1985-12-12-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•.'M:C 30 ..i.l9 05
1 , HI^V/^#APi^, mVlS^O^ I
ol Littmani valeandmed
põhjustasid sõjakuritegude
uurimiskomisjoni
moodustamise
PAGULU
Second Glass Registration No. 1354.
izam
Nr. 50 (1867) 1985 NELJAPÄEVAL, 12. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 12 XXXVI aastakäik
arlament
toetab balti koole
ANGELES — Euroopaparla-
^nendi liige Otto von Habsburg teatas
Balti Vabadusliidu presidendile
Avo Piirisillale, et pärast tugevat
võitlust oli võimalik eelarvesse
võtta tagasihoidlik summa balti
koolide toetamiseks Euroopas. Eelarve
võeti vasitu esimesel lugemisel.
Baltlaste toetamise küsimuses
aitasid kaasa ka parlamehdiliik-nied
dr. Heinrich Aigner, kes ön
eelarve kontroll-komitee president
ja dr. Ingo Friedrich (CSU). Otto
von Habsburg lisab, et selle võrdlemisi,
et Balti rahvad on osa Eurbo-past
ja meil on nende vastu kohus-
Andrei Sahharovi
naine jõudis USA-sse
N. Liidu aatomiteadlane ning dissident,
kes on määratud elama kaugesse
N. Liidu linna Gorkisse, et ta
Vana-Andrese kogudusi noortejumalateenistuselt* Vasakult, 1. rida — M i l v i Tiislar, H i l l a r Ägur, Andres
Agur, Erika Kivik, Taimi Marley, Kristi Neps (õpetaja). 2. r i da — E r i k Laar, A l e x Kurm, Heli Orav, Mart
Altosaar. 3. rida — Maret Kapp (õpetaja). Toomas Orav, KPIJU Kurm, Ingrid Laar, Kristi Laar, Taimi u •
Petersoo, A i n o Pahn (õpetaja). 3. rida - Tõnu Petersoo, Lisa Lugus, õp. Udo Petersoo, Ester Lääs, Kenneth ?\' PJ^^^^^s välismaa
T T " " A l T» / " rir. - i . v. i i i T. X o n isadlaste ja ajakirjanikega, 831 loa
- - P e t e r s o o . (Lähemalt Ihk. ^) Foto- S. Preem • 3 , , ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ . ^^
• : •; . : . _ _ . . . _ . „ , _ . , ,• de erilisele ravile. Ta jõudis 7. dets.
• Bostonisse, kus kohtas oma lapsi ja
lapselapsi. Need said varem loa lahkumiseks
N. Liidust.
Helena Bonnerile anti luba N. L i i -
. dust lahkumiseks tingimusel, et ta ei
^:).iha Ühtegi jutuajamist ajakirjanikele
ega räägi neile oma elu üksikasjadest
N. Liidus., Kui ta seda teeb, siis ei
aria temale kunagi luba tagasi tulla
N, Liitu ja näha oma meest, Andrei
Sahharovit.
Kanadas elunevate sõjakurjategijate
avastamiseks moodustatud
erikomisjon selgitas
Huiris, Que.,Sol Littmani avalduse
tõepärasust, nagu oleks
dr. Josef Mengele soovinud
asuda Kanadasse 1962.a.,esitades
vastava sooviavalduse Argentiinas
Kanada konsulaadile.
Littman nõudis valitsuselt
otsekohest selgitust selle kohta,
kui palju sõjakurjategijaid
on asunud Kanadasse pärast
sõda immigratsiooni korras.
Kui Kanada valitsus sellele
nõudele ei reageerinud, andis Sol
Littman oma kirja ärakirjad
avaldamiseks „Toronto Starile"
ja USA-s „New York Times'ile".
Nende kirjutiste tagajärjel, valitsus
moodustas erikomisjoni
Kanadasse asunud sõjakurjategijate
selgitamiseks kohtunik Ju-lian
Deschenes'! juhtimisel.
Komisjon on täitmas temale
antud ülesannet. 5. dets. ta selgitas
Sol Littmani esildise tõepärasust
dr. Mengele Kanadasse asumise
taotluse suhtes. Komisjon
ei leidnud selle kohta mingisugust
tõendmaterjali. Mengele ei
ole kunagi Kanadasse tulekuks
viisat taotlenud.
