Meie Elu = Our life, June 28, 1979

              Elu" nr. 26 (1533) 19B ; ,Äie Elu" nr. 26 (1533)
_>.
NELJAPÄEVAL, 28. JUUNIL — THURSDAY, JUNE 28 5
ÜS
|selle järele keräär
41, skulptuuriga
letalltöödega 24,
Imitmesuguste ka­ja
emotsiönäal--
i, mitte liialt eks-
Allakirjutanu tä­it!
Eileen Bordes-
>statud vesivärvis
fport Seenes, SUIK
:S kompositsioo-omia
ja lii kurni-lahendatud.
Tei-
,'ovecky Ancient
leisterlikud teks<
lad. •
>q.uare oli nende
kestel'' masside
liakse/et sel pu- •
beit üle .100.000
ki oi id ilmad il LI-UI-
rohkesti ostu*'
./id ja hinnad vii-;
\> ei leidunud n'b
.•esü päritolule.
^Vompa,/kes esi-
R. A.
II
;AC BUICK
IhAve.
•61-3561
tööd
itod
takse asendaja. Kuid kui ta ei ole
oma praegusel ametikohal, töötab ta
ikkagi AH-le korrespondendina. Ta
elab Washingtonis 1955. a. saadik, oli
Juba üle veerandsaja aasta kuulutavad raadiolained tugevatest saate-jaamadest
iga päev ida suunas: „Siin Ameerika Hääl", Washington. Tere
õhtust, head kuulajad Eestist!" Sellise sissejuhatusega algavad Ameerika
Hääle eestikeelsed saated, momendil 2 korda päevas kell 17:30 ja 18:'3fy II
sealse kellaaja järele, kusjuures kumbki kestab pool tundi; 1
. E h k k i raske on kuigi täpselt öelda, jätta üheks aastaks, kuid ta ise ka­kul
palju 'neid /saateid kuulatakse vatseb jääda vaid kuueks kuuks või
Eestis, ei ole siiski kahtlust selles, et( isegi lühemaks ajaks, kui talle lei-
. need on üheks tähtsamaks kodueest­laste
tsensWrimata välisuudiste 'alli­kaks.
Ehkki Ameerika Hääle saadete
peamine eesmärk on informeerida
eestlasi sealpool raudeesriiet tõe-1 Hääle juures sellest ajast kuni sep-
' truult Ameerika elust ja oludest, on tembrini 1966, siis töötas Kongressi
see: ka meie, väliseestlaste, tähtsa- Raamatukogu juures, kuni 'naasis
maks,- ehkki ühepoolseks sidepidami- AH-e juurde 1971 ja jäi peatoimeta-se
vahendiks kodueestlastega. Nende jaks kuni 1976, mil siirdus riigipen
saadete kaudu nad ei saa mitte ai- sionile
null teada, mida me siin teerrje, vardi Edasi kciaeldes AH-st üldiselt sele
need aitavad neis elavana hoida kord tab peatoimetaja, et see oa Ühend
Venemaa kütkest vabanemise loo- riikide valitsuse raadio; mis annab
tust. \ iga päev 38-s keeles päevauudiseid ja
Kahjuks teatakse aga üldiselt vä- selgitab Ameerika välispoliitikat.:
ga vähe; Ameerika Häälest vabas AH-e eelarve on jäänud aastate jook-maailmas
elavate eestlaste hulgas, Sul samaks ja on umbkaudu 73 mil-kuna
sellel ei ole nagu midagi tege- jõni dollarit käesolevaks aastaks,
mist meie igapäevase eluga. Enam Nädala jooksul antakse kokku 820
instinktiivselt kui teadmiste tõttu tundi saateid. Võrdluseks - annab
on aga organiseeritud eestlaskond Nõukogude Liit näiteks nädalas 2003
alati toetanud AH*t märgukirjade ja tundi võõrkeelseid propagändasaa-isiklike
kirjade saatmisega, kui Hää- teid, Hiina 1427, Egiptus 944, Lääne­le
saateid on ähvardanud koondami- Saksamaa 791 ja Inglismaa 728 tun­ne,
di.
