1979-02-22-12 |
Previous | 12 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
12. NELJAPÄEVAL,,22w VEEBRUARIL — TOTRSDAY, FEBEUÄ1Y ŽŽ „Meie Elu" nr. 8 (1515) 1979
,0S ANGIUSf EESTLASI
oosolelc
Maailmapoliitiliste sündmuste tõttu,
üha keerulisemaks muutüvail aegadel,
kus ümberringi kõik tiheneb,
nii inimmassidel hulk, kui kä sellest
tulenevad 1 probleemid ning -konflikt
tid; on tõesti vaja osata olla elukunstnik,
et jääda tasakaalukaks, optimistlikuks
ja tugevaks ka keset pikaajalisi
torme.
Los Angelese eestlasperele oli aas-la
1978 tõesti tormine, kui vikatimees
suhteliselt väikese rahvusgrupi
Veskelt leina ja valu külvates röövis
-kuusteist kaasmaalast, puudutades
ka allakirjutanu peret. Õpeta j a Rein
Neggo tõi siiski lohutust, lõpetades
kirikuaasta 26. nov. toimunud surnuta
pühal helgete piiblisõnadega, kui
lä toonitas, et muudatused* ja isegi
.surm-op vaid vormid uuenemiseks.
Aasta rõõmustavate andide hulka
kuulus noorte tihe side oma rahvusgrupiga.
Polnud vist küll ühtegi üritust,
millest noored aktiivselt kaasa
Tegutsedes osa ei võtnud. See tendents;
ilmnes juba varem kirjeldatud
Eesti Vabariigi 6Ö-nda aastapäeva tähistamise
sündmustel ning jätkus ka
tos Angelese Eesti Segakoori kevad-
KontserdiL rahvatantsijate sügishooaja
avapeol, mitmeil jõulupuudel ja
•ka aastavahetuse jpeol, et himetada
mõnda siinseist sündmustest. Noored
mitte ainult ei võtnud neist ja
K istest iiritustest arvukalt osa, .vaid
it gid kõike kaasa, esine jaina, abilisena
köögis, toitude ettekandjaina ja
>:a vanadega koos ühislaule lauldes
või jalgu keerutades, esmajärjekorras'tutvustasid
nad aga ennast siiski
c\na rahvatantsu- ja lauluprogram-desa.
Pildikese noorte tegevusest annab
alljärgnpv kirjeldus noorte laulugrti-
;ri „Läärietuuled" harjutustelt, eesotsas
juhataja Rene Ufer'iga (kes Los
Angelese Eesti Segakoori juhatuse
Tas tava ettepaneku puhul oli nõus
noortega töötama,..— nii on siis Los
Angelese eestlastel juba kolma's koorijuht
Rein Neggo ja Jaak Kükk'e
kõrval).
Leiame noored,Eesti Maja Kungla
saalist laulu harjutamas. Nende keskel
laulab-musitseerib teistega kaasa
ka noorte pillimeeste trio (Robert
Anderson, Mart Lill, ja Števen Tael),
loetatuna R. Uferi poolt noorte jaoks
helipaelale võetud saatemuusikast.
Tuntud populaarne muusikamees-komponišt
kõnnib ringi, hüüatab
ii ie laulu ja muusika; „Te laulate
hästi!" või „Kõvemini!" ja jääb siis
seisma, et seletada, — „See, mis me
siin praegu teeme, pole midagi. Kui
rr-Q oma laulud oleme kätte õppinud,
ca lugu hoopis teine!" Lauldakse
„Häkkame, sõbrad, jminema", aga
äramineku moodi ei näe asi sugugi
välja. Ufer astub paar sammu ettepoole,
naljatavalt poölkummargil,
käsi korva juures, -U kas kusagil kõlas;
midagi valesti?^^ hea, O.K.",
üilebhr.; Ufer. Nüüd laulame veelkord
Tallinna teel". Ja noorte laul lähebki-
juba. uina kenasti ning hoogsalt.
Neilt, kes ei tunnegi oma vane-mate
ja esivanemate määd, kõlavad
laulusõnad: „Ma olen kaua unistand,
et käia mööda tänavaid, / mis ajalugu
pole unustand: / kus sangarid
langesid ja iseseisvust võitlesid / si-ni-
must-ja-valge lipu a l l . . ."
Los Angelese eestlaste keskel võis
1978. a. margata ka poliitilise aktiivsuse
tõusu. Nii näiteks valiti balti
rahvusgruppide häälte ja toetuse
abil tagasi kongresšmees Robert K.
Dornan, suur Baltimailt pärinevate
minoriteetide sõber. Dornan võitis
oma demokraadist oponenti, Grego-ry
Peckl poega Carey Peck'i, kellel
oli väga tugev liberaalide toetus, paarituhande
hääle võrra,.-— ilmne näide
selle kohta, kui tähtis on iga üksiku
valija hääl ja aktiivne panus meie
huvide kaitsmisel. Eestlust tutvustas
Varicouveri Pensionäride Ühing pidas
7. veebruaril oma korralise aas-tapeakoosoleku
„Meie- Kodu" ruumides.
Kohale oli tulnud 63 liiget,
kus koosolekut juhatas^ hr. Tilk ja
protokollis H. Joasalu.