ALUSETA ARVAMINE
Kanada valitsuse advokaat,
Ivan Whitehall, süüdistas Sol
Littmani nõiajahi pidamises (vi-
. gilante) sõjakurjategijate tagaajamisel,
kuid pidi selle väljenduse
tagasi võtma juutide nõudmisel.
Küsimuse selgitamine kohtunik
Deschenes'i ees kujunes kohati
väga tormiseks. Sol Littman
oli sunnitud võtma omaks, et ta
isiklikult kujundas arvamise, et
dr. Mengele taotles Kanadasse
asumise luba Argentiinas. Ivan
Whitehall märkis selle juures, et
ükski arukas mees ei võiks sellistele
arusaamistele tulla ilma
vähemagi aluseta.
EI SOOVINUD ASUDA
KANADASSE
Sol Littman, kes on natsiküti
jimon Wiesenthali esindaja Kanadas,
, ütles uurimiskomisjoni
ees esialgu, et enne kirjasaatmist
peaministrile aasta tagasi, ta pidas
nõu kahe isikuga, kuid keeldus
nimesid nimetamast. Komisjoni
nõudel ta hiljem teatas, et
need isikud olid RCMP sõjakurjategijate
selgitamise üksuse juht
seersant Fred Yetter ja immigrat-siooniametnik
A l Nylor. Ta l i sas,
et seisukoha võttis siiski
tema ise ja kui see oli ekslik, siis
see oli tehtud tenla poolt. Ta
ütles ka, et usub, et dr. Josef
Mengele kunagi ei avaldanud
soovi asuda Kanadasse ja Brasiilias
haua avamisel leitud luukere
on Mengele oma.
:
Eesti naisele
sündisid Inglismaa
nelikud
„Ärge usaldage Nõukogude Liitu! Ärge uskuge Nõukogude süüdistusmaterjali, mida Kanada D®sc!i(B°
ie8'i-komisjon raudeesriide tagant otsima läheb! Nad saavad dokumente fabritseerida nagu nad soovi-vad.
Nende tõepärasust on raske kontrollida. Peame olema ettevaatlikud, et Nõukogude Liidule mitt(s
anda võimalust kompromissi teha nende arvel, kes siia (Läänemaailma) on tulnud." Neid sõnu ütles üks
tipp Nõukogude süsteemi tundjaid, lääne poole ärahüpanud N. Liidu saadik Ühendatud Rahvaste juures
Arkady Shevchenko möödunud kesknädala õhtul Toronto Royal York hotellis korraldatud dineel 1000-Ie
inimesele.
Kuigi kõik see, millest endine Nõu-,
kogude Liidu välismini^stri sõber kõneles,
küsimustel vasta,s ja pressikonverentsil
väljendas, ori eestlastele
ja kõikidele põgenikest rahvus-gruppidele
ammugi teada, tulevad
need sõnad kinnitusena endiselt kõrgelt
ametikandjalt, kes sellise poliitika
ühe teostajana varem tegeles.
Sellepärast vist kviteeriti ta kõnet
püsti seistes tugeva aplausiga.
Arkady Shevchenko ütles, et uus
hea välimuse ja hea esinemisega
Kremli võimumees Mihhail Gorbats-hovei
saa rahvale hea olla. Ta ei saa
kommunistil ku partei süsteemi tõt-,
tu kogu korda muuta. Ta saab vaid
selles muudatusi ette võtta^ mis kommunistlikku
korda võib tugevdada.
Kommunismi kaugemaks sihiks on
maailma oma võimu alla saamine.
Võtku see aega, mis võtab. Nõukogude
poliitika teenib seda eesmärki.,
Sellise poliitika kirjeldamiseks võeti'
enne 1960. aastat tarvitusele sõna
„disinformation", mis tähendab
Nõukogude Liidu avaliku ja salajase
tegevuse tehnikat Läänes oleva avaliku
arvamuse ^uutmiseks. Selle sõna
mõiste alla kuuluvad võltsimised, vale
kuulujutud, mitmel vnsil valele
teele juhtimised jne. Nähteks, ajalehtedele
antakse sihilikuU valeandmeid,
milliseid olukordade mitteteadmisest
trükitakse. Nõukogude
Liit alati kiidab ennast ja teeb valitsusi
Läänes maha. I
• Sovjetid on võimelised oma inimesi
sisse poetama igasugustess^ gruppidesse
ja neid vajaduse korral ka
majanduslikult toetama. Tuntumad
neist on Maailma Rahunõukogu,
Kanada R.ahukongress, Maailma K i -
rikvUte Liit jne. Samaaegselt usutakse
Venemaal tõesti, et lääneriigid on sõjaliselt
agressiivsed, sest muud infor-on
Läänes üksikuid inimesi, kes.siin
tõeliselt natside kuritetegudesse on
segatud, kuid valitsus peab olema
väga ettevaatlik kogu selles küsimuses.