VÄIKE GRUPP ; TUND EESTI- SAADET PÄEVAS V
AH-ga tegeleb aga ainult üks vaike Ametlikus broshüüris „The Voice
grupp eestlasi, peamiselt USA-s, kes of America", ,.mis on kolme Balti rii-
- suures osas otsustavad Ameerika gi keeles, selgitatakse eestikeelsete
Hääle eeskirjade, raames: saadete, si-. saadete sisu ja eesmärke järgmiselt:
su ja meelsuse üle. Need- inimesed „Mida tähendab „Ameerika kutsub
ön peamiselt ajakirjanikud ja mõne- Eestit"? — Sellist nime kannavad 2
del on olnud mõnevõrra varemaid pooletunnist saadet, mis Ameerika
kogemusi ka raadiosaadete alal. Hääl läkitab iga päev eetrisse eesti
Kaastöölisteks on ka mõningaid- keeles. Kooskõlas Ameerika Hääle
teadlasi, nagu näiteks agronoom dr. põhiliste sihtidega püüab see saade
Elmar Järvesoo jä majandusteadla- projitseerida oma "kuulajaile- Eestis
ne Felix Tamm, kuid ka kunsti- ja näopilti Ameerikast vahenditega, mis
.kirjandustegerasi; nagu näiteks Mall suudaksid nende -huvi paeluda/.
Jürma, Ignats TÕrmaküla Kanadas, .. Viimase kahe aasta jooksul oleme
näitleja Kadi Täniloo, kes töötab näiteks. lisanud oma eriprogrammi-
Hääle New Yorgi osakonnas ja kir- dele ühe täiesti uue rubriigi, „Huvi-
: janik Herbert Salu Rootsis. :. reise humanitaaraladele", laienda-
Arvestades aga selle meie mõjuka n u c * usuliste erisaadete osa ning
. propagandavahendi tähtsust, peaks praegu oleme täiüstamas . eripro-meie
laiematel ringkondadel ometi gramme oma nooremaile kuulajaile.
olema teatav soha 'kaasa rääkida 'ja
saadete toimetusel peaks olema mõ­ni
kasvõi:poolametlik nõuandev ko­gu,
mis esindaks pagulaseestiaskon-na
valdavamat enamust. Vajadus
sellise kogu järele kerkis7eriti tera­valt
esile möödunud aasta suvel.
Programmide kohta oli: levinud juba
•pikemat aega mitmesuguseid kuulu-jutte.
Hääle Eesli osakonnale hakkas
saabuda, kaebusi neilt, kes saateid
pidevalt kuulavad USA-s, Kanadas ja
Rootsis, et need ei ole enam erapoo
letud uudiste allikas,; vaid, teeb ise
propagandat kodumaa ametlike esin
dajatega suhtlemiseks; Ka tekkisid
•; jutud . tsensuurist Ameerika Hääle
Eesti ^osakonnas. Tekkisid omavahe
Ilsed tülid ja kõneldi, et mõned osa
konna liikmeist olevat ühel nõul AH
e kõrgema juhtkonnaga' takistamas
. eestlaste tegevust /käsitlevate ; pro
grammide.'esitamist. .
Mõni sõna nendest erisaadetest ül-diselt.
Iga päev püüab eestikeelne
Ameerika Hääl eraldi kõnelda ühele
suuremale huvigrupile — seda mõis
tagi oma üldpoliitilise sisu, uudiste
ja analüüside, kõrval. Esmaspäeval
on. selleks spordivestlus, teisipäeval
huviretk humanitaar-aladele, kolma­päeval
noortesaade, neljapäeval värs­kemat
teaduste ja tehnika aladelt
reedel ma j andusüle vaated, laupäeva
reportaazhid kunstialadelt ning pü
hapäeval ülevaade väliseestlaste te
gevusest.
ERISAATED
; Meie teame, kuivõrd tähtsa; osa
meie kuulajaskonnast Eestis moo­dustavad
kõrgema haridusega isi­kud.
