1985-07-03-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
, JULY .3 „Meie Elu" nr.27 (1844) 1985 mzm II II ai II Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Ganada,M4K Tel.466-095i • - ILMUNUD Toimetaja^: H. Rebane ja S. Veideinbaiim. Toimetaja Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., N^w Milf ord, N .J. .USA, / Tel. (201) 262"^77Š. ' „ M e i e Ellu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus KanadaSc I Asut'A. Weileri algatusel 1950. „lV|eie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview. Ave.. Torcinto, Ont. M4K 2R6 Canada ~ Tel. 466-0951 ' Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal iööp. kl. 9 hm.— 5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ.. laup, k l . ^ h m . - \ P*^- „MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00, 3 k. S15.50. USA-sse (US$) 1.a. $44.00,6 k. $25.00, 3 k, $17.00 Ülemeremaadesse - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisaUSA-sse:.la. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostillsa ülemeremaadesse: l„a. $58.00, 6 k. $29.00. Ü k s i k n u m b e r - Kuolulushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel i5.50, tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. Hind $14.00 Postiteel teiri^^ Kommunistlik võim Eestis Mind Sl 5.00. Postiteel tellides lisandub saatekwiy -sse .33 raamatult Koinimunistlikud käsilased ko- likuks, seega tema tollekordsed toi» dumaal peavad tänavu suvel pidu mingud samuti tühisteks, neljakümneviie aasta möödumise Nüüd peab aga kohe esilp tooma I puhul, mil eesti rahvas kaotas oma põhilise erinevuse nende kahe oku-vabaduse ja allutati vägivaldselt patsiooni vahel. Enamik okupat- Nõukogude Liidu valitsemise ning sioon oli rahva tahte otsene vägista-toimetamise alla. Seejuures las- mine ja selle riikliku iseseisvuse hä-takse paista — ja eduga — nägu vitamine ning asendamine nõukogu-oleks kommunistlik võim seal tõe- deliku korraga. Sakslaste saabumine poolest pesitsenud juba neliküm- lõpetas selle terroristliku olukorra, mend viis aastat. Mis aga on abso° luutselt ebaõige. JU 958 Broadview Ave Toronto. Ont. M4K 2R6 Kõik, mis Eestis 1940.a. suvel toimus võimu haaramiseks ja Nõukogude võimu laiendamiseks Eesti alale, on rahvusvahelises ulatuses tunnistatud vägivallaks, ebaseaduslikuks ja õiguslikult tühiseks. Aga vägivald kehtib ja püsib vaid senikaua, kuni ta pole kukutatud. Kui ta on kukutatud, kaob ka tema võim ja Saksa võim tookord — ükskõik, mis oleks võinud juhtuda edaspidi T - ei kuulutanud mingeid maid annek-teerituiks, vaid käsitas neid kui okupeeritud Ida-alasid. Saksa võim — ükskõik, mis võis olla tulevikuplaanides — käitus põhijoontes nagu okupatsiooni olukorras on ette nähtud ka rahvusvahelistes lepingutes, t k ei hävitanud kohalikku omavalitsust, vaid Eesti Vabariigi omavalitsusorganid alustasid uuesti tegevust taastub eelnenud seaduslik olukord ja seda endiste, s.o. Eesti Vabariigi dXSXEQBXCCISXS liiigigisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiii^ Muutused harjumusmõtlemises võivad olla ülimalt häirivad, nagu seda näitab president R. Reagani poolt algatatud strateegilise kaitse algatus, ehl|L populaarselt kutsutud „8õda tähtede vallas". Ning ometi pn idee ja selle teostamine algata" tud agressiivse tuumasõja võimaluse pidurdamiseks, koguni selle võimaluse elimineerimiseks. Selle vastu on mõnedki ameerika intellektuaalid. Kuid eriti on selle vastu Nõukogude Liit. Reagani programm on ülimalt fantastiline. >iõukogude Liidule tuleb see programm ootamatult. Sellest tulenevalt arendataksegi Kremli võimumeeste poolt selle programmi vastast agitatsiooni igal võimalikul niAg võimatul juhul. Kuid ometi on strateegilise kaitse algatus põhjustati^d Nõukogude Liidu ülirelvastuse mahust ja eel-märgist, milleks on oma agressiivse relvajõuga tõrjuda rünnakut Nõukogude Liidu Vastu ja teiseks oesmärgiks valmistuda Euroopa maade jäädavaks vallutamiseks Nõukogude Liidu mõjuvõimu alla. Nõukogude Liit oii viimastel aastatel tekud toh|utuid investeerimi-si oma tuumarelvade alal maal, merel ja õhus. Nõukogude Liit on valmis kaitseks ja vasturünnakuks oma relvastuse terrori abil, ja just nüüd^alates 1983. aastast peale, tuleb USA ]a tahab oma uue ideega muuta selle relvajõu kasutuks ja tarbetuks. Sest USA tahab oma õhuruumi paigutatud tõrjega elimineerida tuumamissilite sisselennu juba enne nende sihtkohta jõudm i s t . ^ . Kui kaugel on siis USA oma uue missiooniga? Teame, et USA-1 on õhuruumilennuk, mis võib juhitavalt õhuruumi soostuda ja sealt jälle juhitavalt maanduda. Ameerik-lase^ nimetavad seda „shuttle'V ehk süstik. See võtab meeskonna peale koos tehnikjute ja teadlastega. See võib õhuruumis manööverdada, õhuruumi vaatluskehasid paigutada, neid sealt vajadusel ära tuua ja parandada. Viimane „Shutt-le*' eksperimelriteeris laserikiirte juhtimisega, mis ongi üks arvatavaid kaitserelvi missilite vastu. Laserikiir juhiti Havai saarelt ruudus olevale peeglile, mis saatis kiire tagasi maale nähtava