Endine diplomaat juhtis siis tähelepanu
Nõukogude desinformatsiooni
meetoditele ja põgenike kaitsmise
vajadustele, et nad ka siin maal
ei satuks kompromisside ohvreiks.
Nõukogude tõendid pole usutavad.
Kõnelejalt küsiti, kas Vene tõmbab
oina väed kord Afganistanist tagasi.
Shevchenko ütles selle peale kindla-sonaliselt
„ei". Vägede tagasitoomine
tekitaks sisemist pinget, eriti aga
satelliitriikides. Läänes kontrover-siaalseks
tehtud nn. „Star Wars"
siaalseks tehtud nn. ,,star v^ars"
programm USA-s pole venelastele
enestele midagi uut. Nad on juba enne
ameeriklasi selle projekti kallal töötanud.
Ta arvas, et N. Liit momendil
tahab normaalset läbikäimist Kana^
daga ja et neile eriti meeldis Pierre
Trudeau. Kokkuvõttes oli kõneleja
Eestlanna Doris del Renziö, n-ne
Miller, 38 aastat v?3^a,8Ünnitaslng-
Ikmaal nelikud.
Nagu inglise sjakirjandusest
nähtub, on kõik neli last terved ja
tublid ning pääsevad lähemal ajal
koju Canterburys, kus ootab õnnelik
isa Toni del Renzio, 70 a. vana.
Paaril puudusid lapsed ja arstid
abistasid neid „katseklaasi-meeto-dil",
s.o. kunstliku seemendamisega.
Ajakiri„News of the World'* kirjeldab
pikemas reportaažis seda
erakordset sündmust.
Doris del Renzio isa Eugen Mil-krtöötas
kodumaal Riigi Ringhäälingus
ja hiljem Inglismaal BBC
teenistuses. Tema ema on tuntud
pianist Lea Lesta-Miller.Mõlemad
on nüüd surnud.
Estival 86
Lündis ja Malmös
MALMÖ - Eesti Päevad Rootsis
ESTIVAL 88 toimuvad tuleval aastal
1.-4. maini Lundis ja Malmös.
Kavas on kirjanduslikud ja muusikalised
ettekanded, teater, rahvatants,
näitused, rahvapidu, gala-etenduB,
pidulik rongkäik, laevasõit
Öresundil, spordivõistlused,
jumalateenistused jne.
, Postiaadress: ESTIVAL 86, Byta-
Liitunud Rahvate organisatsiooni regatan 28, 222 21 Lund, Sweden
(LRO) täiskogu võttis vastu otsuse et (informatsioon tel. 040-1571 80).
kõik terroristid, vaatamata nende •—• ——
Pommid Pariisis
Parnsis lõhkes terroristide pomm
suures kaubamajas ja vigastas 39 ini-m9st,
12 nendest on kriitilises olukorras.
Pommipanijateks kaubamajja
mis oli täis pühade-eelseid ostjaid,
olid Palestiina. Vabastamise Frondi
liikmed. Pommi panemise põhjuseks
pidi olema asjaolu, et Prantsusmaa
alustab lähemat koostööd Iraaniga.
Politsei andmeil on ka mitmed teised
terroristlikud grupid teatanud, et
nemad olid pommi panijad. Pomme
oli asetatud Pariisis veel mitmesse
i
t^ise kohta, mõned plahvatasid, tehes
vähemat kahju, teised olid vale-alarmid,
aähtävasti selleks, et politseid
tegevusega üle koormata.
Kõik terroristid on
Arkady Shevchenko
matsiooni seal on raske saada. Kui
Läänes küsitakse, mida Nõukogude
informatsiooniga. teha, siis soovitas
kõneleja — ärgeuskude seda: lugege
mitmesugust kirjandust Nõukogude
Liidu kohta. Ka sõlmib Nõukogude
Liit välislepinguid mingi varjatud
kasusaamise tagamõttega. Lepingud
aitasid N.'LüdulBalti riike kergemini
üle võtta.
