Meie Elu = Our life, June 14, 1979

              NEOAPÄEVÄL, 14.. JUUNIL - WURSBAY, JUNE 14 „Meie Elu" m*. 24 (1531) 1979'
TH',HT»,I
ISTE KOOLIDE K m B r . i . i u m | | | | | | | | l l l l l l l l M I I I I I I I' , r " " l ' l l l l ' l 1111'HIIIIII""1"1 * " " " ""
#4
Toronto Eesti Keskkooli igakeva-1 vitava õhtu eest, mis lõppes ühise
distest väljasõitudest on kujunenud hümniga,
traditsioonilised eesti koolide kevad- Järgnes seltskondlik osa,
päevad Kanadas. milleks Sudbury eestlaskond eesot-
Igal kevadel on külastatud erine- sas koolikomitee liikmete .pr-d
vaid linnasid, kus elab eestlasi ^ V a l l n e r , Kiudorf ja Kiima ja hr-d
kaasaarvatud ka väiksemad kesku- Kiudorf ja Kiima olid korraldanud
sed. maitsva kohvilaua. Siinjuures suur
Käesoleval kevadel toimusid Ees- tänu neile kõigile. ^
ti Koolide Kevadpäevad Sudbury's. Tantsuks mängis uus noorte orkes-
Kuna noored esinesid ka nädal aega ter.Torontost esinedes esmakordselt
varem toimunud; Põhja-Ämeerika hästi ja hoogsalt koosseisus: Toivo
Laulupäeval, siis oli osavõtjaid see- Makk, Paul Kako, Ralph teis, Bill
kord vähem: Torontost, Hanoilt* Jardine ja John Arrowood.
aist, Kitchenerist ja Sudbury'st.. Pühapäeval tutvuti ülikooli raama-
: • Sudbury'sse jõuti laupäeva föu- tükoguga, mida tutvustas • isiklikult
naks. Pidustuste asukohaks oli Lau- raamatukogu juhataja. Olles sünnilt
rentiari üniversity. poolakas, on ta suur eestlaste sõber.
Peale majutamist ja lõunasööki Ä moodne hoone
toimus külaskäik Sudbury moodsas- sisaldab 360.000 raamatut ja ule
se raekotta dr, Juta Kõvamees-Kitc- 200.000 ajakirja ja lehte. Alakorral
hingu korraldusel jä juhtimisel, asub finno-ugri osakond milles lei-
Nagu'paljud Kanada linnad on ka Uuvad peaaegu kõik paguluses kulu­ge
minuga enne kui hakkate
uut autot ostmas
jpruugitud autod — uued autod •=»
veoautod.
Müügid ja rentimine. '
Chevraief Oidsnidbile
.,321 Xakeshore Rd. W. Mississauga
Telefon kontoris: 416-278-3365
kodus: 416^21^091
ÄSfÄl
• üks vanemaid eesti organisatsioo­ne
Kanadas on Eesti Selts „Side"
Winnipegis, mis asutati 50 aastat ta­gasi,
Seltsi praegune juhatus otsus­tas
juubelit tähistada sügisel ja oo-tab
osa võtma endiseid liikmeid.
Sudbury näos ja ilmes viimase 15[saadavad eestikeelsed väljaanded,! Eesti Seltsi asutamise küsimuse
" arutamiseks tuli koosolek kokku 15.
