Meie Elu = Our life, December 12, 1985

              L 50 (1867) 198S
l i i i i i i l i i i i i i i i i i i i M i i i i i i i i i i i i a i
• '.5
5'
„Meie Elu" nr.
logu i
It": I
jevust toe- |
iktoobrini |
5
ting, Peter; ^ |
|idu, Lydia;
co & Helmi
id, August;
iko, Paul &
t; Ott, Endel
JV. & Emilie,
)
lex,Winni-kar;
Paist,
Palu, S.;
Ui; Maple,
ary, Aita.;
nn,& Armil-
Paulus, ].;
ndel; Peh-
0 & Reet;
, Meinhard,
, R.; Piibe-
Pille, Är­ilt.;
Pilvet,
Hamihon,
I, Lethbrid-
E.; Udora,
'Puss, Ed-
Helmut;
llo, Leida;
immul, R.,
llaid, Karl;
alle, Que.;
Indvae, H.,
Karl,Ha-
Heldi & .
itas-Camp- •
5rt,DolL des-ljalg,
Wal-idon,
Ont.;
|ö; Reesalu,
)nt.; Reial,
ns, Juhan;
jVOakville,
litsing, R.;
tman, H.;
[ary. Aita.;
leida; Saar, \
lOnt.; Saar-
IHUi; Sepa,
& Lehte^
K.; S^eren,'
lemar & E l -
imaa, Hel-rald;
Som-
^oots, A . ;'
|o; Sperber,
Jultson, M.,
iltson,. T.,
l, A . & ] .
fl^ael, Alo;
Imar, Van-,
Ene & Alf-
Iton, Ont.;
ith., Ont.;
jHamilton,
lEllen; Ta­bani,
Eleo-
Teerand,
•Imet, A l i -
jmaa, J.,St.
}da;^ Tiga-"
Ann;Tiis-
L Ont.; Ti­ll
Endel;
m
a
a
õ
õ
n
õ
õ
5 '
õ
õ
õ
m '
.£
• E
iver, B.C.
Elvine."
; Vahtra,
jancouver,
lite Rock,
l'ahaselja,
Vanaselja,
topa, Qio;
|liam,KitG-H.
& V.;^
Idt, Karl;
|lden, Ma-lUner,
Jo-
Int.; Wilo,
S
w
m
a
2
D
m
m
m
n
m
CD
m
m
m
En
õ
a
a
õ
a
õ
§
a
a
S
5
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiioittiiDim
liiiiiiiiiimiiiiinnifn
iKänädas
Pärandused ja
laksuvabad.
|d noortele jsi
itsioonldele
iKanadas
kviitungi saa-i,
958 Broad-rt.
M4K 2R)Š
lintitifflmnitiiitinii)
THÜRSDAY, DECEMBER U 1^
xnns
Lugedes Karl Aun'a raamatut
,The Po^itical Refugees. A History of
Estonians in Canada"
Sesti erst mh(
M. ja 15. detsembri!
Dr. J. Marley . . . . . . ...921-7777
21. ja 22. detsembril
Dr. R. Pahapill . . .. ...921-7777
25. ja 28. detsembril
Dr. A. Rebane . . . 0 . . . 461-6383
28. ja 29. detsembril
Dr. H. Tari . . . . . . .. ...922-382^
dl, ueisemDrii ]& i.
Dr. T. Maimets . . ..
anuaru
...469-1322
MEstonia" Koor „Cath©dral Heights Symphony** jõulukontseirdal.
ülaltoodud pealkirja all on ilmu- lasist pole tulnud paremate rõhu­nud
prof. dr,,Karl Aun'aingliskeel- maade otsimise eeldusil, vaid on põ­ie
raamat Kanada tuntud kirjastu- liitilised põgenikud, kes olid kaota­se
McClelland & Stewart väljaan- nud oma kodumaa. Selle väitega, mis
nete sarjas, mis käsitab üksikute on hästi põhjendatud, autor toob im-,
rahvusgruppide ajalugusid Kaha- migratsiooni mõistesse aspekti, mu­das.