Eelmise aasta peakoosoleku protokoll
loeti ette ja võeti parandusteta
vastu. Esimees hr. Raudsik luges ette
tegevuse aruande möödunud aasta
jooksuk Ühingul oli 166 liiget ja
ühing pidas 16 kokkutulekut, millest
osa võttis keskmiselt 76 liiget. Võeti
osa möödunud suvel peetud kapten
,Cook'i pidustustest, korraldati ühis-sõitusid
jä tuldi kokku ,,Mäeotsale"
lõbusaks laupäeva õhtuks. Osteti
juurde dii van ja toole jä maaliti
kunstnik KoppeN juhatusel.
Laekur^A. Kuudre esitas kassa aru-ameeriklastele
edukalt TV-s ja ajaJ a n d e « T u I u s i d o l i aasta jooksul |2.649
kirjanduses Viivi Piirisild, kokaraa- > k a s s a s e i s aastavahetusel $1.579.
maru ,,Gooking Estonian Style" kaas-!J97^ f. Juhatusse oahti: H. Joasalu,
autor dr. Hilja Treumufi kõrval, ja L \ V a l § r e ' H - T u t t l ' L Suurkask ja
7
rahvuslik-kultuurilist tööd ameeriklaste
ees tegi ka nöör kunstnik Tiiu
Pessa, galerii The Seleetive Eye omanik
San Clemente lähedal asuvas La-guna
Niguelis oma j ärj ekordse väi j a-panekuga,
nimelt kuu aega kestnud
nelja eesti naiskunstniku (Härda
Kuisk, Heljo Luha Kregzde, Pauline
Leps-Estam, Tiiu Pessa) näitusega.
Tähelepanu äratanud näitusel' toimus
ka arvukalt müüke.
Kui juba müükidest juttu on, siis
on ka huvitav lisada, et Los Angele-ses
ja San Franciscos on asutatud
Austraalia ettevõtte Idol Enterprises,
1 -Ltd. osakonnad jä et äri kaasomanik
ja import-ekspordi divisiöo-ni
juhataja Alfred Idol tutvustas
ning-ka müüs Los Angelese Eesti
Naisklubi jõulumüügil austraalia valgeid,
musti ning triplet-opaale. Austraalias
on teatavasti maailma suurimad
opaalikaevandused.
1978. a. läks käiku ka Eesti Kodu
Kalifornias projekt A. Männise algatusel,
sarnasena Kanada eestlaste ettevõttele.
Aktsiooni juhiks ön dr. Ä.
Massakas. Eesti Kodu Kalifornias läbib
parajasti kujünemisfaase, välja
töötades oma ametlik-legaalšeid põhialuseid
advokaat Jaak Treimani
kaasabil. Ühtlasi otsitakse juba Sobi-'
vaid pakkumisi.. Hiljutine küllaltki
sobiv 104-korterilise majadekomplek<
ti ostuyõimalus ei saanud siiski ajalise,
teguri tõttu teostuda, kuna antud
aeg otsuse tegemiseks oli liiga
lühike.
hrad A. Kälbus, Krug ja Sukmit.
Kandidaadid pr. Reinike, pr. Krug ja
hr. Rumberg.
Juhatus omavahel jagas ametid:
esimees hr. A. Krug, sekretär pr. L.
Suurkask ja laekur I. Valgre. ülejäänud
jäid abide kohtadele.
Revišjoni-komisjoni valiti hrad A.
Kuudre, Grünberg, Kapsta ja
Schmuul.
Liikmemaks otsustati jätta endiseks
S2.00 aastas. .
i l v V i a
Auhinnati üksteist
;;:\-:;/:"hä|de
STOKHOLH — ESTO '80 ülemas
Ilmse näidendivõistluse tulemusena
anti 11 auhinda, neist nelja too autorid
jäid tundmatuks.
1. auhinna lavanäidenditele (2000
krooni) sai! ,,Kohtumine vanas majas",
mille autoriks Heiswald liepuu.
Näidend käsitab eesti rahva kannatusi
Teises Maailmasõjas ja okupatsiooni
ajal. Esimese auhinna (1000
krooni) TV-näidendite sarjas sai
„Niiditõmbajad", mille autoriks L. P.
Lindberg Inglismaal. See on poliitilise
teemaga spionaazhilugu.
Zhürii määras veel auhinnad 500
krooni näidenditele ,,Menning —
niees koprommissita" (autor: numb-riseerija),
„01eme ju ainult inimesed"
(autor Ägnes Xepp-Kaasik),
,;Agämemnoni kojutulek" (autor Arvo
Mägi), ,,Mees hämarusest (autor
Arvo Mägi), „ Andestus" (autor:
numbriseerija), „Valge taud" (autor:
Alanud aasta poole astutakse siin numbriseerija^ „Küi_õhtu läheneb"
erilise elevusega - lähenevate XIV
Lääneranniku Eesti Päevade puhul,
mis-.on veel vaid mõne kuu kaugusel.
Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul
koos päevade komiteedega
on täies tööhoos, et —- kasutades
EOLL esimehe Bruno Laane sõnu, —
päevi kujundada „sisukäteksv mõnusateks
ja hoogsateks", ning et „ühi-selt
; kinnitada onia usku Eestisse ja
Eesti vabanemisse võõra ikke alt",
samuti, et „olla uhke oma eesti päritolule".
