protsendiga, ei suutnud
söe toodang plaane täita ning jäi ma­ha
4,5 milj. tonni võrra. Patuoi^
näks on Küzbassi, Donbassi ja Eki-baztusi
alad, kus 27% ettevõtetest ei
suutnud oma kohustusi täita. Samuti
oli raskusi ka rasketööstusel, elekt-rotehnilisel
ja autotööstusel. Hästi
pole läinud ka energiariiaj anduse
masinaehituste konsernidel ja äri­del,
sest nende puudujääk on 2 prot­senti.
Kõikideks klndlustustekt
H. LATER & CO. LTD
^Insurance"
1482 Bathurst st.,
Toronto M5P3H1
Tel: 6S3-781S Ja 653-7816
Nagu näha, on noorte signaalid
e-'
«
VENE POMMITAJAD
NORRA LÄHISTEL
HELSINGI (ME.) - Norrale õn­nestus
fotografeerida neli vene
Backfire-jpommitajat rahvusvaheli­ses
õhuruumis oma territooriumi lä­histel
Lofootidest põhja pool. Back-firesid
nähti nii kaugel lõunas esi­mest
korda.
Kohe pärast pildistamist saatsid
norrakafl Bodösse kuus uut F-16 hä­vitajat.
Praegu arvatakse venelastel
olevat unibes 450-500 Backfire len­nukit,
mille kiirus on kuni 2,5 korda
suurem hääle kiirusest.