Meie Elu = Our life, June 14, 1979

              «Mfiie Eh
2 NELJAPÄEVAL, 14. JUUNIL - THÜRSDÄY, m#E „Meie Elu" nr. 24 (1531) 1979
J
IUI!llli)mil!l!ISi!ni!lllll!lll!!!IIH!ll!l!lllllH
f ^'ILMUS
i
Uus konservatiivide valitsus päris tide trikk ja Clarkil puudus arusaa-eelmiselt
rea põhilisi ja raskelt la- mine sedaäpamasuguse trikiga paree-iiendatavaid
probleeme Kanada üht- rida. Ka Flora MacDonald ei olnud
süse, inflatsiooni, tööpuuduse, Kana- Clarkile suuremaks abiks, kui ta
da dollari languse, energiakriisi jne. järgnevale küsimusele pärast võitu
paol. Seepärast oleks loomulik, et ainult darki sõnu kordas. Floral
uus valitsus oskab oma tööga nii oma vastusega oli võimalus antud
edasi minna, et jätkub aega ja ruu-Clarkt olukorda päästa või kas refe-mi
olemasolevate probleemide lähen- rentsiga ametisse astunud ''.'valitsuse
damiseks. Sed omakorda tingib, et kujunevale seisukohale. Paul Martin
valitsus oma tööga oskab nii edasi (lib.) Clarki kujutatava väUsminist-minna,
et uusi probleeme ei tekiks, rinä oleks kahtlemata olukorra
••'• Paraku'ei 'ole-.'see liii;. Joe'--:Clariki- -päashiüd-.;-'-..
enda tekitatud probleemina kummi- Nende poliitiliste faux pas'dega on-täb
nüüd Ottawat rahvusvahelisel gi sisse juhatatud Clarki valitsemise
pinnal Clarki lubadus Kanada saat- algus. Need on araabia riikides tõst-kond
Tel Avivis üle viia Jeruusalem- nud suurt tormi ja tolmupilved tõu-ma.
Nimelt oli Joe Clark valimis- sevad saadikute demarshide näol
kampaanias liiga püüdlik kui ta yas- uue peaministri ukse ees Ottawas,
tas Toronto juutide vastavale küsi- Sellest on tõsiselt kahju, sest Iisraeli
musele ja lubas selle teostada niipea jä araabia maade vahekordades
kui ta valitsusse valitakse, Ainult peab Kanada oskama hoida neut
selle mõtlemata seisukohaga on uus raalset joont eriti ajal, mil Iisraeli
valitsus tõmmanud endale araabia ja Egiptuse vahel sõlmitud rahule
maade pahameele, sest Jeruusalemm ping on alles lapsekingades ja suu
on ikka veel jaotatud linn ja küsi- rem osa praktilisi küsimusi on la
juusonlahendamisel (kui on lähen- heridada.
elatav) lisraeli-Egiptuse rahulepingu
täitmise korras,
heliplaat
vastuseid näiteks liberaalide kunagi­selt
välisministrilt Paul Martinilt,
kes sõbralikult vastas kõik delikaat­sed
küsimused ja nii et ta õieti mida­gi
ei ütelnud. Sest Paul Martin oli
diplomaatiat õppinud ja oskas selle­ga
opereerida. Ei Joe Clarkil ega
Flprä MaeDonaldil polnud vajadust
provokatiivseteie küsimustele otse­seid
vastuseid anda ja sellega valit­suse
tuleviku otsuseid sõltuvaks te­ha.
Neil oli võimalus positiivseid
vastuseid anda nii, (et valitsusel oleks
tegevusvabadus jäänud.
Hind $8.00 pluss Qnt. müügimaks 7%.
Postiga tellides lisandub saatekulu. :
PASSILE S
01
10
•st-oa*
Broadview Ave,, Toronto,
llllliniJlIliHHIIIIIIIM ning
IIGBTUUR1
Välispidised sekkumised teiste rii­kide
poolt rahulepingu üksikasjade
tKr as o.le k, si.m e ,k uj.u t,a nud, se„lli.s eid vä. lJj at.ö öt.a m,isel võivad seda rahule i v . • . ..... ....
pmgut ainult kahjustada ja labiraa
kimisteie ainult õli tulle valada. Se­da
ori kõige vähem tarvis Kanadal.
