1984-11-01-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Collection
9? l^öllinston O^f m
Ülemaailmne Eesti
Liit
4 '
loomisel
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr.44 (1009) 1984 NELJAPÄEVAL, l.NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 1 XXXV aastakäil(
Londoni saatkonna administraator:
vee
0 ©. (D
Balti riikide iseseisvuse küsimus inglise ajalehes
GOVENTRY („Meie Elu" kaastööliseltj-ÜkskiVenemaa valitsus
(sifannaks kunagi iseseivust Balti provintsidele, nagu Inglismaa ei
annaks kunagi i^seisvust Kenti ja Hampi krahvkondadele, oli ühe
lugeja arvamine ajalehes „ t h e Sunday Telegraph", millele vastas
teine lugeja, küsides, kas N. Liidul oli rohkem õigust okupeerida Balti
riigid kui Hitlerü oleks õigus olnud okupeerida Inglismaa. m
See on näide vahet
ajakirjanduses kerkivast diskussioonist,
mille seekord põhjustas ,;The
Sunday Telegraph'-i" kaastöölise
kirjutis, pealkirjaga „Oodates ühe
impeeriumi lõppu". ,,Mandrake"
varjunime kasutav ajakirjanik usutles
Eesti Saatkobna administmatoTit
vahel siinses, riende õiguse nõudmisega, rahvuslike
pürgimustega, vabaneda võõra
võimu rõhumisest."
Anna Türil Londoni^. '
EESTI SAATKONNAS . . .
*ta kirjutab: Eesti üks väiksemaid
N. Liidu vasallriike on segaduses.
Huliganism, vargused, joomine ja
„internatsionaalsB teadlikkuse puudumine"
on probleemid Kremli analüüsijatele.
Hiljutised defektorid
cõhtuminisiri asetäitja Valdo Randpere
ja ta lauljannast abikaasa Leila
Miller, tekitasid veelgi enam meelepaha.
Kuid Eesti Saatkond Londonis
on suhteliselt rahulik. Selle seitsme-korruselise
maja juhiks on Anna Taru,
kelle abikaas August on" maja
hooldaja Pr. Taru, 67-a, valgepäine
leedi, on laevakapteni tÜtar ja saabus
Inglismiaalp keelt õppima sõja
puhkemisepäevil. Tal polnud enam
võimalust kodumaale tagasipöördumiseks.
Ta alustas tööd 1947.ä. Eesti
Saatkonnas.
Ajalooliselt võttes — 1939.a. 31.
okt. Molotov ütles: „Meie deklareerime,
et on rumalus rääkida Balti riikide
sovjetiseerimisest, see on ainult
meie tavaliste vaenlaste ja nõukogu-devastaste
provokaatorite huvides"
1940.a. 17. juunil Punaarmee marssis
sisse ja president Konstantin Päts
küüditati vaimuhaiglasse.
1974.a. suri Eesti Saadik hr. Torma
ja hiljem teised kaastöölised. Ainukese
dip'lomaadina on säilunud siin
veel pr. Taru, kes rõhutab, et tema
maa on ikka veel okupeeritud. Tema
ülesanne on pidada kontakti siinsete
eestlasjefea, arvuh 3000 ümber, kes
elunevad Londonis, Bradfordis ja
Leicesteris. Nad töötavad tekstiil--
tööstustes. Kuid suurem hulk neist
elab Kanadas — lO.ObO eestlase ümber.
ESTO'84 festival tõmbas üle
maailmal kokku 20.000 eestlast.
„MEIE IKKA VEEL
EKSISTEEmME"
Pr. Taru'le, lehitsedes koos ajakirjanikuga
albumit ennesõjaaegsest
Tallinnast, ei' meeldi inglise ajalehtede
kirjutised nn. „viirastus-saatkon-nast".
