Meie Elu = Our life, July 3, 1985

              nr.27 (1844) 198S
im
a tollekordsed toi-ihisteks.
Xphe esile tooma
nende'kahe oku-
Enamik okiipat-te
otsene vägista-
|ku iseseisvuse h ä - ;
damine nõukogu-
Ikslaste saabumine
istliku olukorra,
kord — ükskõik,
htuda edaspidi—
geid maid annek-itas
neid kui oku-
' , • •
Saksa võim —
lolla tulevikuplaa-õhijoontes
nagu
rras on ette näh-listes
lepingutes.'
Ihalikku omavalit-bariigi
omavalit­ud
uuesti tegevust
.Eesti Vabariigi
iisiiš,:. kas seda
ti või mitte, oli
:i ikkagi okupat-a
mitte kadunud,
lolukord igati roo-lonivõim
haaras
a võimusesse ja
[na oma asutuste
|nisteeriumi poolt
seks niihetktud
a viimast aga ei
ata puhvrina ko"
sa võimu vahel),
liaõnri kadus, se- '
sid sakslaste tu-ineldi
isegi Eesti
fsest, kuigi seda
Ida Eesti Vabarii-zsetagasiandmi"
cokkuvõttes ole-lesti
Vabariik ei
iilises olemuses
kupatsiooni ajal.
Irahvusvahelises
Itud, vaid vastu-
[Itta püsimist.
), et kui Nõuko-
^4, aastal uuesti
^;siis polnud see
Inarn nende nõu-jnad
kord valit-mist
uue sisse-
[ligi territooriu"
vägivallävalit- •
[lühistunud ega
Itkata.
Ivägivaldeioma
|ne, liii ka mitte
jbaõigus ei oma
võib järgneda
ito,
S T E L E
iiiiiiiiiiiiiiiniinnnnim
|i Kanadas
•pärandused ja
lumaksuvabad.
äed noortele Ja
[satsioonidel©
M Kanadas
kviitungi saa-ija,
958 Broad-
[>nt. M4]^ 2R6
lüiiiniiiiniHmiiiiiiiiitiii
iste läbiviimi-
Irtillkel ,,B^ing-lustice",.
milles
pries riigis esi-lilmasõja
oleta-kte
otsimiseks
la samal ajal.
[kuritööd on
ios^ viimaseks
lur kaart Nõu- '
llaagritest Balti
ookeanini ja
kontsentrat-
^isukohas.
|ristlikku tege-trükise
fotode
^tajalt tugevat
[d julmuse pä-
)tomaterjaliga
I soovitav neile
kuulda koiii-kuritegudest.
;
|e Unpunished
Ueie Elu'Vtali^:
iab'tellida kir-lelude
Publica-
Station HA'\
1X2. .
I
4
I:v!
„Meie Elu" nr.^7 (1844) 1985 ^ T H U R S D ^ Y , JULY3
Ligi 1500
(Algus
, Nii valmis esimene peamaja 24
juunil, 1956, Orutare kevadel 1957"
Koldetare aastal 1959 ja krnold Paii
tare kevadel 1967. Arnold Pau mäles-tustähe
all valmis ka spordiväljak
samal aastal. 1963.a. vallmis ujula ja
vihusaun — Järvätare ning -1969. a.
sügisel lasketiir sinna juurde kuulu­va
Paugutarega. 197.Ž. a. valmis pal-liplats/
tantsupõrand juurdekuuluva
kõlakojaga.
7. juulil s.a. avab Seedrioru Noor­tekodu
jällegi oma väravad, seekord
3ö-ndaks hooajaks.
Seedrioru! on mitu palet. Noorte-koduga
algas siin tegeyuä, kuid peat­selt
kasvas selle kõrvale Seedrioru
teine pale: Rahvuskultuurikodu nii
noortele kui ka vaiiadelq' ning see
algas Laulupäevadega.
Laupäevi peeti Seedriorul 5: aasta­tel
1956, 195,8, 1962 ja 1974. Seedri-,
oru Vabaõhuteater valmisj 1959.a.
