Meie Elu = Our life, June 14, 1979

              („Meie Elu" nr. 24 (1531) 1979 NELJAPÄEVAL, 14. JUUNIL -
•lü" nr. 24 (1531)
Jtel olnud õiendamist
|a tulnud isikute Ka­se
loa pikendamisel,
iöräitfakse immigrat-jioole.
Ka astutakse
lioöniministri juures
leeritud Eestist välja
tsed saaksid siin esi-
... immigratsiooni loa
fimes ka Kanada vä-seletustega
ning
liidu 1967 a. könsu-
[ega,
Vlisministeerium väi- -
ude võimud ei: tee ta- .
passiga Nõukogude
|e isikute tagasitule-
"Tegelikult kokku-tisitab
küll viisadega './;'
jsimust, kuid jätab
jiseks kodakondsuse ,
[innitab, et on erine-i
kodakondsuse küsi-
[ulepe ei anna seega
kikule, .keda Nõüko- .
Ima kodanikuks... '
ja olümpiaadi raami-
|Tallinna regatt tos- ;
MCI probleeme. Esi­ti
uba nüüd täis vene
livad ning paranda-lüüavad
sellest teha
f.vis ühe Potjomkini.
kas nendest vene-jihti
saab, sest ena-,
lab Eestisse elama
regatti ajal Eestisse;
ke spordi alal, kel-'
kujutus poliitilisest
ja tõenäoliselt kir-
[laulu ^Euroopaliku
küsimuses otsustati
•iie esitada põhjalt
jüsimuse kohta ja
lisiteeriumi kindlat
,-ndsuse küsimuses.
Ikõne -all Nõukogu
Iniseerimise nõude
jne: Seda aktsiooni _
loos tööl edasi aren-iks
ühinenud viie
d on külastanud
me. delegatsioone '
a aktsiooni jätka-li
ka ingliskeelse
-Väljaandmisest,
dus okupeeritud
ele kommunistliku
nnetele vastüastu-
IDELE
|!, Rüimaku.põhjü.-
jpõgenikud siirdu-ii
ja valmistusid,
fekaaslasi Iraakis, .
jini saatis Iraaki-
Suid sellest on vä-jni
võimas armee
esiküljel hoiata-
[abid peaminister
1, et ta oma vali­ja
saatkonna Je-le
osas kohe täi-p
on aga raske
Jabia riikide saa-istu
välisministri
puuresprotestee-hvardavad
oma
eatada ja isegi
ada vastu käiku
andis mõista,
tiine toimub ku­ljus,
et Jeriuisa^
jmise taga on St.
past parlament)
Jenjamin Fried-lubanud
Kana-salemma
viia ja
" talle St. Pauli
Jtide hääled. Ra-latab
tõsiselt ja
Teile Ron Atkey
ht täitmist, üks
jPlaut on tagasi
ptar'is", et hüs-
Jie poolt käiku
Jonna üleviimist
lubadus kor-
[itmed riigid on
et saatkonnad
did on Jeruüsa-fkud
elavad Je-
'aatkonnad on
on Rodeesia
mse küsimuses
iat nõuab piis-.
:>ä'de valitsuse
sellega; sattub
'odeesia naab-tade
riikidega,
(Järg/Ihk.^)
i;
jv
1
.w
a • 1
,. JUNE 14 , 3.