Pr. Taru on ütelnud: „Mulle ei
meeldi, sellised artiklid. Parem neid .
mitte kirjutada. Nii kaua, kui oleme
ametlikult tunnustatud, meie ikka
veel eksisteerime l . . Venestamine
võtab maad. Meie probleem on Ida-
Euroopa probleem. See ei haara üksnes
meid ja terror ei kesta igavesti;"
Mandrake jätkab: „Teatavasti'Ing-lismaa
tunnu.stab Eesti Vabariigi
okupeerimist de facto, kuid mitte de
jure. President Reagan, vastandina,
kirjutas alla Balti Vabaduspäeva
deklaratsioonile 14. juunil, mainides,
et Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist
kunagi ei tunnustata. Meie ühineme
Ernst Jaakson, kes elab Eesti konsulina
New Yorgis, omab täieliku
diplomaatlise staatuse,' viibis ajutiselt
Londonis ja ütles ajakirjanikule:
„N3VL ei kesta igavesti. Vaadakem
Briti impeeriumi!"
VENEEI ANNA ISESEISUST . "
„ T h e Sunday Telegraph'!" kirjutisele
reageeris järgmise lehes G! Sch-merling
Surrey krahvkonnast lugejakirjaga
„Balti provintsid". Vihjates
Mandrake'! artiklile, ta ütles, et
Balti provintsid kuulusid kunagi
Saksa Ordule, hiljem Rootsile ja
1710. a Peeter Suur vallutas nad
Rootsilt. Saksamaa püüdis neid lühemat
aega anastada Brest-Litovski
lepingu alusel 1918.a. ja hiljem Hit-ler.
Need kaks provintsi pole kunagi
olnud iseseisvad riigid, välja arvatud
1919-1939 (peaks olema 1918—
1940], sel lihtsal põhjusel, et kodusõjas
Punaarmee oli hõivatud mujal
(kirja autor ei tea midagi meie Vjaba-dussõjast
1918-1920):.
1908.a. kuningas Edward V l l külastas
RevaVit (nüüd Tallinn) jakeegi
ei kahtle, et see oli Vene territoorium.
Pilk maakaardile näitab,.et Venemaa
mistahes valitsus ei anna kunagi
iseseisvust Balti provintsidele. Nagu
Inglismaa ei annaks kunagi iseseisvust
Kenti ja Hampi krahvkonnale.
Kultuurautonoomia föderatsioonis,
6n iseasi ja ei ole kahtlust, et see
tagataks Vaba Venemaa poolt. -
Pooldades separatismi Venemaa
piirides, ainult viivitab Nõukogude
valitsuse langemist, mis eemalduks
tsentrumist, mitte aga perifeeriast".
ÜLIMALT LAPSIK '
G. Schmerlingu kirjale ei jätnud
vastust võlgu Birminghamis elunev
Haapsalust pärit eesti majandusteadlane
G. F. Sellmann, kes kirjutas
samas ajalehes „Balti riigid ja Venemaa":,,
Mulle tundub, et G. Schmer-lingi
lugejakiri õigustab Nõukogude
Liidu ebaseaduslikku Balti riikide
okupatsiooni. Milleks ei ole Venemaal
rohkem õigust, kui Hitler oleks
okupeerinUjdjnglismaa.
Eesti oli 700 aasta jooksul mitmete
välisriikide ülemvalitsus all, kuna
väikerahvana ta ei olnud võimeline
end kaitsm. jõulisemate vallutajate
vastu. Kuid 1918—20 võidukas Vabadussõjas
ta võitis ja 1920.a. venelased
kirjutasid alla Tartu rahulepingule,
millega nadloobusid Eesti maaaladest
tulevikus. Nagu kõikNÕuko-gude
lepingud,^ nii ka see murti
1939-40.
Fakt, et Edward VII kohtus tsaariga
Tallinnas, ei ütle veel, et Eesti on
Venemaa osa. Võrdlus Kenti või
Hampi krahvkonda Eestiga, on ülimalt
lapsik".
Eesti Vabariigi saatkond Londom
Foto Tartu Instituudi arhiivist
KGB ü
Pidid koguma andmeid teiste põgenike kohta
STOKHOLM (EPL) -jMöödunud aasta novembris „hüppas ära"
eesti paar, liiees ja naine — KGB |õüsolekul. Ülesandeks oUk^
distada teisi läände põgenenudllfeisi]^^^ muidugi eestlösiV
Rootsi siirdüti nagu tavaliselt: üleSoöme, kusjuures sõit parvlae-,
vaga Stokholmi ei tekitanud mingeid piobleeme. '
tud anonüümseid kirju, milledes toonitatakse,
et.eestlased on KGB agendid,
' Advokaat on SVD-le öelnud, et
andmed on kinnitamata, kuid kui
need vastavad tõele, on tegemist venelaste
katsega teha eestlaste elu siin
võimatuks ja nii sundida neid tagasi
pöörduma.
