Meie Elu = Our life, July 3, 1985

              , JULY .3 „Meie Elu" nr.27 (1844) 1985
mzm
II
II
ai
II
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Ganada,M4K
Tel.466-095i • -
ILMUNUD
Toimetaja^: H. Rebane ja S. Veideinbaiim. Toimetaja
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., N^w Milf ord, N .J. .USA,
/ Tel. (201) 262"^77Š.
' „ M e i e Ellu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus KanadaSc
I Asut'A. Weileri algatusel 1950.
„lV|eie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview.
Ave.. Torcinto, Ont. M4K 2R6 Canada ~ Tel. 466-0951 '
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal iööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ.. laup, k l . ^ h m . - \ P*^-
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00,
3 k. S15.50. USA-sse (US$) 1.a. $44.00,6 k. $25.00, 3 k, $17.00
Ülemeremaadesse - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisaUSA-sse:.la. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostillsa
ülemeremaadesse: l„a. $58.00, 6 k. $29.00.
Ü k s i k n u m b e r -
Kuolulushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel i5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
Hind $14.00 Postiteel teiri^^
Kommunistlik võim
Eestis
Mind Sl 5.00. Postiteel tellides lisandub saatekwiy
-sse .33 raamatult
Koinimunistlikud käsilased ko- likuks, seega tema tollekordsed toi»
dumaal peavad tänavu suvel pidu mingud samuti tühisteks,
neljakümneviie aasta möödumise Nüüd peab aga kohe esilp tooma
I puhul, mil eesti rahvas kaotas oma põhilise erinevuse nende kahe oku-vabaduse
ja allutati vägivaldselt patsiooni vahel. Enamik okupat-
Nõukogude Liidu valitsemise ning sioon oli rahva tahte otsene vägista-toimetamise
alla. Seejuures las- mine ja selle riikliku iseseisvuse hä-takse
paista — ja eduga — nägu vitamine ning asendamine nõukogu-oleks
kommunistlik võim seal tõe- deliku korraga. Sakslaste saabumine
poolest pesitsenud juba neliküm- lõpetas selle terroristliku olukorra,
mend viis aastat. Mis aga on abso°
luutselt ebaõige.
JU
958 Broadview Ave Toronto. Ont. M4K 2R6
Kõik, mis Eestis 1940.a. suvel toi­mus
võimu haaramiseks ja Nõuko­gude
võimu laiendamiseks Eesti ala­le,
on rahvusvahelises ulatuses tun­nistatud
vägivallaks, ebaseadusli­kuks
ja õiguslikult tühiseks. Aga vä­givald
kehtib ja püsib vaid senikaua,
kuni ta pole kukutatud. Kui ta on
kukutatud, kaob ka tema võim ja
Saksa võim tookord — ükskõik,
mis oleks võinud juhtuda edaspidi T -
ei kuulutanud mingeid maid annek-teerituiks,
vaid käsitas neid kui oku­peeritud
Ida-alasid. Saksa võim —
ükskõik, mis võis olla tulevikuplaa­nides
— käitus põhijoontes nagu
okupatsiooni olukorras on ette näh­tud
ka rahvusvahelistes lepingutes,
t k ei hävitanud kohalikku omavalit­sust,
vaid Eesti Vabariigi omavalit­susorganid
alustasid uuesti tegevust
taastub eelnenud seaduslik olukord ja seda endiste, s.o. Eesti Vabariigi
dXSXEQBXCCISXS
liiigigisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiii^
Muutused harjumusmõtlemises
võivad olla ülimalt häirivad, nagu
seda näitab president R. Reagani
poolt algatatud strateegilise kaitse
algatus, ehl|L populaarselt kutsutud
„8õda tähtede vallas". Ning ometi
pn idee ja selle teostamine algata"
tud agressiivse tuumasõja võima­luse
pidurdamiseks, koguni selle
võimaluse elimineerimiseks. Selle
vastu on mõnedki ameerika intel­lektuaalid.
Kuid eriti on selle vastu
Nõukogude Liit.
Reagani programm on ülimalt
fantastiline. >iõukogude Liidule tu­leb
see programm ootamatult. Sel­lest
tulenevalt arendataksegi
Kremli võimumeeste poolt selle
programmi vastast agitatsiooni igal
võimalikul niAg võimatul juhul.