selgusega. See näitas, kuidas laser on opereeritav. Tuleviku lasersaatejaam asuks maal, kust saadetakse kiir orbiidis olevale statsionaarsele satelliidile, mis suunaks selle kiire (arvatavasti automaatselt) sisse-jendavale tuumamissilile ja hävitaks sells. Reagani projekti hinnaks on arvestatud 26 miljardit dollarit. Nõukogude Liit silmnähtavalt ^kardab nii USA tehnilisi võimeid kui ka majanduslikku jõudu selle programmi teostamiseks. Sest Moskva on suunanud oma jõud tuumarelvade ehitamisele, misen üles seatud ja valmis Ida-Euroopa maadel, allveelaevadel meredel ja lennukitel õhus. On teada, et Nõukogude Liit ise' teostab katsetusi laseritega, kuigi pole teada, kiai kaugele on sel alal jõutud. kui nüüd USA suudab teostada oma kaitsesüsteemi õhuruumis, siis muutub Nõukogude Liidu relvastuse arsenal vanarauaks, samuti nagu teistel aatomimaadel, kaasa arvatud ka USA. Maailmen elanud aaton^terrori tasakaalu all nüüd juba nelikümmend aastat. USA ise oli aatomipommi looja ja isa ning esimene kasutaja. Seega lasuks nagu kohustus USA-1 tuumarelva ka-sutukstegemisel ja kui see õnnes-tu[( 6 strateegilise kaitse algatuse kdudu, on USA oma ajaloolise missiooni täitnud. Onolukord kuidas silmapilgul ka on, on strateegilise kaitse algatus-programmi teoslamine veel kaugel tähtede taga ja inimkonnal peab olema tugevat kannjatust, kuid eriti lootust, et olemasolevad tuumarelvad enne rääkima ei hakka. Seepärast ongi oluline, et nii Moskvast kui Washingtonist kostaksid senisest sõbralikumad hääled ja arusaamad, et tuumarelvad tulevad likvideerida kasuks kogu inimkonnale. See nõue käib ka nende inimeste kohta, kes läänepoolsetes ühiskondades teevad ässitustööd strateegilise kaitse algatusele. On täiesti vale seda programmi nimetada sõjaks tähtede vallas, sest HELSINGI (M.E.)--Tõepäraste ning armastust vene keele vastu andmete saamine okupeeritud Ees-• ,,nõukogude rahvaste sõpruse ja tist hüvitab pidevalt soomlasi, ja vendluse keelena" peab intensiivis-ega ametlik kommunistlik Nõuko- tama üksikasjaliku tegutsemisprog-gude propaganda seda takistada rammiga, saa. Üheks viimaseks taoliseks näiteks osutub kirjastus Alea poolt VENEKEE:LSED VÄITEKIRJAD äsja soome keeles avaldatud Sirje \,.. „./, . . . Sinilinnu (pseudonüüm) raamat . ^^^^^^^ «Mõningatest rahvuspoliitika as- Jadpeab praegu vene keeles kirjuta-pektidest", soome nimega „Viro ja ma. ^Venekeele kasutamist soodus- Venäjä. Huomioita Neuvostoliiton ^f" ^] tohutu puudus ladina tähte-kansallisuuspolitiikasta Virossa ^esü aja-leheteadete jargi importeenti 1980. a. 1975 sellist masinat, järgmisel aastal 700. Mainitagu võrdluseks, et Soome importeeriti välismaadest aastal 1981 üle 54.000 kirjutusmasinat! ' Tuntud huvi Soome tv-saadete vastu peetakse johtuvat sellest, et Eesti tv-]aamad saadavad ööpäevas üle 35 tunni programme, millest siiski eesti keeles vaid ainult kuus tundi. automaatselt. Õigus võib püsida ka, kui seda momendil ei saa faktiliselt teostada. Kukutatud vägivald aga, ja tema ebaseaduslikud toimingud, ei jää püsima pärast kukutamist. Maailma korraldus seisab õiguse, mitte vägivalla alusel. See põhimõte tuleb rakendamisele ka 1940/41. aasta sündmustele. Kui seaduste alusel. Niisiis, kas seda ametlikult tunnistati või mitte, oH Eesti Vabariik siis ikkagi okupatsiooni olukorras, aga mitte kadunud. Muidugi polnud olukord igati roosiline. Okupatsioonivõim haaras maa tugevasti .oma võimusesse ja asus seda dirigeerima oma asutuste ja ka Saksa välisministeeriumi poolt 1940-1984". Umbes poolel leheküljel iseloomustas Sinilinnu teost Seppo Zetter-berg, kes töötab Ida-Euroopa ajaloo dotsendina Helsingi ülikoolis ja kellel mõne aasta eest ilmunud düktori-väitekiri kandis pealkirja,,Suomen ja Viron poliittiset suhteet 1 9 1 7 - 1 9 1 9 " (Soome ja Eesti poliitilised suhted 1 9 1 7 - 1 9 1 9 ) . Seega saab Zetterbergi sõda oli liikunud meie maale, likvi- löödud omavalitsuseks nimetatud deerus seal nõukogude vägivallaga asutuse kaudu. (Seda viimast aga ei peetav võimukorraldus. Nii seda toe- tohi siiski alla hinnata puhvrina ko-tav Nõukogude füüsiline võim kui ka haliku võimu ja saksa võimu vahel), selle teostajadki lahkusid Eestist jä. Mida enam nüüd sõjaõnn kadus, se-kadusid. Seda asjaolu ei sega ega da kaugemale nihkusid sakslaste tu-muuda põhjused, miks see nii sündis, levikuplaanid Ja kõneldi isegi Eesti Fakt on, et Nõukogude Liidu eba- iseseisvuse taastamisest, kuigi seda seaduslik viibimine ning võimuteos-{ oleks tulnud nimetada Eesti Vabarii-tus Eestis lõppes ja automaatselt gile tema valitsemise tagasiandmi-taastus endine seaduslik ning õigus-' seks. lik seisund; see on iseseisev Eesti Eelnevast peaks kokkuvõttes ole- Kuigi Nõukogude ametivõimud on pidada ka eesti küsimuste spetsialis- püüdnud raskendada eesti rahvus-üks. Vabariik, nagu ta õiguslikult püsib seniseni. Kui — mõnes paigas alles paari päeva pärast — algas saksa vägede okupatsioon, siis ei avalda see asjaolu mingit mõju eelnenule. Lahkunud kommunistlikust võimust jäi maha Eesti Vabariik, mida hakkas edaspidi valitsema teine okupant — Saksamaa. Ei ole ka oluline, kuidas vaatas Eesti maale tookordne natsist-ik Saksamaa. Kui too võim luges end kommunistliku võimu ja viimase Seppo Zetterberg kirjutab: Pseudonüümi Sirje Sinilinnu nime. all rühm Eesti tulevikust huvitatuid isikuid on valinud oma teose punaseks lõngaks eestlaste ja eestluse posit-r siooni Teise maailmasõja järgses Nõukogude Eestis. Teema on ajakohane ning tähtis. VENESTAMINE likke harrastusi, on siiski üle saja- j'a^tkfu dfa.' T^allilnn*a tä'na?vat'e "mmPes.