Meie Elu = Our life, March 18, 1982

              eleElu" nr. 11 (1672) 1982
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Esto­nian
House, 958 Brbadview Ave., Toronto, Orit.
Toimetajad : H . Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja
Yorgis B;Parming>4B^M
SÄMTCI(2bl)-262^77X •
.Asut..Ä. iWeilen, plga^üsel-l?5Ö...-,'-'
.,Meie Elu*' toimetus jja talitus Eesti Majas, 958
.'Ave.,Torontci;.OÄt. M4K..m ''^
\Tellirniste-ja-kuulutuste vast ^'h-
-5 p.l/, esmasp. ja heljap. kl 9 h.4 õ; Laup. kl. 9 h.-l p.l.
.•MiElE ELÜ'' tellimishinnad: Kanadas 1 a. |34.O0, 6 k.
\|18;00r3k.:|13W a.:t37.00,:6 k.;|20.00,:3 k.
| i 4 M ; ' üfeieremadesse^r
114.00; Kiripostilisa Kanadas :1a. 123.40, 6 k. |11.70. Kl
vfi-ja ohupostilisa^^ $26.00, 6 k. 113.00.
postilisa ülemepmaadesse: 1 a. $48.30, 6.k. |24.15o.
iALTI ESINDAJAD LÄBIRÄÄKIMISEL
VÄUSMINISTEERIJMIS
md on laenuvõtja šunna puhul kindlustato^ kuni
äädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni
vastavalt kindlustuse tingimustele.
ulatuses
ulatuses
Uksiknu
Kuulutiishinnad: (1; toll ühel veer.u!: esiküljel $5.00,
i45Ö,:iuuliituste küljel^ '
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatuse koosolekul möödunud nä­dalal
tehti kokkuvõte Vabariigi 64.
aastapäeva puhul korraldatud üri­tustest
ja konstateeriti nende heaS
kordaminekut. Eriti õnnestunuks
tuleb lugeda X Balti õhtut Ottawas
kindralkubemeri Ed. Schreyeri ja
parlamendiliikmete ja senaatorite
arvukal osavõtul. Sel puhul oli Otta­was
ka sisi&aid Mrääkimisiil vä|
lismhiisteeriumis mitmetes praktik
kalistes ja põhünõttelistes küsimus­tes.
Väliskülaliste vastuvõtust osa­võtt
Totontos oli anjükas nii välis­külaliste
kui ka eestlastest osavõt-ate
osas.
•Kell.Parlamendimäel -jjcõliseb. Kui.
kell parlamendi koridorides heliseb,
sis tähendab see kutset j parlamendi
liikmeile, et istungiga tahetakse eda­si
minna. Kui kell juba üle nädala­päeva
on vahetpidamata kolisenud,
siis iläitäb see vaid seda, et parlsi-mendi
liikmed ei ole oma kohtadele
ilmunud ja juhataja ei.saa istungiga
edasi minna, et 'deitiokraatlik kord
on seisma jäänud, jet maksumaksja
ei saa parlamendilt töötulemusi, mil­le
eest parlamendi liilaneile maks­takse./,
•V''\'i. \ '
Kell Parlämendimäel iseloomustab
rahvale tungivalt ja iväljakutsüvaft,
et midagi ön viltu läinud. Seekord­selt
saboteerivad parlamendi tööd
opositsiopniä olevad konservatiivid.
Sellepärast, et valtsus on parlamen­dile
esitanud n.n.energiaakti ulatu­ses,
mis opositsioonile vastuvõetav
ei ole. Konservatüvid leiavad, et
energiaakt koosneb 15 ( eriseadusest,
mis vajaksid igaüks iseseisvat haru­tust
ja eraldi vastuvõtmist. Valitsus
ei anna opositsioonel nõudmisele
mingit tähelepanu, sest nad on kind­lad
oma seaduse juures. Kas koos
või eriseadustena sellel pole ka tões­ti
suuremat iähtsust, sest enamus-valitsus
viib selle oma häältega läbi
hoolimata opositsioonist, kas koos
või eriseadustena eraldi.
Nii hoiab kõnservatividest oposit­sioon
end istungist eemale, nende
pingid on tühjad ja kell heliseb eda­si,
^as on see nähe pariämendikriis
Kanadale? Kui parlament ei sa^
funktsioneerida reeglipäifaselt, siis
on eelrienud küsimus õigustatud.