leer ÜUS esimees
kokkulepet
• O 0 * mm m muugil 0
o
ÜlemaailraniEesti Kesknõukogu, kuhu kuuluvad kuue eestlaste asukohamaa(Austraalia, Inglismaa, Kana­da,
Rootsi, Saksamaa ja ühendriigid) keskorganisatsioonide ja kahe maa (Hollandi ja LõunaAfrikaj Eesti
Seltside esindajad, pidas 9. juunil New Yorgis täiskogu koosoleku kõikide keskorganisatsioonide esindajate
osavõtul Kaugemate esindajatena olid koosolekule saabunud Rootsi Eestlaste Esinduse (REE) juhatuse liige
A. Estra ja Hollandi Eesti Seltsi esimees Viima Belinfante. Kanada poolt võtsidkoosolekust Osa 4 Torontost
sõitnud EKNi esindajat esimehe U. Petersooga eesotsas ja kolm delegaati New Yorgist. ^
ÜEKN Täiskogu koosolekul esines E. V. esindaja Ühendriikides E. Jaakson sõnavõtuga praeguse poliitilise
olukorra kohtan Koosolekul kinnitati ÜEKN möödunud aasta aruanded ja arutati pikemalt 1979. a. tegevuskava,
ülemaailmse Eesti Rahvuskongressi küsimuses jäädi ÜEKN endise seisukoha juurde, mille järgi Ränvuskong-ressi
korraldajaks on ÜEKN ja tegelikuks läbiviijaks kohaliku maa esindusorganisatsioon (Rootsis REE), ÜEKN
esimeheks valiti senine abiesimees Ilmar Meer. Koosolek toimus üksmeelse koostöö vaimus.
le Koosoleku avas senise esimehe A. oli Inglismaa Eestlaste Ühingu fmisega, kas jä künas komitee võtab
Anderspni haiglas viibimise tõttu
abiesimees I.. Pleer, tervitades eriti
kaugemalt saabunud täiskogu liik­meid.
Palvuse pidas praost A. Hinnö.
Praost -palus peatset tervenemist
Kesknõukogu liikmeile A. Anderso-nile.
Ed. Vallastele jä Joli. Koortile,
kes haiguse tõttu ei saanud koosole­kust
osa võtta. Neile saadeti Täisko­gu
tervitus, i
Koosoleku juhatäjaiks valiti ü.
Petersoo, A. Kurgvel1 ja Vaike Lugus,
protokollijaiks L. Savi ja dr. ,Ed.
Ruubel. Kirjalik tervitus koosoleku-esimehelt
V. Pärtelilt.
ARUANDED;/
Tegevusaastal pn süvendatud
koostööd balti rahvaste ja^ukraihlas-te
ülemaailmsete keskorganisatsioo­nidega.
Kirjalikus aruandes tõsteti
esile balti rahvaste ühist aktsiooni
koos ukrainlaste ja val^e-verielastega
Nõukogude Liidu dekoloniseerimise
nõudmiseks. On külastatud 'mitmete
riikide delegatsioone UN'i juures.
Ka pöörduti UN'imaade dekoloni­seerimise
erikomitee poole järelpäri-
©©heems iökery — 484 Queea S
Äbist#miškemife@ — Eesti Majas,
PS
II
^sW Me jn kehvikus — laht idleku mq
larin Simsön»- tel. 449^9974
Hind:$3m^k^
Pir^sf 1S. jöuiiit hmä $4.00.
päevakorda Eesti, Läti ja Leedu de­koloniseerimise
küsimuse.
Lääne-Saksa liiduvabariigi välismi­nistrile
esitati märgukiri taotlusega,
et lükatakse tagasi N. Vene nõudmi­ne
Tallinna linnaarhiivi materjalide
väljaandmiseks. Jätkati Ü. E. Kesk­nõukogu
märgukirja saatmist olüm­piamängude
Tallinna regati küsimu­ses
rahvusvahelistele spordiorgani­satsioonidele'
ja : . ajakirjandusele.:
ui Eestlosfel
• • (Algus esiküljel)
Alates jutuajamist. ajakirjanikega
V. Moroz tähendas,- et ta on äärmi­selt
üllatatud soojast vastuvõtust
Kanadas, eriti ukraina rahvusgrupi
ja Ontario valitsuse poolt. Peaminis­ter
William G. Davis õli lubanud te­ha
omalt poolt kõik võimaliku, et
venelaste poolt Kinnipeetav pere­kond
saaks temale järele sõita vaba­dusse.
Morozi perekond pidi pääse­ma
vabadusse koos temaga, kuid N.