Kuid Kanada heaolu ja sõbralikud
vahekorrad rahvusvahelisel pinnal ei
olene ainult Iisraelist, vaid ka araa-biamaadest.
Seda iseloomustasid
kõige piltlikumalt araabia maade
diplomaatide ähvardused kauban­duslikuks
boikotiks, õlivarustamise
lõpetamiseks jne., mis on tõsised äh­vardused.
Mis jääb siis Clarkil ja MaeDo­naldil
nüüd üle, kui pahandus on ju­ba
toimunud ? Paistab, et neil tuleb
Mõlemad poliitilised aspirandid ja oma lubaduste juurde jääda, kuid
nüüd juba poliitikud arvatavasti ei seda lubadust siduda ajaga, mil Je-mõtelnudki
sellele, et Jeruusalemma ruusaleriim saab tõesti Iisraeli lin-küsimus
ei ole Iisraelil lahendatud naks. Sest ei ole ju mõeldav, et Kä-araabia
maadega ja Nutumüüri all nada oma saatkonna paigutab terri-tuleb
veel palju püke murda, kuni tooriumile, mis antud momendil ei
küsimus rahuldavalt lahendatakse, kuulugi kõigi moraalsete mõistete
kui see küsimus, üldse on lahenda- kohaselt ainult Iisraelile. Paremal
tay." Nüüd) on praegune peaminister juhul on Iisrael juutide ja araablas-juba
õrna jala Jeruusalemma vära- te linn, mille staatus ootab alles lep-
Esmakordselt Kanada ajaloos toimus uue valitsuse 29 ministri ametis­se
vannutamine kindralkuberneri Ed. Schreyeri ees avalikult ja TV kaame­rate
ees. Peaminister Joe Clatki uus konservatiivide valitsus koosneb kola­me
liiki ministreist. Ligi tosiä ministreid on nn. superministrid ja mitmed
neist on mitme ministeerium^juhid. Nende hulka kuulub buebecist pärit
senaator J Flynn, kes on õigüsministriks, Walter Baker; välisminister Flo­ra
MacDonald, S. Stevens rahaministrina, John Crosbie majandusminist­rina.
Nende hulka kuulub
kes määratakse senaatoriks. Teise liigi moodustavad ministrid, kes oma«
vad ministeeriumid ja kolmandat, kõige alamat sorti, oh ministrid ilmi
ministeeriumita, kes töötavad teiste all. Tähtsamad ministrid andsid juba
^ajakirjanikele jutuajamisi sellest, mis nad esmajärjekorras asuvad tegema.
NORAMDI vastu hakata teostama,
Kanada lennuvägi saab uued võitlus-vast
sisse ajanud ja Kanada saat­konna
paigutamisega Jeruusalemma
andnud sellele linnale Iisraeli pealin­na
staatuse, mis ei ole kuidagi Kana­da
ega tema valitsuse asi. Selge on, ei ole veel selged,
et küsimus Clarkile oli Toronto juu-pelist
lahendust.
See olukord on juba spetsiifilisem
ja esimese semestri tudengeile isegi
ülejõukäiv, kui üldõpetuslikud ained
V.
GllllillllllllllllllU
Hr. E. Toiger omas mõttemõlgutu­ses
(M. E. 14, 197|9) ilmselt üritab ha­kata
..pärisorjade" advokaadiks, kui­gi
esimene kaitsekõne oli üsna kau­gel
historiograafiast. Eesti osas pole
kunagi ega kellegi poolt antud min­gisugust
..pärisorjuse" rakendamise,
ei ka lõpetamise määrust, väljaarva­tud
pärivuslike traalide osas. „Päris-orjus"
sõnagi polnud olemas. On Ja­kobsoni
ja Kruusi taoliste välja­mõeldis.
Jannsen korraldas I: laulu­peo
..Priuuse" tuleku .50/ aastapäe­vaks.