°d °.^"[^ ^^ra^h^v.a^lt^ ^rö övitud varade p^ä ri-aga on rohkesti muudetud. Venestamisel on abiks ka õiguslikest kaalutlusist. Pealegi polnud neil kaalutlusil ka mingit toimet, sest need hõlmasid vaid Saksamaa, aga mitte rahvusvahelist õiguskorda eesti noorukite kaheaastane sõjaväeteenistus venekeelses armees kaugel oma kodust, samuti nagu^ 120 000- tunnustust. Pealegi tunnistati teoline Nõukogude armee pidev vubi- ^^^^^^ g^j^^^ .^^ mine Eestis. Nagu Sinilinnu kaart näitab, asub Eestis seitse raketibaasi ja 22 lennubaasi. ma selgunud, et Eesti Vabariik ei kadunud omas juriidilises olemuses ei vene ega saksa okupatsiooni ajal. Tema kadumist pole rahvusvahelises ulatuses aktsepteeritud, vaid vastupidi — kinnitatud tema püsimist. Sellest aga järgneb, et kui Nõukogude Liidu väed 1944. aastal uuesti tungisid Eesti pinnale, siispolnud see pind amtougi mitte enam nende nõukogude pind, mida nad kord valitsesid, vaid oli tegemist uue sissetungiga Eesti Vabariigi territooriumile. Nende toonane vägivallavalit-sus oli kadunud ja tühistunud ega saadud seda enam jätkata. Kindel on, et ükski vägivald ei oma õigust nagu mitte enne, nii ka mitte hiljem. Vägivald kui ebaõigus ei oma pigusjärglust. Sellele võib järgneda vaid uus vägivald. Aastal 1934 oli Eesti rahvaarvuks umbes 1.126.00Ö. Eestlasi oli elanik- Kuidas eestlased sellesse suhtu- . vad? Kas vastupanu e^sineb? Teise konnast 993 000 ehk 88 protsenti, maailmasõja järgsetel aastatel, arva- Aastal 1979 oh Nõukogude Eesti rah- javasti kuni aastani 1957, oli Eesti vaarvuks 1.464.000, kellest eestlasi .^gtsades nõukogude võimu vastu oh 948,000 ehk 65 protsenti. Isegi võitlevaid „metsaveridi" kõige roh-eestlaste absoluutne arv vabariigis j^g^^^ü^g^^it^ isegi 15.000. Põllu-on seega snsjjoole aastasaja jooksul kollektiviseerimine ras-kahanenud. Suurim osa N Eesti mit- kendas nende tegutsemist märgata-te- eestlastest on venelased., ^^^^ Millest selline areng siis tuleb? Sinilind viitab suurtele pagulaslaine- pj^Q,j.ggrj.|P tele, mil eestlasi siirdus Teise maail" masõja jalust läände ning viidi Nõu° Hilisematest protestidest kõige kogude võimu algaastail Eestist N. suuremaks peetakse Tallinnas ja mujalgi Eestis oktoobris 1980 juhtunud tuhandete noorte meeleavaldust, mis karmilt maha suruti. Ametivõimude tegevuse vastu on protesteerinud 40 kultuuritegelast alates Jaan Kaplinskist, Paul-Eerik Rummost ja Arvo Valtonist kuni Juhan Viidinguni, ning nende lahtine kiri levis ka Läände. TORONTO EESTI ÜHISPANK 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 ühenduses on jõud Maui 220 miili shuttle" külge k .9J äbi atmosfääri nnitatud 8 tolli Liidu siseosadesse küüditatutena. • Venelaste arvu tõusmine ühendatakse esmajoones N. Eesti industrialiseerimisega. Suured, kiiresti kasvanud Põhja-Eesti töökeskused on oma rahvastikult tunduvalt ve-nestunud. Tallinnas on eestlasi umbes pooled, Kohtla-Järvel on 26, Narvas 5 Ja Sillamäel vaid 4 protsenti. SOODSAD LAENUD KAASMAALASTELE InformatSBOoriiks helistage 465-4659 •\ Samuti eesti kodanikuõiguse eest Rahvastiku muutumisest tekkinud võitlejaid, eesotsas Jüri Kuke ja Mart probleeme vaatleb Sinilind mitmest Niklusega ning nende tagakiusamist vinklist. Sotsiaalsetest küsimustest käsitletakse raamatus võrdlemisi pole väikese tähtsusega, et venelasi põhjalikult, soositakse mitmete põhitarviduste Arvestades olukordi võib soome ja rahuldamisel. Kirjutajad ütlevad, et eesti kontakte kullaltki elavateks pi-eesti rahva elutingimused halvene-, dada. Geograafiliselt on Eesti lähe- 4iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii)iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiniiniiim Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendl-pärandused Ja mälestusfondid on tulumaksuva))ad. Suunake oma annetused noortele Ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital KanadaV kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-ilmunud 28-leheküljelisel broshüü ril, mis käsitab kommunistlike rez-hiimide mõrvarlikku kuritegevust vad pidevalt, ja et arengu jätkudes dal, sest Helsingist Tallinna pole pi- .Balti riikides, Ukrainas, Poolas, Ida-samä rada, eestlased on ohus jääda kemtee kui Helsingist Riihimäkisse. Saksamaal ja mujal. Broshüüri auto-vähemusse oma kodumaal enne sa- poliitiline vahemaa on aga riikide ^[^^ S. Astons ja trükis välja antud jandi lõppu. vahel mitmekordselt pikem. On tüü- Prelude Publications-nimelise kir- Teiseks arengu registreerivaks piline, et reageerime innukalt kau- jastuse poolt Torontos, mõõtjaks on keel. Eesti igapäevse gelt tulevatesse teadetesse rahvusli-elu vallutab Vene keel üha enam. kust rõhumisest. Seevastu Eestist Kirjutajad avaldavad Eesti kommu" kergesti vaikime. Kas Eesti asub ris-nistliku partei keskkomitee poolt kantselt lähedal? detsembris 1978. a. tehtud otsuse, Sinilinnu askeetlik ja karm raamat Karistamata kommunistlikud kuritööd süüdistavad ,,Kommunism — karistamata kuritegevus" (Communism — The Unpu-nished Crime") on pealkirjaks äsja miseks.- - Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ6 liiiiiiiiiiiiiiiiiiiimmfniitiiniiiiiHitiiiiiniiiimmffliiiiiiiiiii Heal paberil trükitud suurekausta-line väljaanne sisaldab peamiselt suuremõõdulist fotosid kommunistide veretöödest Lätis, Eestis ja Leedus alates 15. JU U ü i T SA. mis ~ kuigi on rangelt kaitstud sala- annab soomlastele rohkesti põhjusi 1^ teistes kommunistlike rezhiimide dus, on ka Läände levinud. Selle mõtlemisele. Seda on hea enne Tal- all kannatavais maades. Tekstis on „venestamisprogrammi" järgi peab ünna-sõitu lugeda — ja jätta siis ko-partei mitmekülgselt rõhutama vene ju!", lõpetab Seppo Zetterberg oma .keele tähtsust „nõukogude ühiskon- analüüsi,ajalehes ..Helsingin Sano-nasotsiaal- poliitilisesühendamises" mat". nööridest küüditamiste läbiviimiseks. , Trükise lõpus on artikkel ..Bring-ing the criminals to justice", milles käsitatakse praegu mõnes riigis esinevat nõiajahti 11 Maailmasõja oletatavate sõjakurjategijate otsimiseks läänemaailmas, kuna samal ajal kommunistide toored kuritööd on jäänud karistamata. Teose viimaseks illustratsiooniks on suur kaart Nõu-peale piltide seletuste -kokkuvõtlik loogude Liidu orjatöölaagritest Balti das $1.00, mujal S3.00. Hind päB^astllmumSst $29, pluss II* saata: „EESTLASED KAiyADÄS", c/o E. SCyiris, 2 Jocelyn Cres.j Don IViills, Ont. M3B 1A2/või teSlida Toronto Eosti fVlaJas EKU büroos Priit AruvaBBalt või Abistamiskomiteo kauplusest. © Tshekid kirjutada KAJADA EESTLASTE AJA-OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE Müük ja rentimine Äris 291.50S4 Kodus 423-5716 j 5000 Sheppard Ave. E., Scarbõrough, Ont. MIS 4L9 kirjutis „Balti riigid — näidis kommunismist tegevuses". See annab kokkuvõtliku lühiülevaate vägivalla abil järgnenud veretöödest aastail 1940/41. Teos algab pildiga Stalini ja Rib-bentropi käesurvest Molotõv-Rib-bentropi pakti allakirjutamisel Moskvas. Edasi tuuakse broshüüris arvukalt fotosid kommunistide veretöödest Eestis, nende seas fotod massimõrvadest Rakveres, Tartus ja Kuressaares, rohkem fotosid Lätist ja Lätis mõrvatud silmapaistvaist isikuist. On toodud fotokoopia ka kurikuulsa NKVD kindral Serovi juht-merest kuni Vaikse ookeanini ja nende orjatöölaagrite kontsentratsiooni 70-s suuremas asukohas. Kommunismi terroristlikku tegevust iseloomustava trükise fotode jälgimine nõuab vaatajalt tugevat närvi piltidel näidatud julmuse pärast. Kuid esitatud fotomaterjaliga tutvumine oleks eriti soovitav neile läänlasile, kes ei taha kuulda kommunistlike rezhiimide kuritegudest. „Communism — The Unpunished Crime" on saadaval „Meie Elu" talitusest ($4.-) ja seda saab tellida kirjastuselt aadressil: Prelude Publica-tions,/ P.O. Box 273, Station „A", Islington, Ont. M9A 4X2. Ml^eie EI Nii vall juunil, 19lJ Koldetare tare kevadj tuslähe all samal aast vihusaun | sügisel lasi va Paugudj liplats/tanf kõlakojagi| 7. juulil tekodu jälil 30-ndaks SeodriorI koduga ai} selt kasval teine paloi noortele kf algas Laul Laupäevi tel 1956, 1! oru Vabad Esiklav-asti Feliks Kool uuk^p(nmi| ma p iie va väljaku ii iili vabaduse ([ Küsimusi vad rist, a Ioonist pill vanduja y i i nieid ÜIUMK gus, puht ui ürgne kau edasiviiv j i| 21 aastal teises servii meie sõja) Kaks terasf meie ürgvaj on jiiiidvusi Valeri nimd kol.ltn. Ilai Mait la ja a| Mälestussa logi Vello 1 AinulaadI rioru kujuiu duks on Kahvusteali teatris, kusjl on 11), vahu(i juubel, l l l e i avamine Sn Söödor'i \)i mardiga" Ifj se külalisplJ sinud tänast Lydia V(j õhtune ,,K( vastuseks S| kunsii mivnj Meie lava^ kaasa inäii) dis. Pühapäev vis Seedrioii päeva jook sl ja arhitekt if 1. Nõudu komiteelt (1 Commitiqc) toks loodul Task Forci;)! aru anda k(| dile kiriku 2. Paludal LuleriuBU KJ kui nõukogil terliku Mnaj nada Kiriki Kirikule (WCC)i»t«>l sioonidega,[ likku abi kd le Balli riiki kindla la hell nende olukj lud, või kai ristiusu vati nõudmisel, m»d on snal nalional", lj või Eesli, L nisatsioonic 3. Pööratal õpetaja Hai lisc ja pre(J kase raskelj ses orilistei või vanglnttl HARRI MO Lisaks jagati igale d te ja faktidiijl ne osa Iriiki.^ jelisest tõlk(^ kõik 01 jiaii^ sest, milln a! eksisteeViniaj lisatud konu duse säte p lised on kitsi Sealt selgub,] õigusi, nii oi okupeeritud Eestlaste i| guduse õpet; • lus ja tema jeldus üliesl mille on tõi Vancouverisj õp. Mõtsn;
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 3, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-07-03 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850703 |