Rahvuskultuuridel on lahutav toime,
mida Nõukogude rezhiim eriti ei
salli. Maalt lahkuda ka ei tohi. Need,
kes seda-on teinud, on reeturid. Läänes
süüdistatakse ja mustatakse eriti
neid, kes end selle süsteemi vastaselt
väljendavad. Selles valguses tuleb
näha kapraegustnatsijahti. Võib olla
eesmärgile, on kurjategijad. Hääleta-r
. u . . u v u u « . uu i.uuc.cja nüselohpooU 118ja 1 vastu(Kuuba).
veendunud, et käesolevas ideoloogi- ^^^^^ hääletamiset osa i
lises võitluses lõpuks vabad maad , 1'. , , . , ^
peale jäävad. ; votn^^^^
Banketi korraldajaks, kus „tald- , , . , , n i ux
«n,k' i , "m« . oaik, os'iose 1&6cn0 , o' ih' XNTa tfi onali nC-iIt-i^zeon^sc i Kokkulepet ei„ sa.a d, ud„ se.l.l.e ,k oht,a ',
n • n UMj u 1 ^"-A. Kas terroristid võivad olla uhee rah-
Coalition ja Cosbild Club koostöös i . . i . , . i , ,
,1 « 1 J *x kk n i o ^ale kriminaalid ja teisele vabadus-ukrama,
eesti, lati, leedu, tšehhoslo- . , ^, -.u A-U U J
,,tVlEIE ELU" talitus on
avatud dets. 24.
kell 9 h.- 1 j j l
Toimetus ja talitus
suletud dets. 25. ja
vakkia, kroaatiaj ungari, sloveeni ja
slovaki, keskorganisatsioonide ja
Balti Liiduga. Eestlasi oli kohal 40,
eesotsas EKN-u esimehe Laas Leivati
ja peasekretär Priit Aruvallaga.
R.K.
võitlejad, nagu seda võib täheldada
mitmel maal.
EELK PEETRI KOGUDUS TORONTOS
ADVEiyT KOI^TSERT JUMALATEENISTUS
!Pühapä®vs[)B, 15. dotsembril kell 11 hommikdgD
Cantatd Domino dr. R Toi juhatusel esitab
MMVASTE JÕULULAULE ® Jumalateenistusele järgneb
all saalis.
Ärahüppamisit
Soome kaudu
plaanitseti
kolm aastat
HELSINGI (M.E.) ~ Hiljuti Koola
poolsaarelt Soome kaudu Rootsi jalgsi
siirdunud kahe noore mehe ülekuulamised
lõpetati Rootsi ametivõimude
poolt mõne aja eest. On selgunud,
et 21- ja 23-aastased noorukid
on humanistlike teaduste õppijad
Moskvast, ega pole Murmanskist põgenenud
sõjaväelased, nagu esimesed
teated väitsid. Seda kinnitasid
Sundsvalli linna politsei esindajad
Rootsis.
Mehed hakkasid ärahüppamist
plaanitsema juba 1982.a., millaluuri-ti
eri võimalusi, milledest lõppude
lõpuks kõige paremaks osutus põgenemine
läbi Sööme suurte metsade.'
Moskvast poisid läksid teele juulikuus.
Rongiga sõideti Ida-Karjala
linna Petrožavodskisse, mille ümbruses
harjutati toimetulemist rasketes
tingimustes looduse keskel.
Umbes kuu kestnud ,,harjutuste"
tulemusena algas siis kõndimine
Soome suunas, kuhu mehed saabusid
keset ööd. Rootsi politsei järgi olevat
siin järgmiseks etapiks olnud Joensuu
linn Ida-Soomes. Seal mehed
ärandasid ehk „laenasid" jalgratta,
ega kõndinud läbi Soome, nagu varem
teatati.
Teine ärahüppajatest valdab väga
hästi inglise keelt ja vastutulnud
soomlastele räägiti, et nemad on õpilased
Kanadast. Soome ja Rootsi piirilinna
Haäparanta nad saabusid 8.
detsembril ja sellest lõunasse Sundsvalli
jõuti 2, oktoobril, kus läksid
politsei juurde asüüli paluma.
68% pooldab Kanadas
surmanuhtlust
Rohkem kui kaks kolmandikku
Kanada rahvast pooldab surmanuhtluse
taastamist viimase Gallupi uuri-
. muse järgi. 22% on surmanuhtluse
taastamise vastu ja 10% on ilma sei-sukohata.