1710. a. kapitulatsiooni akt ja
..Universal Peter I" garanteerisid põ-lishärradele,
rentnikele, linnakodani­kele
ja pisemalegr talunikule/ilma
erandita, julgeoleku, vene; vangist
vabanemise, õiguse oma maa ja kin­nisvara
peale, lisaks Ordu/Rootsi sea-
• 0
Endine peaminister P. E. Trudeau
andis oma ameti üle dramaatiliselt
kihutades sama sportautoga, millega
ta omal ajal peaministri ameti vas­tu
võttis, kindralkuberneri residentsi
ja sealt tagasi, tehes ajakirjanike
ees veel ühe lisa tuuri. . ' '•
• Kohe pärast seda hakkasid 4. juu­nil
1979. a/uued ministrid kogunema
kindralkuberneri asukohta. Kõige
enne andis oma vande peaminister
Joe Clark ja selle järele tegid seda
kõik ministrid. Vande võttis endine
P. E. Trüdeau usaldusmees ja num­ber
üks riigiametnik M. Pitfield, kel­lele
jäi see, viimaseks toiminguks,
sest ta asendati Quebeci advokaadi
M. Massega. Konservatiive liigitab
ajakirjandus kahte liiki. Ühed on
„blue" (sinine) ja teised „pink" (roo
sad) ja ka „red" (punased). J. Clarki
peetakse „siniseks", kuid tema/su­perministrid
kuuluvad enamik „red"
liigituse alla. Pahempoolsesse tiiba
kuuluvaks arvatakse • ka välisminist­riks
saanud Flora MacDõnaldit, kes
oli alaline .Balti õhtute külastaja jä
on ka .eestlastele hästi tuntud.' P^',
hempoolsete hulka liigitatakse ka
tervishoiuministriks saanud endist
Toronto linnapead D. Crombie't jä
immigratsiooni ja töötatööliste mi­nistri
portfelli saanud Ron Atkeycl
Torontost. -.
Mitmekultuuri -küsimusi: ei viidud
siiski tööministri alla, nagu valimis­te
ajal Ron Ätkey seda oma ringkir-jadega
etnilistele ajalehtedele lubas.
Võibolla vastüaktsiooni tõttu, viidi
mitmekultuuri küsimused Poola.pä­ritoluga
spordiministri Steve Pbp-rovski
alla. Ta viibis ka viimasel. Bal­ti
õhtul Parlamendimäel.
• J. Clarki uus valitsus asus ka. ko
he oma. valimislubadusi teostama.
Üheks sammuks on Kanada, saatkon­na
viimine praegusest Iisraeli pealin­nast
Tel Ävivist Jeruusalemma. Sel­lele
on vastu isegi osä Toronto juute
ja Eglintoni-Lawrence piirkonna
kandidaat Rob Parker. kaotas vali-
^ EKN väliskomisjoni koosolekul, 6.1 on meie inimestel olnud õiendamist
juunil1' Toronto Eesti Majas oli päe- kodumaalt külla tulnud isikute Ka-,
vakorras juhatuse moodustamine, nadas peatumise loa pikendamisel.
Nõukogude kodakondsuse seadus, Selles asjas pöördutakse immigrat-
Tallinna regatt ja N. Liidu dekölo- siooniministri poole. Ka astutakse
nialiseerimise küsiriius. Esimehe uue immigratsioonimihistn juures
Laas^Leivati ettepanekul valiti komis-j samme, et okupeeritud Eestist välja
joriile 2 abiesimeest: S. Veidenbaum pääsenud inimesed saaksid siin esi-ja
M. Epner, sekretäriks A. Kala. tada. avaldused immigratsiooni loa
Arutusel oli ka komisjoni koosseisu saamiseks. °
täiendamine isikutega, kellel on loo- Koosolek tutvunes ka Kanada vä-dud
sidemeid praeguse valitsuse lismiriisteeriumi seletustega
juhtivate isikutega. Kirjad loeti va- Kanada —
jaliseks saata peaministrile, valis- ja Nõukogude Liidu 1967. a.