Selles sarjas on juba varem lele senini on vastavas Kanada kir-ilmunud
üle kümne väljaande ~ jutistes vaid juhuslikuU tähelepanu eestlaste amatöör-spordi entusiasm
poolakate, ukrainlaste, ungarlaste, osutatud ja mida rahvusgruppide on kaasa aidanud selle Kanadas po-norralaste,
portugaallaste, araab- osas vähe on käsitatud. Sellest on pulariseerimisele, eriti käsipallis ja
laste, hiinlaste jt. üle, kuna rida tingitud ka teose pealkiri „The Poli- suusatamises.' Aga kui palju ta seda
käsikirju on järge ootamas või et- tical Refugees". Majanduslike mig- on teiriud,selleks puuduvad mõõtmi-tevälmistamisel
(nende hulgas ka rantide ja poliitiliste põgenike prob-. se viisid. Vähemalt ühelt alalt aga
lätlaste ja leedulaste omad). Seda leemid on põhiliselt erinevad-selle siiski on selline ..visibiilsus" olemas:
sarja algatas ja toetab Muftikultuu- juures autor jõuab näilise paradoksi- rütmiline naisvõimlemine, mille
ri Direktoriaat Kanada valitsuse ni: eesti polhtilised põgenikud on Ka- eestlased (osalt ka soomlased) Kana-nadas
ennast majanduslikult pare- dasse tõid ja Kanada sellel alal maail-mini
sisse seadnud kui paljud, kes on ma tippude sekka tõstsid. Samalpõh-just
majanduslike hüvede ootusel jusel on eestlastest ehitajaist nimeta-siia
tulnud. Sellele paradoksile autor tud vendi Lepikuid, nende ehituste-on
annud ka vastuse. Eraldi on ana- ggvus muutis Vancouveri siluetti
lüüsitud eestlaste majanduslikku et- EnglishBay kaldal,
tevõtlikkust ja nende professionaalset • , • . ,
koosseisu. Autori lähtekoht seejuures . Pj^^datud on nu palju kusimusi, et
pole ainult vaid uudne, vaid seniste neid refereerida voi isegi
kirjutiste puhul ka julge. Selles tsi- koih nimetada ei jõuaks, seda peab
teerib ja toetub ta Kanada teadlasil ^ ^ f .^^ l'' ^ ^ f ^sin^esel lugemi-
(Brocki ülikooli prof. G.E. Dirks ia ^''5 "'''^^f' autor ise oleks
Kanada diplomaat J.W. Holmes). Et Pidanud mõnele nendest küsimustes!
eestlased on poliitilised põgenikud ja ^^^kem ruumi ja põhjalikkust and-mitte
„majanduslikud migrandid",lä-bib
põhijoonena teose teistestki osa­dest.
Teistest rahvusgruppidest, kes
ka valdavah poliitilised põgenikud,
mainib autor eriti lätlasi ja leedulasi.
Ees
DJ
foorumil
Estonia" Koor valmis laulumatkaks
Pühale Maale
Tiina Mitt-Kreem
esineb sümfoonia­orkestri
solistina
Toronto eestlastele hästituntud
noor pianist Tiina Mitt-Kreem esines
hiljuti edukalt E. Tubina helitööde
kontserdil klaverisolistina, Toronto
Ülikooli muusikafakulteedi Walter
Häiris.
Järgmiseks on kaasmaalastel või­malus
kuulata Tiina Mitt-Kreemi 17.
dets. kell 8.00 õhtul Scarborough
sümfooniaorkestri solistina,
esitades Franz Liszfi „Ungari
fantaasia" orkestri saatel. Kontsert
toimub Scarborough Civic Centre'is.