Seetõttu püüavad need erisaa­ted
tabada just nende kuulajate hu­ve,
kes tegelikult töötavad kirjandu­se,
. kunstide, ühiskonnateadus te, loo­dusteaduste,
tehnika ja majanduse
aladel. •' •
Kuid sealjuures püüavad nad väl­tida
liiga kitsast spetsialiseerumist
ja rahuldada võimalikult ulatusliku
kuulajaskonna huve, eelkõige rõhu­tades
seda, mis vastaval alal; omab
suurimat võimalikku' uudisväärtust.
Sest eelkõige on. Ameerika Hääle
eesti saade nagu teisedki ikkagi uu-tüd
saadete eest. RK juhatus asa ] e i;|diste: teenindus.: Ning sellest annab
clis, et neil puudub tõetruu i n f o r m a l ^ p a n m a t t u n m s t u s t l õ l k> et ümmar-
' TÜLID.;
. : Kui vastastikused kaebused, jõud­sid,
punktini, kus .kirjalikke kaebusi
hakati'.esitama' väijaspoole osakon­da,
mille tagajärjena ähvardas tol­leaegset
pe.atoime.tajat Ilmar Mikive­ri
vallandamine,', pöördus viimane
Rahvuskomitee poole, et teda ähvar
dab karistus rahvuslikult meelesta
.siooh mingisuguseks aktsiooniks ja
ci võtnucl 'oiukorras avalikku posit-siooni.
.-•••.-••''.. •;.' •
Tülide põhjustes pidi siiski olema
' tõtt, sest 29. jaanuaril tagandati Mi­kiver
peatoimetaja kohalt tegevtoi­metajaks
ja peatoimetajaks kutsuti
tagasi Voldemar Veedam, kes samalt
, kohalt"oli siirdunud pensionile 3 aas­tat
tagasi. Senisele kauaaegsele te­gevtoimetajale
Evald Roosaarele an­ti/
vanema korrespondendi tiitel il­ma
tema tsiviilteenistuse klassifikat­siooni
muutmata. Üks osakonna toi­metuse
liige, kes oli ka kaebuste.esi­tamisse
segatud/ määrati ümber Ve-
. ne osakonda.
Maa. Ontario omab seda üle ühe
miljoni ruutkilomeetri. Meile
kõigile on see tähtis, et iga
kilomeeter sellest maast voetakse
praegu ja tulevikus võimalusi
mööda kasutamisele.
Selleks on Ontariol Planning
Act. See moodustab legaalse
raamistiku mille alusel määra­takse
kuidas maad tuleks
kasutada ja millisel kujul selle
väljaarendamine peaks toimuma,
^ Kui omavalitsused tahavad,
anda maa kasutamiseks määrusi,
siis peavad nad praeguse Aeti
alusel pöörama provintsilt
nõusoleku saamiseks Ontario
Municipal Board'i poole. -
Viimaste aastate jooksul on
aga proyintsivälitsuse osa
omavalitsuste plaanide tegemisel
muutunud. 1975. aastal rajati
komisjon Planning Act'i
uurimiseks ja võimaluste leidmi­seks,;
kuidas see vastaks paremini
omavalitsuste muutuvatele
vajadustele ja kuidas;muuta ;
seaduse rakendamist efektiiv-.
semaks.;
Kiti valitsus sai Planning Act
Review Committee% rapordi, siis
andis ta välja Valge. Raamatu,
milles on esitatud seisukohad
seaduse revideerimiseks.
Tähtsamad ettepanekud on:
• . Provints paneb rohkem rõhku
nõuandele ja abile j kui oma
praegusele osale, mis tegeleb
järelvalvega ja kohalike organite
planeerimisotsuste kinnitamisega.
• Sobivatel juhtudel antakse
>mavalitsustele õigus planeerimis­otsuste
tegemiseks. See kehtib;
nende omavalitsuste, kohta,
kelledel on ressursid jä.
võimalused planeerimise alal
suuremat vastutust kanda.
• Inimestel on senisest parem
juurdepääs pianeerimisev.
protsessile. Omavalitsused
laiendavad avalike teadaannete
protseduuri inimestele, keda
puudutavad plaanimisotsused.