Sisserännuamet kinnitab.et eestlased
saabusid Rootsi möödunud aasta
novembris ja et nende asüülitaotlus
anti sisse 5. jaanuaril. Pärast seda
pole aga midagi juhtunud. Arahüp-pajate
asja ajab praegugi veel politsei
ja seetõttu ei saa Sisserännuamet
teha midagi, enne kui ülekuulamised
on lõpetatud.
Teisest küljest aga pole teada ühtki
Vancouverist 4000 dollarit Eduard Tubina
\ helitööde plaadistamiseks
Eesti Kunstide Keskuse pre°
sident Stella Kerson andis
möödunud nädalal Neeme järvile
New Yorgis üle Göteborgi '
sümfooniaorkestri nimele kirjutatud
$4000.- suuruse tsheki
Eduard Tubina helitööde plaadistamiseks.
Annetus tuli Van-couverist
neljalt eestlaselt —
August Kaarna, Boris Tesnov,
Paul Lepik ja Enno järve, kes
igaüks andsid $1000.-. Neeme
järvi algatusel asutatud Tubina
fondi kohapealseks esindajaks
on Eesti Kunstide Keskus.
Nagu EKK president ütles
„Meie Elule" on nüüd kultuurifondide
tegevuse koordineerimiseks
ülemaailmne liit.
KULTUURIAUHIND
NEEME JÄRVILE
ESTO'84 AJAL
Kuhuurilaureaatide austami-sepidulikul
lõunal tegi dr. Ivar
Ivask teatavaks Eesti Kunstide
Keskuse uue algatuse — Ülemaailmne
kuhuurilauhind —
mis esimesena antakse välja
maestro Neeme Järvile tema laia
— ulatusliku kultuuritöö eest
'eesti muusika tutvustamisel laiemale
kultuuripublikule üle terve
maailma. Esimene Ülemaailmne
Kultuuriauhind Sl.OOO väärtuses
koosnes panustest mitmelt kontinendilt:
Eesti Kultuurfond
Ameerika Ühendriiges (esindaja
pidulikul lõunal Jaan Ülesoo],
Rootsi Eestlaste Esinduse (REE)
kultuuriauhind „Alide Marie
Tundu Sihtasutus" (esindaja
Mai Raud) Eesti Kesknõukogu
mEME JÄRVI
Kanadas ja Eesti Kunstide Keskuse
Kultuurifond. i
Neeme Järvi oma' sõnavõtus
tänas annetajaid ja tutvustas kohalolijaid
oma südamelähedase
projektiga Eduard Tubina ja Arvo
Pardi heliloomingu heliplaadistamiseks
Göteborgi Sümfooniaorkestri
kaudu. Ta tegi teatavaks,
et annetab oma äsjasaadud
kuhuuriauhinna edasi Tubin-
Pärt Foundation'ile esimeseks
„hambarahaks" ja kutsus teisi
järgnema tema eeskujule. Tubin-
Pärt Foundation'il on igal maal
oma esindaja-organisatsioon tulumaksuvaba
staatusega, milleks
Kanadas on Eesti Kunstide
Keskus.
(Järg Ihk. 4)
Kuid saabudes Rootsi ja taotledes
poliitilist asüülijutustasid eestlased
julgeolekuvõimudele oma tegelikust
ülesandest. Neid kuulatakse veel
praegugi üle ja nende asüüjitaotlust
pole seniajani otsustatud Sisserän-nuameti
poolt — mida peetakse märkimisväärseks.
Sest tavaliselt käivad
need asjad palju kiiremini,) eriti kui
on tegemist N. Liidu aladelt põgenejatega.
KGB ülesannetega siia saabunud
eestlased on 31-aastane mees ja 29-.
aastane naine. Kuna edaspidiseni on
neile muretsetud korter ühes väiksemas
linnas Kešk-Rootsis, kus nad
õpivad rootsi keelt.
Julgeolekupolitsei märgib, et põ-genikepaari
jutustustes pole seniajani
leitud otseseid vasturääkivusi või
valet. Kuid nenditakse, et lugu paistab
olevat ,,veidi vürtsitatud", kusjuures
tagamõtteks näib olevat katse
end gafdeerida tagasisaatmise eest.