Sissepääs vaba. (Teejuhis: Civic
Centre asub Scarborough Educatio-nal
Centre'i ja Scarborough Town
Hairiga samas ehituste grupis (150
Pearl Drive). McCowan Ave'lt pöö­rata
lääne .poole, Highway 401 ja
Ellesmere vahel.)
L. ,
juures Ottawas. Seega on kõnes
olev väljaanne meie seisukohast
erikategoorias kõigest sellest, mi­da
meie ise kirjutame, ka isegi siis
kui see oleks inglise keeles. Esi­teks,
meil pole olnud sellega min­geid
majanduslikke kulutusi. Ja ee­liseks
on asjaolu, ei sel suurel kir­jastusel
on oma väljaannete levita-misvõrk,
reklaam ja tellijaskond
vastavast alast huvitatud üksikisi­kud,
raamatukogud jt. Veel on teos
otseselt võrreldav teistega samas
sarjas mis tagabavarama retsen­siooni.
PAREMIKU
Sarja toimetajate, kelleks on kaks
Kanada ülikooli vastavai ala tuntud
õppejõudu poolt on saatesõnas märgi­tud,
et selles sarjas avaldatavad tööd
peavad ühelt poolt olema objektiiv­sed
ja teadusliku tasemega, mis la­seks
neid õpperaamatuna kasutada
koolides, teiselt poolt lihtsalt ja ladu­salt
kirjutatud nõnda, et lugemine ei
teeks kellelegi raskust. Need on suu­red
nõuded ja pmavahell isegi teata­val
määral vasmkäi\lad. Seda oluli­sem
on,kuidas sellega toime on tul­dud.
Mul pn olnud võimalik teiste
seni ilmunutega tutvuda ja võrrelda ja
pean möönma, et käesolev, kuulub
ilmselt nende paremiku hulka: on
kompaktne, heas ja ladusas stiilis ja
keeles, mis võiks olla ka rohkem
kirjastuse keelelise toimetaja kui au­tori
teene. Autor kasutab rikkalikult
näiteid,; võrdlusi ja- seletusi, ka dia­gramme
jne.(näit. lk. 48-51). On tea­duslikult
objektiivne, kusjuures pea
igat väidet,kui vaja,on ka põhjenda­tud.
Kokkusurutud ruumi on mahu­tatud
rikkalikult palju faktilist ma­terjali,
mõnikord päris uudset (näit.
eestlasest polaaruurija Kanadas,Au­gust
Maasik, lk. 16), Tekstis leidu­vate
olulisemate väidete kinnitami­seks
on rikkalikult stati|tilisi and­meid,
milleks teose lõpus leidub 14
tabelit 17 leheküljel. Ise'gi viidetes
leiame näiteks Eestist emigreerumi­se
ja sellest Kanadasse immigreeru-nute
statistikat iseseisvuse ajal üksi-kaastate
kaupa (lk. 29 ja 30). Tsi­teeritud
või viidatud on ohtralt mit­mesuguseid
allikmaterjale.
Eriti tihe, aga ka väga informa­tiivne
ja teadusliku objektiivsusega,
on esimene <sissejuhataV peatükk,
mis tutvustab Eestit — maad, ajalu­gu,
keelt, rahvast, kuhuuri. Seitsmele
teksti-leheküljele järgneb neli lehe-mlge
viiteid ja $eletusi peenemas
kirjas mitmelt alalt, mitmes keeles ja
mitmel mandril ilmunud allikatest.
Selline sissejuhatus on võõrale luge­jale
vajalik, eriti et laiaulatusega tekst
on ruumiliselt tulnud kokku suruda.
Nii, et kui kellelgi tekib mõne küsi­muse
vastu veel rohkem huvi, siis
viited juhivad täiendava materjali
juurde. On aga hea, et sissejuhatuses
on märgitud olulisem, 'millel seos
ma. Ülelugemisel tekib aga turtne, et
ta seda võibolla teadlikult ei ole tei­nud.