mail 1929 Winnipegis 597 Notre Da-me
Ave. asuvas hr. Meistri maiustus-ainete
kaupluse ruumes. Koos oli 25,
kes valisid ajutise komitee esime­heks
hr. Thompsoni ja komitee liik-aasta
jooksul toimunud suuri muu- samuti eesti ainelised teosed teistes
datusi. On kerkinud uusi •; ehitusi: keeltes. Käsil on nimekirjade koos-ülikooli
kompleks, Bell'i hoone, Ci- tarnine, mille kaudu oleks võimalik
wc Square, Ceiitennial park vabaõhu raamatuid laenutada ka mujal kes-teatriga
ja palju teisi. kustes elavail kaasmaalastel. Eesti-
Tutvuti raekoja moodsa koosole- keelne raamatukogu on koostatud
küte saaliga ja linnapea tööruumide- peamiselt Sudbury eestlaste anne-jmeteks hr. Rosin, hr. Koost, pr
gä; Kogu ehitust kaunistavad mood- tustest ja suuri teeneid oli kadunud^ (kirjatoimetaja), hr. Blaute,
sad põhjamaised reljeefid ja vinjet- Sudbury Eesti ^Kooli juhatajal A. prl.-Adfeldt. Kandidaadid — hr. Tho
tid. Põhiteemaks maapõuevarad ja MatkuriJ
nende kasutamine. Mälestuseks jäeti Nüüd siirduti bussiga ringsõidule
linnapea .töölauale Toronto Eesti Tutvuti Sudbury linnaga. Vaheldu
Keskkooli lipuvärvidega kaunistatud seks jalutati läbi Ramsey järve kal-rihnamärk.
-.Idale •.•ehitatud Centennial pargist
õhtul ; toimus ülikoolis pidulik Eriti huvitayaks kujunes osa, mis lä-koosviibimine,
his tööstuste kõrbenud ja elutu kuü-mille
<avas palvusega Vivian Birk To- maastikuna näiva ala. Sõidu giidide
rontöst. 1 hä Sudbury noored Karen Allas ja
Avasõnas Sudbury Eesti Kooli E. Kiima andsid sõidul huvitavat in-
Lastevanemate Komitee esimees Ju- formatsiooni
ta Kitching tervitas hoori/külalisi ja Järgnes ühine lõunasöök ülikooli
soovis kõikidele head pidutuju. sööklas ja kella, ühe ajal alustati ta
Järgnes laulumäng ,,Kolmed kos- igäsisõitu kodudesse. Ilus nädalalõpp
jad Mäeotsa talus:: Toronto koolide o l i möödunud,
ühislavastuses Henn Ründva juhatu-1 E.
sel. Tegelased: 1 Linda Silma, Juuli
Lindau, Vivian Oder, Peeter SÖrra,
Martin Kiik, Juhan Lindau ja Toron­to
Keskkooli nooremad ja vanemad ( S u u r tänu kõigile osavõtjaile/aga
Rosin,. hr. Thomasberg, hr. Meister,
hr. Äpfelbaum, hr. Reinkopp, hr.
Põldmäe, hr. Johanson, hr. Sontag,
hr. Laas, hr. Peterson, hr. Sefflers,
hr. Blande, prl. Neumann, prl. Ad­feldt
ja prl. Peterson.
Puudusid eelkoosolekust osa võt­nud
pr./Arro, hr. Türk, hr; Köit, prl.
Ilves. : > :
masberg ja prl. Peterson. Liikme­maksuks
määrati 3 dol. aastas, mida
sooviti maksta iga kuu.25 c. kassa­pidaja
hr. Rosina kätte.
Kanada Eesti Selts „Side" esime
ne peakoosolek, mida loetakse ka
asutamispäevaks, peeti 24
1929 samas kohas. Liikmeid oli ilmu­nud
23: pr. Jannsen, pr. Kakk, prl*.
Mõllits, pr. Reial, prl. Siim, prl.
Olesk, hr. Koost, hr. Thomson, hr
Nädalalõpul, 31. mail-3. juunil
toimusid Ottawas esimest korda
rahvuste pidustused „Homeländs",
mis olid rahvarohked ja andsid Ka­nada
mosaiigist huvitava läbilõike.
Pidustused toimusid 3 osas: näitus­te
hoones, reštoran-bistro hoones ja
vabaõhulaval. ; "
Eeltööd selleks ürituseks algasid
juba kahe aasta eest. Eestlaste osa­võtu
üldkorralda jaks oli Daisy Taa-da,
keda abistas selleks loodud eri
toimkond.