Vastutasuks loa eest koiidaRootsi,
pidid nad lubama KGB-le, et nad siin
viibides koostavad nimistuid teiste
bahi ärahüppäjate kohta. Ja seda niivõrd
üksikasjaliselt kui võimalik.
Näiteks, kus nad elavad, milliste
isikutega nad läbivad, mis-alal nad
töötavad ja mida nad oma vabal ajal
teevad. Säpo ütleb, et KGB võis väga
hästi saata paari siia „ärahüppäjate-na",
kuid eriliste ülesannetega. Kuid
eestlased jutustasid oma sidemetest
KGB-ga omal algatusel ja vabatahtlikult.
'
„Svehska Dagbladet" on eestlasi
kohanud, kuid nad ei soovinud avaldada
ühtki üksikasja enne kui Sisserännuamet
on võtnud seisukoha
nende asüülitaotluses. Naine on öelnud,
et Säpo on nõudnud täielikku
vaikust.
Eestlaste advokaat märgib, et pärast
seda,kui nad Säpole paljastasid
KGB plaanid, kardavad nad kättemaksu,
näiteks vägivaldse äraröövi-mise
näol. Edasi jutustab advokaat,
et rootsi ametivõimudele on saade-
(Järg Ihk. 3)
Karl Linnase
deporteerimise
küsimus lükati
kohtus edasi
NEW YORK (ME) - Karl Linnase
ipörteerimise küsimus maa osas,
kuhu teda saadetakse»oli määratud
uuele arutusele 26. okt. New Yorgis
immigratsioonikohtuniku juu^
res. See jäi ootamatult ära. Kohtu-ministeeriumi
erijuurdluse ameti
(OSI} nõudmiste kõrval on, nagu
Huuleme välisministeeriumilt,koh-tule
saadetud materjale ühenduses
Balti riikide annekteerimise mittetunnustamisega.
Kohtunik tegi oma
tagakambris teatavaks, et asja arutamine
on lükatud edasi kahe kuu
võrra.
EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS
TALVEKUU PIDU
Reedel, 2. nov. 1984, kell 7.30 õ. Eesti Majas,
g^lnd: $25.00 isikult.
Tulu läheb vabadusvõitluse toetuseks. Piletid saadaval
eelmüügil EKN liikmetelt ja EKN büroost, tel. 465-2219.
• . . ^ I
Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi, Inc.
KALA- JA JAHIMEESTE
SÜGISPIDU
Eesti Majas laupäeval, 24. novembril 1984. a.
algusega kell 7,00 õ.
V. RAAMATU ORKESTER
LOTERII 9 EINELAUD • BAAR
Fääsmed $8.00. Laudade ettetellimine pr. L. Laanemets
tel. 422-4585. 0 Kõigile teretulemast.
JUHATUS
l EESTI ETNOGRAAFILISE RINGI korraldusel toimub
pühap. 18. nov. algusega kell 2.00 p.l.
Torontos Eesti Maja suures saalis ^
TNOGRAAFILINE
PÄRASTLÕUNA"
Kavas: Videofilm Maakondade Päevast — Eesti Pärandi-klubilt
® Diapositiivid modellidest — Etnograafilise Ringi
kogust # Diapositiivid Maakondade Päevast ja eeskavast
— Naima Aer • Fotonäitus — Naima AeKult
Pääse $5.00 KOHVILAUD
Põimik „Matk läbi Eestimaa" saadaval.
Fotosid saab kohapeal tellida.
Vana-Andrese kogudusi
LOTERII
maret maiste
maalide näitus
toronto ®®3ti maja väikeses saalis
feedel 16. nov.
laupäeval 17. nov.
pühapäeval 18. nov.
1-€
10-7
10-2
TORONTO EESTI SELTSI
3B. AASTAPÄEVA
BALL
pühapäevas, 11. nov.
Tasuta sissepääs
2.Õ0 pL 383 Järvis St.
ja Myd huvitavat # Einelaud
Kõik teretulnud
õliportreod
võtan vastu tellimisi j(Q v
maalin ka teie fotodest
17. miov. 1984 kell 7.00 õ. Eesti Maj® suures saalis.