Esiklavastusena toimus seal 4. juulil
Feliks Koop'i seatud laulu-, tantsu- ja
luulepõimik „Kas mäletad . . . ? " Sa­ma
päeva pärastlõunal avati laulu­väljaku
ääres mälestussammas Eesti
vabaduse eest langenuile.
Kiisimusele,,,Mida sümboliseeri­vad
rist, altarituli ja valge raudbe­toonist
puri?", vastas ausamba ka­vandaja
Vello Hubel: „Ri^t on. usk ja
meid ühendav püha lein. Tuli on val-
.gi|is, puhtus ja igavene elu. Puri on
iirgne kaugustesse ja kõrgustesse
edasiviiv jõud".
21 aastat hiljem avati lauluväljaku
teises servas teine mälestussammas
meie 'sõjasangarite mälestuseks.
Kaks terasmõõka suunatud itta —
meie ürgvaenlase vastu. Mõõkadele
on jäädvustatud nelja Rüütliristi ka­valeri
nimed: koi. Alfons Rebane,
kol.ltn. Harald Rüpalu, major Paul
Maitla ja allohv. Harald Nugiseks.
Mälestussamba kujundajaks oli jäl­legi
Vello Hubel.
Ainulaadseks „raudvaraks" Seed­rioru
kujunemisel rahvuskultuuriko-duks
on 25 aastaga saanud Eesti-
Rahvusteatri etendifsed vabaõhu­teatris,
kusjuures tänaneKosjasõit"
on.l5. vabaõhulavastus, seetõttu kah'
juubel. Ülemaailmsete Eesti Päevade
avamine Seedriorul 1972. a. Kaarel
Söödor'i poolt lavastatud ,,Miku-märdiga"
tõi Seedriorule 8000-peali-se
külalispere, mis on rekordina pü­sinud^
tänaseni. : ,
Lydia Vohu-Viksten'ile on täna-õhtune
,,Kosjasõit" kuSuendaks la­vastuseks
Seedripri^l, osalisena on ta
kaasa mänginud üheksas lavastuses.
Meie lavaveteran Edgar Kink on
kaasa mänginud kõigis 15-s näiden-
^ dis.-. ^ 1
Pühapäe^val, 5. aprillil 1964. a. hä­vis
Seedrioru peamaja kahjutiles. 90
päeva jooksul valmis aga uus peama­ja
arhitekt Leo Juhani plaanide järgi,
esiküljel) •
suuretn ja ilusam kui endine, ning 4.
juulil 1964. a. toimus uue peahoone
avamine ja pidulik sisseõnnistamine.
TÄNU JA TUNNUSTUS
Peale aktusekõnel Seedrioru juha­tuse
esimees Elmo Pnl avaldas eri­list
tunnustust ja tänu Eesti Rahvus­teatrile
ja proua Lydia Vohu-Vik-sten'ile,
kelle ennastsalgava abi ja
töö eest Seedrioru juhatus otsustas
nimetada pr. Lydia Vphu-Viksten'i
Seedrioru auliikmeks. Elmo Piil lu­ges
ette ja andis edasi auaadressi pr.
Viksten'ile.
Lydia Vohu-Viksten tänas Seedri­oru
juhatust selle meeldiva üllatuse
eest, aga avaldas erilist tänu kõigile
neile näitlejaile, kes paljude aastate
: jooksul on ohverdanud oma kevaded
ja peagu pooled suved näidendi proo­videks.
Ühtlasi nimetas ta Seedrioru
noorte kohustuseks jätkata oma va­nemate
ja vanavanemate tööd siin
Seedriorul, sest see, kes oskab hinna­ta
oma esiisade pärandust, seda õn­nistab
Taevas.
Järgnes lühike vabaõhukontsert
kahes osas. Sopran Aino Tera ja
metsosopran Hilda Sepp esitasid
Olaf Kopvillem'i klaverisaatel kolm
duetti: A. Läte ..Kuldrannake" 0..