Päevade pidulik avamine toimus
31. mai õhtul, milleks oli kindral-ku
berneri külastamine näitushoones
Eesti paviljonis andis täile vastavale
seletusi D. Taada. Samal õhtul tõi
mus bistro ruumis suur rahvapidu
kus oli paljude külastajate hulgas
eesti rahvarõivais külalisi.
Järgnevad päevad sisustati näitus­te
ja vabaõhulaval esinemistega. Ka­valises
osas esinesid Möntrealist
Hilja Pauli Eesti võimlemise kooli
õpilasi, Montreali eesti' koor, Karl
Raudsepa jun. juhatusel ja- kvartett
„Jaaniko" oma hoogsa kavaga. Kõik
j ettekanded leidsid sooja vastuvõtu.
Seltsi tegevusrohkem aeg oli 1950 K u i näitusel esinesid 20. erirahvust,
aastatel,: mil liikmete arv koikus
200—300 piires. On olnud oma laulu­koor,
rahvatantsutrupp, näitering,
pühapäevakool, kirikunõukogu jne.
Palju endiseid seltsi liikmeid siir­dus
teistesse Kanada keskustesse.
Enamus Torontosse, Vancouveri ja'
Montreali.
Praegu on juhatus kolmeliikmeli­ne
— H. Anniko (esimees), J. Kulpa
ja O. Tuule.
Kokkutulek 50. aastapäeva pühit­semiseks
otsustati, peakoosolekul lü­kata
sügisele, kas oktoobri lõppu või
novembri algusesse.
Juhatus tervitab juubeliaastal kõi­ki
endiseid W. E . Sl „Side" liikmeid.
siis laval peagu poole rohkem. .
Näitushoones oli eestlaste väljapä
nekuks, suur ruum, millesse oli ku­jundatud
arhitekt A. Esop. Oma liht­suses
jättis see väga soliidse mulje.
Näituse korraldajaks oli Eesti Kuns­tide
Keskus Eesti Abistamise Komi­tee
kaasabil. See oli väärikaks eest­laste
tutvustajaks. Kui teised rahvu-sed
tõsteid oma väljapanekuis esile-oma
rahvuslikku käsitööd,' teatud
määral ka ajalugu, siis eestlaste pea­mine
rõhk oli asetatud sellele, mida
eestlane teeb vabas maailmas. Selles
osas oli esitatud kujutavkunsti, ke­raamikat,
trükiseid ja eestimotiiyi.
list rakenduskunsti esemeid. Välja­panekuid
oli A. Leelt, E. Ruoergilt,
S.Utsalilt. Eriti huvi äratasid Pee­ter
Sepa karikatuurid vähemusrah­vuste
osatähtsusest Kanadas, siis ke­raamikat
A. Elkenilt ja M. Eerme-
Uranilt ning eksliibrised E. Eerme
kogust. Värviliste diapositiivide kava
• oli koostatud. '• Meritsa ja • E KK
poolt. Lisaks suulistele selgitustele
Eesti ja eestlaste kohta jagati Eesti
Seltsi poolt vastavat kirjandust. Hu­vipakkuv
oli E. Rubergi poolt esita­tud
nahatööde demonstratsioon, kus
said eriti noored külastajad oma ta­lenti
väljendada. Eesti reljeef kaart
oli K. Seemanilt.
Bistro hoones olid müügil eesti
toidud, pagarisaadused jä „Rolling
Estonian". . N
Kui; osavõtjate arv eestlaste osas
nü 'esinejate kui ka kaasaaitajatega '
oli arvestatud 75-le, siis hilisemate
noorte abiliste, ja Eesti Seltsi liikme­tega
tõusis, see; saja piiresse. On ar­vata,
et sellest kujuneb pidev iga.
aastane ettevõte, kus ei tohiks eest­laste
osavõtt puududa,
UNEM1N
rahvatantsijad. Muusikaline, juhtimi- eriti Sudbury eestlastele;ja sealsete­l
t ja klaverisaade oli Lydia Aruväl- le eesti noortele südamliku vastuvõ
la kindlates kätes; pillimehena toi- tu ja hoolitsuse eest.