Õhtusöök, baar, tants, eeskava. • Tantsuks mängib
V. Gustavsoni orkester. Eeskavalises osas Avo Kittask.
Peo pääsmed š $30.00 (koos õhtusöögi ja veiniga) lunastada
hiljimalt 2. nov. 1984. Pääsmete eelmüük ja laudade reserveerimine
iga neljapäeva õhtul kella 6.00-8.00 Eesti Maja
klubiruumis; Muul ajal prl. Piret Komi - tel. 447-7610.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 1, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-11-01 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E841101 |
Description
| Title | 1984-11-01-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Collection 9? l^öllinston O^f m Ülemaailmne Eesti Liit 4 ' loomisel Second Class Mail Registration No. 1354. Nr.44 (1009) 1984 NELJAPÄEVAL, l.NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 1 XXXV aastakäil( Londoni saatkonna administraator: vee 0 ©. (D Balti riikide iseseisvuse küsimus inglise ajalehes GOVENTRY („Meie Elu" kaastööliseltj-ÜkskiVenemaa valitsus (sifannaks kunagi iseseivust Balti provintsidele, nagu Inglismaa ei annaks kunagi i^seisvust Kenti ja Hampi krahvkondadele, oli ühe lugeja arvamine ajalehes „ t h e Sunday Telegraph", millele vastas teine lugeja, küsides, kas N. Liidul oli rohkem õigust okupeerida Balti riigid kui Hitlerü oleks õigus olnud okupeerida Inglismaa. m See on näide vahet ajakirjanduses kerkivast diskussioonist, mille seekord põhjustas ,;The Sunday Telegraph'-i" kaastöölise kirjutis, pealkirjaga „Oodates ühe impeeriumi lõppu". ,,Mandrake" varjunime kasutav ajakirjanik usutles Eesti Saatkobna administmatoTit vahel siinses, riende õiguse nõudmisega, rahvuslike pürgimustega, vabaneda võõra võimu rõhumisest." Anna Türil Londoni^. ' EESTI SAATKONNAS . . . *ta kirjutab: Eesti üks väiksemaid N. Liidu vasallriike on segaduses. Huliganism, vargused, joomine ja „internatsionaalsB teadlikkuse puudumine" on probleemid Kremli analüüsijatele. Hiljutised defektorid cõhtuminisiri asetäitja Valdo Randpere ja ta lauljannast abikaasa Leila Miller, tekitasid veelgi enam meelepaha. Kuid Eesti Saatkond Londonis on suhteliselt rahulik. Selle seitsme-korruselise maja juhiks on Anna Taru, kelle abikaas August on" maja hooldaja Pr. Taru, 67-a, valgepäine leedi, on laevakapteni tÜtar ja saabus Inglismiaalp keelt õppima sõja puhkemisepäevil. Tal polnud enam võimalust kodumaale tagasipöördumiseks. Ta alustas tööd 1947.ä. Eesti Saatkonnas. Ajalooliselt võttes — 1939.a. 31. okt. Molotov ütles: „Meie deklareerime, et on rumalus rääkida Balti riikide sovjetiseerimisest, see on ainult meie tavaliste vaenlaste ja nõukogu-devastaste provokaatorite huvides" 1940.a. 17. juunil Punaarmee marssis sisse ja president Konstantin Päts küüditati vaimuhaiglasse. 1974.a. suri Eesti Saadik hr. Torma ja hiljem teised kaastöölised. Ainukese dip'lomaadina on säilunud siin veel pr. Taru, kes rõhutab, et tema maa on ikka veel okupeeritud. Tema ülesanne on pidada kontakti siinsete eestlasjefea, arvuh 3000 ümber, kes elunevad Londonis, Bradfordis ja Leicesteris. Nad töötavad tekstiil-- tööstustes. Kuid suurem hulk neist elab Kanadas — lO.ObO eestlase ümber. ESTO'84 festival tõmbas üle maailmal kokku 20.000 eestlast. „MEIE IKKA VEEL EKSISTEEmME" Pr. Taru'le, lehitsedes koos ajakirjanikuga albumit ennesõjaaegsest Tallinnast, ei' meeldi inglise