• Protsessi kiirustamiseks
tegutseb Ontario Municipal Board
ainult apellatsioonjiasutusena.
Valge Raamatu eksemplarid jaga­takse
omavalitsustele, plaanimis-nõukogudele
jä teistele huvitatud
gruppidele. Kui te olete asjast
huvitatud, siis võtke kontakti:
/ The Ministry of Housing
v Communications Branch
56 Wellesley St. W.,
; I Toronto, Ontario M7A 2K4
Ontario Pr
Claude Bennett,
Minister of Housing
iam Davis,
emier
ärist
id käsikirjalisest mälesfwsi-e hjgws-r
362 Danförth Ave.,
Toronto. Ont. M4K IN8
Tel. 416) 466-1951
466-1502
•:BB
ID
, UUS; PEATOIMETAJA ::
Et momendi olukorras lähemat
selgust saada, külastas allakirjutanu
26. aprillil Ameerika Hääle Eesti osa­konda,
küsitledes seal pikemalt pea­gu
kõiki teenistujaid, samuti Euroo­pa
osakonna, juhatajat Mr, Holzap-fel'it
ja Diane Conklin'it informatsi-öoniosakonnast,
kes lahkesti pakkus
ka tutvumis-ringkäiku saat.ejaamas
ja osakondades ning andis üldinfor-matsiooni
sisaldavat.! kirjandust.
Kõige esmalt oli pikem jutuajami­ne
peatoimetaja Veedamiga, kes vä­ga
lahkelt! andis põgusa ülevaate nii.
osakonna tegevusest kui ka Ämeefi-
. ka Häälest üldiselt, peale .lühikest
sissejuhatust;' oma karjäärist Wash-
• ingtonis.' ••
f Teda tahetakse praegusele kohale
guselt kaks kolmandikku meie efek­tiivsest
saateajast (see on, välja ar­vates
eel-, vahe ja loppteadustused)
on pühendatud paevauudistele' ning
nende analüüsile."
Samast broshüürist selgub veel, et
peale nimetatud ,;erisaadele''.on iga
päev kavas päevauudised ja.'. kom­mentaar,
pühapäeviti ja kolmapäe­viti
korrespondentide kaastöö,' es­maspäeviti
„Tänäpäeva Ameerika",
.'teisipäeviti „Ajakirjad", reedeti ^Aja­lehtede
arvamisi^' ja laupäeviti' ,;,Nä-dala
tähtsamad sündmused"...
. Ameerika Hääle saated; .antakse
edasi ka lühilainetel 19,7, 25,1 ja 31,2
meetritel, või siis 15270, 11960 ja 9620
kilohertsil, sest ka; vabas maailmas
:on pai j u nende saadete kuula j aid,
eestlaste osas peamiselt Kanadas ja
sõidul viibivate meremeeste hülgas.
29-dal juunil, kell 16 istusin; üksin­da.
FrgjS.t.-Honöre kaupluses. - Kõik
olid läinud. Ostjaid pärast lõunat
polnud. Olin süvenenud Paul Valery
poeemide lugemisse, õieti küll nen­de
.lahtimõistatamisse. Hommikul:
olin;paar tundi ateljee vannis tantsi­nud,:
saadetud Mizzi kõlavast nae­rust.
Mizzioii ungarlanna,, ta maa­lis
meil sallisid. Mina aga pidin St.-
Germaini bulvari magasinis seisva­tel
telgedel koetud .linu ,veel kõvu
tunikaid ja kangaid tallama. Neid oli
vann kuhjaga täis. Vette oli segatud
mingi puhastav ja, pleegitav ollus,
mis riiet ka pehmendas. Hüplesin
vannis „pesjii" tallates, tegin • seda.
poolvillaselt.. „Aga Fred, teie pole
ometi selleks Pariisi tulnud, et iga
päev sellist tööd teha", tahendas
Mizzi.,' ,,üks kunstnik teeb kõike";
vastasin saksa keeles. '
Olin. vajunud kummarsile Valery
raamatule, kui uksekellad hõbedaselt
helisesid. -
Isadora. Duncan, seisis mu ees.
