1987-09-10-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, löi SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 10. „Meie Elu" nr. 37 (1957) 1987
KORTERID
m
Väija rentida möbleeritud
roiSSMEiHig KORTEiHl
(Birchmount & St. Clair)
Helistada 265-0335
Õhtui 751-0353
Floridas, BocaRatonis
¥ILLÄ ESTO'g
ühe magamistoaga korter.
Helistada (416) 562-4247
Aut©n©m|; — Aböve-is a photocopy of a certificate presented by the Jewish National Fund In
Palestine to the Estonian Republlc In recognitlon of the "unique cuto^
othernatlonal minorlties In that country In 1925. The lllustratlon Is provided cöurtesy of Mr. Slitam's
; . • ••..father. , • '
Ajalehes „Gobourg Daily Star" 27. augustil koos Paavo E. Siitami lugejakirjaga avaldatud Juutide
Rahvusliku Fondi Kuldse Raamatu tõend Eesti Vabariigi pudi vähemusralliviüisele kiuStuuriautonoO'-
mia ahdmisest, mis oli esimene juudi rahva ajaloos.
Eestlastel tugev reaktsioon:'
Montrealis üürida soodsa hinnaga
meeldiv ühe magamistoaga
KONDOMIINIUiVi
KORTER
Mööbliga või ilma. Siseparkimine,
bassein ja saun.
Tel. Torontos 767-6464.
MÜÜA
üONDOMIINIUMi
3 magamistuba, 1-1/2 vannituba,
tahedal äridele. Helistada pärast
kella 2 p.l. Telefon: 755-6749.
SiHvepäevalised saarlaste kokkutulekui ja kõige noorem osavõtja.
Saarlaste Suvepäev
1)
lud Gerard McNeili eestlastele va^
ju heitev artikkel, mis ilmunud teadaolevalt
juba viies ajalehes, oi
kutsunud välja eestlaste tugeva
reaktsiooni nii protestide kui selgitavate
lugejakirjade näol. Toimetusele
on tulnud telefonikõnesid ja
kirju — üks lugejaid Briti-Colum-biast
soovitab isegi nende ajalehtede
boikoteerimist, kus kirjutis il-
Eriti Iciiresti reageeris Vancouveri
eestlaskoni^ kes tuli kokku nõupidamiseks,
mida ette võtta.
KOOSOLEK VANGOUVERIS
Augustikuu 13. kuupäeyal tabas
Vancouveri eestlasi rabav teade kallaletungist
Rootsist saabunud „paa-dipõgenikele"
ja eesti rahvale üldiselt.
Artikkel ilmus Vancouveri päevalehes
The Province". Nädal aega
hiljem ilmus samasisuline artikkel
Victoria päpalehes ,,Timeš-Colura-
\nist'^ .
l^una see oli esimene artikkel
senini viies ajalehes ilmunuist, oli
Vancouveri eestlaste hulgas reakt-sioon^
tugev. EKN-i abiesimees Enno
Lepnurm koos liikme Maldus Marit- -
saga kutsus kokku koosoleku pühapäeval,
16. augustil, et nou pidada
edaspidistest sammudest.„Eesti Ko-°
du" aulasse oli kogunenud u. 50 eestlast
pärast-kirikuteenistust. Avaldati
mitmesuguseid arvamisi, mida ette
võtta; — asuda ägedale rünnakule
ajalehe vastu arvukate lugejakirjadega,
küsida advokaadilt nou, kuulutada
raha eest selgitav vastus jne. Enamus
pooldas advokaadi käest nõu
küsimist. Sellega kaotati vasturünnaku
mõjuv )noment. Väga tabava
kirja koostas ajalehele UBC õppejõud
dr. Ardo Hansson(eelmises lehes
eksikombel trükitud Hansen),
mis ka ajalehes avaldati. Üldiselt,
samasisuline vastus dr.' Hannsonilt
toodi ära kaiyictoria päevalehes ,,Ti-
/ mes-Columnist" väikese muudatusega.
Dr. Hanssono hankis vajalikud
andmed raamatutest ja Iisraeli riigi koostööd, et taolistele ootamatutele
dokumentidest,- mis on kättesaada- kallaletungidele mõjuvamalt vastu
vad. On ilmne, et meie vajame roh- astuda. ^
kem informatsiooni ja tihedamat V.J.