mitmekultuürsuse ministrile. laarkokkuleppega,
. N. föidu uus kodakondsuse sea- mille põhjal välisministeerium väi-dus
leidis pikemat sõelumist; Leiti, dab, et Nõukogude võimud ei tee ta-et
N. Liidul ei ole mingit alust luge- kistusi Kanada pässiga Nõukogude
da eestlasi ega teisi Balti rahvaid Liitu külastavate isikute tagasitule-oma
kodanikeks, küna Tartu ja teis- kiiks Kanadasse. Tegelikult kokku-te
rahulepingutega N. Liit ütles iga- leppe üks säte käsitab küll viisadega
veseks ajaks end lahti suveräänse- külastamiste küsimust, kuid jätab
test õigustest Eesti ja teiste Balti samal ajal lahtiseks kodakondsuse
maade suhtes. Arvati, et N , Liit selle tõlgitsemise ja kinnitab, et on erine;
seadusega taotleb enesele legaalset vad tõlgitsused kodakondsuse küsi-alust
karistada oma seaduste alusel muses. See kokkulepe ei anna seega
igat Ida^Euroopast päritolevat N. | mingit kaitset isikule, keda Nõuko-
Liidu külastajat, kes kunagi on kriti­seerinud
või kritiseerib N. Liidu si­semist
korda, kas N. Liidus või väl­jaspool
seda. Eestlaste seisukoha
lennukid; ja Kanada üksusi Euroo-.
pas hakatakse kõvendama. Majan­dusminister
J. Crosbie lubas kõik te­ha,
mis võimalik, et peatada inflat­siooni.
Maksude vähendamisele siis­ki
ei asuta ja • seda lubati teha hil­jem.
Kuid majade hüpoteegilaenude
protsentide kuludeks arvestamist
hakatakse varsti praktiseerima.
Rahaminister S. Stevens lubas ko­he
selgitada kuipalju^ mil jarde dolla­reid
P. E. Trudeau. valitsus on laena
selgitamiseks Kanada •valitsusele,
peeti soovitavaks,. et". EKN j uha tus
saadaks välisministrile vastava me­morandumi/:
Nagu on selgunud, :
püütakse Kanada passibüroodes
Kanada välispassi andmisel Balti
riikidest pärit isikuile märkida
sünnimaana Nõukogude Liit,
Paljud passide võtjad on selle vastu
protesteerinud: Mõned on protesti
tagajärjel saanud passi oma pärit­olumaa
nime, teistele on aga ikkagi
|passi kirjutatud- Nõukogude Liit
nud väikese protsendiga ja annud Sellevastu protesteerisid balti rah-gude
Liit loeb oma kodanikuks.;
1980. a. Moskva olümpiaadi raami­des
korraldatav Tallinna regatt tõs­tab
esile mitmeid probleeme. Esi­teks
on Tallinn j uba nüüd täis vene
töölisi, kes värvivad ning paranda­vad
linna ning püüavad/sellest teha
väliskülaliste tarvis ühe Potjomkim
Küla. Kardetakse, kas nendest vene­lastest
kunagi lahti saab, sest ena­mik
nendest tahab Eestisse elama
vonna-
(Algus esiküljel).. /
gratsiooni seadust üheks liberaal­semaks?"
/
Minister: „Ei ma ei. pea Kanada
immigratsiooni .seadust üheks libe­raalsemaks.";
„Kas minister ei pea immigratsioo­ni
seaduse seda osa isegi karmiks,
kus raudeesriide tagant külastajai­le
ei võimaldata siin avaldada im-miratsioomviisi
saamist. See võib
•osutuda nende ain
luseks, mis ei kqrdüf*"
Minister: ..Sellest saab kergesti
üle, kui: avaldus immigratsiooniks
saadetakse Kanada valitsusele mõ­nest
teisest riigist, nagu seda ka toi­munud
on". 1
>,Kas minister ei pea ülemääraseks
külastusviisadega külastajaid siit
juba 6—12 kuu pärast välja suru­da,
sest sageli on neil omastega es­makordne
kokkusaamine aasta­kümnete
järgi ja see ei pruugi
enam korduda?"
Minister: „Ei, ma ei pea seda üle­määraseks,
kuna teisiti võivad ini­mesed
siin „ära kaduda" ja enda le­galiseerimisest
kõrvale hoiduda".
,JCas minister on valmis meie et­niliste
organisatsioonide esinda j a-tegä
kokku saama, et neid küsimu­si
ametlikult ja põhjalikumalt aru-tada?"
Minister:' „Jah muidugi, heamee-leaa".
/ ':• " r .