Parlament peab vahendama rahva
tahet valitsuse ja valisjaskonna va­hel.
Kui opositsioon blokeerib valit­suse
ja seadusandliku tegevuse, an­tud
juhul tehnilise ja tahtliku puu-dumisegä
istungilt, süs näiliselt kon­servatiivid
takistavad demokraatlik­ku
protsessi Kui enamusvalitsus su­rub
oma seadused ja soovid läbi too­rete
numbrite jõuga, süs on oposit­sioon
tegelikult ; parlamendi otsus­võimest
välja surutud. Tehniliselt on
valitsusel õigus, {praktiliselt on opo°
gitsioon.muudettfä tühisteks hüplku-.
teks ilma igasuguse otsusvõimeta.
Parlamendi istimgitelt tahtlik puu=
dumirie kella helisedes on primitiiv­ne
ja külapoisilik ulakus, niis nagu
ei mahuks demokraatliku: protsessi
sisu juurde. Kuid enamusvalitsuse
hoolimata jõu tarvitamine igal juhul
ja alati-ei kuuluks nagu samuti par­teide
vahel arendatava valitsemise
sisusse, kuigi yormi.
Konservatiivide liider John Diefen°
baker hoiatas juba poolteist aasta-.
kümmet tagasi, et Kanada paria-mendi
tulevik valitud rahvaesinduse­ga
on põhialustelt õõnestatud ja viib
Kanada demokraatia vastu rasketele
aegadele. Viimased aastad ongi näi­danud,
et peale valitseva erakonna
ja eriti tema keskvalitsusel ei ole
Kanadas enam palju kellegil miimi
oma tahet näidata.
Keskvalitsuse vahekorrad provint­sidega,
kuid eriti Kanada uue põ­hiseaduse
ümber kestnud järeland­matud
vaielused näitasid, milliss
hoolimatusega keskvalitsus raken­das
Kanadale uut põhiseadust, mis
peab kehtima kõikide koht^. Ku!
põhiseadus peab kehtima kõikide
kohta, siis peab ka kõikidel selle
kohta midagi ütelda olemap §ee ei
olnud päriselt nii ja jäi mulje,le^ või­mulolev
valitsus tegi põhi^aduse
oma näo järgi. Ning nüüd kõliseb
obstruktsiponi tegev kell Parlämen­dimäel
Ottawas.
Keegi ei saa heaks kiita oma või­muga
dikteerivat valitsust - ükskõllc
millises osas. Kuid samuti keegi ei
saa heaks kiita opositsiooni obstrukt-siooni
parlamendi tegevuses lihtsa,
tühise kella helisemise abU. Rahvas
oma tahtega on küll nimeliselt ma­jesteet
ja otsustaja. Kuid tekkmud
olukorda Ottawas nähes, peab ma­jesteet
rahvas küll kogu siiü ja tule­mised
enda peale Võtma, sest võitle»
vad poliitilised kandidaadid tegid en­ne
Valimisi nõrga töö ja rahvas va­limiskastide
juures tegi veelgi va­selt)
— 26. jaanuarilitsai Soome
bäriik oma üheksanda, aga esimese
sotsialistliku presidendi^ kui 167 hää­lega
valiti sotsiaaldemokraat Maupo
Kolvisto rahva tahtel riigipeaks. SS-aastane
Koivisto sai oodatult häälte»
enamuse kohe esimesel ringil, kui 21
enamusrahvademokraati koos Maa­partei
ainukese esindajaga teda toe­tasid.
Seevastu kommunistide vähe-muslased
ehk stalinistid ijakkusid
oma hääled Kalevi Kivistöle.
Parlamendimajas 2,5 tundi kest­nud
Mäletamine andis 301 valijame-he
poolt järgmise resultaadi: Koi-vistö
167, Harri Holte*i Koondus-parteist
58, parlamendi esimees Jo­hannes
Virolainen ikesicerakonnast
53, rahvademokraat ja mitte-stalinist
KivistÖ 11, Jan-Magnus Jansson
Rootsi Rahvaparteist 11 ja ühe hää­le
sai riigi esimene naissoost ,:pre-sidendi'kandidaat
Helvi Sipilä lihe^
raalsest rahvaparteist. Nii teostus
soome rahva tõeline tahe. 25 aastat"
kestnud Urho Kaleva helikoneni
ajastu lõppes. .