Heldi Naelapea-Estam i6. veebruaril aktsia hind $8.19
145 King Strset West, Süite 1900,
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131
(autor Agnes Lepp-Kaasik), „Valge
daam" (autor Elmar Epner, New
York), „Kojutulek" (autor: numbriseerija).
Võistluse tulemused tehti pidult
kult teatavaks 31. jaanuaril Stokhol-mi
Eest j Majas. Tähtpäevaks 15. nov.
1978 oli tulnud kokku 41 tood, neist 5
Kanadast.
, rin ja nuigiise ,
is loodud Kanadass
aimed© ja loomade saaduste
ustavad miljonite dollarite
väärtuses kahiuffleie
la m
iha, loomi,
-Ägriculture
Ganäda '
Pakistani sõjakohus mõistis endise,
rahva pjoolt valitud Pakistani peaministri
Bhutto surma, kuid otsuse täideviimine
on edasi lükatud,
Praegu käib .suur rahvusvaheline
kampaania, et päästa Bhutto-elu. Pa-toimusid
demonstratsioonid,
ndral M. Zia, kes kukutas
valitsuse, laskis demonstran-i?
Neljap., 22. veebr, esinevad nais-võimlejad
Tokiost Etobicoke Olym-piumis,
590 Rathburri Rd. ja laup. 24.
veebr. Ryerson Polytechnical Institu-te'is
algusega kl. 7.30 õ.
ir Neljap., 22. veebr. Aiandusklubi
loeng Eesti Majas algusega kl. 8 õ.
Agr? J. Oinus „Näpunäiteid toalillede
kasvatamiseks".
ic Laup., 24". veebr. Toronto Eesti
Aleeskoori E. V. aastapäeva koosvii-^
bimine Eesti Majas algusega kl. 7 o.
i? Pühapl, 25. veebr. Eesti Vabariigi
61. aastapäeva kontsert aktus Toronto
ülikooli aulas algusega kl. 3 p.l.
regisfreerTO
Eesti Kunstide Keskuse kutsel toimus
laialdasem organisatsioonide
esindajate koosolek Tartu College'i
ruumes umbes 30 esindaja osavõtul.
Kokkutulek oli; arutuslik ja informatiivne,
et selgitada eesti künstiväär-tuste
kogumise ja säilitamise moodusi.
• :
.> Lühiülevaate EKK senisest tööst
andis, juhatuse sekretär S. Veiden-baum.
Edasi toimus 'koosolek Peeter
Sepa juhtimisel, kus toimusid, vaatlused
ja sõnavõtud päevakorra küsiTeisip.,
27. veebr., kolmap., 28. muste. kohta. Koosolek. k.o nstateeris
veebr, ja reedel,2. märtsil „The :rõ-\^^h^^-^i^^
ronto Symphony" kontserdid Massey 1 ^ Ä ^ ^ . f ^ ^ ! ^ . ^
Hallis algusega k l | ^.30 õ
Neljap., 1. märtsil kohviõhtu pen
li tärnist. Kuid kõne ali ei ole ainult
kaunid kunstid, vaid ka rahva- ja tar-
TeätrtJ^itoe?"Bum^än^""Si! "^üiKtilisea- ^Wd,;;•^ail0^id\.;ön
Majas algusega kl. 2.3b p.l. kaasa toodud kodumaalt, ku,d ka
Õhtul tel. 925-6812
EI 'V:;;,.
MIJSIGIT;
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918
kistanis
Kuid k
Bhutto
te. tuhaijidete viisi vangistada. Kindral
on :*aske probleemi ees. /Kui ta
jätab Biutto ellu, siis ta sopsib ühte
oma suuremat poliitilist vastast.
Kui ta laseb Bhutto tappa, siis tekib
tal nii sisemisi/kui ka väliseid raskusi.
Bhutto;: võib surnuna muutuda
märtriks ja on sõjaväelisele rezhiimi-le
kahjulikum kui elavana.
J N S T I T ;U Ü T
vi
Reedel, 2. märtsil põhjala Tütarde
lipkonna vanemgaidide „Tacos" Mehhiko
kohvik Eesti Majas kl. 7—11 o.
^ Reedel, 2. märtsil Gosmopolitan
Opera esituses ooper „Madama But-terfly"
Ryersoni Theatre'is 43 Ger-rard
St. East, algusega kl. 8 ö.
W Laup., 3. märtsil „Kalämeeste kevadpidu"
Eesti-Majas, algusega kl.
itr Pühap., 4. märtsil „Sõnasild Kodumaale"
Eesti Ma^as algusega kl. 3 p.l.
ist Pühap., 4. märtsil Jakobi koguduse
kontsert-jiiimalateemstus algusega
kl. 5 õ. .
.^'Neljap., Ihmärtsil kohviõhiu pensionäride
võimlemisgrupi korraldusel
Eesti Majas algusega kl. 2.30 p.
ilir Laup., 17; märtsil Toronto Eesti
Segalscori ,^tibus1 laupäeva
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
löödud põgenikelaagreis olles. -Viimastes
esineb palju leidlikkust ja
kunstimeelt .hädaolukorra materjalide
kasutamisel. , '
- • ' *"
Arvati, et tuleks juhiseks koostada
vastav nimistu selles, et esile tuua
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
poolt korraldatav traditsiooniline
„Sõnasild kodumaale" toimub tänavu
.pühapäeval, 4. märtsil kell 3 p.l.