Description
Title | 1985-07-03-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | , JULY .3 „Meie Elu" nr.27 (1844) 1985 mzm II II ai II Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Ganada,M4K Tel.466-095i • - ILMUNUD Toimetaja^: H. Rebane ja S. Veideinbaiim. Toimetaja Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., N^w Milf ord, N .J. .USA, / Tel. (201) 262"^77Š. ' „ M e i e Ellu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus KanadaSc I Asut'A. Weileri algatusel 1950. „lV|eie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview. Ave.. Torcinto, Ont. M4K 2R6 Canada ~ Tel. 466-0951 ' Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal iööp. kl. 9 hm.— 5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ.. laup, k l . ^ h m . - \ P*^- „MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00, 3 k. S15.50. USA-sse (US$) 1.a. $44.00,6 k. $25.00, 3 k, $17.00 Ülemeremaadesse - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisaUSA-sse:.la. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostillsa ülemeremaadesse: l„a. $58.00, 6 k. $29.00. Ü k s i k n u m b e r - Kuolulushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel i5.50, tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. Hind $14.00 Postiteel teiri^^ Kommunistlik võim Eestis Mind Sl 5.00. Postiteel tellides lisandub saatekwiy -sse .33 raamatult Koinimunistlikud käsilased ko- likuks, seega tema tollekordsed toi» dumaal peavad tänavu suvel pidu mingud samuti tühisteks, neljakümneviie aasta möödumise Nüüd peab aga kohe esilp tooma I puhul, mil eesti rahvas kaotas oma põhilise erinevuse nende kahe oku-vabaduse ja allutati vägivaldselt patsiooni vahel. Enamik okupat- Nõukogude Liidu valitsemise ning sioon oli rahva tahte otsene vägista-toimetamise alla. Seejuures las- mine ja selle riikliku iseseisvuse hä-takse paista — ja eduga — nägu vitamine ning asendamine nõukogu-oleks kommunistlik võim seal tõe- deliku korraga. Sakslaste saabumine poolest pesitsenud juba neliküm- lõpetas selle terroristliku olukorra, mend viis aastat. Mis aga on abso° luutselt ebaõige. JU 958 Broadview Ave Toronto. Ont. M4K 2R6 Kõik, mis Eestis 1940.a. suvel toimus võimu haaramiseks ja Nõukogude võimu laiendamiseks Eesti alale, on rahvusvahelises ulatuses tunnistatud vägivallaks, ebaseaduslikuks ja õiguslikult tühiseks. Aga vägivald kehtib ja püsib vaid senikaua, kuni ta pole kukutatud. Kui ta on kukutatud, kaob ka tema võim ja Saksa võim tookord — ükskõik, mis oleks võinud juhtuda edaspidi T - ei kuulutanud mingeid maid annek-teerituiks, vaid käsitas neid kui okupeeritud Ida-alasid. Saksa võim — ükskõik, mis võis olla tulevikuplaanides — käitus põhijoontes nagu okupatsiooni olukorras on ette nähtud ka rahvusvahelistes lepingutes, t k ei hävitanud kohalikku omavalitsust, vaid Eesti Vabariigi omavalitsusorganid alustasid uuesti tegevust taastub eelnenud seaduslik olukord ja seda endiste, s.o. Eesti Vabariigi dXSXEQBXCCISXS liiigigisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiii^ Muutused harjumusmõtlemises võivad olla ülimalt häirivad, nagu seda näitab president R. Reagani poolt algatatud strateegilise kaitse algatus, ehl|L populaarselt kutsutud „8õda tähtede vallas". Ning ometi pn idee ja selle teostamine algata" tud agressiivse tuumasõja võimaluse pidurdamiseks, koguni selle võimaluse elimineerimiseks. Selle vastu on mõnedki ameerika intellektuaalid. Kuid eriti on selle vastu Nõukogude Liit. Reagani programm on ülimalt fantastiline. >iõukogude Liidule tuleb see programm ootamatult. Sellest tulenevalt arendataksegi Kremli võimumeeste poolt selle programmi vastast agitatsiooni igal võimalikul niAg võimatul juhul. Kuid ometi on strateegilise kaitse algatus põhjustati^d Nõukogude Liidu ülirelvastuse mahust ja eel-märgist, milleks on oma agressiivse relvajõuga tõrjuda rünnakut Nõukogude Liidu Vastu ja teiseks oesmärgiks valmistuda Euroopa maade jäädavaks vallutamiseks Nõukogude Liidu mõjuvõimu alla. Nõukogude Liit oii viimastel aastatel tekud toh|utuid investeerimi-si oma tuumarelvade alal maal, merel ja õhus. Nõukogude Liit on valmis kaitseks ja vasturünnakuks oma relvastuse terrori abil, ja just nüüd^alates 1983. aastast peale, tuleb USA ]a tahab oma uue ideega muuta selle relvajõu kasutuks ja tarbetuks. Sest USA tahab oma õhuruumi paigutatud tõrjega elimineerida tuumamissilite sisselennu juba enne nende sihtkohta jõudm i s t . ^ . Kui kaugel on siis USA oma uue missiooniga? Teame, et USA-1 on õhuruumilennuk, mis võib juhitavalt õhuruumi soostuda ja sealt jälle juhitavalt maanduda. Ameerik-lase^ nimetavad seda „shuttle'V ehk süstik. See võtab meeskonna peale koos tehnikjute ja teadlastega. See võib õhuruumis manööverdada, õhuruumi vaatluskehasid paigutada, neid sealt vajadusel ära tuua ja parandada. Viimane „Shutt-le*' eksperimelriteeris laserikiirte juhtimisega, mis ongi üks arvatavaid kaitserelvi missilite vastu. Laserikiir juhiti Havai saarelt