Kopvillem'i seades. A. Pruuli ..Ko­dumaine
kevad." U. KooVi seades ja
..Lapsepõlve kodu" U. Kook'i sea­des.
Kõik kolm duetti võeti publiku
poolt soojalt vastu ning pälvisid tu­geva
aplausi. ^ •
ärgnevalt meile kõigile tuntud
ooperitäht, bariton Avo Kittask, esi­nes
nelja lauluga: Riho Päts'i „Suvi-öö'',
Tuudur Vettik'u,,Nokturn". Jü­ri
Mandre"„Kohtumine" ja ..Saabub
aeg"; Publiku tugeva ning kestva ap­lausi
mõjutusel laulis ta lisapalana
„Kanneldaja",. Avo Kittask'it saatis
klaveril peenetundeliselt ning hinge-hselt
klaverikunstnik Asta Ballstadt.
LÕPPSÕNA : .
Lõppsõnas Elmo Piil kordas suure
osa Seedrioru ajaloost, mida Harry
Pärkma oma aktusekõnes juba oli ni­metanud.
Ta tänas kõiki, kes Seedri­oru
töös ja tegevuses kaasa on aida­nud
niiig kõiki esinejaid, kes 30 aasta
jooksul Seedrioru laval on esinenud.-
Elmo Piil tänas aupeakonsul Ilmar
Heinsoo'd ja kõiki, kes aktuse kavast
osa võtsid ning jagas lilli kontsert­osast
osavõtnuile. Ta tänas perenaisi
köögis ja kõiki teisi, kes sellel peo­päeval
kaasa on aidanud ja veelgi
kaasa aitavad. Ta nimetas õhtuhoi-muvat
teatrilavastust ja tänas juba
ette kõiki mid, kes selle ettevalmis­tusel
vaevä\ olid näinud.
Aktus lõppes Eesti hümniga. -
. -m-
Etnilised grupid ja
välispoliitika
Ottawas tuleb luua permanentne
informatsioonikeskus
Eesti kuhuuripäevalt Stuttgardis. „Kungla rahvas" pidutsemas. A H —
laan Purga ja Edgar Pent. >
Foto - A. Kokk
GEISLINGEN („Meie E l u " kaastööliselt) - Eestlaste Keskkomitee
J ä Stuttgardi Piirkonna Eesti Rahvuskoondise korraldusel toimus Bad
Gännstatti kuursaalis eestlaste kultuuripäev Lõuna-Saksamaa osas.
Nägusas pargis asuva kuurhoöne tervitas kokkutulnud kaasmaalasi
ees lehvisid neli Eesti lippu, kuur- rahvuskoondise esinaine Leila Nich-
IKanada Rahvusvaheliste Prob­leemide
Instituut Torontos (Cana-dian
Institute of International Af-fairs)
üurimisosa direktor Don
Munton korraldas teisipäeval 25.
juunil mõttekolde etniliste gruppi­de
soovide selgitamiseks välispo­liitilisel
äial. Mõttekoldest (work-shop)
osavõtuks oli registreeritud
45 isikut 22 rahvusgrupist Eestlas­test
oli kohal „Meie Elu" ja „Võit-leja"
esindajana August Nõmmik.
Asukohaks oli Toronto Ülikooli
nõukogu koosolekute ruum.
Mõttekolde sissejuhatavates sõna­des
Dun Munton nentis, et Kanada
Rahvusvaheliste Probleemide Insti­tuut
on iseseisev uurimiskeskus, va­litsusest
mitteolenev. Ta on vaba oma
tegevuses ja selle ulatuses. Käesolev
mõttekolle on korraldatud selgita­maks
Kanadas elavate organiseeri­tud
rahvusgruppide vaateid ja soove
Kanada välispoliitika kohta.
Mõttekolde tegelikuks juhatajaks
oli Instituudi üurimisosa abidirektor.
Rita Raudaitis, leedulanna.
Mõttekolde ennelõunane osa oli
pühendatud etniliste gruppide seisu­kohtade
esiletoomiseks ja pärastlõu­nane
osa etniliste gruppide osalemi­sele
välispoliitikas. Mõttekolde selle
osa juhatajaks oli Toronto Ülikooli
professor Robert 0. Matthews.