Musta Lindi
lugejakiri Cobourgi lehes
„Cobourg Daily star" avaldas 27.
augustil Paavo E. Siitami lugejakirja
seoses samas ajalehes 24. augustil
ilmunud Gerard McNeili artikli-
Lugejakiri oli pealkirjastatud
„Article painted unfair picture of
those who fled occupied Estonia"
(Artikkel maalis ebaõige pildi neist
kes põgenesid okupeeritud Eestist) ja
selles PaaVo E. Šiitam ütleb, et väide
nagu eestlased oleks olnud on natsid,
juudivihkajad ja mõrvarid on täiesti
vale. Ta ütleb, et, koos abikaasaga on
nad kauaaegsed Cobourgi elanikud.
Kanada kodanikud lapsepõlvest alates,
kuid nende juured ulatuvad üle
Atlandi ookeani ja Läänemere Eestisse.
Olles sündinud Teise maailmasõja
keerises said neist „paadiinime-sed",
õieti „paadibeebid". Nad olid
umbes aasta vanad kui nende perekonnad
olid sunnitud põgenema, et
päästa oma elu. Siitami perekond
põgenes Tallinnast Helsingisse ja
sealt Rootsi. Tema abikaasa perekond
põgeniäs Hiiumaalt väikses lahtises
kalapaadis Rootsi. Nad ootasid
aastaid kuni said loa asuda Kanadas-
;se.. .,
Enne sõda oli Ee,stis palju häid
meremehi. Loomulikult mõned neist
rakendasid oma oskused ja sõitsid
Kanadasse koos oma kaasmaalastega.
Nad ei olnud palgasõdurid ega
sõjaroimarid. Nemad, nagu meiegi,
olid õig^d põgenikud.
• Mina ja mu abikaasa kasvasime
üles lugudega sõjakoledustest, kuid
me ei kuulnud juudivastaseid väljendusi
eestlaste poolt. Hoopis Vastupidi,
juudid olid vabas Eestis lugupeetud
ühiskonnaliikmed. 1925.a. Eesti
Vabariik oli esimene riik maailmas
kes andis.juudirahvusest kodanikele
kultuurautonoomia. Inimõigusi hinnati
kõrgelt vabas edumeelses Eestis.
KõikEesti kodanikud, juudid ja krist-
, lased kannatasid Saksa ja Vene jätkuva
okupatsiooni all. Eestlased Kanadas
on ,,paadirahvas",. või nende
lapsed. Kuid nii on ka kõik kanada-lased
ja nende järeltulijad, kes tulid
siia purjelaevadega, ookeaniaurikutega
või moodsate lennukitega. Paavo
E, Siitam lõpetab tänusõnadega
Kanadale;
,,A belated Thank You, Ganada.
Continue to stand up for human
rights here, in the United Nations and
worldwide!""
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARÄNDÄMi
külmutuskappe ja pliite — igat liiki
i(!r 31 aastat tööpraktikat
Tel. 533-9334 - Peter
Musta Lindi Päeva motoks sel
aastal oli „Usuline tagakiusamine
Nõukogude Liidus" ja päeva tähistamine
langes sobivalt pühapäevale.
Ilm oli ilus ja kella kaheks p.l.
raekoja juurde kogunenud rahvahulka
võis hinnata 800-le. Toimkond
oli saatnud postiga osavõtu-kutsed
ja seinakuulutused koguduste
jaoks, rohkem kui 200-le kirikule,
kuid nähtavasti oli see pöördumine
lahgenüd kurtidele kõrvadele.
Raekojal lehvisid 10 lippu,
nendest 8 ikestatud rahvaste omad.
Avasõna ütles ka seekord M/L
Toimkonna esimees Ivan Kubrak,
mille järel teadustaja Merike Koger
esitles esireas istuvaid kutsutud külalisi
ja andis siis sõna linnapea Bob
Morrov/üle, kes pärast sissejuhatavat
sõnavõttu luges ette tema poolt
allakirjutatud proklamatsiooni.
Tervituseks võtsid sõna väga mitmed
juhtivad tegelased, nende seas
kä Ontario kodakondsuseminister
Lily Munro, Peakõnelejaks oli Washingtonist
kohale sõitnud Rumeenia
õigeusu piiskop Georghiu Calciu, kes
kolmandiku oma 61 aastast veetnud
süümevangina Nõukogude vanglates.