ruudus olevale peeglile, mis saatis kiire tagasi maale nähtava selgusega. See näitas, kuidas laser on opereeritav. Tuleviku lasersaatejaam asuks maal, kust saadetakse kiir orbiidis olevale statsionaarsele satelliidile, mis suunaks selle kiire (arvatavasti automaatselt) sisse-jendavale tuumamissilile ja hävitaks sells. Reagani projekti hinnaks on arvestatud 26 miljardit dollarit. Nõukogude Liit silmnähtavalt ^kardab nii USA tehnilisi võimeid kui ka majanduslikku jõudu selle programmi teostamiseks. Sest Moskva on suunanud oma jõud tuumarelvade ehitamisele, misen üles seatud ja valmis Ida-Euroopa maadel, allveelaevadel meredel ja lennukitel õhus. On teada, et Nõukogude Liit ise' teostab katsetusi laseritega, kuigi pole teada, kiai kaugele on sel alal jõutud. kui nüüd USA suudab teostada oma kaitsesüsteemi õhuruumis, siis muutub Nõukogude Liidu relvastuse arsenal vanarauaks, samuti nagu teistel aatomimaadel, kaasa arvatud ka USA. Maailmen elanud aaton^terrori tasakaalu all nüüd juba nelikümmend aastat. USA ise oli aatomipommi looja ja isa ning esimene kasutaja. Seega lasuks nagu kohustus USA-1 tuumarelva ka-sutukstegemisel ja kui see õnnes-tu[( 6 strateegilise kaitse algatuse kdudu, on USA oma ajaloolise missiooni täitnud. Onolukord kuidas silmapilgul ka on, on strateegilise kaitse algatus-programmi teoslamine veel kaugel tähtede taga ja inimkonnal peab olema tugevat kannjatust, kuid eriti lootust, et olemasolevad tuumarelvad enne rääkima ei hakka. Seepärast ongi oluline, et nii Moskvast kui Washingtonist kostaksid senisest sõbralikumad hääled ja arusaamad, et tuumarelvad tulevad likvideerida kasuks kogu inimkonnale. See nõue käib ka nende inimeste kohta, kes läänepoolsetes ühiskondades teevad ässitustööd strateegilise kaitse algatusele. On täiesti vale seda programmi nimetada sõjaks tähtede vallas, sest HELSINGI (M.E.)--Tõepäraste ning armastust vene keele vastu andmete saamine okupeeritud Ees-• ,,nõukogude rahvaste sõpruse ja tist hüvitab pidevalt soomlasi, ja vendluse keelena" peab intensiivis-ega ametlik kommunistlik Nõuko- tama üksikasjaliku tegutsemisprog-gude propaganda seda takistada rammiga, saa. Üheks viimaseks taoliseks näiteks osutub kirjastus Alea poolt VENEKEE:LSED VÄITEKIRJAD äsja soome keeles avaldatud Sirje \,.. „./, . . . Sinilinnu (pseudonüüm) raamat . ^^^^^^^ «Mõningatest rahvuspoliitika as- Jadpeab praegu vene keeles kirjuta-pektidest", soome nimega „Viro ja ma. ^Venekeele kasutamist soodus- Venäjä. Huomioita Neuvostoliiton ^f" ^] tohutu puudus ladina tähte-kansallisuuspolitiikasta Virossa ^esü aja-leheteadete jargi importeenti 1980. a. 1975 sellist masinat, järgmisel aastal 700. Mainitagu võrdluseks, et Soome importeeriti välismaadest aastal 1981 üle 54.000 kirjutusmasinat! ' Tuntud huvi Soome tv-saadete vastu peetakse johtuvat sellest, et Eesti tv-]aamad saadavad ööpäevas üle 35 tunni programme, millest siiski eesti keeles vaid ainult kuus tundi. automaatselt. Õigus võib püsida ka, kui seda momendil ei saa faktiliselt teostada. Kukutatud vägivald aga, ja tema ebaseaduslikud toimingud, ei jää püsima pärast kukutamist. Maailma korraldus seisab õiguse, mitte vägivalla alusel. See põhimõte tuleb rakendamisele ka 1940/41. aasta sündmustele. Kui seaduste alusel. Niisiis, kas seda ametlikult tunnistati või mitte, oH Eesti Vabariik siis ikkagi okupatsiooni olukorras, aga mitte kadunud. Muidugi polnud olukord igati roosiline. Okupatsioonivõim haaras maa tugevasti .oma võimusesse ja asus seda dirigeerima oma asutuste ja ka Saksa välisministeeriumi poolt 1940-1984". Umbes poolel leheküljel iseloomustas Sinilinnu teost Seppo Zetter-berg, kes töötab Ida-Euroopa ajaloo dotsendina Helsingi ülikoolis ja kellel mõne aasta eest ilmunud düktori-väitekiri kandis pealkirja,,Suomen ja Viron poliittiset suhteet 1 9 1 7 - 1 9 1 9 " (Soome ja Eesti poliitilised suhted 1 9 1 7 - 1 9 1 9 ) . Seega saab Zetterbergi sõda oli liikunud meie maale, likvi- löödud omavalitsuseks nimetatud deerus seal nõukogude vägivallaga asutuse kaudu. (Seda viimast aga ei peetav võimukorraldus. Nii seda toe- tohi siiski alla hinnata puhvrina ko-tav Nõukogude füüsiline võim kui ka haliku võimu ja saksa võimu vahel), selle teostajadki lahkusid Eestist jä. Mida enam nüüd sõjaõnn kadus, se-kadusid. Seda asjaolu ei sega ega da kaugemale nihkusid sakslaste tu-muuda põhjused, miks see nii sündis, levikuplaanid Ja kõneldi isegi Eesti Fakt on, et Nõukogude Liidu eba- iseseisvuse taastamisest, kuigi seda seaduslik viibimine ning võimuteos-{ oleks tulnud nimetada Eesti Vabarii-tus Eestis lõppes ja automaatselt gile tema valitsemise tagasiandmi-taastus endine seaduslik ning õigus-' seks. lik seisund; see on iseseisev Eesti Eelnevast peaks kokkuvõttes ole- Kuigi Nõukogude ametivõimud on pidada ka eesti küsimuste spetsialis- püüdnud raskendada eesti rahvus-üks. Vabariik, nagu ta õiguslikult püsib seniseni. Kui — mõnes paigas alles paari päeva pärast — algas saksa vägede okupatsioon, siis ei avalda see asjaolu mingit mõju eelnenule. Lahkunud kommunistlikust võimust jäi maha Eesti Vabariik, mida hakkas edaspidi valitsema teine okupant — Saksamaa. Ei ole ka oluline, kuidas vaatas Eesti maale tookordne natsist-ik Saksamaa. Kui too võim luges end kommunistliku võimu ja viimase Seppo Zetterberg kirjutab: Pseudonüümi Sirje Sinilinnu nime. all rühm Eesti tulevikust huvitatuid isikuid on valinud oma teose punaseks lõngaks eestlaste ja eestluse posit-r siooni Teise maailmasõja järgses Nõukogude Eestis. Teema on ajakohane ning tähtis. VENESTAMINE likke harrastusi, on siiski üle saja- j'a^tkfu dfa.' T^allilnn*a tä'na?vat'e "mmPes.