VAATEID JA PROBLEEME
Mõttekolde esimeses osas esitasid
oma vaateid ja probleeme mitmed
isikud. Esimeseks sõnasoovijaks oli
valgevenelaste esindaja. Ta selgitas
oma rahva traagilist saatust iseseis­vuse
taastamisel. Piiratuna mitmest
suuremast rahvast ja kandes Valge­vene
nimetust, teda peetakse vene
rahva osaks ja iseseisvuse taotlus ei
leia toetust teistelt rahvastelt.
Eritrealaste esindaja juhtis tähele­panu
sellele, et rahvas,kelle liikmeks
saalis olid välja pandud eesti motiivi- tig, eriti neid, kes selleks sooritanud P^^^' on eksisteerinud iseseis
Kanada Luteri
(Algus esiküljel)
1. Nõuda soisiaalteenihduseala-komiteelt
(Social Ministry Sub-
Gommittee) või ühe eriülesanne-teks
loodud komiteelt (Special
Task Force) regulaarselt jälgida ja
aru anda kogudustple ja Ida-Sino"
dile kiriku olukorda Balti riikides.
2. Paluda Kanada Evangeeliumi
Luteriusu Kiriku {ELGiC) üleriikli­kul
nõukogul astuda ühendusse Lu­terliku
Maailmaliiduga (LWF), Ka­nada
Kirikute Nõukoguga (CjCC),
Kirikute Maailma Nõukoguga
(WCC) ja teiste vastavate organisat­sioonidega,
et anda kõike võima­likku
abi kogudustele ja õpetajate­le
Balti riikides, ning erilise järje­kindla
tähelepaiiuga silmas pidada
nende olukorda^ kes on vangista-tud>
või kannatavad tagakiusamist
ristiusu vabaduse või inimpiguste
nõudmisel, ja kellede kohta 1 and­med
on saadaval „Amnesty Inter­national",
Briti „K^ston College"
või Eesti, Läti ja Lpedu^keskorga­nisatsioonide
kaudu Kanadas.
3. Pöörata otsekoliene tähelepanu
õpetaja Harri Mõtsbiku, Ints Cali-tise
ja preester AlfonsasSvarins-kase
raskele olukorrale vahgistu-ses
erilistes KGB vaimuhaiglates
või va
HARRI MÕTSNIKU JUTLUS
Lisaks sõnalistele ettekannetele
jagati igale delegaadile trükis andme­te
ja faktidega Balti riikidest; Peami­ne
osa trükisest koosneb 24-lehekül-jehsest
tõlkest, milles pn ära toodud
kõik 61 paragrahvi riiklikust seadu­sest,
mille all KirikLätis on sunnitud
eksisteerima. Igale paragrahvile on
lisatud kommentaar, kuidas see sea­duse
säte praktikas, töötab ja mil­lised
on kitsendused selles Kirikule.
Sealt sllgub, et Kirikul ei ole mingeid
õigusi, nii okupeeritud Lätis, kui ka
okupeeritud Eestis jal Leedus.
Eestlaste osas esitati Urvaste ko­guduse
õpetaja, Harri Mõtsniku jut­lus
ja jema enda sõna-sõnaline kir­jeldus
ühest tema ülekuulamisest,
mille on tõlkinud õp. Thomas Vaga
Vancouveris; Oma jutluses mõistab
õp. Mõtsnik rangelt hukka Nõuk.
Vene teguviisid Afganistanis, Korea
reisilennuki mahatulistamises ja ket­serlikus
maailmarahu kampaanias.
Tagajärjeks oli tema vahistamine.