V
Tseremoonia lõpul siirdus rahvas
lippude lehvides paar tänavat eemal
asuva' langenute mälestussamba
juurde, kus palveteenistuse pidas
Hamiltoni Grace Lutheran Church'i
õpetaja W. Brown, mille järel August
Jurs, kahe rahvariides tütarlapse saatel,
asetas pärja mälestussamba jalale.
Saarlaste suvepäev, järjekordselt
kahekümnes, peeti 29. augustil
lõekäärul, looduslikult kaunil Las-tesuvekodu
maa-alal.
Peahoone esisele haljale muruplatsile
kogunenud suvepäevalised
võisid nautit^a hilis-suvist väga sooja
ja päikesepaistelist päeva kerges suve
riietuses. Uudsusena peahoone
sissekäigu juurde oli ülespandud
S.Ü. esimehe V. Gustavsoni poolt
. valmistatud suuremõõtmeline lint
tekstiga „Tere tulemast saarlaste suvepäevale"
ja lipu varda külge oli
kinnitatud Saaremaa vapp.
Suvepäev avati sini-must-valge
. heiskamisega ,,Eesti lipu'' helide
saatel orkestrilt V. Gustavsoni juhatamisel
koosseisus H. Arro, K. Kõrgesaar
ja R. Lall. Järgnes tervitus ja
lühike sõnavõtt S.Ü. esimehelt, mainides,
et S.Ü. piiüab ka edasipidi
jätkata võimalust tulla kokku suvepäeva
näol Väljasõit suvepäevale
peaks pakkuma vaheldust igale ühele.
On vaja ainult tulla suvepäevale.
Edasi mainis ühingu esimees, et on
kavas hakata välja andma väikses
formaadis brošüür mis sisaldaks lü^
hiandmeid senini avaldamata saarlaste
elust, juhtumitest ja läbielamus-test.
BroŠüüri väljaandmise mõte oli
üles kerkinud L R E Päevade ajal
saarlaste kokkutulekul Vancouveris.
- Esimese brošüüri on lubanud koostada
Ärni Käärid."'
V. Gustavsoni sõnavõttu täiendas
L. Kolk. Sarnase brošüüri väljaandmine
on mõeldav kui oleme nõus
kaasa aitama, artikleid saatma ja oleme
nõus seda majanduslikult toetama,
seda brošüüri ostma, sest vastasel
korral jäävad need seisma ladus-
; se. Kui brošüür välimuselt on meeldiv
ja sisult huvitav, leidub kindlasti
kaastöölisi ja lugejaid.
Kavas osas esitati orkestrilt marss
„Meie Vana" ja teisi meloodialt tuttavaid
palasid.
Järgnes vaheaeg jutuajamiseks ja
einelaua külastamiseks.
Loterii oli organiseeritud ja piletid
müüdud juhatuseliikmete H. Härmi,
P. Niiti ja H. Otsa poolt. Vaheajal
võidi nautida" H. Arro ajaviite, tuntuid
ja armsaid meloodiaid tema elektri
orelilt ja V. Gustavsoni lindistatud
kodumaa viise.
S.Ü.T. juhatuse soovil olid prd.
Helga Paakspuu ja Tabita Kore organiseerinud
2. juulil Hotell Vancouveris
LRE Päevadest osavõtnud saarlastele
koosviibimise, millest oli osa
võtnud ligikaudu 70 päevadel viibijaist.
Pääle vaheaega esines A. Kapp
lühikese sõnavõtuga saarlaste kokkutulekust
LRE Päevade ajal. Kokkutuleku
avas ja tervitas koosviibi-jaid
Paul Lepik. Ta jagas oma muljeid
külaskäigust Eestis, kus ta oli
hiljuti olnud. Rober Kreem kõneles
Toronto saarlaste elust ja tegevusest
ja oli üle vabamaailma saarlasi ü-hendava
brošüüri idee algataja. Ärni
Käärid tõi lühikese ülevaate Saarlaste
Ühingu tegevusest Torontos. .
Saarlaste tagasihoidlikkus nõuab
aega sõprussidemete loomiseks. See
ilmnes selgesti sellel koosolekul. Kui
jutt hakkas juva sobima, oli kokkutuleku
aeg läbi.
