1985-07-03-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
>aa Library O f Cam-*
Nr. 27 (1844) 1985
Second Class Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 3. JUULIL - THÜRSDAY, JULY 3
yiii l i l l Tnr" ' * ° " " ^ ~ n T n
XXXVI aastakäik
Üle 700
Lääneraniiikii
Eesti Päevadel
PORTLAND („Meie elu" kaastööliselt)
~ Lääneranniku Eesti
Päevad avati esmaspäeval 1. juulil
leinameeleolus, kuna laupäeval
suri üks korraldajaid, Olev Merilo, #
keda mälestati avaaktusel. Pidustustel
oli registeritud üle 700 osavõtja,
neist 165 Kanadast. Meriott
avamisele hotelli kogunes umhes
600,neist sada koorilaujat. Aktusekõne
pidas dr. Thomas Palm. ^
Avamispäeva õhtupoolikul algusega
kell 4 peeti kontsert-jumala-teenistus,
umbes 300-le. Vaimulikest
võtsid osa piiskop K. Raudsepp
ja veel Kanadast õp. T. Vaga ja , .
ülempreester E. Ruus. Kl. 6 õ. toi- . '
mus solistide kontsert üle 400 kuu- |>VXA{
lajale. Esinesid viiulikunstnik R.
Holm Ülo Valdma klaverisaatel,
50 aktusel. S.. 'reem
laulusolist Mati Riivald ja klaveri- * , ^ ,<
kunstnik Rein Vaga. •
Õhtul toimus Sõduriõhtu ligi 500 „ , , ^ . ..... . ^ J • i T S T - J » ,
osavõtjaga. Ilmad olid ilusad ja tei- a^Peal^onsul Ilmar Hemsoo suutab Seednorul Võidutule.
sipäevaks lubati sooja 90 kraadi. ^^0^° " Preem
5.
.1
Laupäeval kogunes Seedriorule ligi 1500 külalist tähistamaks Seedrioru 30: sünnipäeva. Šeedriom
„vanad sõbrad" nurisesid puuduliku reklaami üle, külalisi võinuks hulgaliselt rohkem olla. „Ilmataat" oH
"seedriorule ka seekord armuline, nii nagu ta on seda peagu alati olnud. Tibas vaid üksikuid piisku ning
neidki alles aktuse lõppedes, kuigi ähvardavalt tumedaid pilvi sõudis peakohal
PIDULIK KONTSERTAKTUS
Seedrioru Suvihari on alati koosnenud
kahest osast.Pealelõunal, tavaliselt
kella nelja paiku, toimub aktus
ausambäesiselväljdkul ning pimeduse
saabudes.toimub teatri-, või
mõni muu lavastus, vabaõhuteatri
maa-{
Aktus algas Seedrioru lipu piduliku
sissetbomisega ühe noore Seedrioru
kasvandiku poolt,' kes selle asetas
lipualusele kõnepuldi, kõrval.
Oma avasõnas Augusthurs märkis,
et kommunismi vastu võitlevad rahvusgrupid
on paguluses elades ikka
otsinud pinda, kust oleks võimalik
jätkata võitlust kommunismi katku
vastu. Üheks selliseks võitluspin-naks
on Seedrioru, kust ammutame
võitlusjõudu iga-aastaste Suviharja
pidustuste kaudu. Nii nagu Vabas
Eestis kool ja sõjaväeteenistus kasvatasid
meie noortesse vankumatu
isamäa-armastuse, nii on nüüd väljaspool
kodumaad organisatsioon
nagu Seedrioru samalaadselt vajalik
meie noorte rahvustunde kasvatamisel,
tiivustades meidUõitlema meie
kalli kodumaa vabastamiseks võõra
orjastava ikke alt.
Järgnes, Kana'da hümn laulduna
bariton Avo Kittask'i poolt Asta
Ballstadfi klaverisaatel.