Ta on küsimused ainult tõstata­nud
ja sellega tähelepanelikku luge-,
jat, kes huvi tunneb, i^e edasi mõt-
(Kahjukš on aga kuulda, et lätlaste ^«"^^ P^^^"^' Voib isegi arvata, p
raamat samas sarjas, mis pidi olema '^l^'^ kirjutatud (ainult)
mitme auotri kollektiivne teostus ja -võõrastele , vaid meie oma voi
misvka esitatud, ei leidnud sarja toi- . . . , , , , , . , ,
metalale poolt vastuvõtmist ja prae- mglise keeles loevad. Seda aitab sele-gu
on teadmata, millal see ilmub või '^da ka see, et autor ise on )uba oma
kas üldse ilmub. Leedulaste oma elukutsepoolestki kogu aeg tegele-koostamist
algas üks leedulasest pro- ' nud noortega, omadegaja võõraste-fessor
Trenti ülikoolist, kuid mõne Sa, )a neid ning nende huvisid hästi
aasta möödumisel
ülesandest.)
ta loobus oma
Teine osa on kõige pikem (98 lk.) ja
käsitab eestlaste organisatsioone ja
rahvuskultuurilist tegevust Kana- AS|ÄTUNDLIK
das. Kõik tähtsamad organisatsioo­nid
(seltsid, kirikud, kesk-jaeriorgid,
majand, ühisettevõtted jt.) ja tege­vusalad
(muusika, teater, noortete-gevus,
sport jt.) on leidnud vajalikku
kirjeldamist ning asjalikku hinda­mist.
Nimesid pole nimetatud, välja
arvatud viidetes või allikmaterjalide
autoritena. Võib aga koguni küsida,
kuipalju võõras lugeja ongi nendest
üksikasjust huvitatud ja kas see ei ole
talle lõpuks ikkagi kõige vähem hu­vitav
lugemiseks? Igal juhul on hea
ülevaade ühe väikese rahvusgrupi
tegevuse mitmekülgsest, rikkast ja
aktiivsest rahvustraditsioonist, põhi-alastest
teadlastest, kunstnikest, po­liitilisest
alast ning poliitilisest taot­lusest,
milleks on kodumaal oma rah­va
uuesti vabaks saamine. Korduva
joonena läbib sellest osast eesti rah­vuskultuuri
globaalsus võõrsil ja tei­selt
poolt sunnitud isoleeritus kodu­maast,
iseloomulik ju põ^enikö ühis­konnale.
Pea kõigi organisatsioonide
tegevuste juures on nimetatud, osati
isegi rõhutatud, sidet oma rahvus-kaasmaalastega
teistel maadel ja
mandritel, mis kulmineerubki Üle­maailmsete
Eesti Päevade kirjeldu­sega,
millega see osa raamatust ka
lõpebki.
Meie tuntud „E8tonHa" Koor v i i - ria in Excelsis" Haydn'i „Heligmes-mistleb
oma muusikalist reper- se^st".
tuaari ja valmistab ette vastutus- Pärast kontserti andis orkestri ju-rikkale
eesti koorikultuuri tutvus- hatus „Estonia" Koorile üle kinnise
tamise missioonile — kontsertmat- ümbriku ning diskuteeris edaspidi- .
kale Pühale Maale. seid võimalusi ühiseks musitseerimi­seks.