Seoses vastu võetiid resolutsiooniga
pöördus ,,Meie Elu" õp. Udo,Peter­soo
poole, kes ütles, et idee eestlaste
ösa"s andis abipraost Heino Laaneots
möödunud aasta j.uunis LGA konve­rentsil
Ottawas. Õpetaja Laaneots
leidis, et midagi tuleks ette võtta, et
mei,d hakatakse tähele panema Sino­dite'
konverentsidel. Nii moodustati
komitee, kuhu kuulusid, õpetajad
Laaneots, Petersoo ja Möldre kes
esitas soovituse,mida 1985. a. sinod
peaks arutusele võtma. Resolutsioo­ni
sõnastuse koostas õp. Udo Peter-
,soo ja alla kirjutasid sellele veel Peter
Möldre. •
Andmed, mida õp. Petersoo esitas,
olid võrdlused meie kiriku statisti­kast
Vabariigi ajal ja tänapäeval N.
Liidu okupatsiooni ajal. Meil oli õpe­tajaid
209 — nüüd on neid 93; liik­meid
850.000 — nüüd on neid
250.000; ristiti 92,5% kogu rahvaar­vust
(1,3 TOÜj.) - nüüd oli ristimisi
ainult 9,2%; kiriklikke laulatus! oli
93,6% — nüüd on neid 2,4%; leeritati
69,8% - nüüd2,2%; kiriklikke matu­seid
oli 96,7% - nüüd on neid 35,7%.
KUS KANADAILUTERI KIRIK
Nagu juba varem teatasime (Meie
Elu nr. 22), pandi Winj;iipegis 16.-19.
mail alus uuele Kanada luteri kiriku-
^ le, mille põhimäärused hakkavad
kehtima 1'. jaanuaril, 1986. Selle uue
kiriku nimeks sai Evangelical Luthle-
•ran Ghürch in Ganada (ELCIG), pea­korteriga
Winnipegis. ELGiG' sai
teoks kahe luteri kiriku ühinemise
teel. Need olid: Lutheran Church of
America — Ganada Section (LGA —
Ganada Section) ja Evangelical Lut­heran
Ghurch of Ganada (ELGG).
Uue luteri kiriku - ELGiC - pre­sidendiks
valiti dr. Donald W. Sjo-berg
(praegune — kuni; 1.1.1986 —
LGA Lääne-Kanada Sinodi piiskop).
ELGiG koosneb viiest Sinodist.
Need on: Briti Golumbia, Alberta,
Saskatchewani, Manitoba ja Ida-Si­nodid.
Viimane neist, at. Ida-Sinod,
dega maalid kas kohalikelt kunstni- pikema reisi. - ;
kelt või eestlaste kodudest tooduid. Natuke umbusklikult piidlesid va-
Avarasse saali oli kogunenud lige- nemad kohalviibijad kitarrikunstnik
male paarsada eestlast kõigist Sak- Boris Björn Baggerit. Kahjuks on sel-samaa
osadest kui ka USA-st ja Bei- lel instrumendil veidi kahtlane mai-giast.
Publik eestlaste üritustel Sak- ne, kuna seda on liiga palju kuritar-samaal
jääb iga aastaga hõredamaks, vitatud pop- ja rockgruppide poolt
sest vanad on väsinud ja noorte hui- lärmitegemiseks ja keskkonna saas-gas
palju neid, kes enam eesti keelt ei tamiseks. Boris B. Bagger oma meis-valda.
^ . terliku mänguga näitas vastupidist:
Pidulik sündmus avati klaverisoo- kitarr on nauditav kontsertinstru-loga
Erika Kima esituses. Seejärel ment, kui seda käsitada õigestL Tema
kitarrisoolod olid kultuuripäevade
kunstiliseks kõrgpunktiks. Kunstnik
pidi andma lisapala.
Keskkomitee esimehe Joh. Västri­ku
peokõne oli sisutihe ja laiaskaala-line:
eestlaste ülesanded paguluses,
olukord orjastatud kodumaal ja pä­rast
Teist maailmasõda tehtud polii­tilised
suurvead, mille tulemusena
sada miljonit eurooplast said vaba­duse
asemel pimeda orjuse. Käsitle­des
meie ülesandeid paguluses, pani
kõneleja südamele säilitada eesti
keelt, harrastada eesti kultuuri vilje­lemist
ja võtta osa eesti üritustest. Ta
lõpetas oma sõnavõtu lauliku sõna­dega:
,, Aastatuhanded on sinu kätes,
pea vastu rahvas ja maa!" .