Kavaline osa lõppes ühislauluga
„Ma vaatsin paadist kiikriga". Einelaua
olid korraldanud Leili ja Edgar
Hõbe.
, Saarlaste Ühingu Juhatuse tänu
suvepäevadest osa võtnutele ja suvepäevade
läbiviimise kaasaaitajale.
LEMBIT KOLK
JOHN E. SOOSAR, C.
Suöii® 1202, ISI ynivorsity km., Toronto, Ontario.J^SIHl^l^y
Tel. 864-0099
EESTI MEHED! Tdie jaoks eraldi viemistlotud
^ 1 äigete Eosti rahvuõvärvldega kaalasidemsd.
V/ 100% puhas hiina siid $30.00-100% poly®^^^
% SOBIB T Ä H T S A T E K S SÜNDMUSTEKS VÕI RÄHVUS-
^ e^EELSEKS KINQ6KS KÕIKIDELE EESTI fUaEESTELE.
SAADAVAL POSTI TEEL, AADRESSIL: „IDEASBYSHIRLEY"
: P.O. BOX 9413, STONEY CREEK, ONT., L8E 481.
• TEL: (416) 664-3757
• TŠEKk VÕI RAHATÄHT • VISA või PMASTERCARD
KAARDI # . . ; . . : . ..AEGUMISE TÄHTPÄEV .. • I 9 .< « t
« • * D
• •« 0 O
ALLKIRI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
N I I • ' t. t • '« « • • o • • 0 « • • « 6 • • * • • • " 0
AADRESS . V . / . V . . . . . . . . . . .
LINN . . . . . i . . ^.... PROV. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
iPOSTLKOOD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
'MÄRKUS: ONT.EUVNIKä PALUN LISADA 7%
(KOHALE JÕUDMISEKS LUBADA 4-6 NÄDALAT)
liilllilliililiililliililliilllllllllilllillllllllllllllllllllllllllllllllllilil
KUHU MINNA?
® Pühap., 13. sept. Mulkide Seltsi
10. aastapäeva koosviibimine Eesti
Majas algusega kl. 15.00.
® Teisip., 15. sept prof. Rein Taagepera
loeng „Balti pagulaskonda-de
õpetlaslikud vajadused ja allergiad''
Tartu CollegeMs algusega kl.
19.30.
% Neljap., 17. sept. Pensionäride
Klubi koosviibimine Eesti Majas
algusega kl. 14.00.
6) Pühap., 20. sept. „Triinu" pärastlõuna
Eesti Majas algusega kl.
14.00.
® Reedel, 2.—4. okt. Estofest Sü-gissimman
II Eesti Majas. 2. okt.
Estofest, 3. okt. klubiõhtu, 4. okt.
brunch. i
RkhikD
Eesti ajalehtedes keelati kasutada
sõnu „sabad toiduaineteäride ees".
Selle asaemel soovitatakse väljendust
,,sotsialistlikud ooteühiskon-nad".
Härra Nässpaku uksekell heliseb.
Nässpakk vaatab välja ning hõikab:
nAga kallis ämmamamma. Miks sa
seisad vihma käes? Võid ju koju vihmavarju
minna."
Üks sulipoiss teisele:
„Kas lisud, et kohus mõnikord ka
eksib?
Aga loomulikult. Mind juba kolm
korda õigeks mõistetud."
Sõnumid ja teated palume toimetusele
anda
HILJEMALT REEDEL,
et kindlustada mende Ilmumine
järgmise nädala lehes.
Musta Lindi
Merike Koger.
iltoni raekoja ees. All —
: rahvusgruppide esindajad ja kutsutud
. • Foto — A. Woode
JUURDEEHITUSED
Ja .
^ES^OfyiTTÖÖD MAJADELE
(tasuta eelarve)
PdARVA CONSTRUCTION
tel. 427-7010-igal ajal
E. VERDER
TERI JA TUNGALTERI
Olla tunnustatud on nagu omada,
kindlustuspoliisi — mõlemaid tuleb
aeg ajalt uuendada.