I Teadustaja, endine Seedrioru kasvandik
Leena Kimsto» selgitas eesti
ja inglise keeles järgneva tseremoonia,
Võidutule süütamise tähendust,
inillele põhjalikuma selgituse lisas
veel August Jurs.'
rahva õigus ja vabadus saaksid jälle
kord taastatud. -
Mõnede poolt püütakse meie võit-lejäld-
siduda natsi-Saksamaa kuritegudega,
kuid me teame, et eesti võitlejal
ei olnud midagi tegemist natsi
ideoloogiaga, kuna meie võitlesime
oma eluõiguse eest. Olgu see tuli
austuseks meie võitlejaile. Näidaku
see leek siin vabal Seedriorul tulevase
homse poole, tulevase eesti rahva
ülestõusu poole!" . -
VAIMULIK TALITUS
Vaimuliku talituse pidas õp. Ema-nuel
Lepik, kes tuletas meelde, et
äsja lõppes Monrtrealis korraldatud
inimõiguste konverents tagajärjetult.
,,Sellised konverentsid on aga siiski
tarvilikud. Esiteks neii^e, kes kipuvad
unustama, mis on õieti inimõigused
ja kelle poolt neid rikutakse.
Teiseks on need märgiks raudkardi-na
taha suletud rahvastele, et neid
pole mitte unustatud. Kolmandaks.
"paljastuvad neil konverentsidel kommunistlikud,
valed.
Meie.peame õiguse eest seisma ja
seda õpetama. Oleme tänulikud neile
naistele ja meestele-, kes rajasid selle
suurepärase Seedrioru.
Meie palume, et.Issand ise hoiaks
seda vaimu, et see kanduks edasi
noortele ja.tugevatele õlgadele, kes
kannaksid edasi seda vabadusevai-mu,
mis siit on hõõgunud 30 aasta
jooksul. Meie lootusi kinnitagu see
<ihdel veendumus, et kord saabub
meie kannatavale kodumaale ja tema
rahvale õiglane vabanemise tund.
Andku selleks Jumal ise oma õiguse-
Võidutule kohalet(]ojaiks oli Hamiltoni
ja Toronto Eesti Võitlejate
Ühingute auvalve hr. Voode juhatusel
ja' võidutõrviku süütajaks meie
aupeakonsul Ilmar Heinsoo.
Võidutule süütamise järel lausus
Ilmar Heinsoo oma sõnavõtus:
Süüdates seda eesti rahva traditsioonilist
võidutuld siin looduskaunis
Seedriorus vabade eestlaste vabal
pinnal tulvavad meie meeli tuled, mis
kord süttisid üle me vaba kodumaa.
Tuletagu see leek meile meelde
Eesti Väbariilci ja tema õitsengut ja
ka kaotus.!, mida meie rahvas on
kandnud. Tuletagu see leek meile
meelde neid tohutult suuri kaotusi,
mida oleme kandnud oma vabaduse
hoidmisel ja kaitsmisel.
Tuletagu see leek meelde, et meie
vabade eestlastena oleme kohustatud
jätkama seda võitlust, et eesti
Bariton.Avo Kitlask lauilab Seedriorul , klaveril saadab Asta Ballstadt
Foto - S. Preem
viimesed reisijad,
vabanesid
üheksa päeva pärast USA lennu°
ki hõivamist Ateena lennuväljal,
Vabastati viimased reisijad Beirutis
ja saadeti Damaskuse kaudu
Saksamaale, kus nende tervislik
olukord kontrolliti ja siis Ameerikasse
teele saadeti.
Lennuki hõivajad, Liibanoni terroristlikud
Shiite muslemid nõudsid
pantvangiks võetud reisijate vabastamiseks
770 muslemi vabastamist
Iisraeli valitsuse poolt. Iisrael
sellele nõudmisele ei alistunud.
Samuti ei teinud seda USA valitsus
ja president Reagan ähvardas võtta
kasutamisele surveabinõud, kui
viimaseid reisijaid, 39 ameerika
kodanikku ei vabastata.
le kinnitust ja meie lootustele ja palvetele
kordaminekut."
LANGENUTE MÄLESTAMINE
Järgnes Eesti vabaduse eest langenute
mälestamine pärjapanekuga
ausambale kahe tillukese lapse ja
kahe endise võitleja poolt, mille kestel
Leena Kimsto deklameeris Marie
Under'i„Mälestus ja tõotus" ja mille
järel Aino Tera, Hilda Sepp ja Õie
Saar laulsid Olaf Kopvillem'i klaverisaatel
„Laul langenutele".