Pikk. vaikus. Olin tõusnud, hoides
. raamatut kähe käe vahel. Pidasin ta
pilgu - välja. Need: olid headuse sil-
V FLOWEfiS & GIFTS
MEIE ÄRIS .'.ON- SAADAVAL RIK5CALIKUS; VALIKUS
VALIK LILLI erisündmüsteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid
KUIXASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja
PUUNIKERDUSE aial. ' •
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
mad. Neis.oli nagu rõõmugi. „Siiski döra mu lava ette. Oli tunne, et sam- mud, käsivarte visked, viies mu et-tulid
lõpuks... kui tore! Öo, kui mun naisega käsikäes altari ette, ku- (tekujutuse lainetele, millede kohin
puhtalt, sügavalt taevasinised silmad hu saabudes kaob kõik. Kuhu mu ja-: saabus meieni Vahemerelt, stuudio
on,sul! Sinised,.naga olid temal;..." l l e oleks võinud ta mind viia! Lava
Isadora naeratas lõpuks, ulatades 0 l i ainult'pool meetrit kõrge. Hüppa-mulle
käe. .Isime sellele käsikäes. Ta haaras ka
Hoidsin kätt, mille, soojusest h o o J m u teise, käe':ja. me naersime. Isado
vas mu verre jäädav, leek, mis ei ole r a avas kõik lavatuled. Märkasin na-kustunud
mu elu traagilisemailgi gU ; esimest korda, et- ta oli käs\'ult
m o m e n t i d e l . ' . . ' . - , • kõrge, juustel telliskivi refleks, väi-
Isadora, üks neist looduse, feno- kese nina ots kelmikalt tõusev ,naeu
meenidest, mis ilmub' kord aas tasa- andes tunnistust mingist naiivsusest
ja kestes^senitundmatu tähena kuns- siin nii väikesel laval'tundus, et Isa-itaeva
sfääridesse — tema valgusest dora pidi .muutuma miniatuurseks,
on vaid vähesed surelikud võimelised tema, kelle tants näis võivat kisku
osa saama: See osasaamine oli an- da enda ümbert ka kõise suurema
tud minule, kaugelt põhjast tulijale ] a v a müürid,
keda juhtis käsi, mis on võimeline | Olin olnud alles-.paar nädalat taga
AMEERIKA MUUSIKAT,: ; •
Broshüürist on muidugi liiga vähe,
et järeldusi teha, kes on need fooku­sesse
võetavad ,,suuremad huvigru­pid",
kes on hulka võetud, kes välja
jäetud ja kui tähtsa osa moodusta­vad
need „kõrgema haridusega isi­kud",
kes broshüüris on alade järele
loetletud?'Aga veel. tähtsam: mis on
nendele -või teistele määratud pro­grammis
sisu 7
: Peatoimetaja Veedämi arvates on
praegu programmides vaga hea tasa­kaal'
ja. püütakse sisse poetada nii
palju „estoniaanat" kui võimalik. Ta
nõustub, et mõned kirjanduslikud
ülevaated, mida võiks umbes samas
vormis.samuti Tallinna raadiost saa­ta,
võiksid olla lühemad.: Paremate
programmidena viimastel kuudel
mainib ta Tõrmaküla kirjutatud ,Jü-riööd",
mis oli tugevalt rahvuslikult
vaimustav ja mis anti üle Jüripäeval;
23. aprillil ja Järvesoo kirjutatud
saadet Asutava Kogu kohta
- Eriti vaimustatud on ta vastuka­jast
hiljuti alustatud noortesaadete-le,
kus antakse üle; moodsat ameeri
ka muusikat; Soovijatele Eestist.saa
detakse; laulu ette kandnud staari
pilt. Selliseid soove oli tulnud 26
Kokkuvõttes, ütleb peatoimetaja, e
vaatamata kuuldustele ja: raskustele
ning mis. üksteisest arvatakse, püüab
igaüks toimetuses teha programmi
osas parima vastavalt oma võimete
le. Üksteise shaboteerimist ei esine
A
külvama elu rikastuse sädelevaid pit­sereid.