Teatame rõõmu sa meie tütre
sünmst 19.
Torontos.
1985
MAIKI (ANDRE) ja
MARTLUPP
()<£IL>()<Q2>(l<ai>llfl=XKII»lt«SI>l)«II>()<]3>(>'C(»ll
NÄIDEND •
• Jaan Purga kirjutatud lühinäidendi
„ A i : s t i juures" esitas Kölni eesti näi­tetrupp.
Kaastegevad olid autor ise,
B t a S OmS Edgar Pent, Helga Eramaa ja Linda
Pärtel. Lavastajaks oli Raoul Laev.
Lõbusa näidendi vaimukad ja rahva­pärased
repliigid kutsusid tõsiste
Sel aastal tähistati 1. juulil „Ka- eestlaste hulgas esile naerupuhan-nada
Päeva" suure pidulikkusega g^id ja aplause jooksval stseenil.
Ottawas ja provintside suuremates käitlejad said teenitud aplausi ja
linnades. Kuna Kanada rahvusli­kuks
värviks on punane, siis Kana­da
kindralkuberner pr. Souve oli
paraadi vastuvõtmisel punases kos­tüümis.
Torontos, peaminister Ds"
vid Petersonile, kes 5 päeva tagaoi
andis ametivande, oli see esime­seks
ametlikuks esinemiseks rahva
ees peaAiinistrina. Parlamendi­hoone
ette kogunenud rahvale oli
saadaval i odavahinnalised „kuiLi-mad
koerad" ja joogid. Uue peami­nister
piiüab kõigiti oma isiku po­pulaarsust
tõsta. Õhtul kell 10:00
algas suur ilutulestik, mis oli näh­tav
üle linna.
18 aastat tagasi ja varem seda
päeva ametlikult ei tähistatud.
Kõige lõpuks järgnes Henry Foogi
poolt koostatud rahvatantsu-ja lau-
• ^ V ; , ' ' — . V - . lupõimik, milles• „Kungla rahvas"
pidas muistset pidu. Suur rahvariides
koosneb Ontario, Quebecki ja Mari- grupp, milles kolme generatsiooni
time provintsidest. Nendele uutele esindajaid, jättis laval võimsa mulje.
Sinoditele valiti juhtkonnad käesole- Kokkuvõttes peab märkima, et
vai kevadel, eesotsas piiskopiga. Ida- Stuttgardis on tublist ja energilist
Sinodi Konstitutsiooniline konve- noori. Seetõttu on Stutt-rents
leidis aset Waterloos 19.-22. garl nihkunud eestlaste „pealin-juunil.
Piiskopiks valiti praegune, sl. naks" Lõuna-Saksamaal, nii nagu
kunil.1.86,populaarneLGAIda-Ka-. seda on Köln ja Düsseldorf Põhja-nada
sinodi piiskop William D. Hu- Saksamaal Kunagine„pealinn" lõu-ras
ja seda juba teisel hääletamisel nas, Geislingen, on nüüd väikseks
Smodi peakorteri asukohaks sai provintsilinnakeseks.
Kitchener. -kk
va rahvana rohkem kui 3000 aastat ja
ainult viimaseil sajandeil on olnud
okupeeritud teiste rahvaste poolt.
Pragune vabadusvõitlus Etioopia
okupatsiooni vastu on kestnud aas­taid,
kuid ei ole leidnud tunnustust
Liitunud Rahvaste organisatsiooni
ega teiste rahvaste poolt, kaasa arva­tud
Kanada. Eritread loetakse eksi­kombel
Etioopia osaks.
Ukrainlaste esindaja rõhutas vaja­dust
dekoloniseerida Nõukogude Liit
ja taastada Ukraina ning Balti rah­vaste
iseseisvus. N. Liit ei pea kinni
Helsingi kokkuleppe nõuetest ning
piirab inimõiguste ja isikuvabaduste
kasutamist N. Liidus. Kunagi peaks
tulema sellele lõpp.