Eelmine Gallupi-uurinius 2 aastat
tagasi näitas samasugust meeleolu
rahva seas. Surmanuhtlus kaotati
Kanadas 1976. a. parlamendi otsusega,
kusjuures surmaotsuse kaotamise
poolt oli väga väikene enamus.
Uurimus ühtlasi näitab, et suurim
surmanuhtluse pooldajate arv on
konservatiivide partei toetajate seas,
kuid partei juhid parlamendis ja valitsus
ei taha selle küsimusega tegelda
enne uusi valimisi.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 12, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-12-12 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E851212 |
Description
| Title | 1985-12-12-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | •.'M:C 30 ..i.l9 05 1 , HI^V/^#APi^, mVlS^O^ I ol Littmani valeandmed põhjustasid sõjakuritegude uurimiskomisjoni moodustamise PAGULU Second Glass Registration No. 1354. izam Nr. 50 (1867) 1985 NELJAPÄEVAL, 12. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 12 XXXVI aastakäik arlament toetab balti koole ANGELES — Euroopaparla- ^nendi liige Otto von Habsburg teatas Balti Vabadusliidu presidendile Avo Piirisillale, et pärast tugevat võitlust oli võimalik eelarvesse võtta tagasihoidlik summa balti koolide toetamiseks Euroopas. Eelarve võeti vasitu esimesel lugemisel. Baltlaste toetamise küsimuses aitasid kaasa ka parlamehdiliik-nied dr. Heinrich Aigner, kes ön eelarve kontroll-komitee president ja dr. Ingo Friedrich (CSU). Otto von Habsburg lisab, et selle võrdlemisi, et Balti rahvad on osa Eurbo-past ja meil on nende vastu kohus- Andrei Sahharovi naine jõudis USA-sse N. Liidu aatomiteadlane ning dissident, kes on määratud elama kaugesse N. Liidu linna Gorkisse, et ta Vana-Andrese kogudusi noortejumalateenistuselt* Vasakult, 1. rida — M i l v i Tiislar, H i l l a r Ägur, Andres Agur, Erika Kivik, Taimi Marley, Kristi Neps (õpetaja). 2. r i da — E r i k Laar, A l e x Kurm, Heli Orav, Mart Altosaar. 3. rida — Maret Kapp (õpetaja). Toomas Orav, KPIJU Kurm, Ingrid Laar, Kristi Laar, Taimi u • Petersoo, A i n o Pahn (õpetaja). 3. rida - Tõnu Petersoo, Lisa Lugus, õp. Udo Petersoo, Ester Lääs, Kenneth ?\' PJ^^^^^s välismaa T T " " A l T» / " rir. - i . v. i i i T. X o n isadlaste ja ajakirjanikega, 831 loa - - P e t e r s o o . (Lähemalt Ihk. ^) Foto- S. Preem • 3 , , ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ . ^^ • : •; . : . _ _ . . . _ . „ , _ . , ,• de erilisele ravile. Ta jõudis 7. dets. • Bostonisse, kus kohtas oma lapsi ja lapselapsi. Need said varem loa lahkumiseks N. Liidust. Helena Bonnerile anti luba N. L i i - . dust lahkumiseks tingimusel, et ta ei ^:).iha Ühtegi jutuajamist ajakirjanikele ega räägi neile oma elu üksikasjadest N. Liidus., Kui ta seda teeb, siis ei aria temale kunagi luba tagasi tulla N, Liitu ja näha oma meest, Andrei Sahharovit. Kanadas elunevate sõjakurjategijate avastamiseks moodustatud erikomisjon selgitas Huiris, Que.,Sol Littmani avalduse tõepärasust, nagu oleks dr. Josef Mengele soovinud asuda Kanadasse 1962.a.,esitades vastava sooviavalduse Argentiinas Kanada konsulaadile. Littman nõudis valitsuselt otsekohest selgitust selle kohta, kui palju sõjakurjategijaid on asunud Kanadasse pärast sõda immigratsiooni korras. Kui Kanada valitsus sellele nõudele ei reageerinud, andis Sol Littman oma kirja ärakirjad avaldamiseks „Toronto Starile" ja USA-s „New York Times'ile". Nende kirjutiste tagajärjel, valitsus moodustas erikomisjoni Kanadasse asunud sõjakurjategijate selgitamiseks kohtunik Ju-lian Deschenes'! juhtimisel. Komisjon on täitmas temale antud ülesannet. 