ajalehtede kirjutised nn. „viirastus-saatkon-nast". Pr. Taru on ütelnud: „Mulle ei meeldi, sellised artiklid. Parem neid . mitte kirjutada. Nii kaua, kui oleme ametlikult tunnustatud, meie ikka veel eksisteerime l . . Venestamine võtab maad. Meie probleem on Ida- Euroopa probleem. See ei haara üksnes meid ja terror ei kesta igavesti;" Mandrake jätkab: „Teatavasti'Ing-lismaa tunnu.stab Eesti Vabariigi okupeerimist de facto, kuid mitte de jure. President Reagan, vastandina, kirjutas alla Balti Vabaduspäeva deklaratsioonile 14. juunil, mainides, et Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist kunagi ei tunnustata. Meie ühineme Ernst Jaakson, kes elab Eesti konsulina New Yorgis, omab täieliku diplomaatlise staatuse,' viibis ajutiselt Londonis ja ütles ajakirjanikule: „N3VL ei kesta igavesti. Vaadakem Briti impeeriumi!" VENEEI ANNA ISESEISUST . " „ T h e Sunday Telegraph'!" kirjutisele reageeris järgmise lehes G! Sch-merling Surrey krahvkonnast lugejakirjaga „Balti provintsid". Vihjates Mandrake'! artiklile, ta ütles, et Balti provintsid kuulusid kunagi Saksa Ordule, hiljem Rootsile ja 1710. a Peeter Suur vallutas nad Rootsilt. Saksamaa püüdis neid lühemat aega anastada Brest-Litovski lepingu alusel 1918.a. ja hiljem Hit-ler. Need kaks provintsi pole kunagi olnud iseseisvad riigid, välja arvatud 1919-1939 (peaks olema 1918— 1940], sel lihtsal põhjusel, et kodusõjas Punaarmee oli hõivatud mujal (kirja autor ei tea midagi meie Vjaba-dussõjast 1918-1920):. 1908.a. kuningas Edward V l l külastas RevaVit (nüüd Tallinn) jakeegi ei kahtle, et see oli Vene territoorium. Pilk maakaardile näitab,.et Venemaa mistahes valitsus ei anna kunagi iseseisvust Balti provintsidele. Nagu Inglismaa ei annaks kunagi iseseisvust Kenti ja Hampi krahvkonnale. Kultuurautonoomia föderatsioonis, 6n iseasi ja ei ole kahtlust, et see tagataks Vaba Venemaa poolt. - Pooldades separatismi Venemaa piirides, ainult viivitab Nõukogude valitsuse langemist, mis eemalduks tsentrumist, mitte aga perifeeriast". ÜLIMALT LAPSIK ' G. Schmerlingu kirjale ei jätnud vastust võlgu Birminghamis elunev Haapsalust pärit eesti majandusteadlane G. F. Sellmann, kes kirjutas samas ajalehes „Balti riigid ja Venemaa":,, Mulle tundub, et G. Schmer-lingi lugejakiri õigustab Nõukogude Liidu ebaseaduslikku Balti riikide okupatsiooni. Milleks ei ole Venemaal rohkem õigust, kui Hitler oleks okupeerinUjdjnglismaa. Eesti oli 700 aasta jooksul mitmete välisriikide ülemvalitsus all, kuna väikerahvana ta ei olnud võimeline end kaitsm. jõulisemate vallutajate vastu. Kuid 1918—20 võidukas Vabadussõjas ta võitis ja 1920.a. venelased kirjutasid alla Tartu rahulepingule, millega nadloobusid Eesti maaaladest tulevikus. Nagu kõikNÕuko-gude lepingud,^ nii ka see murti 1939-40. Fakt, et Edward VII kohtus tsaariga Tallinnas, ei ütle veel, et Eesti on Venemaa osa. Võrdlus Kenti või Hampi krahvkonda Eestiga, on ülimalt lapsik". Eesti Vabariigi saatkond Londom Foto Tartu Instituudi arhiivist KGB ü Pidid koguma andmeid teiste põgenike kohta STOKHOLM (EPL) -jMöödunud aasta novembris „hüppas ära" eesti paar, liiees ja naine — KGB |õüsolekul. Ülesandeks oUk^ distada teisi läände põgenenudllfeisi]^^^ muidugi eestlösiV Rootsi siirdüti nagu tavaliselt: üleSoöme, kusjuures sõit parvlae-, vaga