Mauno Koivisto presidendiperiood
algas ametli'kult 27. jaanuaril ja kes­tab''
kuni 1. märtsini 1988. a., seega
kuus aastat.
Kekkonen elab kuni-surmani va-nas
• pre-sidendiraajas Tamminiemis
ja uus president ha^kkab elama al­gul
presidendilossis nii 'kaua, küna
valmib uus- elamu Tamminiemi lähe­dusse.
Haiguse tõttu Urho Kekko­nen
polnud suuteline hääletama e^a
. 'ka looviutarna protokolli ijärgi osta
ametit parlamendimajas uuele riigi­peale.'-'
-•. '-'^
Uus president kinnitas, et tema
kõige tähtsamaks ülesandeks tulevi.:
kus on hoolitseda selle feest, et J. K.
Paasikivi ja Urho Kekl|ose välispolii­tilisest
liinist tingimatult kinni pee=
takse. Koivisto tõstis esile head suh-ted
Soome ja NSV Liidjü vahel unus-tam*
ata mainida ka ; YYA-lepingu
tähtsat rolli maade vahelistes vahe-
'kordades, samuti peab tähtsaks
koostööd Põhjamaadega.
Välismaa aja'kirjanduses on haka-tud
soome ikombel kasutama Koivis­to
lemmiikeesnime ,yManu". Eritigi
tegid seda paljud praritsusmaa aja­lehed,
kes olid arvamusel, et Mosk­vale
ei meddinud Koivisto hiigla­suur
edu valimistel (,;Le Figaro").
Samas toonis «kirjutas teine pÄnt-susmaa
suur ajaleht „Le Quotide de
Paris'' tuletades meelde, et Moskva
andis algul oma toetuse Ähti Karja-lainenile,
'kellest siiski ei saanud va­limiste
n. musta hobust.^ ^LeÄMond''
oli ainu'ke prantsuse ajaleht, kes an­dis
oma lugejatele täpsed andmed
Soome president Mauno Koivisto.
Soome valimistest. Leht, kaldus ar­vamusele;
et soomlased ei lähe vase­male
hoolimata, et sotsialist sai pre­sidendiks.
„N.Y. TimesT' arvates Koivisto
edu ei ole ohuks vanale kursile.
Lääne-Saksa kodanli'ku : ajalehe
„Frankfürter Allgemeine" järgi soo­me
hääletajad ei andnud mingisu­gust
võimalust poliitikutele teha
halbu politiilisi kompromisse ja .sel­les
ajalehel on täiesti õigus. Leht ar­vab,
et Koivisto peab säilitama head
ja sõbralikud suhted Venemaaga. Sa­ma
rõhutasid paljud teisedki välis°
maa- ajalehed.
.VENELASED. RAHUL '
Venelaset suhtumine on kogu aeg
ol|bd vahelduv. „Pravda" pidas ai-gu|
oma soosikuna presidendiks Kar-jaläinenit
enne kui keskerakond oli
onta^ ametlikkii kandidaati veel vali­nudki.
Ja kui selle^ks saigi partei
ree^meeste hääletamise tulemusena
Virolainen mitte Karjalainen, ruttas
ka „Fra'Vda" kirjutama, kuidas kõik
suuremate erakondade kandidaadid
olevat kõlbulikud. Koivisto ./krooni­mine"
venelaste poolt tüli 29, jaanya^
ril, mil ,/Pravda" ülistas Soome vä-lispoliitiikat
lehe endise Põhjala koi:-
respondendi Juri Kuznetsovi, poolt
^kirjutatud artiklis mainides, et
UKK-liin jätkub edasi. ,,Pravda"
ülistas Soome välispoliitikat ja Paa-siikivi-'
Ke'kköneni-liini, muidugi unus­tamata
1948. a. alla ikirjutatud YYA-lepingut,
millele. põhineb riikide va­heline
hea vahekord. Ka teised vene
ajalehed on rohkesti kirjutanud
Mauno Koivisto kõriedestv nlilledes
rõhutatakse Soome ja NSV Liidu va­helisi
suhteid väga sümpatiseerivas
toonis.- • /
EKN esimees L. Leivat andis koos­olekul
üksikasjaliku ülevaate Otta­was
toimunud sündmustest, mis toi­musid
23. ja 24. veebruaril. X Balli
Õhtult andis kaalu juurde kindral-ikubemeri
Ed. Schreyeri osavõtt, kes
oma sõnavõtus näitas Balti rahvas­te
ja riikide ajaloo ja saatuse head
tundmist. Effektiivne ja osavõtvai-le
parlamendiliikmeile sügavat mul­jet
jättis ka tseremoonia igavese tu­le
juures ja pärjapanek langenute
mälestüsambale. jrf
Oluline läbirääkimine toimus 24.