EKN koostöös Eesti Kunstide Keskuse
ja teiste kesksete organisatsioonidega.
„Sõnasilla" muusikalise
osa esitavad hiljutise muusikakonve-rentsi
võistlusel esinenud, noored talendid.
Sõnalises osas esinevad „Sõnasil-lal"
lühiettekandeiga praost 0.
Puhm, aupeakonsul I. Heinsoo, EKN
esimees Ü. Petersoo ja abiesimees H.
da. R. Antik arvas, et tuginedes omaaegseile
kogemustele Eesti Rahva
Muuseumist, oleks temal võimalik
sarnast nomenklatuuri rekonstruee-;
•rida. •
huvialaseid objekte, millistele t e i s i t i ^ ' E e s t i t i i d u Ä a d a s esimees
ei osata sageli tähelepanu pühenda- ^Truuvert, Toronto Eesti Võitlejate
Ühingu esimees A. Kala ja Eesti
Skautide Maleva esindaja skm. E.
Aleve.
Muusikalises osas on esinejaiks
muusikavõistlustel parimate tagajärgedega
esinenud noored:. Evi Valge,
Rose-Marie Lindau, Tarmo Teng- ja
Jaan Medri. Peale nende esinevad
veel õed Lindaud ja Peetri kiriku
noorte koor„Lootus"i
„Sõnasilla" pärastlõunal toimub ka
Eesti Kultuurifondi laureaatide; ja
stipendiaatide auhindade väljakuulu'
tamine. Seda teevad prof. Jaan Ti-iBusk
ja Stella Kerson.
Koosolijad rõhutasid ka
tüse- korraldamise otstarbekohasust
koos aruandlusega kogumisaktsiooni
tulemustest. Kuna koosölijaist osa
inimesi lubas ka omapoolset abi aktsiooni
kopas, siis jäi EKK administratsiooni
peale moodustada kitsamad
aktsioonikomisjonid> kes aktsioonide
arendamisele asuksid.
TI H KA! R TUü 310BLQORST.WEST
biklikud Ettevöited
KSULEHED
veistutusegcB
Inconie Tox Ägency
Eesti Matjay 958 Broadview AvCi Toronto •
Gnt.Gov.Reg.
Tartu Instituut
uurimes-
„Miks küüditati su vend Siberisse?"
küsib Ivan Paravosnik sõbralt.:
„Mõukogude Liidu laimamise pärast.
Ta jutustas töökohal, et N. .Liidus
deporteeritakse inimesi Siberisse.'
Tartu Instituut palub Teie
ja testamendis meenutamist
Informatsioon: Dr. E. Anija
tel. (416) 447-8958
Kanadas anti luba uüe klaukoomi
(rohelise kae) ravimi müümiseks.
Spetsialistid ütlevad, et uuel silmaro-hul
„Timoptic" ei ole kõrvalmõjusid.
Umbes 10 prots. pimedaks jäämistest
on põhjustatud klaukoomist, mis sageli
tuleb nii, et seda ei märka enne
kui on hilja. „Timoptic" (Timolol
maleate) leiutati Montrealis Merck
Frosst laboratooriumis kui püüti leida
uut südamerohtu. Uut arstimit ei
saa kasutada rasedad naised, lapsed,
astmahaiged ja kelle südame tegevus
on
Hull patseerib tänaval,, keskmine
krokodil ketiga käekõrval.
. „Ka.s lähete loomaaeda või?" uudishimutseb
vastutulija. ' . ,
„Seal meie olime alles eile. Täna
viin oma looma vahelduse mõttes
kinno,"
. Saksa Liiduvaiitsus mur&tseb endale
raali, mis ennustab tulevikku.
Esimesena „söödab" , kantsler
Sehmidt raali küsimuse:
• „Kas uniooniparteid tulevad lähema
20 aasta jooksul võimule?"
„Absolüutselt võimatu," tuleb raalist
vastus.
Järgmisena proovib raali toitlusminister
Ertl:
„Mis maksab tsentner kartuleid
aastal 2000?"
^Mustal turul sada rubla."
•
Kohtlane tõusikumammi küsib
närviarstilt).et kas õn küsimuste varal
võimalik kindlaks teha, kas vastav
isik on vaimuhaige. Seepeale küsib
närviarst:
„Cäptain Brown sooritas kolm
maailmareisi. Ta suri ühel reisil. Mitmendal
reisil?"
,^ga härra doktor!" pahandab
daam.,,Ega meie pole siin ajalootun-ms:
>
23 WESTÄiORE M .
SÜITE 4Ö4; REXDALE,
, M9V 3Y7 — Tel. 7454622
nJtetätiajBJiuv^ V V V »lp W
„Miks ei oska nõukogude militsionäärid
kaheteistkümneni lugeda?"
,,Kuna,ka neil" on ainult kümme
sõrme." •
„On see hummer ka värske?" küsib
külaline kelnerilt ühes Viini lokaalis.
„Alles täna hommikul Põhjamerest
tulnud.": v
„MüMe paistab,, et ta on tulnud
kogu selle tee jalgsi."