rais Peeter Sõrra. \ Suur aitäh Sudbury Eesti Laste-
... Ingliskeelsele- publikule ütles näi- vanemate Komiteele ja dr. Jüta Kõ
dendi avasõna Aino Müllerbeck. vamees-Kitehingule kogu ürituse et
Peale lühikest vaheaega Toronto tevalmistamise, organiseerimise . ja
Eesti Keskkooli lõpetanud Richard | läbiviimise eest
Laanvere oma peokõnes rõhutas ees­ti
lipuvärvide ühendavat tähtsust'
eestlaste võitlusel oma kodumaa ja
vabaduse eest. Tuletas meelde Või­dupüha;
traditsiooni ja kutsus.', üles
eesti noorust kõikjal jätkama võit­lust
kodumaa vabastamiseks.
Susie Holmberg elsitas vahepalaks
klaveril Chopini „Valss Ä-minooris"
ja noored Ants- Kalm, Ingrid Rand­oja
ja Kareh Randoja Hamiltoni
Eesti Koolist esitasid katkendi A.
Mälgu romaanist:')•'„Läänemere isan-dad".
"v
Järgnesid kaks klaveripala õde ja
, vend tiina ja Enn Kiudorfilt Sud-
-bury'st.. Enn esitas Mendelssoni^Lo­hutuse"
ja pina hoogsalt Graüpneri
„Cavott'i".
Oma loominguga esinesid noored
luuletajad
MiaTein,. Vivian Oder,; Erika Paha­pill,
Robert Soosaar luges Peeter Il­vese
luuletuse ja Anna Gerasimchok
-Hamiltoni Eesti Koolist B. Kangro
' luuletusega ..Kojutulek".
Kindla muusikalise tunde ja rüt-miga'
esitasid Sudbury noored Mih­kel
Kitching, Toomas Kitching, Ka-
: ]ev Vallner ja Kristjan Vallner koto
.lühipala Jeremy Viinalassi juhtimi­sel.
•'' : . " "
^ Järgnes viiulisoola 16. aastaselt
i. •'. Jeremy; Viinalassilt, kes, esitas „Pöo-
; 3a tantsu'', Temast näib arenevat
; Roy Madalvce kõrvale teine andekas
•'muusik Sudbury'st, keda tuleks tut-
- vustada laiemale eesti publikule. ...;
Kirjandi .„Mo6dne muinasjutt",
lihtsas lausevormis, esitasid Toron­to
noored Katrin Sommer,' Martin
Kiik, Ingrid Mandra ja Liisa Hess,
kes elab Kitchenefis, aga lõpetas ke­vadel
Toronto Eesti Keskkooli. Müi-nasjutuvormis
esitatud kirjandeis
vaadeldi .' pagulasperekonda, eesti
kooli ja.keelt, televisioonikaamerat
ja kodumaa saatust.
Martin Kiik esitas klaveril E. Oja
y-Eesti tantsu" ja siis kogunesid kõik
noored ühiseks lauluks. Lauldi „Veel
kõlab meie M U . . " , „Tere tibuke-aie...."
ja „Kodumaa tammed" Ly-
; dia Aruvalla juhatusel.
Kõiki ettekandeid tänati elava ap­lausiga.
'.
Edgar Marten tutvustas üritusega
tegevuses olevaid õpetajaid: Ingrid
Tamm, Luule. Randoja Hamiltonis!,
Lydia Aruvaid, Ene - Lüdig, Aino
Müllerbeck/ Juta Puhm ja Henn
; Ründva Torontost.' i :
Tänutäheks annetati Juta Kitehin­gule
T.E.K/i lipuvärvidega kaunista­tud
rinnamärk..
Lõppsõna Sudbury eestlaste nimel,
kes olid köhal peagu (sajaprotsendi­liselt,
ütles arhitekt Leo Kiima, tä­nades;
noori esinejaid ja külalisi hu-
Toronto,. Hamiltoni ja Kitcheheri
pere
ate' süürkogunemine
toimub Seedrioru . Suviharja-pidüs-tüste
raames, 30. juunil sel aastal.