Iisraelis esineb „Estonia" Koor ühe Sümfooniakontserdile järgneval
nädala jooksul neljal korral: jõulu- päeval rutati Ontario Art Gallery'sse.
laupäeva õhtul Petlemmas, esimesel Ka siin ootas koori ees pikem esine-jõulupühal
kahel korral Jeruusalem- mine kanada publiku ees. Hästi kõ­mas
ning lõpuks annab täiskontser- lavas Walker Hallis, nii lastest kui
di El Gevis. * , täiskasvanutest kih avas täismajas
Reisi ettevalmistused on tegelikult leidus hulganisti ka kaaseestlasi.
juba lõppenud. Viimane kokkusaa- „Estonia" Koor andis siin järje-mine
Iisraeli turismiministeeriumi ja kordse lühikontserdi ja esitas enese-reisi
korraldava büroo esindajatega kindluse ja suure laulurõõmuga Mii-peeti
möödunud kolmapäeval. Koor do. Kasemetsa, Läte, Vinteri ja Toi
sai põhjalikku ja asjalikku nõu, kui- ljule eesti ning Bpyce'i ja Haydn'i
das seda matka nautida ka turistina, laule rahvusvahelis est loomingust.
Praost Taul omalt poolt andis veel . Üks väike, paariaastane punapea
tõhusa informatsiooni, mida kristla- poisikene oli koori esinemisest ja
sena Pühal Maal eriti silmas pidada koori juhataftiisest nii huvitatud, et ta
ja mida vahel vältida. jalutas otse koorijuhi kõrvale' seda
Muusikaline kava, mida „Esto- imet vaatama. Dr. Toi võttis poisi
nia" Koor Iisraelis esitab, on nüüd omale sülle — ning publiku suure
Torontos mitmest ,,proovitulest" heakskiidu ja poolehoiu saatel —
suure eduga läbi käinud. Kava kujun- andis talle A. Läte laulu „Miks nii
damisel tuli koorijuhil dr. Toil murda h i l j a . . . " ka kohe esimese koorijuha-tamise
tunni,
õhus kui kontsertsaalides ja kiriku- Ja lõpuks, möödunud neljapäe-tes.
Samal ajal ta soovis ka eesti, eriti vaks oli ,,Estonia" Koor kutsutud
võõrsil loodud eesti heliloomingut Cedarbrae raamatukokku laulma,
silmade ees hoida. . Eesmärk: kaasa teha Scarborough
Möödunud nädala jooksul oli „Es- Public Library Board'i poolt organi-tonia"
Kooril kolm iseilmelist aga seeritud sündmusel „A Festival of
vastutusrikast esinemist. Kõikidel Carols".
esinemistel murti eesti lauluga koha- Mugavas, moodsas intiimses Ce-likke
keelemüüre. darbrae raamatukogu kontsertsaalis
Esimene suur esinemine sündis oli kooril muidugi tegemist, et tema
möödunud laupäeva õhtul. massiivne forte publikut lausa ära ei
Eesti ühiskonnale hästi tuntud di- hirmutaks. Korrati kogu Ontario Art
rigerit ja klaveripedagoog Clifford Galleryl^ava. .
Poole oli kutsunud „Estonia" Koori Sellest esinemisest võtsid osa juba
oma orkestri „Cathedral Heights ka mõned lauljad, kes regulaarselt
juurde tagasi tulla. See pde mitte Symphony" jõulukontserdile. Palve laulavad teistes eesti koorides ja
ainult väga asjalikult, vaid ka rah- oli, ei koor laulaks kaks rahvusvahe- „Estoniä" Koori ridades lisraeli-rei-list
teost ning esitaks ka eesti rahva- sile kaasa lähevad,
laule. Asjalikke, lühikesi aga olulist ja
hästisõnlastatud informatsiooni nii
Koor esitas Roman Toi juhtimisel koori kui esitatud laulude kohta kõi-rahvalauludena
Tubina „ Karjase kidel esinemistel, andis koori esi-laulu"
ning Topmani „Meil aiaäärne mees Pärja Tiislar. Kindlakäeliseks
Lõpuks, selle raamatu kirjutamine tänaval". Eesti helitööd lauldi a cap- klaverisaatjaks, otse koori ridadest,
pole nõudnud mitte ainult Kanada pella, ning koor järjekordseh hiilgas oU klaveriõpetaja Margit Viia.
eestlaste loo hästi tundmist, vaid ka Tubina poliifoonilise sädelevusega Esinemisrohke nädala järele läks
häidteadmisinüEestikuitemanaa- ja Topmani voolava kantileeniga. „Estonia" Koor nüüd jõuluvaheaja-bermaade.