AKTUSEKÕNE
Aktusekõne pidas Seedrioru asutaja
ning auliige Harry Pärkma, andes
võrdlemisi põhjaliku ülevaate
Seedrioru ajaloost — asutamisest tänaseni.
-
Seedrioru maa-ala, 62 ja pool aakrit
inimeste poolt hüljatud maatükk,
navastati" pühapäeval, 22. mail 1955. a.
Arnold Voltre' ja lürijuurandlpooh.
Juhatuseta Suvekodu Toimkonna
asemel loodi juunis 1955.a. iseseisev
organisatsioon — ..Sihtasutus", mille
ajutise juhatuse moodustasid Arnold
Voltre [esimees), Jaak Viiklaid
(abiesimees), Harry Pärkma (sekretär)
ja Endel Arro (laekur). Ostuhinnaks
oli kohemakstav $7 900 ning
ostuleping kannab 3. okt. 1955 kuupäeva.
Mittekasutaotleva Sihtasutuse
ametlikuks nimeks sai The Estonian
Summer Camp, Incning esimese
juhatuse moodustasid dr. Voldemar
Tammemägi (esimees), Arnold
Voltre (abiesimees), Harry Pärkma
(sekretär) ja Endel Arro (laekur),
Kõik Seedrioru ehitustööd ja korrashoid
on toimunud peamiselt talgute
korras — tasuta. Juhatuse poolt
otsutati siiski igale ..organiseeritud
^ÖQst" osavõtjale anda tasuks suvekodu
osatähti, arvestades i tqötund
on 50 d:, milline ..palganorm" on
püsinud tänaseni.
(Järg. Lk. 3)
Luteri Kiriku
anu olukorrale
alti riikides
!
Resolutsioon konverentsil
eesti vaimulike algatusel
Ida-Kanada Sinofli konverentsil Waterloos selgitati kristlaste olukorda
okupeeritud Eestis, Lätis ja Leedus ja võeti vastu resolutsioon
paluda Kanada Evangeeliumi Luteriusu Kirikul anda abi kogudustele
ja vaimulikele, osutades erilist tähelepanu tagakiusatuile.
Ajaloolisest konverentsist võtsid
eestlastest osa praost Andres Taul,
abipraost Heino Laaneots, õpetajad
Tõnis Nõmmik, Udo Petersoo, Elmar
Pähn, Edgar Heinsoo, Helmut Saabas,
Peeter Vanker ja delegaat Peeter
Möldre.
,,Üheks elevust tekitavaks kõrgpunktiks
21. juunil oli tunniajaline
ettekanne ja arutlus okupeeritud Balti
riikides asuvate kirikute, koguduste
ja õpetajate tõelisest olukorrast
kommunistliku režiimi all. Rohkem
kui 400 osavõtjat konverentsil, esindades
üle 200 Kanada koguduse liik-meskondi,
kuulas huvi ja hämmastusega
kirikute olukorrast Balti riikides.
Varem informatsioon, mis
..ametlikest allikatest" nendeni on
jõudnud, paistab olema poolik ja
sealset olukorda leevendav.
OLUKORD BALTI RIIKIDES
Ettekande konverentsi päevakorra
punkti all ,,Okupeeritud Eesti, Läti
ja Leedu kristlaste,kohtlemine", avas
Toronto Vand-Andrese koguduse
õpetaja Udo Petersoo, kes tutvustas
• bahlasi ja Balti rükide okupeerimist
Nõuk. Vene poolt 1944. aastal ja rõhutas,
et Kanada, Ameerika Ühendriigid
ja enamik läänemaailma riike
ei ole tunnustani|ä Baltikumi okupeerimist
legaalsett. Ta lisas, et põ-genenult
oma kodumaadelt, üle 7000
baltlase moodustavad 11 kogudust
Ida-Kanada Sinodis.