Liidu valitsus murdis, nagu harili­kult
oma lubadust ja peab tema pe--'
rekonda kinni. Nähtavasti tuleb ka
siis tabada paar vene spiooni, et pe-
' rekonda välja vahetada.
N. Liidu kohta tähendas V. Moroz,
et see on tõsistes sisemistes raskus­tes
ja lääne demokraatlikel riigel on
käes tugevad trumbid, et N. Liitu
• põlvedele suruda.
Juba teravilja väljaveo keelusta­misest
oleks küllaldane, et N. Lii-
• • - -J ...
tu järeleandmistele sundida.
.Vaadake mid^a araablased on saavu­tanud
võimsate lääneriikide juures
oma õli ekspordi keelustamise kau­du.
N.. Liit reageerib ainult võimule
ja survele.
Oma rahvaid N, Liit kohtleb.vastu­pidiselt
Kanadale. Siin viljeletakse
mitmekultuursust ja antakse toetust
:' etnilistele gruppidele. Seal eitatakse
seda- ja kasvatatakse ,".nõukogude
rahvast", teiste rahvaste sulatamise­ga
vene rahvasse. . \.
• Lisaks varem toodud näitele V.
Moroz rõhutas, et N.(. Liit ei täida
oma lubadusi ja seepärast kokkulep­ped
temaga ei oma paberi väärtust
millele see on. kirjutatud. Enne kui
omapoolseid lubadusi hakatakse täit­ma,
tuleks kindlasti nõuda, et N. Liit
oma lubadused enne täidaks. Eriti
on see tähtis sõjaliste' kokkulepete
juures.
Küsimuse peale, kui kaua võiks
praegune kord kesta Venemaal, vas­tas
V. Moroz, et se^e võinuks olla ju­ba
ammu likvideeritud, kui i.kestatud
ja lääne demokraatlikud rahvad
oleks tao.telnud seda ühiselt. Nüüd
on vajalik, et kommunistliku korra
alla heidetud rahvad moodustaks tu­geva
koostöö organisatsiooni (a mas-
. sive lobby), mis mõjustaks ning
tõmbaks kaasa ka vabad, . demo­kraatlikud
riigid.
• Põrandaalune liikumine N. Liidus
on suurenemas iga allaheidetud rah­va
juures; Dissidendid on tegelikult
rahvuslikud vabadusvõitlejad. Lät­lastel
on oma põrandaalune ajaleht,
mida levitatakse ja leedu noorus de-,
nionstreeris oma nõukogudevastast
hoiakut, ilmudes 1., mai paraadile
. palja jalu.
Kinnipeetavad vanglates ja sunni­töölaagrites
on isoleeritud välismaa-
; ilmast. Ainukesed teated sinna tule­vad
kirjade, omaksete külastuste ja
vahel vangivalvurite jutustuste kau-du.
Nendel on rohkem • inimlikkust
kui KGB meestel. ; '
Nõukogude kõhus on kometimäng.
' Seal ei lubata juurde väliseid tunnis­tajaid.
KGB poolt on otsused juba
ette valmis kirjutatud ja nende ko­haselt
peab kohtunik oma/ otsuse
langetama.
Eelseisvat Moskva olümpiamänge
N. Liit kindlasti kasutab oma propa­ganda
huvides. See ei ole mitte vaba­de
sportlaste vaba võistlus ja selli-
'• sena tuleks olümpiamängud ka võt-.
ta. Moskva olümpiamänge tuleks boi­koteerida
kuni N. Liit on vabastanud
kõik oma poliitilised vangid.
Ajaloolane V. Moroz on olnud N.
: Liidu vanglates 14 aastat ja peale
• selle elanud 8 aastat politsei järel
(Algus esiküljel) .-
annavad gruppidele tunduyaid hin­naalandusi,
mida kahjuks Conven-tion
Bureau kaudu tellimisel ei saa,
mida võisime veenduda majutamise
eelteates.