5. dets. ta selgitas Sol Littmani esildise tõepärasust dr. Mengele Kanadasse asumise taotluse suhtes. Komisjon ei leidnud selle kohta mingisugust tõendmaterjali. Mengele ei ole kunagi Kanadasse tulekuks viisat taotlenud. ALUSETA ARVAMINE Kanada valitsuse advokaat, Ivan Whitehall, süüdistas Sol Littmani nõiajahi pidamises (vi- . gilante) sõjakurjategijate tagaajamisel, kuid pidi selle väljenduse tagasi võtma juutide nõudmisel. Küsimuse selgitamine kohtunik Deschenes'i ees kujunes kohati väga tormiseks. Sol Littman oli sunnitud võtma omaks, et ta isiklikult kujundas arvamise, et dr. Mengele taotles Kanadasse asumise luba Argentiinas. Ivan Whitehall märkis selle juures, et ükski arukas mees ei võiks sellistele arusaamistele tulla ilma vähemagi aluseta. EI SOOVINUD ASUDA KANADASSE Sol Littman, kes on natsiküti jimon Wiesenthali esindaja Kanadas, , ütles uurimiskomisjoni ees esialgu, et enne kirjasaatmist peaministrile aasta tagasi, ta pidas nõu kahe isikuga, kuid keeldus nimesid nimetamast. Komisjoni nõudel ta hiljem teatas, et need isikud olid RCMP sõjakurjategijate selgitamise üksuse juht seersant Fred Yetter ja immigrat-siooniametnik A l Nylor. Ta l i sas, et seisukoha võttis siiski tema ise ja kui see oli ekslik, siis see oli tehtud tenla poolt. Ta ütles ka, et usub, et dr. Josef Mengele kunagi ei avaldanud soovi asuda Kanadasse ja Brasiilias haua avamisel leitud luukere on Mengele oma. : Eesti naisele sündisid Inglismaa nelikud „Ärge usaldage Nõukogude Liitu! Ärge uskuge Nõukogude süüdistusmaterjali, mida Kanada D®sc!i(B° ie8'i-komisjon raudeesriide tagant otsima läheb! Nad saavad dokumente fabritseerida nagu nad soovi-vad. Nende tõepärasust on raske kontrollida. Peame olema ettevaatlikud, et Nõukogude Liidule mitt(s anda võimalust kompromissi teha nende arvel, kes siia (Läänemaailma) on tulnud." Neid sõnu ütles üks tipp Nõukogude süsteemi tundjaid, lääne poole ärahüpanud N. Liidu saadik Ühendatud Rahvaste juures Arkady Shevchenko möödunud kesknädala õhtul Toronto Royal York hotellis korraldatud dineel 1000-Ie inimesele. Kuigi kõik see, millest endine Nõu-, kogude Liidu välismini^stri sõber kõneles, küsimustel vasta,s ja pressikonverentsil väljendas, ori eestlastele ja kõikidele põgenikest rahvus-gruppidele ammugi teada, tulevad need sõnad kinnitusena endiselt kõrgelt ametikandjalt, kes sellise poliitika ühe teostajana varem tegeles. Sellepärast vist kviteeriti ta kõnet püsti seistes tugeva aplausiga. Arkady Shevchenko ütles, et uus hea välimuse ja hea esinemisega Kremli võimumees Mihhail Gorbats-hovei saa rahvale hea olla. Ta ei saa kommunistil ku partei süsteemi tõt-, tu kogu korda muuta. Ta saab vaid selles muudatusi ette võtta^ mis kommunistlikku korda võib tugevdada. Kommunismi kaugemaks sihiks on maailma oma võimu alla saamine. Võtku see aega, mis võtab. Nõukogude poliitika teenib seda eesmärki., Sellise poliitika kirjeldamiseks võeti' enne 1960. aastat tarvitusele sõna „disinformation", mis tähendab Nõukogude Liidu avaliku ja salajase tegevuse tehnikat Läänes oleva avaliku arvamuse ^uutmiseks. Selle sõna mõiste alla kuuluvad võltsimised, vale kuulujutud, mitmel vnsil valele teele juhtimised jne. Nähteks, ajalehtedele antakse sihilikuU valeandmeid, milliseid olukordade mitteteadmisest trükitakse. Nõukogude Liit alati kiidab ennast ja teeb valitsusi