„Thomas Rennie", üks Toronto sa­dama
ja saarte vahel kursseerivaid
„praame" oli St. Paul'i ringkonna
rahva poolt üüritud esmaspäeva õh­tul
kolmeks •tunniks j ai tiirles sada­ma
ja. saarte vahelisel järvelahel or­kestri,
mürtsudes ja osavõtjate heas
meeleolus olles..
dused ja kohtud. Et sõjast laastatud
Eestis olukord halvenes, oli peami-j mistel selle tõttu 13.000 Toronto juu
selt omavolitsevatest Vene kindrali­test
ja maal viibivatest vägedest tin­gitud,
ka Paltiski sõjasadama ehita­misest,
kus kivide ja palkide veos
rakendati aastaiks kogu maa taluni­kud.
Vene' vägede ülemjuhataja
vürst Lieyen, tülis eesti talunikelt
rekvireeritud hobuste asjus, ütles:
...usaldan 'eesti' talunikke kaugelt
enam kui oma ohvitserkonda!" 1804
75—1.816/19 keiser Aleksander I an­tud
...Bauerverordnurigis" polnud sõ­nagi
..pärisorjuse lõpetamisest" ega
..teoorjuse" alustamisest. Too mää­rus
kinnitas mõisate/talude õigusli­kud
.vahekorrad, talunike pärandus-õiguse
oma maale, kohtud, koolid
jne. Feodaal-aja pärivus talunike
osas, n.n. Sunnimaisus (Schollen-plichtigkeit)
kaotati 1805 .Schleswig-
Holsteinis, 1807 Preisimaal, Sileesias,
Posenis. Oldenburgis 1815, Eesti-Lii-vimaal
1803—16/19 Essen-Harinove-ris
.: 1819. Meklenburgis 1820, Vene­maal
alles 1861 ükski sakslane ei ni­meta
end „pärisorja-võsuks", isegi
lätlane, kuigi „Liivimaa Henriku"
kroonika neid sõnaselgelt nimetab
orjastatuiks liivlaste poolt (XII, 6).
Perekonna-nimede registreerimine
toimus Eestis 1.826 keiserliku mää­ruse
alusel ja igas kihelkonnas kind­la/
sama korra järele. E. T. kirjeldab
seda sündmust: „Kui kah mõnelpool
anti talunimesid perekonnanime­deks,
siis neid ei saanud üksi pere­mehe
perekond, vaid kah sulastest ja
popsidest vennad..." E. T. viitab ka
revisjonidele, mida ta ilmselt pole
näinudki. Trükitud Poöla-Rootsi re­visjoni
tekste on 1582—1638 c. 2000'
lk. Seal pii talunikud registreeritud
perekonna-nimedega, aga moonakad,
karjüsed> popsid jäetud nimeta. Mil-di
hääled ja oma parlamendiliikme
koha. Tä oli J. Clarkiga Iisraeli kü­lastamas
jä. jagas oma juhi seisukoh­ti.
Kogu; Araabia maailm on selle
vastu. •" •
Osa lubadusi ön •.meeldivad. Nii lu­bas
uus kaitseminister A. McKinnan
•kohe, Kanada kohustusi'NATO
S
8. juunil aktsia hind S8.68
145 King Street West, Süite
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131
Õntul tel. 925-6812
lest see tuleb, et meie moonakad ja
popsivõsud karjuvad orj apõlvest na-,
gu ratta peal, aga dokumenteeritud
orjad, -lätlased.on oma Henriku
kroonikas selle sätte lihtsalt • ära
moonutanu.d Võib olla põhjus • on
selles, et muistsetel lätlastel polnud
orje — nad ise olid orjad- Eesti rah­va
koosseisus oli aga vähemalt 10af
sõjavangist orje, pärivuslikke traäle.
E. T. arvab, et nad' sulasid ära. Kesk­aegse
range seisusliku korra juures,
kus luges vaid seisus, mitte rahvus]
polnud traalidel segunemise võima­lusi.
Isegi iseseisvas Eestis. ei võtnud
ükski taluperemees ;öma poja risti­isaks
popsi ja oli üldiselt käibel üte-lus:
„kuradi pops". Keegi ei soovi
neid osatada, ent ärgu tulgu ..päris-orja":
silti kogu eesti. rahvale"kaeia
riputama. Siis on Teaktsiöön parata­matu.
.
V : / : Sks.
toetuseks kommunistlikele maadele.