Mitmegi neljateistaastase tütarlapse
unistuseks on näha välja nagu
kahekümne-aastane ja selle saavutamiseks
ei säästa ta vaeva iga päev
peegli ees Looja kätetööd korrigeerida
püüdes. Täpselt samasuguselt käituvad
ka paljud neljateist-aastaste
emad ja vanaemadki, kes oma nooruse
unistust endiselt põues kandes,
kahekümneaastase nägu peeglist otsivad.
Noppinud PEDESTRI JAAN
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 10, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-09-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870910 |
Description
| Title | 1987-09-10-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | NELJAPÄEVAL, löi SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 10. „Meie Elu" nr. 37 (1957) 1987 KORTERID m Väija rentida möbleeritud roiSSMEiHig KORTEiHl (Birchmount & St. Clair) Helistada 265-0335 Õhtui 751-0353 Floridas, BocaRatonis ¥ILLÄ ESTO'g ühe magamistoaga korter. Helistada (416) 562-4247 Aut©n©m|; — Aböve-is a photocopy of a certificate presented by the Jewish National Fund In Palestine to the Estonian Republlc In recognitlon of the "unique cuto^ othernatlonal minorlties In that country In 1925. The lllustratlon Is provided cöurtesy of Mr. Slitam's ; . • ••..father. , • ' Ajalehes „Gobourg Daily Star" 27. augustil koos Paavo E. Siitami lugejakirjaga avaldatud Juutide Rahvusliku Fondi Kuldse Raamatu tõend Eesti Vabariigi pudi vähemusralliviüisele kiuStuuriautonoO'- mia ahdmisest, mis oli esimene juudi rahva ajaloos. Eestlastel tugev reaktsioon:' Montrealis üürida soodsa hinnaga meeldiv ühe magamistoaga KONDOMIINIUiVi KORTER Mööbliga või ilma. Siseparkimine, bassein ja saun. Tel. Torontos 767-6464. MÜÜA üONDOMIINIUMi 3 magamistuba, 1-1/2 vannituba, tahedal äridele. Helistada pärast kella 2 p.l. Telefon: 755-6749. SiHvepäevalised saarlaste kokkutulekui ja kõige noorem osavõtja. Saarlaste Suvepäev 1) lud Gerard McNeili eestlastele va^ ju heitev artikkel, mis ilmunud teadaolevalt juba viies ajalehes, oi kutsunud välja eestlaste tugeva reaktsiooni nii protestide kui selgitavate lugejakirjade näol. Toimetusele on tulnud telefonikõnesid ja kirju — üks lugejaid Briti-Colum-biast soovitab isegi nende ajalehtede boikoteerimist, kus kirjutis il- Eriti Iciiresti reageeris Vancouveri eestlaskoni^ kes tuli kokku nõupidamiseks, mida ette võtta. KOOSOLEK VANGOUVERIS Augustikuu 13. kuupäeyal tabas Vancouveri eestlasi rabav teade kallaletungist Rootsist saabunud „paa-dipõgenikele" ja eesti rahvale üldiselt. Artikkel ilmus Vancouveri päevalehes The Province". Nädal aega hiljem ilmus samasisuline artikkel Victoria päpalehes ,,Timeš-Colura- \nist'^ . l^una see oli esimene artikkel senini viies ajalehes ilmunuist, oli Vancouveri eestlaste hulgas reakt-sioon^ tugev. EKN-i abiesimees Enno Lepnurm koos liikme Maldus Marit- - saga kutsus kokku koosoleku pühapäeval, 16. augustil, et nou pidada edaspidistest sammudest.