Kaks svhaabi kohtuvad Shveitšis.
Üks küsib:
..Kuule Eugei. Miks sa nüüd
Shveitšis oled?"
„01en pulmareisil."
,,Kus su noorik on?"
,,Ta on juba korra Shveitšis .olnud."
1 -*
Silt sadamakõrtsis Hamburgis;
„Kes joob, et unustada, peab
maksma arve ette."
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 22, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-02-22 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790222 |
Description
| Title | 1979-02-22-12 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 12. NELJAPÄEVAL,,22w VEEBRUARIL — TOTRSDAY, FEBEUÄ1Y ŽŽ „Meie Elu" nr. 8 (1515) 1979 ,0S ANGIUSf EESTLASI oosolelc Maailmapoliitiliste sündmuste tõttu, üha keerulisemaks muutüvail aegadel, kus ümberringi kõik tiheneb, nii inimmassidel hulk, kui kä sellest tulenevad 1 probleemid ning -konflikt tid; on tõesti vaja osata olla elukunstnik, et jääda tasakaalukaks, optimistlikuks ja tugevaks ka keset pikaajalisi torme. Los Angelese eestlasperele oli aas-la 1978 tõesti tormine, kui vikatimees suhteliselt väikese rahvusgrupi Veskelt leina ja valu külvates röövis -kuusteist kaasmaalast, puudutades ka allakirjutanu peret. Õpeta j a Rein Neggo tõi siiski lohutust, lõpetades kirikuaasta 26. nov. toimunud surnuta pühal helgete piiblisõnadega, kui lä toonitas, et muudatused* ja isegi .surm-op vaid vormid uuenemiseks. Aasta rõõmustavate andide hulka kuulus noorte tihe side oma rahvusgrupiga. Polnud vist küll ühtegi üritust, millest noored aktiivselt kaasa Tegutsedes osa ei võtnud. See tendents; ilmnes juba varem kirjeldatud Eesti Vabariigi 6Ö-nda aastapäeva tähistamise sündmustel ning jätkus ka tos Angelese Eesti Segakoori kevad- KontserdiL rahvatantsijate sügishooaja avapeol, mitmeil jõulupuudel ja •ka aastavahetuse jpeol, et himetada mõnda siinseist sündmustest. Noored mitte ainult ei võtnud neist ja K istest iiritustest arvukalt osa, .vaid it gid kõike kaasa, esine jaina, abilisena köögis, toitude ettekandjaina ja >:a vanadega koos ühislaule lauldes või jalgu keerutades, esmajärjekorras'tutvustasid nad aga ennast siiski c\na rahvatantsu- ja lauluprogram-desa. Pildikese noorte tegevusest annab alljärgnpv kirjeldus noorte laulugrti- ;ri „Läärietuuled" harjutustelt, eesotsas juhataja Rene Ufer'iga (kes Los Angelese Eesti Segakoori juhatuse Tas tava ettepaneku puhul oli nõus noortega töötama,..— nii on siis Los Angelese eestlastel juba kolma's koorijuht Rein Neggo ja Jaak Kükk'e kõrval). Leiame noored,Eesti Maja Kungla saalist laulu harjutamas. Nende keskel laulab-musitseerib teistega kaasa ka noorte pillimeeste trio (Robert Anderson, Mart Lill, ja Števen Tael), loetatuna R. Uferi poolt noorte jaoks helipaelale võetud saatemuusikast. Tuntud populaarne muusikamees-komponišt kõnnib ringi, hüüatab ii ie laulu ja muusika; „Te laulate hästi!" või „Kõvemini!" ja jääb siis seisma, et seletada, — „See, mis me siin praegu teeme, pole midagi. Kui rr-Q oma laulud oleme kätte õppinud, ca lugu hoopis teine!" Lauldakse „Häkkame, sõbrad, jminema", aga äramineku moodi ei näe asi sugugi välja. Ufer astub paar sammu ettepoole, naljatavalt poölkummargil, käsi korva juures, -U kas kusagil kõlas; midagi valesti?^^ hea, O.K.", üilebhr.; Ufer. Nüüd laulame veelkord Tallinna teel". Ja noorte laul lähebki- juba. uina kenasti ning hoogsalt. Neilt, kes ei tunnegi oma vane-mate ja esivanemate määd, kõlavad laulusõnad: „Ma olen kaua unistand, et käia mööda tänavaid, / mis ajalugu pole unustand: / kus sangarid langesid ja iseseisvust võitlesid / si-ni- must-ja-valge lipu a l l . . ." Los Angelese eestlaste keskel võis 1978. a. margata ka poliitilise aktiivsuse tõusu. Nii näiteks valiti balti rahvusgruppide häälte ja toetuse abil tagasi kongresšmees Robert K. Dornan, suur Baltimailt pärinevate minoriteetide sõber. Dornan võitis oma demokraadist oponenti, Grego-ry Peckl poega Carey Peck'i, kellel oli väga tugev liberaalide toetus, paarituhande hääle võrra,.