Selline laenamine peatatakse. • Töö­minister
L, Alexander asus kohe la­hendama
Briti Columbia sadamatöö­liste
streiki, mis teeb suurt kahju
Kanada ekspordile ja impordile.
Mõnevõrra- pahameelt on tekita­nud
.. Flora MacDonaldi määramine
välisministriks. Ta kohe teatas, et I
ta hakkab võitlema maailmarahu
eest. Inimõigustest ja selle eest võit­lemisest
ei lausunud uus välisminis-ter
sõnagi. Teatavasti *on maailmara­hu,
eest võitlemine kommunistide
pealoosungiks, ,|Tofönto Sun" kirju­tab,
et Flora on see, keda Kanada
kõige vähem vajab välisministri ko­hal.
Kanada . välispoliitika vajab
päästmist sealt kuhu P. E. Trudeau
selle on viinud. Lääneriigid on kõik­jal
taganemas ja kommunistid rün­nakul.
USA on kaotanud julguse ja
usalduse. Kanada vajaks Margaret
Thatcherit välisministrina, kuid
Flora ei ole Thatcher, kaebas leht.
Uue valitsuse puuduseks peetakse,
et ühe ministri alla on viidud sageli
mitu suurt ministeeriumi. Valitsusse
on toodud ministreiks, neid kes ei
oma parlamendiliikme mandaati, na­gu
R. de Cotret, J. Flynn jt. Quebeci
provintsist on konservatiividel ainult
2 parlamendiliikme kohta ja need
said mõlemad; ministri kohad; kuid
J; Clarkil osutus võimalikuks tuntud
Quebeclaste keskelt värvata ainult 2
tuntud isikut valitsuse liikmeiks, kes
nimetatakse senaatoriteks. Sellest
on vähe, sest Quebeci separatistlik
peaminister. R. Levesque lubas isegi
ettevõtta. kaks rahvahääletust, et
Quebecit Kanada liidust eraldada.
Väike ministrite arv Ottawas aitab
separatistidele kaasa/ 'V
Ei peeta ka kuigi palju David Mac-
Doiialdist, kelle alla kuulub muu­seas
ka CBC, Arvatakse, et tal puu­dub
julgus ja huvi selleks, et -CBC
täielikult ümberkorraldada.
Kuid üks rahvatarkus ütleb, et kui
Jumal annab' ameti, siis,tä kingib
ka mõistuse/ Uuele J. Clarki valitsu­sele
ja selle noorele juhile Joe Clar­kile.,
kes just- valitsuse etteotsa astu-:
mi sel sai. 40 aastaseks, palju õnne ja
edu omas vastutusrikkas, ametis. E.
V. põhiseadus nõudis riigijuhilt 40-
ne aastast-vanust, nii on J} Clark;-ka
E. V. põhiseaduse järgi* riigijuhi või­meline.'
: '
vusgruppide esindajad veebruari
kuus Balti Õhtu puhul välisministee­riumi
külastades. Välisministeeriu­mi
esindajad seletasid siis, et Nõu­kogude
Liidu sünnimaaks märkimi­seks
Balti riikidest pärit isikuile ei
ole ametlikku korraldust ja passibü-rood
peaksid arvestama, passi saaja
seisukohaga.
Kuna aga selles küsimuses edasi
püsib segane olukord, otsustati vä­lisministeeriumi
poole pöörduda
esildisega,' protesteerides passide
andmisel isikuile Nõukogude Liidu
sünnimaana märkimise vastu ja pa:
ludes välisministeeriumi kindlat sei­sukohta
selles asjas. ,
Kanada immmratsioomametiteaa
Teiseks; läheb regatti ajal Eestisse
palju ajakirjanikke spordi alal, kel­lel
on udune ettekujutus poliitilisest
olukorrast Eestis ja tõenäoliselt kir­jutavad
siis kiidulaulu„Euroöpaliku
•Eesti" üle. /
Kodakondsuse küsimuses otsustati
uuele välisministrile esitada põhjali­kum
ülevaade• küsimuse kohta ja
taotleda, välisministeeriumi kindlat,
seisukohta kodakondsuse küsimuses.