Edasi kirjeldas õp. Petersoo okupeeritud
Luteri Kiriku olukorda Balti
riikides, kus' faktid juhtudest ja statistika
tõendavad ülimat Kiriku tagakiusamist,
mis on kommunistliku,
partei üks peamisi eesmärke. Ta l i sas,
et kirikuga seotud isikud kaotavad
kõrgema hariduse ja tööhüvitus-te
võimalused. Statistilisi andmeid
andis ta okupeeritud Eesti andmestikust,
kuid nentis, et need kehtivad
kõigi kolme Balti riigi (cohta.
Öma sissejuhatuse lõpul õp. Petersoo
tõi ette, et vastavalt Helsingi
julgeolekukonverentsi kokkuleppele.
Soome esindaja Euroopa Luterli -
ke Kirikute konverentsil õp. Jaakko
Elenius Tallinnas 1980 aastal, oma
ettekandes on kutsunud üles kõiki
Luteri Kirikuid maailmas jälgima
maid, kes kirjutasid alla Helsingi
OP. UDO PETERSOO
lõpp-resolutsioonidele inimõiguste
osas ja neilt nõudma seal esitatud
põhimõtete täitmist.
Järgmise osa ettekandest Balti riikide
kohta täitis läti päritoluga baptisti
õpetaja 0. Bruvers, kes usu ja
inimõiguste alal töötas Lätis, koos
oma kahe vennaga, ja kes vangistati
seal oma tegevuse pärast. Hiljem ta
vabastati ja saadeti koos perekonnaga
Lätist välja.
Ta kirjeldas oma kogemuste pinnal,
tunnistajana kirikute ja kristlaste tagakiusamist.
Samuti andis ta ülevaate
ülekuulamise meetoditest ja oma
kogemustest KGB vanglas. Õp. Bru-versi
ettekanne andis usutava aga ka-masendava
pildi sealsest reaalsusest.
RESOLUTSIOON
Lõpuks esitas Toronto Vana-An-drese
läti kogi^duse õpetaja, Juris Ca-litis,
resolutsiooni, mis soovib Kanada
Luteriliku Kiriku abi ja panust
olukorr^ parandamiseks Balti riikides.
Resolutsioon võeti vastu ühel
Ida-Kanada Sinod (LCA) soovib
kindlasti, et uue Ida-Sinodi (Evan-gelical
Lutheran Church in Cana-da)
nõukogu võtaks ette kõik, mis
võimalik, et toetada ja kaitsta kristlasi
Eestis, Lätis ja Leedus järjekindlalt
järgmiselt:
(Järg lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 3, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-07-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850703 |
Description
| Title | 1985-07-03-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
>aa Library O f Cam-*
Nr. 27 (1844) 1985
Second Class Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 3. JUULIL - THÜRSDAY, JULY 3
yiii l i l l Tnr" ' * ° " " ^ ~ n T n
XXXVI aastakäik
Üle 700
Lääneraniiikii
Eesti Päevadel
PORTLAND („Meie elu" kaastööliselt)
~ Lääneranniku Eesti
Päevad avati esmaspäeval 1. juulil
leinameeleolus, kuna laupäeval
suri üks korraldajaid, Olev Merilo, #
keda mälestati avaaktusel. Pidustustel
oli registeritud üle 700 osavõtja,
neist 165 Kanadast. Meriott
avamisele hotelli kogunes umhes
600,neist sada koorilaujat. Aktusekõne
pidas dr. Thomas Palm. ^
Avamispäeva õhtupoolikul algusega
kell 4 peeti kontsert-jumala-teenistus,
umbes 300-le. Vaimulikest
võtsid osa piiskop K. Raudsepp
ja veel Kanadast õp. T. Vaga ja , .
ülempreester E. Ruus. Kl. 6 õ. toi- . '
mus solistide kontsert üle 400 kuu- |>VXA{
lajale. Esinesid viiulikunstnik R.
Holm Ülo Valdma klaverisaatel,
50 aktusel. S.. 'reem
laulusolist Mati Riivald ja klaveri- * , ^ ,<
kunstnik Rein Vaga. •
Õhtul toimus Sõduriõhtu ligi 500 „ , , ^ . ..... . ^ J • i T S T - J » ,
osavõtjaga. Ilmad olid ilusad ja tei- a^Peal^onsul Ilmar Hemsoo suutab Seednorul Võidutule.
sipäevaks lubati sooja 90 kraadi. ^^0^° " Preem
5.