Kuid ometi on strateegilise kaitse
algatus põhjustati^d Nõukogude
Liidu ülirelvastuse mahust ja eel-märgist,
milleks on oma agressiiv­se
relvajõuga tõrjuda rünnakut
Nõukogude Liidu Vastu ja teiseks
oesmärgiks valmistuda Euroopa
maade jäädavaks vallutamiseks
Nõukogude Liidu mõjuvõimu alla.
Nõukogude Liit oii viimastel aas­tatel
tekud toh|utuid investeerimi-si
oma tuumarelvade alal maal,
merel ja õhus. Nõukogude Liit on
valmis kaitseks ja vasturünnakuks
oma relvastuse terrori abil, ja just
nüüd^alates 1983. aastast peale, tu­leb
USA ]a tahab oma uue ideega
muuta selle relvajõu kasutuks ja
tarbetuks. Sest USA tahab oma
õhuruumi paigutatud tõrjega elimi­neerida
tuumamissilite sisselennu
juba enne nende sihtkohta jõud­m
i s t . ^ .
Kui kaugel on siis USA oma uue
missiooniga? Teame, et USA-1 on
õhuruumilennuk, mis võib juhita­valt
õhuruumi soostuda ja sealt jäl­le
juhitavalt maanduda. Ameerik-lase^
nimetavad seda „shuttle'V
ehk süstik. See võtab meeskonna
peale koos tehnikjute ja teadlaste­ga.
See võib õhuruumis manööver­dada,
õhuruumi vaatluskehasid
paigutada, neid sealt vajadusel ära
tuua ja parandada. Viimane „Shutt-le*'
eksperimelriteeris laserikiirte
juhtimisega, mis ongi üks arvata­vaid
kaitserelvi missilite vastu.
Laserikiir juhiti Havai saarelt
ruudus olevale peeglile, mis saatis
kiire tagasi maale nähtava selguse­ga.
See näitas, kuidas laser on ope­reeritav.
Tuleviku lasersaatejaam
asuks maal, kust saadetakse kiir
orbiidis olevale statsionaarsele sa­telliidile,
mis suunaks selle kiire
(arvatavasti automaatselt) sisse-jendavale
tuumamissilile ja hävi­taks
sells. Reagani projekti hin­naks
on arvestatud 26 miljardit dol­larit.
Nõukogude Liit silmnähtavalt
^kardab nii USA tehnilisi võimeid
kui ka majanduslikku jõudu selle
programmi teostamiseks. Sest
Moskva on suunanud oma jõud
tuumarelvade ehitamisele, misen
üles seatud ja valmis Ida-Euroopa
maadel, allveelaevadel meredel ja
lennukitel õhus. On teada, et Nõu­kogude
Liit ise' teostab katsetusi
laseritega, kuigi pole teada, kiai
kaugele on sel alal jõutud.
kui nüüd USA suudab teostada
oma kaitsesüsteemi õhuruumis,
siis muutub Nõukogude Liidu rel­vastuse
arsenal vanarauaks, samu­ti
nagu teistel aatomimaadel, kaasa
arvatud ka USA. Maailmen elanud
aaton^terrori tasakaalu all nüüd
juba nelikümmend aastat. USA ise
oli aatomipommi looja ja isa ning
esimene kasutaja. Seega lasuks na­gu
kohustus USA-1 tuumarelva ka-sutukstegemisel
ja kui see õnnes-tu[(
6 strateegilise kaitse algatuse
kdudu, on USA oma ajaloolise mis­siooni
täitnud.
Onolukord kuidas silmapilgul ka
on, on strateegilise kaitse algatus-programmi
teoslamine veel kaugel
tähtede taga ja inimkonnal peab
olema tugevat kannjatust, kuid eriti
lootust, et olemasolevad tuumarel­vad
enne rääkima ei hakka. Seepä­rast
ongi oluline, et nii Moskvast
kui Washingtonist kostaksid seni­sest
sõbralikumad hääled ja aru­saamad,
et tuumarelvad tulevad
likvideerida kasuks kogu inimkon­nale.
See nõue käib ka nende ini­meste
kohta, kes läänepoolsetes
ühiskondades teevad ässitustööd
strateegilise kaitse algatusele. On
täiesti vale seda programmi nime­tada
sõjaks tähtede vallas, sest
HELSINGI (M.E.)--Tõepäraste ning armastust vene keele vastu
andmete saamine okupeeritud Ees-• ,,nõukogude rahvaste sõpruse ja
tist hüvitab pidevalt soomlasi, ja vendluse keelena" peab intensiivis-ega
ametlik kommunistlik Nõuko- tama üksikasjaliku tegutsemisprog-gude
propaganda seda takistada rammiga,
saa. Üheks viimaseks taoliseks näi­teks
osutub kirjastus Alea poolt VENEKEE:LSED VÄITEKIRJAD
äsja soome keeles avaldatud Sirje \,.. „./, . . .