Leedulaste esindaja märkis, et sel­le
rahva kaotused möödunud sõjas ja
massilistes küüditamistes olid 300.
000 inimest. Suhteliselt see ei olnud
mitte vähem Holocaustist, millest
räägitakse palju viimasel ajal Molo-tov-
Ribbentropi kokkulepe tuleb an­nulleerida
ja Balti rahvaste iseseis­vus
taastada.
Poola Rahvuskongressi esindaja
märkis, et Kanadas on 400.000 poo­lakat.
Nad pooldavad Poola täieliku
iseseisvuse taastamist ja toetavad
Poola „Solidaarsuse"-liikumist, ees­märgiga
kukutada kommunistlik
diktatuur Poolas. Rahvusgrupil on
oma lobbyistide grupp Ottawas, et
informeerida ja inõjustada Kanada
valitsuse välispoliitikat ,,Solidaar-suse"-
liikumise,toetam seks Poolas.
India rahvusgrupi esindaja arvates
Kanada on vahepealne riik suur- ja
väikeriikide vahel Siin on küllah
suured etnilised grupid, kes ühiselt
on suutelised mõjustama Kanada va­litsust,
et see küllaldase selgusega
tõstaks üles etniliste gruppide prob- .
leemid riigijuhtide nõupidamistel. Ta
soovitas ühise informatsioonikesku-se
moodustamist Ottawas.
Juutide esindaja märkis, et Kana­das
elab 300.000 juuti. Nemad on
olnud väga elavad inimõiguste nõud­misel
oma rahvale ja teistele.
PUUDUB VÄLISPOLIITIKA
Toimetaja A. Kundras nentis, et
Läti keskprganisatsiooni esindaja
puudub ja tema saab rääkida ainuU
oma lehe esindajana. Tema arvates
Kanada valitsusel üldse puudub vä­lispoliitika.
Valitsus põhimõtteliselt
ei toeta Ühendrnkide välispoliitikat
ja loeb seda oma välispoliitikaks.
1941. aastal küüditati Lätist 36.000
inimest. Nende seas oli 2.000 juuti.
Rahva hävitamine venelaste poolt oli
tõeline holocaust, mida tuleb lähe­malt
uurida.
A.Nõmipik oli esitanud „ Võitleja"
toimetuse kolleegiumi seisukohad
kirjalikult. See kiri loeti ette abidi­rektor
Rita Rudaitise poolt. (Tekst
eesti keeles on toodud eraldi-teisal.)
Omalt poolt ta lisas juurde, et Kana­da
on kujunenud heaks sadamaks
põgenikele. Selle tagajärjel on suure­nenud
Kanadas terrorism ja hõõru­mised
rahvusgruppide vahel. Valit­sus
peaks nõudma põgenikelt neile
elamisluba andes, et nad ei jätkaks
siin oma terroristlikku taktikat kodu­maa
valitsuse vastu. Teiseks ei peaks
siin asuvad rahvusgrupid oma sise­miste
probleemide esiletoomisega
tülitama ega varjutama teisi rahvüs-gruppe.
Valitsusel ei tuleks omistada
mõnele rahvusgrupile suuremat tä­helepanu
selle pärast, et ta on
..noisy".
INIMÕIGUSED
Pärastlõunane mõttekolde osa oli
pühendatud isikuvabaduse ja inimõi­guste
probleemidele. Küsimuse sel-gitajaks
oli Inimõiguste komisjoni
(Human Rights Gommission) direk­tor
Ghristina Isajiw, kes teravaltlkri-tiseeris
Inimõiguste konverentsi käi­ku,
mis lõppes hiljuti Ottawas. Selle
korraldajaks oli Kanada valitsus. Vii­mane
oli liiga pehme ning järele and-lik
venelaste nõudmistele. Selle taga­järjel
konverents kuulutati kinniseks
ja ajakirjandusele ei antud konve­rentsi
käigu kohta mingit informat­siooni.