veebruaril j välisministeeriumis mt-,
metes jootksvates ja põhinjiõttelise
tähtsusega I küsimustes. Vähsminis-teriumi
pbölt võtsid läbirääkihiis-test
osa Ida-Euroopa osakonna ju­hataja
Alan 'P. McLaine, Nõiikogude
Liidu laudkonna juhataja M. T. Ma-ce
ja Gilles Breton Ida-iEuroopa osa­konnast.
Eestlaste poolt olid läbi­rääkimistel
EKN esimees L. Leivat
ja abiesimehed H, Lupp ja A. Kit-task,
teiste balti rahvaste poolt kesk­organisatsioonide
esimehed, T. Kron-bergs
ja Joana Kuras ja teised esin­dajad,
t I
MÄRGUKIRI, •
Välisministeeriumi esindajaile an­ti
üle Eestist välja saadetud märgu­kiri
vaba maailma valitsustele Balti.
piirkonna aatomivabaks tsooniks
(Baltic Nucleär Free Zone) kuuluta­miseks.
Toodi esile Balti riikides toi­munud
dissidentide vangistusi ja pa­luti
Kanada jätkuvat survet Vene
valitsusele vangistatute väljalaskmi;
seks, milleks eestlaste osas Mai*!?
Nikluse J a Veljo Kalepi kohta on
immigratiiiööniks Kanadasse load
Olemas, pikemalt oli kõne all Balti
riikide konsulite staatuse küsimus,
mille kohta välisministeerium soovis
jähemat selgitust, kuidas legaalselt
toimub konsulite asendamine uute
isikutega kui selleks tekib vajadus.
See olukord võib lähemal ajal tek­kida
Leedu konsuli asendamise kü­simuses.
Küsimuse lahendust selgi­tati
läbirääkimisel ja selle kohta
saadab Balti Liit lähemail päevil dir.
Ä. P. McLain,e'ile pikema esildise.
V>\BÄ OLmfPIAAB. .
Noor.srx>tö() • l^omisijoni esimees ,
Tiit Romet and Ä' koosolekul ülevaa­te
hiljuti peetud Vaba Olümpiaadi
ffeakomitee koc^fvoleku^t. millest T.
Romet • EKM elinda jansi ja E.S.S.
Kalevi esimees A. Oiling osa võtsid.
Vaba Olümpiaad toi'muh 1984. a. um­bes
Eesti Päevade aijal. Vahetati
mõtteid selle üle, kuidas vältida aja-lisi
kokkulangemisi. Vaba Olümpiaa­di
läbiviimiseks oostatakse amet­lik
statuut.
Koosolekul oli kõne all Eesti Päe­vade
ajal toimuva Ülemaailmse Ees­ti
Rahvuskongressi eeltööde korral­damine,
EKN ülesandeks on Eesti
Päevadel nii kõikide üidiseloomuga
suuremate kongressidd' koordineeri­mine
ja eriti Rahvuskongressi kor­raldamine.
Peetakse söövitavaks, et
lähedate ülesannetega kongressid tu­leksid
Rahvuskongressi''lõpul kdkku
ühiseks suureks üldkoosolekuks.
Koosolekul käsitati veel mitmeid
tegevüskavalisi küsimusi.
Puuduliku
'STOKHOLM - Kirjutades luteri^
usu kiriku olukorrast „Eiesti Päeva­lehes"-
ütleb E, Vrager:
„N. Liidu (okupatsioonil suleti Tar­tu
ülikooli usuteaduskond. Saksa
okupatsiooni ajal avati ülikooli juur­de
usuteaduslik instituut, kuna täna­päeval
ei ole üldse enam meie kody-maal
lubatavad usuteaduslikud õp­peasutused.
Nii valmistatakse nüüd
kirikuõpetajaid^ vastavate lühema­ajaliste
kursuste ja eksamitega kon­sistooriumi
juures.