Läänes maha. I • Sovjetid on võimelised oma inimesi sisse poetama igasugustess^ gruppidesse ja neid vajaduse korral ka majanduslikult toetama. Tuntumad neist on Maailma Rahunõukogu, Kanada R.ahukongress, Maailma K i - rikvUte Liit jne. Samaaegselt usutakse Venemaal tõesti, et lääneriigid on sõjaliselt agressiivsed, sest muud infor-on Läänes üksikuid inimesi, kes.siin tõeliselt natside kuritetegudesse on segatud, kuid valitsus peab olema väga ettevaatlik kogu selles küsimuses. Endine diplomaat juhtis siis tähelepanu Nõukogude desinformatsiooni meetoditele ja põgenike kaitsmise vajadustele, et nad ka siin maal ei satuks kompromisside ohvreiks. Nõukogude tõendid pole usutavad. Kõnelejalt küsiti, kas Vene tõmbab oina väed kord Afganistanist tagasi. Shevchenko ütles selle peale kindla-sonaliselt „ei". Vägede tagasitoomine tekitaks sisemist pinget, eriti aga satelliitriikides. Läänes kontrover-siaalseks tehtud nn. „Star Wars" siaalseks tehtud nn. ,,star v^ars" programm USA-s pole venelastele enestele midagi uut. Nad on juba enne ameeriklasi selle projekti kallal töötanud. Ta arvas, et N. Liit momendil tahab normaalset läbikäimist Kana^ daga ja et neile eriti meeldis Pierre Trudeau. Kokkuvõttes oli kõneleja Eestlanna Doris del Renziö, n-ne Miller, 38 aastat v?3^a,8Ünnitaslng- Ikmaal nelikud. Nagu inglise sjakirjandusest nähtub, on kõik neli last terved ja tublid ning pääsevad lähemal ajal koju Canterburys, kus ootab õnnelik isa Toni del Renzio, 70 a. vana. Paaril puudusid lapsed ja arstid abistasid neid „katseklaasi-meeto-dil", s.o. kunstliku seemendamisega. Ajakiri„News of the World'* kirjeldab pikemas reportaažis seda erakordset sündmust. Doris del Renzio isa Eugen Mil-krtöötas kodumaal Riigi Ringhäälingus ja hiljem Inglismaal BBC teenistuses. Tema ema on tuntud pianist Lea Lesta-Miller.Mõlemad on nüüd surnud. Estival 86 Lündis ja Malmös MALMÖ - Eesti Päevad Rootsis ESTIVAL 88 toimuvad tuleval aastal 1.-4. maini Lundis ja Malmös. Kavas on kirjanduslikud ja muusikalised ettekanded, teater, rahvatants, näitused, rahvapidu, gala-etenduB, pidulik rongkäik, laevasõit Öresundil, spordivõistlused, jumalateenistused jne. , Postiaadress: ESTIVAL 86, Byta- Liitunud Rahvate organisatsiooni regatan 28, 222 21 Lund, Sweden (LRO) täiskogu võttis vastu otsuse et (informatsioon tel. 040-1571 80). kõik terroristid, vaatamata nende •—• —— Pommid Pariisis Parnsis lõhkes terroristide pomm suures kaubamajas ja vigastas 39 ini-m9st, 12 nendest on kriitilises olukorras. Pommipanijateks kaubamajja mis oli täis pühade-eelseid ostjaid, olid Palestiina. Vabastamise Frondi liikmed. Pommi panemise põhjuseks pidi olema asjaolu, et Prantsusmaa alustab lähemat koostööd Iraaniga. Politsei andmeil on ka mitmed teised terroristlikud grupid teatanud, et nemad olid pommi panijad. Pomme oli asetatud Pariisis veel mitmesse i t^ise kohta, mõned plahvatasid, tehes vähemat kahju, teised olid vale-alarmid, aähtävasti selleks, et politseid tegevusega üle koormata. Kõik terroristid on Arkady Shevchenko matsiooni seal on raske saada. Kui Läänes küsitakse, mida Nõukogude informatsiooniga. teha, siis soovitas kõneleja — ärgeuskude seda: lugege mitmesugust kirjandust Nõukogude Liidu kohta. Ka sõlmib Nõukogude Liit välislepinguid mingi varjatud kasusaamise tagamõttega. Lepingud aitasid N.'LüdulBalti riike kergemini üle võtta. Rahvuskultuuridel on lahutav toime, mida Nõukogude rezhiim eriti ei salli. Maalt