Stokholmis selgus, 'et hotellitoad
mis on reserveeritud Kanada Eesti
Päevade ametliku lenriutoimkonna
poolt organiseeritavatele charterlen­dude
osavõtjaile P. Lawson Tiravel
kaudu vajavat kiiret sissemaksu, et
kindlustada sobivate hindadega ma
jutust. See tundub momendil: palju
kiirem olevat, kui lennu registreeri
mine,, mis on edasi lükatud 15 sep­tembrile.-
Kõigile kes soovivad Põh-jakotka
'80 lennuga ESTO '804e sõi­te,
on soovitav väga kiirelt ühendust
võtta P. Lawsbn Traveliga tubade
reservatsiooni ja esimese sissemak­su
küsimuses.
Kõik ESTO '80 osavõtjad kes ka
vatsevad peatuda oma sugulaste või
sõprade juures, peaksid arvestama
sealseid kaugusi.-.eriti nendest köh
tadest, mis asuvad väljaspool Stok
hoi mi. On soovitav kontrollida kau
gusi ja sõiduaja kestvust Stokholm
Eesti. Majja, kus asub pidustuste
keskus.
•••^•%Y;;.:
(Järgmistes numbrites toome lähe­malt,
kirjutused ESTO '80 etteval­mistustest,
pidustuste asukohtadest,
hotellidest ja intervjuud ülemaailm­sete
Eesti Päevade juhtkonnaga.)
elna,
Möödunud laupäeva õhtupoolikul
kogunes ca 15.000 ukrainlast Queens
Parki ja marssisid sealt pikkades ko­lonnides
Raekoja ette,, kus kõneles
Paavsti reis Poolasse
äratas uusi lootusi
Paavst Paul II külastus oma• kodü:
maale Poolasse, kujunes eriti kato­liiklastele
suursündmuseks. Katoliik­lased
Ida-Euroopa riikidest tulid
suurtes - hulkades Poolasse ja võtsid
osa miljonidesse•••.ulatatavatest pal­vustest,
kus paavst palus kõikide
kommunistide haardes olevate krist­laste'
eest ja nõudis neile inimõigusi
ja kristlikule kirikule vabadusi. Sel­leks,
et ei puhkeks avalikud rahutu­sed
olid rakendatud kiriku poolt
10.000 korrapidajat, kes hoidsid rah­vamasse
vaos.;
90% Poola 35-miljonilisest elanik­konnast
on katoliiklased ja katoliku
kirikul on Poolas suured vabadused.
Kuid kommunistlik partei teeb kõik,
et kiriku mõju -vähendada ja kom­munistide
mõjuvõimu suurendada.
N. Liidus elab ca 60 miljonit katoliik-
HELSINGI (M. E.) - üle kahel last, .nenfet 7 miljonit Leedus ja
kuu kestnute sünnitusvalude järele ülejäänud Poo as ja, enamk U to
eesti organisatsioonide aastakonve
ents Lüiieburgis. Viimistleti Eesti
Rahvuskongressil põhikord jä saade­ti
see kõieile liikmesmaadele.
Korraldati Euroopa maades a s u v a t e : ^ u ü ^
^ c t r ^ , w ? c ^ c ^ ^ ; ^ o a c t . V n n , P . 1
U k r a m a ajaloolane Valentin Moroz,
Paljudel plakaatidel nõuti vabadust
Ukrainale ja mitmete dissidentide
vabastamist. Kohal oli suur Ukraina
noorte Orkester ja noorte tüdrukute
laulukoor. V. Morozi tervitati kui
rahvuskangelast kes veetis 14 aastat
vene vanglates, sest nõudis ukrahv
lastele suuremaid vabadusi. J. Die-fenbaker
märkis, et V. Moroz võit­les
vene türannia vastu. Nõuti eriti
Yuri Shukhevychi ja Lev Lukvanen-ko
vabastamist Siberi orjaläagrist.
V. Moroz tänas Toronto ukrainlasi,
kes võitlesid tema vabastamiseks^ Ta
perekond, naine ja kaks last pn N.
Liidus keda venelased pole veel va­bastanud.