Kui umbes aasta tagasi hakkas lii­kuma
ESTO '80 vanker ja saabusid
esimesed kavad ja plaanid sealsete,
ettevalmistuste kohta, avaldasid' mõ­ningad
rahvatantsu "ringkonnad
Ühendriikides soovi, katsuda korral­dada
enne ESTO 80-dat suurem rah­vatantsijate
esinemine, et anda või­malust
eneseväljenduseks ka • neile,
kes ei saa ESTO 80-dast osa võtta.
Ka neile, kes. sinna lähevad, oleks
see heaks treeninguks.
Mõte toodi Ühendriikidest Kana­dasse
Toomas Metsala, poolt, kes
arutas asja H. Toomsaluga, kui
Ülemaailmse Eesti Rahvatantsu Juh­tide
Koondise esimehega. See oma­korda
võttis kontakti Seedrioru ju­hatusega,
kuna Seedriörg tuli kõne
alla kohana, kus oleks sarnast kok­kutulekut
• võimalik korraldada ja
niimoodi sündiski see rahvatantsija­te
süürkogunemine, milline tõotab
tulla huvitav ja suurejooneline, prae­gu
tegutsevate ^rahvatantsijate pere
paraad.
Peaorganiseerijaks ja asja „mooto-
Tbrotito Eesti Maleklubi kiirmale-turniir
mis leidis aset 7. juunil To­ronto
Eesti Majas lõppes I. Liitoja
võiduga (5V2 p.). Teist kohta jagasid
soomlased P. Hirvonen ja E. Ylänkö
(4'/2 p.). Kolmandale kohale tuli
meie noormaletaja Mart Veltman
(4p.).
Turniirist osavõtt oli väga elav ja
kaugemalt tulijateks olid . Mart ja
Alf Veltman Cobourg, Ontariošt. | r i k s " on Ülemaailmne Eesti; Rahva-
Turniiris mängisid kaasa kõik 6 voo- tantsu Juhtide Koondis, ning tegeli
ru. veel järgmised maletajad: K.
Kekki, A. Loorits, O. Mankio,P. Ool,
V. Pikkand, P.: Reivo, E.; Talve ja
(Alf Veltman. Väljaspool turniiri
mängisid maletajad Aavik, Puna ja
Tae. Turniiri korraldajaks oli L. Jo-selin.
• „Tällinna. Festival 79 maleturnii­rid"
peetakse kahes osas ja neljal
eri päeval/ Toronto Eesti Majas. Re­gistreerimine
toimub kohapeal ja
Tallinna Festivali passide omajate;
registreerimise, tasu on Sl.00. Kahe­päevane
kiirmaleturniir (2 x 10 minu­tit
6 vooru igal õhtul) algab 21. juu­nil
.ja lõppeb 22. juunil. Osavõtjaid
palutakse; täpselt kell 7" õhtul kohal
olla. Kolmele; esimesele on auhin­nad.
Võidu punktid on mõlema' õhtu
mängude kokkuarvestamise tulemus.
Suurmeister Paul Kerese mälestus­turniir
algab kell 12 päeval, laupäe­val,
23. juunil j a jätkub kell 12.päe­val,
pühapäeval, 24. juunil. Aeg 2 x 60
minutit.^ ilma kirjutamiseta. 'Kahe
miinuse süsteemis. Selle turniiri kol­mele
võitjale antakse üle auhinnad
ja nende, nimed jäädvustatakse P.
Kerese nimelisele rändauhinnäle.
Turniiri korraldajaks on'L. Jose-lin.
Kõiki malehuvilisi palutakse osa
võtta nendest üritustest ja isiklikud
malendid ja malekellad kaasa tuua.
Pealtvaatajad on kõik tere tulnud.
Lähem informatsioon Torontos här­ra
Halling telefon (416) 762-9190.
- .!.-•. : Aeg -'
kuks läbiviijaks Hamiltoni Eesti
Rahvatantsu Rühm „Kandali", kes
vaatamata oma praegusele väikesele
kosseisule, seisab igati oma. ülesan­nete
kõrgusel.