-— ilmne näide selle kohta, kui tähtis on iga üksiku valija hääl ja aktiivne panus meie huvide kaitsmisel. Eestlust tutvustas Varicouveri Pensionäride Ühing pidas 7. veebruaril oma korralise aas-tapeakoosoleku „Meie- Kodu" ruumides. Kohale oli tulnud 63 liiget, kus koosolekut juhatas^ hr. Tilk ja protokollis H. Joasalu. Eelmise aasta peakoosoleku protokoll loeti ette ja võeti parandusteta vastu. Esimees hr. Raudsik luges ette tegevuse aruande möödunud aasta jooksuk Ühingul oli 166 liiget ja ühing pidas 16 kokkutulekut, millest osa võttis keskmiselt 76 liiget. Võeti osa möödunud suvel peetud kapten ,Cook'i pidustustest, korraldati ühis-sõitusid jä tuldi kokku ,,Mäeotsale" lõbusaks laupäeva õhtuks. Osteti juurde dii van ja toole jä maaliti kunstnik KoppeN juhatusel. Laekur^A. Kuudre esitas kassa aru-ameeriklastele edukalt TV-s ja ajaJ a n d e « T u I u s i d o l i aasta jooksul |2.649 kirjanduses Viivi Piirisild, kokaraa- > k a s s a s e i s aastavahetusel $1.579. maru ,,Gooking Estonian Style" kaas-!J97^ f. Juhatusse oahti: H. Joasalu, autor dr. Hilja Treumufi kõrval, ja L \ V a l § r e ' H - T u t t l ' L Suurkask ja 7 rahvuslik-kultuurilist tööd ameeriklaste ees tegi ka nöör kunstnik Tiiu Pessa, galerii The Seleetive Eye omanik San Clemente lähedal asuvas La-guna Niguelis oma j ärj ekordse väi j a-panekuga, nimelt kuu aega kestnud nelja eesti naiskunstniku (Härda Kuisk, Heljo Luha Kregzde, Pauline Leps-Estam, Tiiu Pessa) näitusega. Tähelepanu äratanud näitusel' toimus ka arvukalt müüke. Kui juba müükidest juttu on, siis on ka huvitav lisada, et Los Angele-ses ja San Franciscos on asutatud Austraalia ettevõtte Idol Enterprises, 1 -Ltd. osakonnad jä et äri kaasomanik ja import-ekspordi divisiöo-ni juhataja Alfred Idol tutvustas ning-ka müüs Los Angelese Eesti Naisklubi jõulumüügil austraalia valgeid, musti ning triplet-opaale. Austraalias on teatavasti maailma suurimad opaalikaevandused. 1978. a. läks käiku ka Eesti Kodu Kalifornias projekt A. Männise algatusel, sarnasena Kanada eestlaste ettevõttele. Aktsiooni juhiks ön dr. Ä. Massakas. Eesti Kodu Kalifornias läbib parajasti kujünemisfaase, välja töötades oma ametlik-legaalšeid põhialuseid advokaat Jaak Treimani kaasabil. Ühtlasi otsitakse juba Sobi-' vaid pakkumisi.. Hiljutine küllaltki sobiv 104-korterilise majadekomplek< ti ostuyõimalus ei saanud siiski ajalise, teguri tõttu teostuda, kuna antud aeg otsuse tegemiseks oli liiga lühike. hrad A. Kälbus, Krug ja Sukmit. Kandidaadid pr. Reinike, pr. Krug ja hr. Rumberg. Juhatus omavahel jagas ametid: esimees hr. A. Krug, sekretär pr. L. Suurkask ja laekur I. Valgre. ülejäänud jäid abide kohtadele. Revišjoni-komisjoni valiti hrad A. Kuudre, Grünberg, Kapsta ja Schmuul. Liikmemaks otsustati jätta endiseks S2.00 aastas. . i l v V i a Auhinnati üksteist ;;:\-:;/:"hä|de STOKHOLH — ESTO '80 ülemas Ilmse näidendivõistluse tulemusena anti 11 auhinda, neist nelja too autorid jäid tundmatuks. 1. auhinna lavanäidenditele (2000 krooni) sai! ,,Kohtumine vanas majas", mille autoriks Heiswald liepuu. Näidend käsitab eesti rahva kannatusi Teises Maailmasõjas ja okupatsiooni ajal. Esimese auhinna (1000 krooni) TV-näidendite sarjas sai „Niiditõmbajad", mille autoriks L. P. Lindberg Inglismaal. See on poliitilise teemaga spionaazhilugu. Zhürii määras veel auhinnad 500 krooni näidenditele ,,Menning — niees koprommissita" (autor: numb-riseerija), „01eme ju ainult inimesed" (autor Ägnes Xepp-Kaasik), ,;Agämemnoni kojutulek" (autor Arvo Mägi), ,,Mees hämarusest (autor Arvo Mägi), „ Andestus" (autor: numbriseerija), „Valge taud" (autor: Alanud aasta poole astutakse siin numbriseerija^ „Küi_õhtu läheneb" erilise elevusega - lähenevate XIV Lääneranniku Eesti Päevade puhul, mis-.on veel vaid mõne kuu kaugusel. Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul koos päevade komiteedega on täies tööhoos, et —- kasutades EOLL esimehe Bruno Laane sõnu, — päevi kujundada „sisukäteksv mõnusateks ja hoogsateks", ning et „ühi-selt ; kinnitada onia usku Eestisse ja Eesti vabanemisse võõra ikke alt", samuti, et „olla uhke oma eesti päritolule". Heldi Naelapea-Estam i6. veebruaril aktsia hind $8.19 145 King Strset West, Süite 1900, Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131 (autor Agnes Lepp-Kaasik), „Valge daam" (autor Elmar Epner, New York), „Kojutulek" (autor: numbriseerija). Võistluse tulemused tehti pidult kult teatavaks 31. jaanuaril Stokhol-mi Eest j Majas. Tähtpäevaks 15. nov. 1978 oli tulnud kokku 41 tood, neist 5 Kanadast. , rin ja nuigiise , is loodud Kanadass aimed© ja loomade saaduste ustavad miljonite dollarite väärtuses kahiuffleie la m iha, loomi, -Ägriculture Ganäda ' Pakistani sõjakohus mõistis endise, rahva pjoolt valitud Pakistani peaministri Bhutto surma, kuid otsuse täideviimine on edasi lükatud, Praegu käib .suur rahvusvaheline kampaania, et päästa Bhutto-elu. Pa-toimusid demonstratsioonid, ndral M. Zia, kes kukutas valitsuse, laskis demonstran-i? Neljap., 22. veebr, esinevad nais-võimlejad Tokiost Etobicoke Olym-piumis, 590 Rathburri Rd. ja laup. 24. veebr. Ryerson Polytechnical Institu-te'is algusega kl. 7.30 õ. ir Neljap., 22. veebr. Aiandusklubi loeng Eesti Majas algusega kl. 8 õ. Agr? J. Oinus „Näpunäiteid toalillede kasvatamiseks". ic Laup., 24". veebr. Toronto Eesti Aleeskoori E. V. aastapäeva koosvii-^ bimine Eesti Majas algusega kl. 7 o. i? Pühapl, 25. veebr. Eesti Vabariigi 61. aastapäeva kontsert aktus Toronto ülikooli aulas algusega kl. 3 p.l. regisfreerTO Eesti Kunstide Keskuse kutsel toimus laialdasem organisatsioonide esindajate koosolek Tartu College'i ruumes umbes 30 esindaja osavõtul. Kokkutulek oli; arutuslik ja informatiivne, et selgitada eesti künstiväär-tuste kogumise ja säilitamise moodusi. • : .> Lühiülevaate EKK senisest tööst andis, juhatuse sekretär S. Veiden-baum. Edasi toimus 'koosolek Peeter Sepa juhtimisel, kus toimusid, vaatlused ja sõnavõtud päevakorra küsiTeisip., 27. veebr., kolmap., 28. muste. kohta. Koosolek. k.o nstateeris veebr, ja reedel,2. märtsil „The :rõ-\^^h^^-^i^^ ronto Symphony" kontserdid Massey 1 ^ Ä ^ ^ . f ^ ^ ! ^ . ^ Hallis algusega k l | ^.30 õ Neljap., 1. märtsil kohviõhtu pen li tärnist. Kuid kõne ali ei ole ainult kaunid kunstid, vaid ka rahva- ja tar- TeätrtJ^itoe?"Bum^än^""Si! "^üiKtilisea- ^Wd,;;•^ail0^id\.;ön Majas algusega kl. 2.3b p.l. kaasa toodud kodumaalt, ku,d ka Õhtul tel. 925-6812 EI 'V:;;,. MIJSIGIT; KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts - 1918 kistanis Kuid k Bhutto te. tuhaijidete viisi vangistada. Kindral on :*aske probleemi ees. /Kui ta jätab Biutto ellu, siis ta sopsib ühte oma suuremat poliitilist vastast. Kui ta laseb Bhutto tappa, siis tekib tal nii sisemisi/kui ka väliseid raskusi. Bhutto;: võib surnuna muutuda märtriks ja on sõjaväelisele rezhiimi-le kahjulikum kui elavana. J N S T I T ;U Ü T vi Reedel, 2. märtsil põhjala Tütarde lipkonna vanemgaidide „Tacos" Mehhiko kohvik Eesti Majas kl. 7—11 o. ^ Reedel, 2. märtsil Gosmopolitan Opera esituses ooper „Madama But-terfly" Ryersoni Theatre'is 43 Ger-rard St. East, algusega kl. 8 ö. W Laup., 3. märtsil „Kalämeeste kevadpidu" Eesti-Majas, algusega kl. itr Pühap., 4. märtsil „Sõnasild Kodumaale" Eesti Ma^as algusega kl. 3 p.l. ist Pühap., 4. märtsil Jakobi koguduse kontsert-jiiimalateemstus algusega kl. 5 õ. . .