Stokholmi ei tekitanud mingeid piobleeme. ' tud anonüümseid kirju, milledes toonitatakse, et.eestlased on KGB agendid, ' Advokaat on SVD-le öelnud, et andmed on kinnitamata, kuid kui need vastavad tõele, on tegemist venelaste katsega teha eestlaste elu siin võimatuks ja nii sundida neid tagasi pöörduma. Sisserännuamet kinnitab.et eestlased saabusid Rootsi möödunud aasta novembris ja et nende asüülitaotlus anti sisse 5. jaanuaril. Pärast seda pole aga midagi juhtunud. Arahüp-pajate asja ajab praegugi veel politsei ja seetõttu ei saa Sisserännuamet teha midagi, enne kui ülekuulamised on lõpetatud. Teisest küljest aga pole teada ühtki Vancouverist 4000 dollarit Eduard Tubina \ helitööde plaadistamiseks Eesti Kunstide Keskuse pre° sident Stella Kerson andis möödunud nädalal Neeme järvile New Yorgis üle Göteborgi ' sümfooniaorkestri nimele kirjutatud $4000.- suuruse tsheki Eduard Tubina helitööde plaadistamiseks. Annetus tuli Van-couverist neljalt eestlaselt — August Kaarna, Boris Tesnov, Paul Lepik ja Enno järve, kes igaüks andsid $1000.-. Neeme järvi algatusel asutatud Tubina fondi kohapealseks esindajaks on Eesti Kunstide Keskus. Nagu EKK president ütles „Meie Elule" on nüüd kultuurifondide tegevuse koordineerimiseks ülemaailmne liit. KULTUURIAUHIND NEEME JÄRVILE ESTO'84 AJAL Kuhuurilaureaatide austami-sepidulikul lõunal tegi dr. Ivar Ivask teatavaks Eesti Kunstide Keskuse uue algatuse — Ülemaailmne kuhuurilauhind — mis esimesena antakse välja maestro Neeme Järvile tema laia — ulatusliku kultuuritöö eest 'eesti muusika tutvustamisel laiemale kultuuripublikule üle terve maailma. Esimene Ülemaailmne Kultuuriauhind Sl.OOO väärtuses koosnes panustest mitmelt kontinendilt: Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriiges (esindaja pidulikul lõunal Jaan Ülesoo], Rootsi Eestlaste Esinduse (REE) kultuuriauhind „Alide Marie Tundu Sihtasutus" (esindaja Mai Raud) Eesti Kesknõukogu mEME JÄRVI Kanadas ja Eesti Kunstide Keskuse Kultuurifond. i Neeme Järvi oma' sõnavõtus tänas annetajaid ja tutvustas kohalolijaid oma südamelähedase projektiga Eduard Tubina ja Arvo Pardi heliloomingu heliplaadistamiseks Göteborgi Sümfooniaorkestri kaudu. Ta tegi teatavaks, et annetab oma äsjasaadud kuhuuriauhinna edasi Tubin- Pärt Foundation'ile esimeseks „hambarahaks" ja kutsus teisi järgnema tema eeskujule. Tubin- Pärt Foundation'il on igal maal oma esindaja-organisatsioon tulumaksuvaba staatusega, milleks Kanadas on Eesti Kunstide Keskus. (Järg Ihk. 4) Kuid saabudes Rootsi ja taotledes poliitilist asüülijutustasid eestlased julgeolekuvõimudele oma tegelikust ülesandest. Neid kuulatakse veel praegugi üle ja nende asüüjitaotlust pole seniajani otsustatud Sisserän-nuameti poolt — mida peetakse märkimisväärseks. Sest tavaliselt käivad need asjad palju kiiremini,) eriti kui on tegemist N. Liidu aladelt põgenejatega. KGB ülesannetega siia saabunud eestlased on 31-aastane mees ja 29-. aastane naine. Kuna edaspidiseni on neile muretsetud korter ühes väiksemas linnas Kešk-Rootsis, kus nad õpivad rootsi keelt. Julgeolekupolitsei märgib, et põ-genikepaari jutustustes pole seniajani leitud otseseid vasturääkivusi või valet. Kuid nenditakse, et lugu paistab olevat ,,veidi vürtsitatud", kusjuures tagamõtteks näib olevat katse end gafdeerida tagasisaatmise