• Õhtuse: vabaõhu lavastuse .Jaani­kule"
on koostanud Toomas Metsala,
mis omakorda kindlustab elamuslik-ka
ettekande ja kui sellele lisada
veel. Seedrioru looduskaunis vaba­õhu
lava, siis ei saa olla kahtlust, et
see õhtu jääb sügavaks elamuseks
nii pealtvaatajaile kui osalistele.
Neid osalisi saab olema 200 ja üle,
kokku tulnud •Põhja-Ameerika ida­ranniku
piirkondadest. Esinevad
kanneldajad, rahvalauljad ja muidu­gi
kogu kokkutulnud tantsijate pere.
Loota jääb ainult, et Seedrioru suu­remõõduline
lava suudab kõiki te­gelasi
mahutada. Ka meie Jaaniööde
müstika ja kombed ei puudu lavas­tusest.;;.
Ülemaailmne Rahvatantsu Juhtide
Koondis tegutseb vaikselt, kuid pide­valt,
ulatades oma abistava käe sin­na,
kus abi on tarvilik. Ü.E.RJ.K. on
oma, põhikirja järgi rahvatantsu juh-,
tide ja rahvatantsu ala asjatundjate
kogu vabas maailmas, kes saab oma
peakoosolekut pidada ainult iga nel­ja
aasta järele, Ülemaailmsete Eesti
Päevade ajal, kuna ainult sellistel
puhkudel on ülemaailmne kokkutu­lemine.
Viimased 7 aastat on Koon­dist
juhtinud Härnald Toomsalu Ka­nadas,
teised . eestseisuse liikmed
asuvad üle maakera laiali. Indrik Li­nask,
Ferdinand Rikka ja Virve Lil­li
puu Ühendriikides, Aili Eistrat .ja;
Eniil Kirss Inglismaal, kuna Kanada
annab veel ühe liikme Rita Valteri
näol Torontost. '
Jääb ainult loota, et 30. juunil on
Seedrioru „teatrisaal" täidetud tu­handete
pealtvaatajatega, et nautida
ja anda oma tunnustus meie nooru­se
tööle, sest noorus see rahvatantsi­jate
pere ju on.
H.T.
S
Balti Liit Kanadas korraldab kesk­nädalal,
20. juunil kell 8 õ. Läti Ma­jas,
491 College St., koosoleku, kus
selgitatakse Nõukogude Liidu uude
kodakondsuse seadusesse puutuvaid
küsimusi. Koosolekust palutakse kõi­ki
kodakondsuse küsimusest huvita­tuid
osa võtta. Eriti on koosolekule
kutsutud balti rahvaste noori.
• e.t
Lääneranniku suvepäevadele
Kiwi Travel — Toronto Eesti Majas
466-4813 1
V Eestlaste ' matusepaiga ; juures
Mount' Pleašanti surnuaial toimub
jumalateenistus pühapäeval, 17. j u u .
nii.kell 11 hommikul. Aastast aastas­se
on kogunenud arvukas kogudus
neile; surnuaiapüha jumalateenistus
tele.; Jutlustab' Toronto Kolm ainu
koguduse õpetaja O. Gnadenteich.
Orelil saadab koraale 'Georg-'.lital.
Lahkunute mälestamisest'teatada en
ne jumalateenistust! Kui ilm peaks
olema jumalateenistuse pidamiseks
surnuaial ebosoodus, toimub see
Mount Pleašanti. Mausoleumis, mis
asub surnuaia vastaspoolel, kului ju­hatab
kollane sõidutee keskjoon
Hooaja viimane Pensionäride Kiu-,
bi koosviibimine 'toimus .neljapäe­val,;
7.' juunil Eesti Majas suurearvu-ise
osavõtjate arvuga. Klubi esinai­ne
F. Terts ütles- asavõna tervitades
riti •kaugelt tulnud külalisi. Rootsist
olid .külalistena. Ida ]Aav-Loo-Talvari
a Meta' Kalmet. Viimane tõi tervi­tusi
Luridis asuvatelt, pensionäridelt,
mis võeti vastu tugeva aplausiga.