Konverentsi lõpul ei antud ühist
kommünikeed ja Kanada välisminis­ter
ei informeerinud rahvasaadikuid
parlamendis konverentsi käigu ja tu­lemuste
kohta. Ghristina Isajiw aval­das
lootust, et järgmisel 35 riigi esin­daja
kokkutulekul järgmisel aastal,
alul Budapestis ja hiljem Viinis, sel­line
olukord enam ei korduks. Ikes-tatud
rahvastele ta soovitas moodus­tada
Ottawas permanentne lobby va­litsuse
informeerimiseks selle kohta,
kuidas ignoreeritakse inimõiguste
kasutamist kommunistlikes riikides
ja mida tuleks teha nende rahvaste
iseseisvuse taastamiseks, kes on or­jastatud
N. Liidus.
Gristina Isajiw'i sõnavõtule järg­nes
elav mõttevahetus, kus paljud
võtsid osa. Enne mõttekolde lõpeta­mist
A. Nõmmik palus juhatajat kü­sida
kohalolevalt venelaseh, kuidas
oleks võimaliklahendadalda-Euroo-pa
rahvaste probleeme. Kahjuks oli
ka tema veendunud selles, et N. Lii­du
dekoloniseerimine on tema ja pal­jude
teiste, kaasa arvatud etnilised
grupid, vaikseks soovunelmaks! Kõi­gil
puudub konkreetne ettepanek,
kuidas N. Liitu dekoloniseerida.
Tervitusi ütlesid Läti Keskkomitee
ja Balti Sehsi esindajad kui ka eest­laste
sidemees Baden-Württembergi
maavalitsuse juures Edgar Berg­mann,
'
Keskkomitee esimees austas kaht
teenekat eestlast EÜSL-i Kuldse Tee­ne
emärgiga. Nendeks oÜd Stuttgar­di
eestlasgrupi esinaine Leila Nichtig
ja Keskkomitee abiesimees Edgar
Bergmann. Kinnise ümbriku andis
esimees üle rahvatantsutrupi juhata­jale
JürlKriisile ja noorte laulukoori
juhatajale Dace Kalninsile.
Pärast Leila Nichtigi ja Aota Kal-ninsi
poolt,öeldud lõppsõna lauldi
suunda tuleb muuta
180 kraadi
Kirjalik ettepanek mõttekolde juhatajale
Canadian Institute of Intiärn£i°
üonal Affairs, Director of Research
poolt korraldatud mõttekoldel
(Workshpp) etniliste gruppide sei­sukohtade
selgitamiseks välispolii­tilisel
alal, andis A. Nõmmik aja­leht
„Võitleja" esindajana üle mõt­tekolde
juhatajale Don Muntonile
kirja globaalse välispoliitilise suu­na
muutmise vajaduse kohta. Re­search
abidirektor Rita Rudaitis
luges selle koosolijaile ette. Kiri
eestikeelses tõlkes kõlab järgmi-
Etnilised grupid Kanadas ja mujal
on osa sellest rahvast, kelle juures
nad elavad. Välispoliitilisel alal nen­del
ei peaks olema teisi eesmärke kui
asukohamaa rahvalEtnilised grupid
k. as elavad hästi või
koos asukohamaa rahvaga, vastavalt
selle maa heale või halvale juhtimi­sele
valis- ]k majanduspoliitika alal.
Etnilistel gruppidel võivad olla eri-arvamised
maa poliitilise ja majan­dusliku
juhtimise kohta. Seepärast
ajaleht „VOitleja" toimetuse kollee­gium
väga hindab mõttekolde korral­damist
teemal „Etnilised grupid ja
välispoliitika".
Maailm tänapäeval on poliitilises
ja majanduslikus kriisis. See kriis
tuleneb Euroopa lahendamata jää­nud
probleemidest. Kesk-Euroopas
hoitakse ära saksa rahva ühinemist
ja Ida-Euroopas hoitakse alal Nõu­kogude
koloniaalimpeerium, vastu
tema poolt orjastatud rahvaste tahet.
(lärglhk. 6)