Euroopa ja Ameerika / Aga orkestri saatel esitati ,,Jeesus, le. Laulutööd jätkab grupp — 40 —
meie päritoluga noortele, kes seda,^ mitu probleemi: esinetakse nii vabas
peaks tundma. Kui nõnda, siis raa­mat
võib osutuda ka selleks, mis
njiõndagi ,,kadunud" eestlast oma
„juurte" juurde veel tagasi
tuua.
Ülalöelduga seoses võiks veel kord
esimese eestlasi tutvustava peatüki
vusÜku uhkuse tundega ja teatava
apelatsiooniga maailma avaliku
südametunnistuse poole tehtud. Sel-'
lega tutvuneda võiks väärt olla ka
meie poliitlise võitluse ringkonnal
Tiina Mitt-Kreem
EKK
muusikavõistlused
Eesti Kunstide Keskuse 9. muusi­kavõistlused
toimuvad märtsikuus
1986 aastal Torontos. Talentide klas­sides
jääb vaba valik keelpillide, lau­lu,
ja teiste instrumentide õpilastele.
Need klassid jagunevad vanuse järgi.
Eesti helitööde klassides on võistlus­te
toimkond Valinud järgmised palad
nii klaveri kui ka akordioni alal;
I klass „Mary Had a Little Lamb"
või ,,Three Blind Mice" (Kasemets),
II kl. „Süda tuksub" (Herman), III kl.
„Pidu hakkab" (Aavik), IV kl.„Kahe
soku tants" (Kasemets), V kl. ,,Kar­jamaal"
(Aavik), VI või VII kl. „Juku
ja väike linnuke" (Raid), VIII kl.
Klaverimuusika rahvatoonis #8 (El-ler)
IX ja X kl. vaba valik.
Laulude nimestik ilmub hiljem. In­formatsioon,
noote ja registreerimi-selehte
saab üldjuhi käest: Margit
Viia, tel. (416) 222-6359.
lõulukingitusi
valides
„ , . , , ~ 1^ . ., , Me kuuleme üsna sageli väljen-ning
Kanada ajaloo ja paljudelt teis-. inimeste lootus" Bachi 147. kantaa- kes võtab eesti muusikaajaloo esma- ^^^^ „Sobivate jõulukinkide vali-telt
erialadelt. Näiteks, asjatundlik dist „Herz und Mund und Tat und kordsest sündmusest, laulumatkast mine"läheb aasta-aastalt raske-vahetegemine
Kanada multikultuuri Leben!'ning bravuurne ja särav „Glo- Pühale Maale. - .
Eestis olnud vähemusrahvuste — —— _ _ —
kuhuurautonoomia vahel (märkus
26, lk. 12). Tihti on võrdluseks toodud
ka eesti ühiskondi Rootsis või USA-s.
Ükski raamat ei ole ka ilma oma
puudusteta. Kõige pealt oleks taht­nud
oodata mahukamat. Aga kuidas
seegi jälle lugejate ja binna seisu­kohalt
oleks võinud olla? Pildid kõik
pole just hea kvaliteediga, kuigi vali­kuga
võib vahest rahule jääda. Võõ­rastavana
tundub kaanepilt, oleks
Man hoisted sail before he
a h o r s e . ..