^'Neljap., Ihmärtsil kohviõhiu pensionäride võimlemisgrupi korraldusel Eesti Majas algusega kl. 2.30 p. ilir Laup., 17; märtsil Toronto Eesti Segalscori ,^tibus1 laupäeva Eesti Majas algusega kl. 7 õ. löödud põgenikelaagreis olles. -Viimastes esineb palju leidlikkust ja kunstimeelt .hädaolukorra materjalide kasutamisel. , ' - • ' *" Arvati, et tuleks juhiseks koostada vastav nimistu selles, et esile tuua Eestlaste Kesknõukogu Kanadas poolt korraldatav traditsiooniline „Sõnasild kodumaale" toimub tänavu .pühapäeval, 4. märtsil kell 3 p.l. EKN koostöös Eesti Kunstide Keskuse ja teiste kesksete organisatsioonidega. „Sõnasilla" muusikalise osa esitavad hiljutise muusikakonve-rentsi võistlusel esinenud, noored talendid. Sõnalises osas esinevad „Sõnasil-lal" lühiettekandeiga praost 0. Puhm, aupeakonsul I. Heinsoo, EKN esimees Ü. Petersoo ja abiesimees H. da. R. Antik arvas, et tuginedes omaaegseile kogemustele Eesti Rahva Muuseumist, oleks temal võimalik sarnast nomenklatuuri rekonstruee-; •rida. • huvialaseid objekte, millistele t e i s i t i ^ ' E e s t i t i i d u Ä a d a s esimees ei osata sageli tähelepanu pühenda- ^Truuvert, Toronto Eesti Võitlejate Ühingu esimees A. Kala ja Eesti Skautide Maleva esindaja skm. E. Aleve. Muusikalises osas on esinejaiks muusikavõistlustel parimate tagajärgedega esinenud noored:. Evi Valge, Rose-Marie Lindau, Tarmo Teng- ja Jaan Medri. Peale nende esinevad veel õed Lindaud ja Peetri kiriku noorte koor„Lootus"i „Sõnasilla" pärastlõunal toimub ka Eesti Kultuurifondi laureaatide; ja stipendiaatide auhindade väljakuulu' tamine. Seda teevad prof. Jaan Ti-iBusk ja Stella Kerson. Koosolijad rõhutasid ka tüse- korraldamise otstarbekohasust koos aruandlusega kogumisaktsiooni tulemustest. Kuna koosölijaist osa inimesi lubas ka omapoolset abi aktsiooni kopas, siis jäi EKK administratsiooni peale moodustada kitsamad aktsioonikomisjonid> kes aktsioonide arendamisele asuksid. TI H KA! R TUü 310BLQORST.WEST biklikud Ettevöited KSULEHED veistutusegcB Inconie Tox Ägency Eesti Matjay 958 Broadview AvCi Toronto • Gnt.Gov.Reg. Tartu Instituut uurimes- „Miks küüditati su vend Siberisse?" küsib Ivan Paravosnik sõbralt.: „Mõukogude Liidu laimamise pärast. Ta jutustas töökohal, et N. .Liidus deporteeritakse inimesi Siberisse.' Tartu Instituut palub Teie ja testamendis meenutamist Informatsioon: Dr. E. Anija tel. (416) 447-8958 Kanadas anti luba uüe klaukoomi (rohelise kae) ravimi müümiseks. Spetsialistid ütlevad, et uuel silmaro-hul „Timoptic" ei ole kõrvalmõjusid. Umbes 10 prots. pimedaks jäämistest on põhjustatud klaukoomist, mis sageli tuleb nii, et seda ei märka enne kui on hilja. „Timoptic" (Timolol maleate) leiutati Montrealis Merck Frosst laboratooriumis kui püüti leida uut südamerohtu. Uut arstimit ei saa kasutada rasedad naised, lapsed, astmahaiged ja kelle südame tegevus on Hull patseerib tänaval,, keskmine krokodil ketiga käekõrval. . „Ka.s lähete loomaaeda või?" uudishimutseb vastutulija. ' . , „Seal meie olime alles eile. Täna viin oma looma vahelduse mõttes kinno," . Saksa Liiduvaiitsus mur&tseb endale raali, mis ennustab tulevikku. Esimesena „söödab" , kantsler Sehmidt raali küsimuse: • „Kas uniooniparteid tulevad lähema 20 aasta jooksul võimule?" „Absolüutselt võimatu," tuleb raalist vastus. Järgmisena proovib raali toitlusminister Ertl: „Mis maksab tsentner kartuleid aastal 2000?" ^Mustal turul sada rubla." • Kohtlane tõusikumammi küsib närviarstilt).et kas õn küsimuste varal võimalik kindlaks teha, kas vastav isik on vaimuhaige. Seepeale küsib närviarst: „Cäptain Brown sooritas kolm maailmareisi. Ta suri ühel reisil. Mitmendal reisil?" ,^ga härra doktor!" pahandab daam.,,Ega meie pole siin ajalootun-ms: > 23 WESTÄiORE M . SÜITE 4Ö4; REXDALE, , M9V 3Y7 — Tel. 7454622 nJtetätiajBJiuv^ V V V »lp W „Miks ei oska nõukogude militsionäärid kaheteistkümneni lugeda?" ,,Kuna,ka neil" on ainult kümme sõrme." • „On see hummer ka värske?" küsib külaline kelnerilt ühes Viini lokaalis. „Alles täna hommikul Põhjamerest tulnud.": v „MüMe paistab,, et ta on tulnud kogu selle tee jalgsi." Kaks svhaabi kohtuvad Shveitšis. Üks küsib: ..Kuule Eugei. Miks sa nüüd Shveitšis oled?" „01en pulmareisil." ,,Kus su noorik on?" ,,Ta on juba korra Shveitšis .olnud." 1 -* Silt sadamakõrtsis Hamburgis; „Kes joob, et unustada, peab maksma arve ette." |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-02-22-12