Sinilinnu (pseudonüüm) raamat . ^^^^^^^
«Mõningatest rahvuspoliitika as- Jadpeab praegu vene keeles kirjuta-pektidest",
soome nimega „Viro ja ma. ^Venekeele kasutamist soodus-
Venäjä. Huomioita Neuvostoliiton ^f" ^] tohutu puudus ladina tähte-kansallisuuspolitiikasta
Virossa ^esü aja-leheteadete
jargi importeenti 1980. a.
1975 sellist masinat, järgmisel aastal
700. Mainitagu võrdluseks, et Soome
importeeriti välismaadest aastal
1981 üle 54.000 kirjutusmasinat! '
Tuntud huvi Soome tv-saadete
vastu peetakse johtuvat sellest, et
Eesti tv-]aamad saadavad ööpäevas
üle 35 tunni programme, millest siis­ki
eesti keeles vaid ainult kuus tundi.
automaatselt. Õigus võib püsida ka,
kui seda momendil ei saa faktiliselt
teostada. Kukutatud vägivald aga, ja
tema ebaseaduslikud toimingud, ei
jää püsima pärast kukutamist.
Maailma korraldus seisab õiguse,
mitte vägivalla alusel.
See põhimõte tuleb rakendamisele
ka 1940/41. aasta sündmustele. Kui
seaduste alusel. Niisiis, kas seda
ametlikult tunnistati või mitte, oH
Eesti Vabariik siis ikkagi okupat­siooni
olukorras, aga mitte kadunud.
Muidugi polnud olukord igati roo­siline.
Okupatsioonivõim haaras
maa tugevasti .oma võimusesse ja
asus seda dirigeerima oma asutuste
ja ka Saksa välisministeeriumi poolt
1940-1984".
Umbes poolel leheküljel iseloo­mustas
Sinilinnu teost Seppo Zetter-berg,
kes töötab Ida-Euroopa ajaloo
dotsendina Helsingi ülikoolis ja kellel
mõne aasta eest ilmunud düktori-väitekiri
kandis pealkirja,,Suomen ja
Viron poliittiset suhteet 1 9 1 7 - 1 9 1 9 "
(Soome ja Eesti poliitilised suhted
1 9 1 7 - 1 9 1 9 ) . Seega saab Zetterbergi
sõda oli liikunud meie maale, likvi- löödud omavalitsuseks nimetatud
deerus seal nõukogude vägivallaga asutuse kaudu. (Seda viimast aga ei
peetav võimukorraldus. Nii seda toe- tohi siiski alla hinnata puhvrina ko-tav
Nõukogude füüsiline võim kui ka haliku võimu ja saksa võimu vahel),
selle teostajadki lahkusid Eestist jä. Mida enam nüüd sõjaõnn kadus, se-kadusid.
Seda asjaolu ei sega ega da kaugemale nihkusid sakslaste tu-muuda
põhjused, miks see nii sündis, levikuplaanid Ja kõneldi isegi Eesti
Fakt on, et Nõukogude Liidu eba- iseseisvuse taastamisest, kuigi seda
seaduslik viibimine ning võimuteos-{ oleks tulnud nimetada Eesti Vabarii-tus
Eestis lõppes ja automaatselt gile tema valitsemise tagasiandmi-taastus
endine seaduslik ning õigus-' seks.
lik seisund; see on iseseisev Eesti Eelnevast peaks kokkuvõttes ole-
Kuigi Nõukogude ametivõimud on
pidada ka eesti küsimuste spetsialis- püüdnud raskendada eesti rahvus-üks.
Vabariik, nagu ta õiguslikult püsib
seniseni.