Kanada poolt U. Petersoo tõi esi-,
le koostööd balti rahvaste ja ukrain­lastega,
Balti Õhtu head kordamine­kut
Ottawas ja viimasel ajal teravalt
üleskerkinud Nõukogude Liidu uue
kodakondsuse seaduse. küsimust,
millega meid loetakse Nõuk. Liidu
kodanikeks. Sellele ön Ida-Euroopa
rahvaste esindajad arendamas; tuge­vat
vastuaktsiooni.
Austraalia Eesti Seltside Liidu
esindaja M. Kari tervitas Austraalia
poolt ja teatas, et uueks Eesti Liidu
ja sealse Balti Liidu esimeheks ön A.
Kalamäe. ' •.' ••
Inglismaa Eestlaste Ühingu esin­daja
K. Popp andis edasi esimehe V.
Pärteli informatsiooni, et vabadus-võitlust
arendavad nad seal koos
teiste ikestatud rahvastega. Selleko­hasesse
nn. Sidegruppi on nüüd as­tunud
juurde ka antikommunistli­kud
venelased. - ,
A. Estra tervitas Rootsi REE .ja
RAHVUSKONGRESSI ; ,
KÜSIMUSES •
oli mitmeid sõnavõtte. V. Belinfante
leidis, et Rahvuskongressi Põhikorc
praegusel kujul võib Rootsis välja
kutsuda pahandusi. A. Estra selgitas
pikemalt olukorda Rootsis. Vahe
korrad on seal endised. On kõneldud
mingist kokkuleppest, kuid seda
nas. Poola on kommunistlikkude rii­kide
seas erandiks, kuna Poola on
suhteliselt vaba maa. Poolakatel on
suhteliselt vaba pääs välismaale ja
välismaalastel on võimalik külasta­da
Poolamaad. Välisajakirjandus on
suurte hotellide lugemisruumides
saadaval ja ajakirjanduse vabadus
on suhteliselt suur. 70% talumaast
on eraisikute kätes. •
Poola 'majandus ei ole täielikult
allutatud Moskva majandussüstee­mile.
Poola saab suuri toetusi USA-st
ja kaupleb vaba maailma riikidega.
Sellele vaatamata on elu Poolas vä­ga
kallis ja rahval on raha vähe.
Ed. Giereki valitsus püüab hoida
tugevat vastupanuliikumist vaos,
kuulates pealt telefoni kõnesid ja
vangistatakse dissidente. Kuid rahu­tus
rahvahulkades suureneb. Paavst
Paul II külastamine oma kodumaad
ja oma kodupaikasid äratas poola­kates
uusi lootusi suurematele vaba­dustele.
(Algus lk. 2):
USA kaotab Nigeeria õli, mida ta ha
dasti vajab. Peale selle kaotab järg
mis tel presidendivalimistel. J. Carter
USA mustade hääled. . ,;
o ühe USA vene saadiku atestatsi-oön
N. Lii,du valitsejatest on järgmi­ne:
Lenini valitsus oli nagu surnute
lähkumismiiting,. Joseph Stalini va
litsus oli nagu hiigla vangla, Hrust-shevi
"oma oli suur tsirkus ja L.
Brezhnevi võimukord ori väga sar­nane
USA postiteenistusele, kust lä
bib palju pabereid, kuid väga vähe
tööd saab tehtud.
*.® Luureandmetel käivad N. Liidus
praegu eeltööd aatom jõul .töötava
lennukitekandja ehitamiseks. Esime
ne aatomristleja II Maailmasõja­aegse
ristleja suuruses on nüüd sea
tud töökorda j a varsti oodatakse tei­se
ja kolmanda aatomristleja vette
laskmist,
® USA administratsioon on määra­nud,
et „cruise" rakettide programm
tuleb esmajärjekorras ehitamisele.