Nii on pealegi õpetajate lahkumine
põhjustanud rohkeid lünki kogudus­te
õpetajate ametikohtade osas. Neid
on püütud asendada endiste köstrite­ga,
üliõpilastega, kes ei jõudnud oma
õpinguid enne usuteadusliku insti­tuudi
sulgemist lõpetada või ka hoo­pis
varem mitte usulisel alal tegel­nud
isikutega. Isegi leidub nüüd ko­dumaal
naiskirikuõpetajaid.
Selline seisukord on kõigutanud.
rohkesti, kiriku varasemat kõrget
teaduslikku taset. Varem läks kants­lisse
õpetaja viies sinna kõik, mis
usuteadus oli kindlaks teinud või
juhtinuci kuulutajat teatud seisukoh­tadele.
Nüüd jääb kuulutajale tead­matuks
palju seda, mida teadus Veel
võimaldaiks."
valitav
BBS
191 Bgllnton Ave! E . , , Toronto,
janga maja. Avatud; essnasp.
^. 10—3.
206 - - S
362 Banfortfiar^e.,:
Toronto, Ont
FLOWEÄS & GIFTS
^IS ON SAADAVAL
LILLI erisündmusteks
Samuti
1
Kõneriaksis eesti, läti ja inglise keelt.
YORK (M.E.) - Ühendatud
Balti Ameerika Komitee oma neil
päevil president R. Reaganile saade­tud
kirjaga juhtis tähelepanu selle-le,
et M. Liidu tõukel Poolas arendab
tav inim- ja tööllsteõiguste maha su­rumine
koos kaasneva terroriga mõ­jub
negatiivselt vabaduse ja inimõi­guste
ideede algatusile okupeeritud
Balti Hikidej.t. maade elanikkon­nas.
Komitee ei pea küllaldaseks se­niseid
samme — Solidaarsuse jiiku^
mise n.ü. moraalsel toetamisel koos
mõningatie majanduslike surveva­henditega
Poola ja N. Liidu vastuyi
nõudes mainitud surve süvendamist
totaalsemal viisil, et sellel oleks
praktilisi tagajärgi.
; Samuti soovitatakse, et ÜSA tu-r
geyndaks tehniliselt Oma võõrkeel­seid
raadiosaateid, et need pääseks
paremini läbi Moskva segamiskat-seist.
Lisatakse, et need raadiosaa­ted
on paljudele ainsaks informat-siooniairikaks
niaailfnas juhtuvaist
sündmusist tegelike faktide aluseli
Sdlde kirjale vastas välisminis­teeriumi
Ida-Euroopa osak. dir. J.
.,Davis, et nii Poola kui N. Liidu valit­susele
on ka teatatud majanduslike
j.t. vastuaktsioönide laiehdam^i^edt
kui praegune surve Poolas ei lõpieta-tä.
Muus osas on komitee ki^r|as
avaldatud mõtted yõetud läh^tna
vaatluse £^lla.
Muide , vahepeal oli tagajärgi ka
Ühendatud Balti Komitee teravama-kujulisele
kirjale, mis saadeti Jõulu­de
eel ühenduses <^kup. Balti riikide
piiride märtkimises pärast seda- kui
president R. Reagani ühel esinemisel
avalikkuse ees Euroopa maakaardil"
Eesti, Läti ja Leedu riigipiire ei ol­nud
märgitud. Komitee märkis, et
see shokeeris USA eesti, läti ja leedu
etnilise päritoluga kodanikke, kuna
valitsus ometi ametlikult ei ole tun­nustanud
Liidu sealset annekt-siponi
seaduslikuks ja muide välis­ministeeriumist
õli lubatud seda kü­simust
piiride märkimiseks ära kor­raldada.
Presidendi eriassistent Ä.
Higgins võttis omaks, et on juhtu­nud
,,eksitus". Ta teatas oma hilju­tise
kirjaga, et presidendi pressün-f
ormat^iooni bülletäänile lisatud
kaardi-äratõmbeid on .vastavalt
parandatud. Ta andis edasi pre­sident
Reagani head soovid ja mär-
Käsitades eriti nooremale põlvkon­nale
tehtud etteheiteid apaatsuses
eesti küsimustes ja kokkusulamist
Kanada iihiskonda, ütles Peeter Ei-nola
oma kõnes E.V. aastapäeva ak­tusel
Londonis, Ont. muuhulgas:
,,Sellised 'mured ja probleemid jei
ole uued, sest passiivsus on osa nor­maalsest
elukäigust ja ka assimilee­rumist
kohalikku ühisikonda ei saa
vääristada. Tähtis ja vajalik on, eri­ti
Välis-Eesti üliiskonna tulevikule
mõddes, et nendele hädadele lähtu­takse
tänapäeva iperspdctiividest.