Kui — mõnes paigas alles paari
päeva pärast — algas saksa vägede
okupatsioon, siis ei avalda see asja­olu
mingit mõju eelnenule. Lahku­nud
kommunistlikust võimust jäi
maha Eesti Vabariik, mida hakkas
edaspidi valitsema teine okupant —
Saksamaa. Ei ole ka oluline, kuidas
vaatas Eesti maale tookordne natsist-ik
Saksamaa. Kui too võim luges end
kommunistliku võimu ja viimase
Seppo Zetterberg kirjutab: Pseu­donüümi
Sirje Sinilinnu nime. all
rühm Eesti tulevikust huvitatuid isi­kuid
on valinud oma teose punaseks
lõngaks eestlaste ja eestluse posit-r
siooni Teise maailmasõja järgses
Nõukogude Eestis. Teema on aja­kohane
ning tähtis.
VENESTAMINE
likke harrastusi, on siiski üle saja-
j'a^tkfu dfa.' T^allilnn*a tä'na?vat'e "mmPes.°d °.^"[^ ^^ra^h^v.a^lt^ ^rö övitud varade p^ä ri-aga
on rohkesti muudetud.
Venestamisel on abiks ka
õiguslikest kaalutlusist. Pealegi pol­nud
neil kaalutlusil ka mingit toimet,
sest need hõlmasid vaid Saksamaa,
aga mitte rahvusvahelist õiguskorda
eesti
noorukite kaheaastane sõjaväetee­nistus
venekeelses armees kaugel
oma kodust, samuti nagu^ 120 000- tunnustust. Pealegi tunnistati teo­line
Nõukogude armee pidev vubi- ^^^^^^ g^j^^^ .^^
mine Eestis. Nagu Sinilinnu kaart
näitab, asub Eestis seitse raketibaasi
ja 22 lennubaasi.
ma selgunud, et Eesti Vabariik ei
kadunud omas juriidilises olemuses
ei vene ega saksa okupatsiooni ajal.
Tema kadumist pole rahvusvahelises
ulatuses aktsepteeritud, vaid vastu­pidi
— kinnitatud tema püsimist.
Sellest aga järgneb, et kui Nõuko­gude
Liidu väed 1944. aastal uuesti
tungisid Eesti pinnale, siispolnud see
pind amtougi mitte enam nende nõu­kogude
pind, mida nad kord valit­sesid,
vaid oli tegemist uue sisse­tungiga
Eesti Vabariigi territooriu­mile.
Nende toonane vägivallavalit-sus
oli kadunud ja tühistunud ega
saadud seda enam jätkata.
Kindel on, et ükski vägivald ei oma
õigust nagu mitte enne, nii ka mitte
hiljem. Vägivald kui ebaõigus ei oma
pigusjärglust. Sellele võib järgneda
vaid uus vägivald.
Aastal 1934 oli Eesti rahvaarvuks
umbes 1.126.00Ö. Eestlasi oli elanik-
Kuidas eestlased sellesse suhtu-
. vad? Kas vastupanu e^sineb? Teise
konnast 993 000 ehk 88 protsenti, maailmasõja järgsetel aastatel, arva-
Aastal 1979 oh Nõukogude Eesti rah- javasti kuni aastani 1957, oli Eesti
vaarvuks 1.464.000, kellest eestlasi .^gtsades nõukogude võimu vastu
oh 948,000 ehk 65 protsenti. Isegi võitlevaid „metsaveridi" kõige roh-eestlaste
absoluutne arv vabariigis j^g^^^ü^g^^it^ isegi 15.000. Põllu-on
seega snsjjoole aastasaja jooksul kollektiviseerimine ras-kahanenud.
Suurim osa N Eesti mit- kendas nende tegutsemist märgata-te-
eestlastest on venelased., ^^^^
Millest selline areng siis tuleb?
Sinilind viitab suurtele pagulaslaine- pj^Q,j.ggrj.|P
tele, mil eestlasi siirdus Teise maail"
masõja jalust läände ning viidi Nõu° Hilisematest protestidest kõige
kogude võimu algaastail Eestist N. suuremaks peetakse Tallinnas ja mu­jalgi
Eestis oktoobris 1980 juhtunud
tuhandete noorte meeleavaldust, mis
karmilt maha suruti. Ametivõimude
tegevuse vastu on protesteerinud 40
kultuuritegelast alates Jaan Kaplins­kist,
Paul-Eerik Rummost ja Arvo
Valtonist kuni Juhan Viidinguni,
ning nende lahtine kiri levis ka Lään­de.
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
Maui 220 miili
shuttle" külge k .9J
äbi atmosfääri
nnitatud 8 tolli
Liidu siseosadesse küüditatutena.
• Venelaste arvu tõusmine ühenda­takse
esmajoones N. Eesti indust­rialiseerimisega.