Thor Heyerdahl
Vaevalt on ükski teine grupp meie
uteos
Torontos
meie ühistes püüdlustes parema ja
õiglasema maailmakorra saavutami­seks,
kus ka meil oleks olnud teeni­tud
väärikas koht. Kahjuks ei ole või­dukas
Lääs veel tasunud meile meie
Kolmas osa on lühike (2.1 lk.), seda
võiks nimetada ka eelnenu kokku­võtteks
või järel-analüüsiks. Käsita­tud
on mitmesuguseid probleeme:
midagi tabavamat oodanud, vahest põgenikest olnud mi aktiivne kirjan- P^^^^^^^^f^^^^^ . . ,
raamatu nealkiriatia rnhkpm kooskõ- ^^ses kui Torontos asuv Eesti Kau- Raamatu ilmumme oh majandus-raamatu
pealkirjaga rohkem koosKo ------ Ukult võimalik ainuU Kanada tervis­hoiu-
ja hoolekandeministeeriumi
osakonna, New Horizon'i toetusel.
las. Aga nagu näha, kirjastuse polii- balaevastiku Juhtkonna . Koondis,
tika on olnud, et selleks peab olema Vaatamata et Koondise liikmete
mingi äsjaste immigrantide grupi või enamiku vanus on üle 70 aasta, i l -
Kui oma kauges nooruses me luge­sime
ingUse keelest tõlgitud „Tom
perekonna pilt. Ka sealgi, pilt kuju- ^"s neilt juba kolmas raamat viima-tabeestlaste
koosviibimist Montrea- se viie aasta jooksul. Globaalsete ^
lis E.V. aastapäeval, meie riigivapp elukohtadega kaasautorite varasem s^wyerlt" ja „Robinson Cru8Öe'd"
ja iseseisvuse aastaarvud on selgelt kirjandustegevus. välja arvatud uks ^..^ ^^^^^ ^^^^.^^^^
näha. kapten E.Pa^^^ meie ingliskeelset raamatut. Raama-hku
kirjavahetusega ja vahi opu lo- • ^.^^ .^^^ kohandada nen de
ühel või teisel kujul sellega, millest eestlaste ja Kanada ühiskonna vas-raamatus
hiljem juttu. Nõ^ida hiljem tastikuseid suhteid,ja teineteise mõ-iga
rahvuskultuurilise tegevuse või justamisi, erigeneratsioonide erivaa-organisatsiooni
kirjeldus Kanadas teid ja lõpuks eesti, keele säilitamise
algab lühikest^ sissejuhat^^^^ küsimust, mme^^a^^^^^ On mõningaid eksimisi. R. Krabi giraamatu sissekannetega. Viimase aiusaän^deiriTmaitšpiT
.nadega selles.kuidas see^^^^^^^ raamatu - ingliskeelse.,The Raging ^™^^«^^dele ja maitsele,
mis on olnud selle ajendiks. Kuigi andmetele ja võrdlustele teiste rah- Annette(see oli lätlaste omal Toron- Waves" - pidulik turustamine toi- Sellest raamatust hõngub unusta-statistika
iseenesest juba näitab Ka- vusgruppidega. Huvitavamaid siin to E. Rahvusteatri n ö eelkäijaks oli mus 6. juunil k,a. Toronto Eesti Ma- matut puutõrva ja mereadru lõhna
nada eestlaste majanduslikku ja kor- on vahest küsimus, kas ja kuidas Oldenburgi ja mitte GeislingeniE. jas. Raamatu 248 leheküljel on 13 karskes kevadhommikuses õhus.
get hariduslikku taset (lk. 53-56), h- eestlased on mõjustanud Kanada Teater Saksamaal ja veel mõned selli- kaasautorilt 16 tööd. Kirjutised on Meenuvad sillerdavad siniveed meie
sab autor sellele, et juured lähevad ühiskondlikku elu. Autor tõstab siin sed vääratused, mida vähesed luge- kõik koostatud autorite oma isikli- randadel/kus õhus hõljusid valged
jad üldse aga märkavadki. Ka mõnes kest mälestusist. Ajaliselt on ena- kajakad ja silmapiiril liuglesid val-aastaarvus
on üks number vale (lk. "lik sündmusi toimunud Teise maail- ged purjed. See kõik on nüüd kui
17 ja ühe pildi all), mis võivad aga ka masõja ajal mitmel maal ja merel, kauge muinasjutt,
olla lihtsalt trükivead. Suurimaks ja Raamatu eesmärgiks on selgitada Raamatu alguses olev Läänemere
tagasi Eesti ajalukku. Seejuures ei
varja ta ka kohalikke Kanada tegu­reid,
nagu kiire majanduslik tõus ja
hariduse kättesaadavus.^
1.