Koosolekul oli kõne all Nõukogu-"
de Liidu, dekoloniseerimise nõude
aktsiooni jätkamine. Seda aktsiooni
on viie rahvpse koostööl edasi arei>
datud ja aktsiooniks ühinenud viie
rahvuse esindajad on külastanud
mitme UN'i liikme delegatsioone
New Yorgis. Seda aktsiooni jätka­takse.
Kõnelusi oli ka '• ingliskeelse
selgituskirjanduse väljaandmisest,,
milleks on vajadus okupeeritud
Eestist saadetavatele kommunistliku
propaganda väljaannetele vastuastu-mi
seks. .
T10AS9LÖÖK KOMMUNISTIDEL!
i B aa naa aa I D O B D I I D I • • n i a n a n n n n n u D B i i D i a m in
ILMUS
kauaoodatud luuletuskogu,
nägusas köites
.;. ;Hind;$8.Ö0; •
postiga tellides lisandub saatekulu.
i i
U B B n
958 Broadview Ave., Toronto,
Önt. M4K 2R6, Canada
OH D B D B M i n Q D Q Q O t l D . n O D l I DID D I B OO O I D D • D O
Q> Itaalia möödunud valimised ei an­nud
ühelegi parteile enamust 630-
liikmelises parlamendi esimeses ko­jas,
kus suuremaks parteiks jäid
Kristlikud demokraadid, saades aga
ainult 262 kohta. Kommunistid said
201 kohta, kaotades 27 kohta, ülejää­nud
167 kohta läksid sotsialistidele
ja teistele väiksematele parteidele,
kes jäävad kaalukeeleks. Kristlikud
demokraadid jäävad endiselt valit­sema,
kuid nad peavad saama toe­tust
teistelt väiksematelt parteidelt.
Seda aga nad ei taha teha ja püüd­sid
eelmises valitsuses valitseda
kommunistide abiga, kuid keeldudes
neid kutsumast valitsuse liikmeiks.
Seega jääb Itaalia endiselt ^Euroo­pa
haigeks meheks". .
® . Sudbury INCO . nikelitööstuse
streik, mis kestis üle 8 kuu on see­kord
möödas. Töölised on võlgades,
on toimunud abielulahutusi. ja on
palju/meelekibedust., Streikijad ei
Võitnud palju, kuid kaotasid, ligema­le/
aasta teenistuse, mis mõjus rusu­valt
Sudburyle ja sealsetele inimes­tele.
'..-.. :': .•C.:'.:'':/'/-
O Lõuna-Aafrika president John
Vorster sunniti lahkuma omast ame­tist.
Tema vastu tõsteti suures skaa­las
süüdistusi, et ta oli teadlik suu­rema
summa raha seadusvastases
kasutamises valimiste ajal oma par­tei
kasuks. J. Vorster aga eitas neid
süüdistusi ja ütles, et ta ei olnud
teadlik raha kasutamisest.
©Mässulised lennuväelased võtsid
üle Gaänas võimu kaks päeva enne
üldvalimisi. Kõik Gäana piirid suleti
ja mässuliste juhid käskisid kõigil
juhtivatel ametimeestel ilmuda nen­de
peakorterisse. Milline on uus
mässuline-.valitsus, see selsub hil-jem,
/
® Kuulus Canierbury peapiiskop ja
Inglise kiriku pea dr. Donäld Gog-gan
teatas, et ta loobub 70-se eluaas­tasse
saades omast ametist. Ta oli
tuntud äärmise pahempoolsena ja
toetas kommunistlikke terroriste
Aafrikas ja Aasias.
® Iraaki lennuvägi:ründas Iraani kü­lasid
ja tappis kuus inimest ning
haavata said paljud. Rünnaku põhju­seks
oli, et Iraaki põgenikud siirdu-sid
üle piiri Iraani. ja valmistusid
abistama oma mõttekaaslasi Iraakis,
Äyatollah Khomeini saatis Iraaki-.
le valju protesti, kuid sellest on vä­he
kasu, sest Iraani Võimas armee
on laostatud.
o „Toronto Star'i" esiküljel hoiata­vad
Toronto juudirabid peaminister
1. Clarki ja nõuavad, et ta oma vali,
mislubadusi Kanada saatkonna Je­ruusalemma
viimise osas kohe täi­daks.
Seda lubadust on aga raske
täita, sest kõik Araabia riikide saa­dikud
käisid selle vastu välisministri
Flora MacDonaldi juures protestee­rimas.