eest. Vastutasuks loa eest koiidaRootsi, pidid nad lubama KGB-le, et nad siin viibides koostavad nimistuid teiste bahi ärahüppäjate kohta. Ja seda niivõrd üksikasjaliselt kui võimalik. Näiteks, kus nad elavad, milliste isikutega nad läbivad, mis-alal nad töötavad ja mida nad oma vabal ajal teevad. Säpo ütleb, et KGB võis väga hästi saata paari siia „ärahüppäjate-na", kuid eriliste ülesannetega. Kuid eestlased jutustasid oma sidemetest KGB-ga omal algatusel ja vabatahtlikult. ' „Svehska Dagbladet" on eestlasi kohanud, kuid nad ei soovinud avaldada ühtki üksikasja enne kui Sisserännuamet on võtnud seisukoha nende asüülitaotluses. Naine on öelnud, et Säpo on nõudnud täielikku vaikust. Eestlaste advokaat märgib, et pärast seda,kui nad Säpole paljastasid KGB plaanid, kardavad nad kättemaksu, näiteks vägivaldse äraröövi-mise näol. Edasi jutustab advokaat, et rootsi ametivõimudele on saade- (Järg Ihk. 3) Karl Linnase deporteerimise küsimus lükati kohtus edasi NEW YORK (ME) - Karl Linnase ipörteerimise küsimus maa osas, kuhu teda saadetakse»oli määratud uuele arutusele 26. okt. New Yorgis immigratsioonikohtuniku juu^ res. See jäi ootamatult ära. Kohtu-ministeeriumi erijuurdluse ameti (OSI} nõudmiste kõrval on, nagu Huuleme välisministeeriumilt,koh-tule saadetud materjale ühenduses Balti riikide annekteerimise mittetunnustamisega. Kohtunik tegi oma tagakambris teatavaks, et asja arutamine on lükatud edasi kahe kuu võrra. EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS TALVEKUU PIDU Reedel, 2. nov. 1984, kell 7.30 õ. Eesti Majas, g^lnd: $25.00 isikult. Tulu läheb vabadusvõitluse toetuseks. Piletid saadaval eelmüügil EKN liikmetelt ja EKN büroost, tel. 465-2219. • . . ^ I Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi, Inc. KALA- JA JAHIMEESTE SÜGISPIDU Eesti Majas laupäeval, 24. novembril 1984. a. algusega kell 7,00 õ. V. RAAMATU ORKESTER LOTERII 9 EINELAUD • BAAR Fääsmed $8.00. Laudade ettetellimine pr. L. Laanemets tel. 422-4585. 0 Kõigile teretulemast. JUHATUS l EESTI ETNOGRAAFILISE RINGI korraldusel toimub pühap. 18. nov. algusega kell 2.00 p.l. Torontos Eesti Maja suures saalis ^ TNOGRAAFILINE PÄRASTLÕUNA" Kavas: Videofilm Maakondade Päevast — Eesti Pärandi-klubilt ® Diapositiivid modellidest — Etnograafilise Ringi kogust # Diapositiivid Maakondade Päevast ja eeskavast — Naima Aer • Fotonäitus — Naima AeKult Pääse $5.00 KOHVILAUD Põimik „Matk läbi Eestimaa" saadaval. Fotosid saab kohapeal tellida. Vana-Andrese kogudusi LOTERII maret maiste maalide näitus toronto ®®3ti maja väikeses saalis feedel 16. nov. laupäeval 17. nov. pühapäeval 18. nov. 1-€ 10-7 10-2 TORONTO EESTI SELTSI 3B. AASTAPÄEVA BALL pühapäevas, 11. nov. Tasuta sissepääs 2.Õ0 pL 383 Järvis St. ja Myd huvitavat # Einelaud Kõik teretulnud õliportreod võtan vastu tellimisi j(Q v maalin ka teie fotodest 17. miov. 1984 kell 7.00 õ. Eesti Maj® suures saalis. Õhtusöök, baar, tants, eeskava. • Tantsuks mängib V. Gustavsoni orkester. Eeskavalises osas Avo Kittask. Peo pääsmed š $30.00 (koos õhtusöögi ja veiniga) lunastada hiljimalt 2. nov. 1984. Pääsmete eelmüük ja laudade reserveerimine iga neljapäeva õhtul kella 6.00-8.00 Eesti Maja klubiruumis; Muul ajal prl. Piret Komi - tel. 447-7610. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-11-01-01