°d °.^"[^ ^^ra^h^v.a^lt^ ^rö övitud varade p^ä ri-aga on rohkesti muudetud. Venestamisel on abiks ka õiguslikest kaalutlusist. Pealegi polnud neil kaalutlusil ka mingit toimet, sest need hõlmasid vaid Saksamaa, aga mitte rahvusvahelist õiguskorda eesti noorukite kaheaastane sõjaväeteenistus venekeelses armees kaugel oma kodust, samuti nagu^ 120 000- tunnustust. Pealegi tunnistati teoline Nõukogude armee pidev vubi- ^^^^^^ g^j^^^ .^^ mine Eestis. Nagu Sinilinnu kaart näitab, asub Eestis seitse raketibaasi ja 22 lennubaasi. ma selgunud, et Eesti Vabariik ei kadunud omas juriidilises olemuses ei vene ega saksa okupatsiooni ajal. Tema kadumist pole rahvusvahelises ulatuses aktsepteeritud, vaid vastupidi — kinnitatud tema püsimist. Sellest aga järgneb, et kui Nõukogude Liidu väed 1944. aastal uuesti tungisid Eesti pinnale, siispolnud see pind amtougi mitte enam nende nõukogude pind, mida nad kord valitsesid, vaid oli tegemist uue sissetungiga Eesti Vabariigi territooriumile. Nende toonane vägivallavalit-sus oli kadunud ja tühistunud ega saadud seda enam jätkata. Kindel on, et ükski vägivald ei oma õigust nagu mitte enne, nii ka mitte hiljem. Vägivald kui ebaõigus ei oma pigusjärglust. Sellele võib järgneda vaid uus vägivald. Aastal 1934 oli Eesti rahvaarvuks umbes 1.126.00Ö. Eestlasi oli elanik- Kuidas eestlased sellesse suhtu- . vad? Kas vastupanu e^sineb? Teise konnast 993 000 ehk 88 protsenti, maailmasõja järgsetel aastatel, arva- Aastal 1979 oh Nõukogude Eesti rah- javasti kuni aastani 1957, oli Eesti vaarvuks 1.464.000, kellest eestlasi .^gtsades nõukogude võimu vastu oh 948,000 ehk 65 protsenti. Isegi võitlevaid „metsaveridi" kõige roh-eestlaste absoluutne arv vabariigis j^g^^^ü^g^^it^ isegi 15.000. Põllu-on seega snsjjoole aastasaja jooksul kollektiviseerimine ras-kahanenud. Suurim osa N Eesti mit- kendas nende tegutsemist märgata-te- eestlastest on venelased., ^^^^ Millest selline areng siis tuleb? Sinilind viitab suurtele pagulaslaine- pj^Q,j.ggrj.|P tele, mil eestlasi siirdus Teise maail" masõja jalust läände ning viidi Nõu° Hilisematest protestidest kõige kogude võimu algaastail Eestist N. suuremaks peetakse Tallinnas ja mujalgi Eestis oktoobris 1980 juhtunud tuhandete noorte meeleavaldust, mis karmilt maha suruti. Ametivõimude tegevuse vastu on protesteerinud 40 kultuuritegelast alates Jaan Kaplinskist, Paul-Eerik Rummost ja Arvo Valtonist kuni Juhan Viidinguni, ning nende lahtine kiri levis ka Läände. TORONTO EESTI ÜHISPANK 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 ühenduses on jõud Maui 220 miili shuttle" külge k .9J äbi atmosfääri nnitatud 8 tolli Liidu siseosadesse küüditatutena. • Venelaste arvu tõusmine ühendatakse esmajoones N. Eesti industrialiseerimisega. Suured, kiiresti kasvanud Põhja-Eesti töökeskused on oma rahvastikult tunduvalt ve-nestunud. Tallinnas on eestlasi umbes pooled, Kohtla-Järvel on 26, Narvas 5 Ja Sillamäel vaid 4 protsenti. SOODSAD LAENUD KAASMAALASTELE InformatSBOoriiks helistage 465-4659 •\ Samuti eesti kodanikuõiguse eest Rahvastiku muutumisest tekkinud võitlejaid, eesotsas Jüri Kuke ja Mart probleeme vaatleb Sinilind mitmest Niklusega ning nende tagakiusamist vinklist. Sotsiaalsetest küsimustest käsitletakse raamatus võrdlemisi pole väikese tähtsusega, et venelasi põhjalikult, soositakse mitmete põhitarviduste Arvestades olukordi võib soome ja rahuldamisel. Kirjutajad ütlevad, et eesti kontakte kullaltki elavateks pi-eesti rahva elutingimused halvene-, dada. Geograafiliselt on Eesti lähe- 4iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii)iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiniiniiim Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendl-pärandused Ja mälestusfondid on tulumaksuva))ad. Suunake oma annetused noortele Ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital KanadaV kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-ilmunud 28-leheküljelisel broshüü ril, mis käsitab kommunistlike rez-hiimide mõrvarlikku kuritegevust vad pidevalt, ja et arengu jätkudes dal, sest Helsingist Tallinna pole pi- .Balti riikides, Ukrainas, Poolas, Ida-samä rada, eestlased on ohus jääda kemtee kui Helsingist Riihimäkisse. Saksamaal ja mujal. Broshüüri auto-vähemusse oma kodumaal enne sa- poliitiline vahemaa on aga riikide ^[^^ S. Astons ja trükis välja antud jandi lõppu. vahel mitmekordselt pikem. On tüü- Prelude Publications-nimelise kir- Teiseks arengu registreerivaks piline, et reageerime innukalt kau- jastuse poolt Torontos, mõõtjaks on keel. Eesti igapäevse gelt tulevatesse teadetesse rahvusli-elu vallutab Vene keel üha enam. kust rõhumisest. Seevastu Eestist Kirjutajad avaldavad Eesti kommu" kergesti vaikime. Kas Eesti asub ris-nistliku partei keskkomitee poolt kantselt lähedal? detsembris 1978. a. tehtud otsuse, Sinilinnu askeetlik ja karm raamat Karistamata kommunistlikud kuritööd süüdistavad ,,Kommunism — karistamata kuritegevus" (Communism — The Unpu-nished Crime") on pealkirjaks äsja miseks.- - Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ6 liiiiiiiiiiiiiiiiiiiimmfniitiiniiiiiHitiiiiiniiiimmffliiiiiiiiiii Heal paberil trükitud suurekausta-line väljaanne sisaldab peamiselt suuremõõdulist fotosid kommunistide veretöödest Lätis, Eestis ja Leedus alates 15. JU U ü i T SA. mis ~ kuigi on rangelt kaitstud sala- annab soomlastele rohkesti põhjusi 1^ teistes kommunistlike rezhiimide dus, on ka Läände levinud. Selle mõtlemisele. Seda on hea enne Tal- all kannatavais maades. Tekstis on „venestamisprogrammi" järgi peab ünna-sõitu lugeda — ja jätta siis ko-partei mitmekülgselt rõhutama vene ju!", lõpetab Seppo Zetterberg oma .keele tähtsust „nõukogude ühiskon- analüüsi,ajalehes ..Helsingin Sano-nasotsiaal- poliitilisesühendamises" mat". nööridest küüditamiste läbiviimiseks. , Trükise lõpus on artikkel ..Bring-ing the criminals to justice", milles käsitatakse praegu mõnes riigis esinevat nõiajahti 11 Maailmasõja oletatavate sõjakurjategijate otsimiseks läänemaailmas, kuna samal ajal kommunistide toored kuritööd on jäänud karistamata. Teose viimaseks illustratsiooniks on suur kaart Nõu-peale piltide seletuste -kokkuvõtlik loogude Liidu orjatöölaagritest Balti das $1.00, mujal S3.00. Hind päB^astllmumSst $29, pluss II* saata: „EESTLASED KAiyADÄS", c/o E. SCyiris, 2 Jocelyn Cres.j Don IViills, Ont. M3B 1A2/või teSlida Toronto Eosti fVlaJas EKU büroos Priit AruvaBBalt või Abistamiskomiteo kauplusest. © Tshekid kirjutada KAJADA EESTLASTE AJA-OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE Müük ja rentimine Äris 291.50S4 Kodus 423-5716 j 5000 Sheppard Ave. E., Scarbõrough, Ont. MIS 4L9 kirjutis „Balti riigid — näidis kommunismist tegevuses". See annab kokkuvõtliku lühiülevaate vägivalla abil järgnenud veretöödest aastail 1940/41. Teos algab pildiga Stalini ja Rib-bentropi käesurvest Molotõv-Rib-bentropi pakti allakirjutamisel Moskvas. Edasi tuuakse broshüüris arvukalt fotosid kommunistide veretöödest Eestis, nende seas fotod massimõrvadest Rakveres, Tartus ja Kuressaares, rohkem fotosid Lätist ja Lätis mõrvatud silmapaistvaist isikuist. On toodud fotokoopia ka kurikuulsa NKVD kindral Serovi juht-merest kuni Vaikse ookeanini ja nende orjatöölaagrite kontsentratsiooni 70-s suuremas asukohas. Kommunismi terroristlikku tegevust iseloomustava trükise fotode jälgimine nõuab vaatajalt tugevat närvi piltidel näidatud julmuse pärast. Kuid esitatud fotomaterjaliga tutvumine oleks eriti soovitav neile läänlasile, kes ei taha kuulda kommunistlike rezhiimide kuritegudest. „Communism — The Unpunished Crime" on saadaval „Meie Elu" talitusest ($4.-) ja seda saab tellida kirjastuselt aadressil: Prelude Publica-tions,/ P.O. Box 273, Station „A", Islington, Ont. M9A 4X2. Ml^eie EI Nii vall juunil, 19lJ Koldetare tare kevadj tuslähe all samal aast vihusaun | sügisel lasi va Paugudj liplats/tanf kõlakojagi| 7. juulil tekodu jälil 30-ndaks SeodriorI koduga ai} selt kasval teine paloi noortele kf algas Laul Laupäevi tel 1956, 1! oru Vabad Esiklav-asti Feliks Kool uuk^p(nmi| ma p iie va väljaku ii iili vabaduse ([ Küsimusi vad rist, a Ioonist pill vanduja y i i nieid ÜIUMK gus, puht ui ürgne kau edasiviiv j i| 21 aastal teises servii meie sõja) Kaks terasf meie ürgvaj on jiiiidvusi Valeri nimd kol.ltn. Ilai Mait la ja a| Mälestussa logi Vello 1 AinulaadI rioru kujuiu duks on Kahvusteali teatris, kusjl on 11), vahu(i juubel, l l l e i avamine Sn Söödor'i \)i mardiga" Ifj se külalisplJ sinud tänast Lydia V(j õhtune ,,K( vastuseks S| kunsii mivnj Meie lava^ kaasa inäii) dis. Pühapäev vis Seedrioii päeva jook sl ja arhitekt if 1. Nõudu komiteelt (1 Commitiqc) toks loodul Task Forci;)! aru anda k(| dile kiriku 2. Paludal LuleriuBU KJ kui nõukogil terliku Mnaj nada Kiriki Kirikule (WCC)i»t«>l sioonidega,[ likku abi kd le Balli riiki kindla la hell nende olukj lud, või kai ristiusu vati nõudmisel, m»d on snal nalional", lj või Eesli, L nisatsioonic 3. Pööratal õpetaja Hai lisc ja pre(J kase raskelj ses orilistei või vanglnttl HARRI MO Lisaks jagati igale d te ja faktidiijl ne osa Iriiki.^ jelisest tõlk(^ kõik 01 jiaii^ sest, milln a! eksisteeViniaj lisatud konu duse säte p lised on kitsi Sealt selgub,] õigusi, nii oi okupeeritud Eestlaste i| guduse õpet; • lus ja tema jeldus üliesl mille on tõi Vancouverisj õp. Mõtsn; |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-03-02