Araablased ähvardavad oma
importi Kanadast peatada ja isegi
oma terroriakte Kanada vastu käiku
panna. Välisminister andis mõista,
et saatkonna üleviimine toimub ku­nagi
hiljem.'
Sellega seoses selgus, et Jeruusa,
lemma saatkonna viimise taga on St
Paul valimisjaoskonnast parlamenti
valitud Ron Atkey/
R. Atkey on rabi Benjamin Fried
bergile valimiste ajal lubanud Kana-da
(saatkonda Jeruusalemma viia ja
rabi on kindlustanud talle St. Pauli
valimisjaoskonna juutide hääled. Ra­bi
B. Friedberg hoiatab tõsiselt ja
ütleb, et ta nõuab selle Ron Atkey
valimišlubaduse kohest täitmist, üks
teine rabi nimega G/Plaut on tagasi-hoidlikum
ja ütleb „Star'is", et hüs­teeria,
mis araablaste poolt käiku
lastud takistab saatkonna üleviimist
ja ta rahuldub, kui see lubadus kor­ra
hiljem teostub. Mitmed riigid on
asja lahendanud nii, et saatkonnad
on Tel Avivis ja konsulid on Jeruusa­lemmas.
Mõned saadikud elavad Je­ruusalemmas,
kuid saatkonnad on
ametlikult Tel Avivis.
• President J. Carter on Rodeesia
sanktsioonide lõpetamise küsimuses
raskes olukorras. Senat nõuab piis­kop
Muzoreva mustade valitsuse
tunnustamist, kuid- sellega sattub
USA konflikti kõigi Rodeesia naab­ruses
asuvate mustade riikidega.
: . • / (Järg. lhk.l)
KOI
• .El
lima
ülemal
da, Rootsi,|
Seltside es
osavõtul.
A. Estra jj
sõitnud EI
DEKNl
olukorra kl
ÜlemaaihnJ
ressi korral
esimeheks
Koosolek!
Andersoni
abiesimees
kaugemalt
meid.-Pai vul
Praost pai
Kesknõukoa
niie. Ed. VJ
kes Haiguse
kust osa või
gu tervitus.
' Koosolekil
Petersoo, A l
prptokoliija]
Ruubel. Kir
Alates ju lj
V. Moroz t LI
selt ülla ta ti
Kanadas, eil
ja Ontario v]
ter William
ha omalt pj
venelaste p|
kond saaks
dusse. Morol
ma vabadus*!
Liidu valitsi
kult oma lüli
rekonda kin)
siis tabada d
rekonda välj|
N. Liidu k(
et see on tõj|
tes ja lääne-käes
tugevac
põlvedele sui
Juba terai
misest olel
tu järeleai
Vaadake micj
tanud võimsl
oma õli eksi]
elu. M. Liit i"
ja survele. ••'
Oma rahval
pidisell -Kan;
milmekiiltuuil
. etnilistele gnl
seda ja kas
rahvast", teisi
ga vene rahvij
Lisaks var
Moroz rõhul;!
oma lubadusi!
ped temaga
millele see oi
omapoolseid
ma, tuleks kii]
oma lubadusi
on. see tähti:
juures.
Küsimuse
praegune kore
• tas V. Moroz,
ba ammu likyl
jä lääne dc
ojeks taotelml
on vajalijc, ell
alla heidetud
geva koostöö
sive lobby),
tõmbaks kaaj
kraatlikud riis
Põrandaalui
on suurenemal
va juures. Dii
rahvuslikud
lastel on omal
mida levitalakl
monstreeris
hoiakut, ilmu|
palja jalu.
Kinnipeetav;
töölaagrites oi
ilmast. Ai nuki
. vad kirjade, oi
* vahel vangivall
elu/ Nendel or|
kui KGB mee:
Nõukogude
Seal ei lubata
ta.jaid. KGB.
ette valmis kii
liaselt. peab -li
langetama. 11
/ Eelseisvat;
N. Liit kindlas!
• ganda huvides,
/de sportlaste
/• sena tuleks, õlil
ta. Moskva o.lüi|
koleerida kuni
kõik 'oma põli]
Ajaloolane
Liidu vanglatel
• selle elanud 8"
fl