„Eesti Ko-° du" aulasse oli kogunenud u. 50 eestlast pärast-kirikuteenistust. Avaldati mitmesuguseid arvamisi, mida ette võtta; — asuda ägedale rünnakule ajalehe vastu arvukate lugejakirjadega, küsida advokaadilt nou, kuulutada raha eest selgitav vastus jne. Enamus pooldas advokaadi käest nõu küsimist. Sellega kaotati vasturünnaku mõjuv )noment. Väga tabava kirja koostas ajalehele UBC õppejõud dr. Ardo Hansson(eelmises lehes eksikombel trükitud Hansen), mis ka ajalehes avaldati. Üldiselt, samasisuline vastus dr.' Hannsonilt toodi ära kaiyictoria päevalehes ,,Ti- / mes-Columnist" väikese muudatusega. Dr. Hanssono hankis vajalikud andmed raamatutest ja Iisraeli riigi koostööd, et taolistele ootamatutele dokumentidest,- mis on kättesaada- kallaletungidele mõjuvamalt vastu vad. On ilmne, et meie vajame roh- astuda. ^ kem informatsiooni ja tihedamat V.J. Musta Lindi lugejakiri Cobourgi lehes „Cobourg Daily star" avaldas 27. augustil Paavo E. Siitami lugejakirja seoses samas ajalehes 24. augustil ilmunud Gerard McNeili artikli- Lugejakiri oli pealkirjastatud „Article painted unfair picture of those who fled occupied Estonia" (Artikkel maalis ebaõige pildi neist kes põgenesid okupeeritud Eestist) ja selles PaaVo E. Šiitam ütleb, et väide nagu eestlased oleks olnud on natsid, juudivihkajad ja mõrvarid on täiesti vale. Ta ütleb, et, koos abikaasaga on nad kauaaegsed Cobourgi elanikud. Kanada kodanikud lapsepõlvest alates, kuid nende juured ulatuvad üle Atlandi ookeani ja Läänemere Eestisse. Olles sündinud Teise maailmasõja keerises said neist „paadiinime-sed", õieti „paadibeebid". Nad olid umbes aasta vanad kui nende perekonnad olid sunnitud põgenema, et päästa oma elu. Siitami perekond põgenes Tallinnast Helsingisse ja sealt Rootsi. Tema abikaasa perekond põgeniäs Hiiumaalt väikses lahtises kalapaadis Rootsi. Nad ootasid aastaid kuni said loa asuda Kanadas- ;se.. ., Enne sõda oli Ee,stis palju häid meremehi. Loomulikult mõned neist rakendasid oma oskused ja sõitsid Kanadasse koos oma kaasmaalastega. Nad ei olnud palgasõdurid ega sõjaroimarid. Nemad, nagu meiegi, olid õig^d põgenikud. • Mina ja mu abikaasa kasvasime üles lugudega sõjakoledustest, kuid me ei kuulnud juudivastaseid väljendusi eestlaste poolt. Hoopis Vastupidi, juudid olid vabas Eestis lugupeetud ühiskonnaliikmed. 1925.a. Eesti Vabariik oli esimene riik maailmas kes andis.juudirahvusest kodanikele kultuurautonoomia. Inimõigusi hinnati kõrgelt vabas edumeelses Eestis. KõikEesti kodanikud, juudid ja krist- , lased kannatasid Saksa ja Vene jätkuva okupatsiooni all. Eestlased Kanadas on ,,paadirahvas",. või nende lapsed. Kuid nii on ka kõik kanada-lased ja nende järeltulijad, kes tulid siia purjelaevadega, ookeaniaurikutega või moodsate lennukitega. Paavo E, Siitam lõpetab tänusõnadega Kanadale; ,,A belated Thank You, Ganada. Continue to stand up for human rights here, in the United Nations and worldwide!"" BON AIR APPLIANCE SERVICE PARÄNDÄMi külmutuskappe ja pliite — igat liiki i(!r 31 aastat tööpraktikat Tel. 533-9334 - Peter Musta Lindi Päeva motoks sel aastal oli „Usuline tagakiusamine Nõukogude Liidus" ja päeva tähistamine langes sobivalt pühapäevale. Ilm oli ilus ja kella kaheks p.l. raekoja juurde kogunenud rahvahulka võis hinnata 800-le. Toimkond oli saatnud postiga osavõtu-kutsed ja seinakuulutused koguduste jaoks, rohkem kui 200-le kirikule, kuid nähtavasti oli see pöördumine lahgenüd kurtidele kõrvadele. Raekojal lehvisid 10 lippu, nendest 8 ikestatud rahvaste omad. Avasõna ütles ka seekord M/L Toimkonna esimees Ivan Kubrak, mille järel teadustaja Merike Koger esitles esireas istuvaid kutsutud