Suured, kiiresti
kasvanud Põhja-Eesti töökeskused
on oma rahvastikult tunduvalt ve-nestunud.
Tallinnas on eestlasi um­bes
pooled, Kohtla-Järvel on 26, Nar­vas
5 Ja Sillamäel vaid 4 protsenti.
SOODSAD LAENUD KAASMAALASTELE
InformatSBOoriiks helistage
465-4659
•\
Samuti eesti kodanikuõiguse eest
Rahvastiku muutumisest tekkinud võitlejaid, eesotsas Jüri Kuke ja Mart
probleeme vaatleb Sinilind mitmest Niklusega ning nende tagakiusamist
vinklist. Sotsiaalsetest küsimustest käsitletakse raamatus võrdlemisi
pole väikese tähtsusega, et venelasi põhjalikult,
soositakse mitmete põhitarviduste Arvestades olukordi võib soome ja
rahuldamisel. Kirjutajad ütlevad, et eesti kontakte kullaltki elavateks pi-eesti
rahva elutingimused halvene-, dada. Geograafiliselt on Eesti lähe-
4iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii)iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiniiniiim
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuva))ad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital KanadaV
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-ilmunud
28-leheküljelisel broshüü
ril, mis käsitab kommunistlike rez-hiimide
mõrvarlikku kuritegevust
vad pidevalt, ja et arengu jätkudes dal, sest Helsingist Tallinna pole pi- .Balti riikides, Ukrainas, Poolas, Ida-samä
rada, eestlased on ohus jääda kemtee kui Helsingist Riihimäkisse. Saksamaal ja mujal. Broshüüri auto-vähemusse
oma kodumaal enne sa- poliitiline vahemaa on aga riikide ^[^^ S. Astons ja trükis välja antud
jandi lõppu. vahel mitmekordselt pikem. On tüü- Prelude Publications-nimelise kir-
Teiseks arengu registreerivaks piline, et reageerime innukalt kau- jastuse poolt Torontos,
mõõtjaks on keel. Eesti igapäevse gelt tulevatesse teadetesse rahvusli-elu
vallutab Vene keel üha enam. kust rõhumisest. Seevastu Eestist
Kirjutajad avaldavad Eesti kommu" kergesti vaikime. Kas Eesti asub ris-nistliku
partei keskkomitee poolt kantselt lähedal?
detsembris 1978. a. tehtud otsuse, Sinilinnu askeetlik ja karm raamat
Karistamata
kommunistlikud
kuritööd süüdistavad
,,Kommunism — karistamata kuri­tegevus"
(Communism — The Unpu-nished
Crime") on pealkirjaks äsja miseks.- - Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ6
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiimmfniitiiniiiiiHitiiiiiniiiimmffliiiiiiiiiii
Heal paberil trükitud suurekausta-line
väljaanne sisaldab peamiselt
suuremõõdulist fotosid kommunisti­de
veretöödest Lätis, Eestis ja Leedus
alates 15. JU U ü i T SA.
mis ~ kuigi on rangelt kaitstud sala- annab soomlastele rohkesti põhjusi 1^ teistes kommunistlike rezhiimide
dus, on ka Läände levinud. Selle mõtlemisele. Seda on hea enne Tal- all kannatavais maades. Tekstis on
„venestamisprogrammi" järgi peab ünna-sõitu lugeda — ja jätta siis ko-partei
mitmekülgselt rõhutama vene ju!", lõpetab Seppo Zetterberg oma
.keele tähtsust „nõukogude ühiskon- analüüsi,ajalehes ..Helsingin Sano-nasotsiaal-
poliitilisesühendamises" mat".
nööridest küüditamiste läbiviimi­seks.
,
Trükise lõpus on artikkel ..Bring-ing
the criminals to justice", milles
käsitatakse praegu mõnes riigis esi­nevat
nõiajahti 11 Maailmasõja oleta­tavate
sõjakurjategijate otsimiseks
läänemaailmas, kuna samal ajal
kommunistide toored kuritööd on
jäänud karistamata. Teose viimaseks
illustratsiooniks on suur kaart Nõu-peale
piltide seletuste -kokkuvõtlik loogude Liidu orjatöölaagritest Balti
das $1.00, mujal S3.00. Hind päB^astllmumSst $29, pluss
II*
saata: „EESTLASED KAiyADÄS", c/o E. SCyiris, 2
Jocelyn Cres.j Don IViills, Ont. M3B 1A2/või teSlida Toronto
Eosti fVlaJas EKU büroos Priit AruvaBBalt või Abistamiskomiteo
kauplusest. © Tshekid kirjutada KAJADA EESTLASTE AJA-OVER
50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Müük ja rentimine
Äris 291.50S4
Kodus 423-5716
j 5000 Sheppard Ave. E., Scarbõrough, Ont. MIS 4L9
kirjutis „Balti riigid — näidis kom­munismist
tegevuses". See annab
kokkuvõtliku lühiülevaate vägivalla
abil järgnenud veretöödest aastail
1940/41.