Ettekannete, osas olid külakosti
toomas Toronto Eesti Meeskoorist
kümme „pensionäri" O. Haameri ju­hatusel.
Pensionäride naiskoor Leida
Pilt'i juhatusel laulis: M. Lüdig'u
.•Kannikene", T. Vettik'u,„Emakese-lc",
J. Aavik'ü. „Äiu, lahke lapšuke-ne"
ja „Üni -tuleb", lõpetades Eesti
Rahvaviisiga „Pulmalust". Kava lo-punumbrina
ühinesid mehed ja nai­sed
;K. Türnpu ,.Lahkumise lauFu''
ettekandeks L. Pilti juhatusel Ette­kanded
said kõik sooja vastuvõtu ja
koorijuhid, said tänutäheks '-kimbu
lilli. :,vy-\.
Nagu alati, olid virgad perenaised
valmistanud võileivad ja pakkusid
kohvi ja teed.
Klubi järgmise üritusena on välja­sõit
Hamiltoni kivi taimlasse; 21.. juu­nil.
Ärasõit kell 9. 30 Eesti Maja juu­rest.
. Tagasi jõutakse kella 5-eks või
poole kuueks. 7 ••••
ST. CATHAR1NES
Kui kevad lõpuks Niagara poolsaa­rele
sisse murdis, puhkes kogu maa­ki
tsus kahe järve'vahel õrnadesse õi­tesse.
Emadepäev oligi ka õitepäev.
Seda elu jä ilu nautisid kindlasti ka
Toronto Pensionäride Naiskoori liik­med
kes emadepäeval St. Catharine-si
Eesti Kiriku ja Eesti Seltsi kutsel
pika reisi ette võtsid, et kaasmaalasi
oma lauluga rõõmustada. Kirikus Oli
palju rahvast. Samuti tuli peale kiri-'
kut suur pere alla saali emadepäeva
pühitsema. Emadele kinnitati lilled
rinda ning kõiki paluti kohvilauda.
Tänavu kõneles emadele juttu Hend-rik
Eichenbaum.
Kõne, millele kuulajad huviga
kaasa elasid, lõppes Koidula luuletu­sega
Ema süda, mida püstiseistes
kaasa lauldi. Järgnes Naiskoori kont­sert,
mida juhatas Leida Pilt. Daa­mid
olid kevadiselt rõõmsas ja pidu­likus
riietuses, hääledki kevadised.-
Energilise koorijuhi dirigeerimisel ja
vahel ka klaverisaatel viis koor kuu­lajaid
lapsepõlve aasadele ja looduse
rüppe. Saalitäis rahvast oli tänulik
meeldiva külakosti eest nii kirikus
kui ka aktusel. ..
Järgnevalt teatati rõõmustavat uu­dist,
et St. Catharinesis on jälle väi­ke
grupp väikesi eestlasi kokku tul­nud,
kes tahavad eesti keeles lugema
õppida. Üks selline uus lüli on Triina
Ellerbusch, kellele õpetaja Senta
Laht oli emadepäevaks juba luuletu­se
selgeks õpetanud. Juba aastaid po­le
St. Catharinesis enam olnud noor­te
tegevust. Ring on nüüd täis saa­nud
ja endiste noorte endi lapsed on
juba lugema õppimas. See on nagu
uus kevadr meie ühiskonnas. Tänu
emadele ja lahkele õpetajale! Järgne­valt
tutvustati ja Õnnitleti Eesti Selt­si
„Miss Estoniat" — Silvia Aher-mäed,
kes esindab meie rahvüsgrup-pi
sellel aas tal St. Catharinesi „kara-vani"
pidustustel. On juba toimunud
rea erirahvuste päevi, näitusi ja tant­suõhtuid.