külalisi ja andis siis sõna linnapea Bob Morrov/üle, kes pärast sissejuhatavat sõnavõttu luges ette tema poolt allakirjutatud proklamatsiooni. Tervituseks võtsid sõna väga mitmed juhtivad tegelased, nende seas kä Ontario kodakondsuseminister Lily Munro, Peakõnelejaks oli Washingtonist kohale sõitnud Rumeenia õigeusu piiskop Georghiu Calciu, kes kolmandiku oma 61 aastast veetnud süümevangina Nõukogude vanglates. V Tseremoonia lõpul siirdus rahvas lippude lehvides paar tänavat eemal asuva' langenute mälestussamba juurde, kus palveteenistuse pidas Hamiltoni Grace Lutheran Church'i õpetaja W. Brown, mille järel August Jurs, kahe rahvariides tütarlapse saatel, asetas pärja mälestussamba jalale. Saarlaste suvepäev, järjekordselt kahekümnes, peeti 29. augustil lõekäärul, looduslikult kaunil Las-tesuvekodu maa-alal. Peahoone esisele haljale muruplatsile kogunenud suvepäevalised võisid nautit^a hilis-suvist väga sooja ja päikesepaistelist päeva kerges suve riietuses. Uudsusena peahoone sissekäigu juurde oli ülespandud S.Ü. esimehe V. Gustavsoni poolt . valmistatud suuremõõtmeline lint tekstiga „Tere tulemast saarlaste suvepäevale" ja lipu varda külge oli kinnitatud Saaremaa vapp. Suvepäev avati sini-must-valge . heiskamisega ,,Eesti lipu'' helide saatel orkestrilt V. Gustavsoni juhatamisel koosseisus H. Arro, K. Kõrgesaar ja R. Lall. Järgnes tervitus ja lühike sõnavõtt S.Ü. esimehelt, mainides, et S.Ü. piiüab ka edasipidi jätkata võimalust tulla kokku suvepäeva näol Väljasõit suvepäevale peaks pakkuma vaheldust igale ühele. On vaja ainult tulla suvepäevale. Edasi mainis ühingu esimees, et on kavas hakata välja andma väikses formaadis brošüür mis sisaldaks lü^ hiandmeid senini avaldamata saarlaste elust, juhtumitest ja läbielamus-test. BroŠüüri väljaandmise mõte oli üles kerkinud L R E Päevade ajal saarlaste kokkutulekul Vancouveris. - Esimese brošüüri on lubanud koostada Ärni Käärid."' V. Gustavsoni sõnavõttu täiendas L. Kolk. Sarnase brošüüri väljaandmine on mõeldav kui oleme nõus kaasa aitama, artikleid saatma ja oleme nõus seda majanduslikult toetama, seda brošüüri ostma, sest vastasel korral jäävad need seisma ladus- ; se. Kui brošüür välimuselt on meeldiv ja sisult huvitav, leidub kindlasti kaastöölisi ja lugejaid. Kavas osas esitati orkestrilt marss „Meie Vana" ja teisi meloodialt tuttavaid palasid. Järgnes vaheaeg jutuajamiseks ja einelaua külastamiseks. Loterii oli organiseeritud ja piletid müüdud juhatuseliikmete H. Härmi, P. Niiti ja H. Otsa poolt. Vaheajal võidi nautida" H. Arro ajaviite, tuntuid ja armsaid meloodiaid tema elektri orelilt ja V. Gustavsoni lindistatud kodumaa viise. S.Ü.T. juhatuse soovil olid prd. Helga Paakspuu ja Tabita Kore organiseerinud 2. juulil Hotell Vancouveris LRE Päevadest osavõtnud saarlastele koosviibimise, millest oli osa võtnud ligikaudu 70 päevadel viibijaist. Pääle vaheaega esines A. Kapp lühikese sõnavõtuga saarlaste kokkutulekust LRE Päevade ajal. Kokkutuleku avas ja tervitas koosviibi-jaid Paul Lepik. Ta jagas oma muljeid külaskäigust Eestis, kus ta oli hiljuti olnud. Rober Kreem kõneles Toronto saarlaste elust ja tegevusest ja oli üle vabamaailma saarlasi ü-hendava brošüüri idee algataja. Ärni Käärid tõi lühikese ülevaate Saarlaste Ühingu tegevusest