.1
Laupäeval kogunes Seedriorule ligi 1500 külalist tähistamaks Seedrioru 30: sünnipäeva. Šeedriom
„vanad sõbrad" nurisesid puuduliku reklaami üle, külalisi võinuks hulgaliselt rohkem olla. „Ilmataat" oH
"seedriorule ka seekord armuline, nii nagu ta on seda peagu alati olnud. Tibas vaid üksikuid piisku ning
neidki alles aktuse lõppedes, kuigi ähvardavalt tumedaid pilvi sõudis peakohal
PIDULIK KONTSERTAKTUS
Seedrioru Suvihari on alati koosnenud
kahest osast.Pealelõunal, tavaliselt
kella nelja paiku, toimub aktus
ausambäesiselväljdkul ning pimeduse
saabudes.toimub teatri-, või
mõni muu lavastus, vabaõhuteatri
maa-{
Aktus algas Seedrioru lipu piduliku
sissetbomisega ühe noore Seedrioru
kasvandiku poolt,' kes selle asetas
lipualusele kõnepuldi, kõrval.
Oma avasõnas Augusthurs märkis,
et kommunismi vastu võitlevad rahvusgrupid
on paguluses elades ikka
otsinud pinda, kust oleks võimalik
jätkata võitlust kommunismi katku
vastu. Üheks selliseks võitluspin-naks
on Seedrioru, kust ammutame
võitlusjõudu iga-aastaste Suviharja
pidustuste kaudu. Nii nagu Vabas
Eestis kool ja sõjaväeteenistus kasvatasid
meie noortesse vankumatu
isamäa-armastuse, nii on nüüd väljaspool
kodumaad organisatsioon
nagu Seedrioru samalaadselt vajalik
meie noorte rahvustunde kasvatamisel,
tiivustades meidUõitlema meie
kalli kodumaa vabastamiseks võõra
orjastava ikke alt.
Järgnes, Kana'da hümn laulduna
bariton Avo Kittask'i poolt Asta
Ballstadfi klaverisaatel.
I Teadustaja, endine Seedrioru kasvandik
Leena Kimsto» selgitas eesti
ja inglise keeles järgneva tseremoonia,
Võidutule süütamise tähendust,
inillele põhjalikuma selgituse lisas
veel August Jurs.'
rahva õigus ja vabadus saaksid jälle
kord taastatud. -
Mõnede poolt püütakse meie võit-lejäld-
siduda natsi-Saksamaa kuritegudega,
kuid me teame, et eesti võitlejal
ei olnud midagi tegemist natsi
ideoloogiaga, kuna meie võitlesime
oma eluõiguse eest. Olgu see tuli
austuseks meie võitlejaile. Näidaku
see leek siin vabal Seedriorul tulevase
homse poole, tulevase eesti rahva
ülestõusu poole!" . -
VAIMULIK TALITUS
Vaimuliku talituse pidas õp. Ema-nuel
Lepik, kes tuletas meelde, et
äsja lõppes Monrtrealis korraldatud
inimõiguste konverents tagajärjetult.
,,Sellised konverentsid on aga siiski
tarvilikud. Esiteks neii^e, kes kipuvad
unustama, mis on õieti inimõigused
ja kelle poolt neid rikutakse.
Teiseks on need märgiks raudkardi-na
taha suletud rahvastele, et neid
pole mitte unustatud. Kolmandaks.
"paljastuvad neil konverentsidel kommunistlikud,
valed.
Meie.peame õiguse eest seisma ja
seda õpetama. Oleme tänulikud neile
naistele ja meestele-, kes rajasid selle
suurepärase Seedrioru.
Meie palume, et.Issand ise hoiaks
seda vaimu, et see kanduks edasi
noortele ja.tugevatele õlgadele, kes
kannaksid edasi seda vabadusevai-mu,
mis siit on hõõgunud 30 aasta
jooksul. Meie lootusi kinnitagu see
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-03-01