Assimileerumine ehk kokkusulami­ne
Kanada' ühiskonnaga ei ole ise­enesest
halb. Leian, et see on posi­tiivne,
et eestlased on vastu võetud
Kanada ühiskonda. Isiklikult ei tun­ne
ma enjiast põgeniku või pagulase
pojana. Tunnen au olla rahvuselt
kanadlani Tunnen »aü, et elan riigis,
mis on lubanud minul alal hoida ja
aastapäeva aktus
Stokholmis
§TOKHOLM - Eesti Vabariigi 64.
aastapäeva pühitsesid Stokholmi
eestlased ja nende külalised tradit-siooniliseltKontsertmaja
suures saa­lis.
Kontsertaktuse, mis tänavu toi-mus
pühapäeval, 21. veebruaril, kor­raldas
Eesti Rahvusfond koostöös
teiste eesti organisatsioonidega.
Aktuse avasõna ütles Eesti Üliõpi­laskonna
esindaja Aino Lepik. Vaik­se
leinaseisakuga mälestati Eesti Va­badussõjas
ja 2.*maailmasõjas Eesti
vabaduse eest langenuid.
Rootslaste poolt kõneles minister
Karin Andersson, kes hindas kõrgelt
Rootsi-eestlaste kogemusi, mis ole­vat
palju tähendanud rootsi põgeni­ke
-ja fninoriteedipoliitika väljakuju­nemisel.
'
Aktusekõne pidas praost Martin
Juhkam, kes konstateeris, et ei vasta
enam tõele see väide, et see mis sün­nib
kodumaal on piiratud piiiides ja
ei mõju pagulasele. Ta tõi d)te näi­teid
ajaleht „Sirp ja Vasaras',' aval­datud
kirjutuses seoses Stokholmi
1 Ülikooli Balti uurimuskeskuse juha­taja
fi. Loifi külaskäiguga oikupee-riti^
d Eestisse. Pagulaskonna juht--
koiid ja võitlevad organisatsioonid
on dlnud okupatsiooni võimude rün­nakute
märklauaks, — eesmärgiga
purustada paguluses toimuv vaba­dusvõitlus.
Kohtsertaktuse muusikalises osas
esinesid sopran Jadwiga Koba, viiul­daja
Martin Krooni. Traditsioonide
kohaselt esinesid Stokholmi Eesli
Meeskoor Rein Tubina juhatusel, ja
Stokholmi Eesti Naiskoor Harri
Kiiski juhatusel. Kontserdi lõp(^tas
ühendatud segakoor, R. Tut^iha ju-hatusd,
esitades A.. Kappi' „Palu-mine".
Aktusdt tegi ülesvõtteid Shveilsi
televisioon Lugaanost (itaaliakeehie).
Reporterid koguvad materjale
Eestit, Lätit ja Leedut käsitleva saa­te
jaoks. Programmi näidatakse hil­jem
ka' Itaalia televisioonis.
kis,et Poola küsimus on presidendi
mõtted ja täihelepänu toonud eha-
: mait alistatudfr^ljivastele ning presi-
^ dent kinnitas)] taas UiSA poliitika
muutumatust Ebaseaduslikult N. Lii­dult
anastatud Balti riik:(^fe suhtes.
edasi arendada eesti rahvussidemeid.
Kui protesteerida või selgitada mit-teteadvatele
kanadlastele Nõukogu­de
Liidu või Ida-Euroopa olukordi,
siis ei tee ma seda mitte eestlasena,
vaid iseteadva kanadlasena, kellel on
sugu- ja kultuurišidemeid Eestiga ja
kes kanadlasena tunneb, et eestlaste­le
on ülekohtut tehtud. Millest peab
tänapäevalja eriti tulevikus aru saa­ma
on see, et Eestiga sidemetepida-mine,
eesti ühiskonnale töötamine,
või omavahel^eesti keelt rääkimine
.ei ole meile iielldegi sunduslik ega
vajalik Kanadas elamiseks. See on
meile kõigile j-vaba tahtlikult valitav.
Samuti on valitav, kuidas üks või
teine inimene'tahab eestlust arenda­da."