Teos algab pildiga Stalini ja Rib-bentropi
käesurvest Molotõv-Rib-bentropi
pakti allakirjutamisel
Moskvas. Edasi tuuakse broshüüris
arvukalt fotosid kommunistide vere­töödest
Eestis, nende seas fotod mas­simõrvadest
Rakveres, Tartus ja Ku­ressaares,
rohkem fotosid Lätist ja
Lätis mõrvatud silmapaistvaist isi­kuist.
On toodud fotokoopia ka kuri­kuulsa
NKVD kindral Serovi juht-merest
kuni Vaikse ookeanini ja
nende orjatöölaagrite kontsentrat­siooni
70-s suuremas asukohas.
Kommunismi terroristlikku tege­vust
iseloomustava trükise fotode
jälgimine nõuab vaatajalt tugevat
närvi piltidel näidatud julmuse pä­rast.
Kuid esitatud fotomaterjaliga
tutvumine oleks eriti soovitav neile
läänlasile, kes ei taha kuulda kom­munistlike
rezhiimide kuritegudest.
„Communism — The Unpunished
Crime" on saadaval „Meie Elu" tali­tusest
($4.-) ja seda saab tellida kir­jastuselt
aadressil: Prelude Publica-tions,/
P.O. Box 273, Station „A",
Islington, Ont. M9A 4X2.
Ml^eie EI
Nii vall
juunil, 19lJ
Koldetare
tare kevadj
tuslähe all
samal aast
vihusaun |
sügisel lasi
va Paugudj
liplats/tanf
kõlakojagi|
7. juulil
tekodu jälil
30-ndaks
SeodriorI
koduga ai}
selt kasval
teine paloi
noortele kf
algas Laul
Laupäevi
tel 1956, 1!
oru Vabad
Esiklav-asti
Feliks Kool
uuk^p(nmi|
ma p iie va
väljaku ii iili
vabaduse ([
Küsimusi
vad rist, a
Ioonist pill
vanduja y i i
nieid ÜIUMK
gus, puht ui
ürgne kau
edasiviiv j i|
21 aastal
teises servii
meie sõja)
Kaks terasf
meie ürgvaj
on jiiiidvusi
Valeri nimd
kol.ltn. Ilai
Mait la ja a|
Mälestussa
logi Vello 1
AinulaadI
rioru kujuiu
duks on
Kahvusteali
teatris, kusjl
on 11), vahu(i
juubel, l l l e i
avamine Sn
Söödor'i \)i
mardiga" Ifj
se külalisplJ
sinud tänast
Lydia V(j
õhtune ,,K(
vastuseks S|
kunsii mivnj
Meie lava^
kaasa inäii)
dis.
Pühapäev
vis Seedrioii
päeva jook sl
ja arhitekt if
1. Nõudu
komiteelt (1
Commitiqc)
toks loodul
Task Forci;)!
aru anda k(|
dile kiriku
2. Paludal
LuleriuBU KJ
kui nõukogil
terliku Mnaj
nada Kiriki
Kirikule
(WCC)i»t«>l
sioonidega,[
likku abi kd
le Balli riiki
kindla la hell
nende olukj
lud, või kai
ristiusu vati
nõudmisel,
m»d on snal
nalional", lj
või Eesli, L
nisatsioonic
3. Pööratal
õpetaja Hai
lisc ja pre(J
kase raskelj
ses orilistei
või vanglnttl
HARRI MO
Lisaks
jagati igale d
te ja faktidiijl
ne osa Iriiki.^
jelisest tõlk(^
kõik 01 jiaii^
sest, milln a!
eksisteeViniaj
lisatud konu
duse säte p
lised on kitsi
Sealt selgub,]
õigusi, nii oi
okupeeritud
Eestlaste i|
guduse õpet;
• lus ja tema
jeldus üliesl
mille on tõi
Vancouverisj
õp. Mõtsn;