Torontos. . Saarlaste tagasihoidlikkus nõuab aega sõprussidemete loomiseks. See ilmnes selgesti sellel koosolekul. Kui jutt hakkas juva sobima, oli kokkutuleku aeg läbi. Kavaline osa lõppes ühislauluga „Ma vaatsin paadist kiikriga". Einelaua olid korraldanud Leili ja Edgar Hõbe. , Saarlaste Ühingu Juhatuse tänu suvepäevadest osa võtnutele ja suvepäevade läbiviimise kaasaaitajale. LEMBIT KOLK JOHN E. SOOSAR, C. Suöii® 1202, ISI ynivorsity km., Toronto, Ontario.J^SIHl^l^y Tel. 864-0099 EESTI MEHED! Tdie jaoks eraldi viemistlotud ^ 1 äigete Eosti rahvuõvärvldega kaalasidemsd. V/ 100% puhas hiina siid $30.00-100% poly®^^^ % SOBIB T Ä H T S A T E K S SÜNDMUSTEKS VÕI RÄHVUS- ^ e^EELSEKS KINQ6KS KÕIKIDELE EESTI fUaEESTELE. SAADAVAL POSTI TEEL, AADRESSIL: „IDEASBYSHIRLEY" : P.O. BOX 9413, STONEY CREEK, ONT., L8E 481. • TEL: (416) 664-3757 • TŠEKk VÕI RAHATÄHT • VISA või PMASTERCARD KAARDI # . . ; . . : . ..AEGUMISE TÄHTPÄEV .. • I 9 .< « t « • * D • •« 0 O ALLKIRI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . N I I • ' t. t • '« « • • o • • 0 « • • « 6 • • * • • • " 0 AADRESS . V . / . V . . . . . . . . . . . LINN . . . . . i . . ^.... PROV. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . iPOSTLKOOD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 'MÄRKUS: ONT.EUVNIKä PALUN LISADA 7% (KOHALE JÕUDMISEKS LUBADA 4-6 NÄDALAT) liilllilliililiililliililliilllllllllilllillllllllllllllllllllllllllllllllllilil KUHU MINNA? ® Pühap., 13. sept. Mulkide Seltsi 10. aastapäeva koosviibimine Eesti Majas algusega kl. 15.00. ® Teisip., 15. sept prof. Rein Taagepera loeng „Balti pagulaskonda-de õpetlaslikud vajadused ja allergiad'' Tartu CollegeMs algusega kl. 19.30. % Neljap., 17. sept. Pensionäride Klubi koosviibimine Eesti Majas algusega kl. 14.00. 6) Pühap., 20. sept. „Triinu" pärastlõuna Eesti Majas algusega kl. 14.00. ® Reedel, 2.—4. okt. Estofest Sü-gissimman II Eesti Majas. 2. okt. Estofest, 3. okt. klubiõhtu, 4. okt. brunch. i RkhikD Eesti ajalehtedes keelati kasutada sõnu „sabad toiduaineteäride ees". Selle asaemel soovitatakse väljendust ,,sotsialistlikud ooteühiskon-nad". Härra Nässpaku uksekell heliseb. Nässpakk vaatab välja ning hõikab: nAga kallis ämmamamma. Miks sa seisad vihma käes? Võid ju koju vihmavarju minna." Üks sulipoiss teisele: „Kas lisud, et kohus mõnikord ka eksib? Aga loomulikult. Mind juba kolm korda õigeks mõistetud." Sõnumid ja teated palume toimetusele anda HILJEMALT REEDEL, et kindlustada mende Ilmumine järgmise nädala lehes. Musta Lindi Merike Koger. iltoni raekoja ees. All — : rahvusgruppide esindajad ja kutsutud . • Foto — A. Woode JUURDEEHITUSED Ja . ^ES^OfyiTTÖÖD MAJADELE (tasuta eelarve) PdARVA CONSTRUCTION tel. 427-7010-igal ajal E. VERDER TERI JA TUNGALTERI Olla tunnustatud on nagu omada, kindlustuspoliisi — mõlemaid tuleb aeg ajalt uuendada. Mitmegi neljateistaastase tütarlapse unistuseks on näha välja nagu kahekümne-aastane ja selle saavutamiseks ei säästa ta vaeva iga päev peegli ees Looja kätetööd korrigeerida püüdes. Täpselt samasuguselt käituvad ka paljud neljateist-aastaste emad ja vanaemadki, kes oma nooruse unistust endiselt põues kandes, kahekümneaastase nägu peeglist otsivad. Noppinud PEDESTRI JAAN |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-09-10-04