lahkuda ka ei tohi. Need, kes seda-on teinud, on reeturid. Läänes süüdistatakse ja mustatakse eriti neid, kes end selle süsteemi vastaselt väljendavad. Selles valguses tuleb näha kapraegustnatsijahti. Võib olla eesmärgile, on kurjategijad. Hääleta-r . u . . u v u u « . uu i.uuc.cja nüselohpooU 118ja 1 vastu(Kuuba). veendunud, et käesolevas ideoloogi- ^^^^^ hääletamiset osa i lises võitluses lõpuks vabad maad , 1'. , , . , ^ peale jäävad. ; votn^^^^ Banketi korraldajaks, kus „tald- , , . , , n i ux «n,k' i , "m« . oaik, os'iose 1&6cn0 , o' ih' XNTa tfi onali nC-iIt-i^zeon^sc i Kokkulepet ei„ sa.a d, ud„ se.l.l.e ,k oht,a ', n • n UMj u 1 ^"-A. Kas terroristid võivad olla uhee rah- Coalition ja Cosbild Club koostöös i . . i . , . i , , ,1 « 1 J *x kk n i o ^ale kriminaalid ja teisele vabadus-ukrama, eesti, lati, leedu, tšehhoslo- . , ^, -.u A-U U J ,,tVlEIE ELU" talitus on avatud dets. 24. kell 9 h.- 1 j j l Toimetus ja talitus suletud dets. 25. ja vakkia, kroaatiaj ungari, sloveeni ja slovaki, keskorganisatsioonide ja Balti Liiduga. Eestlasi oli kohal 40, eesotsas EKN-u esimehe Laas Leivati ja peasekretär Priit Aruvallaga. R.K. võitlejad, nagu seda võib täheldada mitmel maal. EELK PEETRI KOGUDUS TORONTOS ADVEiyT KOI^TSERT JUMALATEENISTUS !Pühapä®vs[)B, 15. dotsembril kell 11 hommikdgD Cantatd Domino dr. R Toi juhatusel esitab MMVASTE JÕULULAULE ® Jumalateenistusele järgneb all saalis. Ärahüppamisit Soome kaudu plaanitseti kolm aastat HELSINGI (M.E.) ~ Hiljuti Koola poolsaarelt Soome kaudu Rootsi jalgsi siirdunud kahe noore mehe ülekuulamised lõpetati Rootsi ametivõimude poolt mõne aja eest. On selgunud, et 21- ja 23-aastased noorukid on humanistlike teaduste õppijad Moskvast, ega pole Murmanskist põgenenud sõjaväelased, nagu esimesed teated väitsid. Seda kinnitasid Sundsvalli linna politsei esindajad Rootsis. Mehed hakkasid ärahüppamist plaanitsema juba 1982.a., millaluuri-ti eri võimalusi, milledest lõppude lõpuks kõige paremaks osutus põgenemine läbi Sööme suurte metsade.' Moskvast poisid läksid teele juulikuus. Rongiga sõideti Ida-Karjala linna Petrožavodskisse, mille ümbruses harjutati toimetulemist rasketes tingimustes looduse keskel. Umbes kuu kestnud ,,harjutuste" tulemusena algas siis kõndimine Soome suunas, kuhu mehed saabusid keset ööd. Rootsi politsei järgi olevat siin järgmiseks etapiks olnud Joensuu linn Ida-Soomes. Seal mehed ärandasid ehk „laenasid" jalgratta, ega kõndinud läbi Soome, nagu varem teatati. Teine ärahüppajatest valdab väga hästi inglise keelt ja vastutulnud soomlastele räägiti, et nemad on õpilased Kanadast. Soome ja Rootsi piirilinna Haäparanta nad saabusid 8. detsembril ja sellest lõunasse Sundsvalli jõuti 2, oktoobril, kus läksid politsei juurde asüüli paluma. 68% pooldab Kanadas surmanuhtlust Rohkem kui kaks kolmandikku Kanada rahvast pooldab surmanuhtluse taastamist viimase Gallupi uuri- . muse järgi. 22% on surmanuhtluse taastamise vastu ja 10% on ilma sei-sukohata. Eelmine Gallupi-uurinius 2 aastat tagasi näitas samasugust meeleolu rahva seas. Surmanuhtlus kaotati Kanadas 1976. a. parlamendi otsusega, kusjuures surmaotsuse kaotamise poolt oli väga väikene enamus. Uurimus ühtlasi näitab, et suurim surmanuhtluse pooldajate arv on konservatiivide partei toetajate seas, kuid partei juhid parlamendis ja valitsus ei taha selle küsimusega tegelda enne uusi valimisi. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-12-01