Eesti Päev oli 23. mail. Ka
sel aastal jagati tohutu suurt saali
leedulastega. Mõlemad rahvused; esi­nesid
oma väljapanekute,; toitude ja
programmiga.. _ ; '
Eesti Seltsi korraldusel toimus sel
aastal demonstratsioon — villast val­mis
vammuseni või kiust kangani.
Puudus küll lammas, kuid; vill oli
ehtne. Prouad Timusk ja Alt kraasi­ni
d ja ketrasid suure osavusega;nagu
oleks . see nende igapäevane : töö.
Proua Ella Jostmänilt oli keriläud ja
teljed, kus Ita vilunult' oma kuris
näitas. Veel oli eriline vöökudumise
raam, kus pr. Pihla sõrmede vahel
kasvas kaunis- rahvariide vöö. -Vai-
Q b e r a m ^
kannatüsmängud
Aarne Viisimaa ettekanne Oberam-mergu
Kannatusmängudest neljapäe­val;
7. juunil Vana-Andrese kirikus
toimus suurearvulisele kuulajaskon­nale
nii, et koguduse seltskondlik;
saal neid vaevalt suutis mahutada.
A. Viisimaa on oma ettekannet
esitanud]kümmekond korda küll ees­ti,
soome, rootsi ja saksa keeles.
Lektor andis oma ettekandes Kan­natusmängudest
'1 kompaktse pildi,
kasutades yalguspilte ja helilinte
meisterlikult kombineeritult. 1
Oberrämmergau Kannatusmängud
alati .1634. a. mil Öberammergau kü­la
elanikud -otsustasid lavastada
Kristuse kannatus teekonna tänutun-dest
suurest katkulainest pääsemi­sel.
1770. a. keelati mängud Kuur­vürsti
Raamatutsensuuri Kolleegiu­mi
poolt kuid kuningas Maks I loal
jätkati mänge takistamatult igal.
kümnendal aastal. Esimene tekst,
millel kirjanduslik väärtus, on - Ros-nerilt
1750. a. 1850—1970 aastani ka­sutati
Alois Daisenbergi teksti.
Muusika on loonud Rochus Dedler.
Väga väärtusliku nootide kogu hävi­tas
suur tulekahi Oberämmergaus
1817. a. ''^
• Öberammergau küla asub Baieris
ja ta elanikkude arvu (ca 5000)
moodustavad baierlased, tiroollased
ja svaabid. Nende välimusest domi­neerivad
habe ja pikad juuksed. Nad
on osavad puunikerdajad, näitlejad
ja muusikud. Mängude, ettevalmista­mine
kestab kaks aastat ja neist võ­tavad
osa kuni 1400 Oberammergau-last.
Peategelasi — 60, Iaulusoliste 10,
48 kooriiiigöt ja 65 orkestranti.
Võrdluseks võiks märkida, et esi­meste
mängude sissetulek oli 373
guldnat, mis kasutati külale tuletõr­je
pritsi ostmiseks, — 1970. a. pidus­tuste
tulu oli 70 miljonit saksa mar­ka!
Mängud j kestsid 27. maist kuni
30. septembrini, millise aja jooksul-anti
101 etendust.
mis rahvariide seelikuid oli näituse­le
: kudunud Salme Voorand.- Selline
silma all edenev töö oli paljudele üs­na
uudne.: Meiepoolseks meelelahu­tajaks
laulis Mark Teose ilusa vali­kuga
eesti laule oma kitarri; saatel.
Teadustajani meie „Miss Estonia".
Kevadest on saanud peagu suvi'
Puuvilja aedades on õitest saanud
väikesed mugulad ja ümberringi
käib kibe töö. Maasikad valmivad ja.
ootavad korjajaid. Ei nüüd ole enam
mahti 'pidude^pidamiseks enne kui
sügisel. '._•'.'•- '. ; -
•'••;•,.; '••»•.• vy;;-' § . v .
I
IST MÄÄSLMÄST^
Postiga tellides lisandub saatekulu.
iii ügil fMB$ ELUss f ai if uses
958 Broadview Ave.; Toronto, Ont. M4K 2R6