KOLM OSA
Teos on jaotatud kolme ossa. Esi-esile
alasid nagu amatöör-sport, koo­rimuusika,
arhitektuur, ehitustege­vus
j.t., kuid samal ajal leiab ka, et
sellis e panuse ulatust on raske
kindlaks teha. Suurema ja nähtava­ma
mõju jaoks on eestlaste arv olnud
Higa väike, suuruselt ainult umbes
lubamatuks puuduseks on E.V. Kon- eesti meremeeste suuri ohvreid lääne ja selle kaldamaade kaart on kah-iriimacoc
inl/-*! r«ioiit oKonnnoctiiniirl
mese osa peateema on immigratsioon neljakümnendal kohal teiste rahvus-ja
Kanadas kohanemine (50 lk.), gruppide hulgas. Tihti puudub neil
Markantse joonena siin läbib, et vai- panustel ka nähtavus (autor kasutab
dav osa Kanadassse saabunud QQS^ sõna„visibility"). Pole kahtlust, et
sulaadi puudumine teoses, millega demokraatide võiduks viimases
kaasas ka konsulite nimede puudu- maailmasõjas. Mitmed sündmused
mine tekstis ning nimede registris.
Ühe sõnaga E.V. Konsulaati Kana-ei
eksisteeri.
on oma põnevuselt võrdsed parema­tega
„Reader's Digesfis'. Selle raa­matuga,
lisaks tegudele, on meie me­remehed
püüdnud anda oma osa
juks pisut ebaõnnestunud.
„The Raging Waves" oleks sobi­vaks
kingiks meie eesti keelt mitte-oskajaile
noortele ja meie muulastest
e.
EV. KASK
maks". See on iseloomustav neile,
kes elavad kõrge elustandardiga
maadel, kus kõike on ülikülluses.
USA ja Kanada on sellised maad,
mille heaolust omal ajal paljaste
kätega saabunud pagulaseestlased
on osa saanud 35 pika aasta Jook-sul.
Analüüsides sobivate jõulukin­gituste
probleemi, peaks meile tä°
navu lähedale tulema küsimus:
miks me ei kasutame üldiselt kõi­kideks
kingitusteks, sünnipäevad
ja juubelid kaasa arvatud, kingitu­si,
millel on püsiv väärtus. Püsiva
väärtusega kingituste esikohal
peaksid olema raamatud, ja nimelt
raamatud meie oma rikkalikus, ilu­sas
põhjamaises keeles ja sellele
lisaks ingliskeelsed raamatud nagu
seda on prof. dr. Arthur Võõbuse
paljuköiteline „Hi8tory of the Esto­nian
People", prof. Paul Saagpaku
monumentaalne „Ee8ti-Ingli8e Sõ­naraamat".
Kui me siiralt tahame, et meie
noorpõlvele säiliks elav side meie
rahva, tema ideaalide ja kultuuri-gia,
miks me ei jätaks tahaplaanile
tavalised kingitused ja valiks neid,
milles elavad eesti rahva parimad
väärtused?
Meie ei tohiks Eesti Raamatu
4S0-a. juubeli tähistamist mitte ai­nult
piirata mõne piduliku aktuse
või sündmusekohase jumalatee­nistusega,
vaid laskma sellest au­väärsest
mälestussündmusest juh­tida
oma tegevust seoses peatselt
saabuvate jõuludega ja kõikide Ilu­sate
tähtpäevadega, mis 1986. aas­tal
astuvad me ligi me omas pere­konnas
või sõprade ringis.
R.
D