'•'••••/
Jah, Isadora Duncan hoidis mu
„Siiski tulid lõpuks, kui tore", ut­es
Isadora, kui esimesel ööl kell üks
avasin koputamata ta stuudio ukse,
345, Promenade des Anglais majas,
mõne sammu kaüöusel Bella Vistäst,
si selle tunnistajaks Mogadoris. Taht­sin
talt. küsida, milline oli olnud tea­ter
Uran ia Budapestis, 'kus ta veel
massidele tundmatu kunstnikuna
kolmkümmend saali täis oli tõmma­nud
ja kust peale õieti algaski Isa­dora
maailmakuulus. Tänu ungarlas
tele. '''••: '.''\-:'- ^ ' ' :-
Seisime keset lava. Vabaarmastüse
preestrinnäna põimis Isadora oma
kü-s ta tegelikult elas. Isadora tõusis graatsiliselt ümara käsivarre ümber
madalalt punaselt diivanilt, millised I mu õlgade
jooksid stuudio seinade ääri mööda
nagu verised rihmad. Peale klaveri
ja grammofoni muud mööblit pol­nud
selles kolmkümmend meetrit pi­kas,
viisteist meetrit; laias ruumis,
kus lae aset täitis katus. Aga oli la­va.
Lihtne lava, mille' avaust palista­sid
tihedalt elektripirnide read. Ees­riie
oli lava eest kõrvaldatud, lava
ümbritsesid hele-hallikäs-sinised kar­dinad.
:Hoides mu tervitavat kätt, viis Isa-
„Kaua jälgisin su heitlust, et oma
keha merelaineteks muuta. Su kate
liigutused on rääkivad, mere muusi­kat
edasi andes. Oled sündinud me­re
hõlmas, see on kohe märgatav"..
:,,Kahe mere vahel", vastasin.
„K^ mina olen sündinud suure me­re
kaldal, San-Franciscos, olen am­mutanud
oma tantsu mere lainetelt.
Kuid vaata, lainete tants on n i i . .
Isadora tegi mõned hõljuvad sam-ees.
Järsku peatus ta. Kui labasi;:
taas ta Silmad, tun'clus:. mulle nagu
oleks ta nutnud juba kogu õhtu. Kui
palju kurbust võisid peita need sil­mad!
Täidlases, kohati, lõtvunud' H-hastega
näos peegeldusid süga\;:v
kahvaluse varjud. Midagi külma Ui
bistas kogu mu keha. :
„Mu vend ei õpeta sulle kunagi se­da,
mis On õieti tants. Ta poogib sul­le
külge surnud liigutusi, kuigi need.
peaksid olema,antiikselt elavad. Äga
see on siiski omalaadiliselt antiikne .
kreeka väljendus."
„Ma pole kunagi mõtelnud, et mi­nust
peaks saama tantsija".
„Mis on siis su elu eesmärk?"'
;„011a näitleja, eeskätt aaa lavasta-ja."
. , : : . ; . S ' - . . : ^ , V ' -.
. „Kas oled jõudnud juba kohata .
Gordon Craigi? Või ei teagi' sa veel,
kes ta on?" • V
-„Tean küll, äga ma pole teda veti
kohanud." i
(Alles viisteist aastat hiljenr kohta­sin
Gordon Craigi. Ta tuli ise mind
otsima mu Pariisi teatris. Olles vii­binud
mu etendusel, kirjutas ta mu
teatriraamatüsse; „Lavastus kubiseb»
ettekujutustest, kuid soovitän esi ta •
da paremaid näidendeid kui see, mi­da
nägin") i:
„Mik.s oled siis mu-venna juures?"1;
„Kus' mujal .peaksin ma olema,,
olles tulnud. Teie kutsutuna!"
„Võid mind sinatada."
. „Mitte iiiugi!" vastasin .poolenisti
ägestunult. :
.-,'.••.• ••• . (Järgneb).