See on töötlemisel koodinimega
„Briekbat", milleks varutakse esma­klassiline,
materjal ja kõige paremad
tehnikud rakendatakse selleks tööle.
selle parempoolse rühma nimel, ö e l 4 k o k k u l ePe t e i ole olemas. REE ju
des, et kodakondsuse küsimus on ol­nud
neil päevakorral palju aastaid
ja praegugi lisatakse Rootsi passi
andmisel passile teade, et sellega ei
ole vabastatud; Nõukogude Liidu ko­dakondsusest.
.
H. Michelsoni teatel; on "Saksamaal
praegu päevakorral Saksamaa eest-,
laste ajaloo väljaandmine. Noorte
eesti keele oskuses on seal raskusi.
Viima Belinfante kõneles raskus­est
Hollandis..^^:Sealsesse'katusorga­nisatsiooni
kuuluva 9 rahvuse • hul­gas
t. on poolakad ja ungarlased ha­kanud
oma kommunistlikelt kodu­maadelt
kutsuma esinejaid. Hollandi
esindaja on teatanud, et kui seda te­hakse,
siis "need rahvusgrupid ei sää
enam. Hollandi toetust.
J. Simonson (ÜSA) teatas, et koda­kondsuse
küsimus ei ole Ameerikas
üles kerkinud- ega kerki enne SALT
II kokkuleppe allakirjutamist. Rah-'
vuskomitee on oma tegevusest eesti
raadiosaade te kaudu informeerinud
kodumaad. USA kongressis on teh­tud
ettevalmistusi uue resolutsiooni
vastuvõtmiseks Eesti küsimuses.
TEGEVUSKAVA OSAS
valve all. Vangistuse ajal ta oli pere­konnast
lahutatud ja ei näinud oma
poega! Vaatamata sellele ta ei ole
,valmis muutma oma elu vaid soovib
jätkata võitlust ukraina rahva vaba­duse
ja iseseisvuse eest. :,
Enn Tarto, keda V. Moroz väga
kõrgelt hindab, on sündinud Tartu
maal .1938. a. võttis osa Tartus' nõu­kogude
korra vastastest koosoleku
test ja karistati 1962. a. 5'/i aastase
'vangistusega ENSV Kr-K & 70 alu­sel.-
Vabanes tõenäoliselt 1967. a. ja
elab Tartus, kus KGB käijb teda tihti
ülekuulamas ning. usutlemas,
: •• A. Nõmmik
selgitas H. Lupp lähemalt olukorda
Kanadas kodakondsuse küsimuses.
Vene uus seadus ei muuda palju en­dist
olukorda, "ainult laste osa on
täpsustatud..Kanadas.soovime valit­suselt
kindlat deklaratsiooni. Teeb
ettepaneku, et kodakondsuse küsi­mus
võetakse ÜEKN •tegevuskavas­se..
. •' •, . \ ;\
; L. Vahter märkisr :et ta on analüü­sinud
Vene seadust ja seadus on ot­seses
vastuolus USA seadusega. A.
Estra lisas, et kuigL-Rootsis on 10
aastat tegeletud selle küsimusega,
ahetakse nüüd välisministri juures
küsimus uuesti ülesse võtta. H. Lup
pi poolt esitatud etepanek võeti vas-tu.
.
L. Savi (Kanada) tegi ettepaneku
võtta tegevuskavasse vangistatud va­badusvõitlejate
Abistamiskeskuse et­tepanek,
eesti poliitvangide küsimus
võtta teemaks Rahvuskongressil ja
kuulutada 1980 eesti poliitvangide-aastaks.
M. Kari soovitas küsimuses
teatud ettevaatlikkust. Peaksime sel­gitama,
mida on võimalik teha. L.
Savi ettepanek võeti ühel häälel vas-tu.
:V:;.
G. Buschmann ja E. Salurand'sel­gitasid
Ülemaailmse. Antikommunist
liku Maailmaliitu kuulumist ja soo­vitasid
sinna liikmeksastumist. Ed.
Ruubeli ettepanekul võeti tegevus­kavasse
Eesti venelastega asustami-atuse
koosolekul esitati üks ettepa­nek,
mis tähtis lülitada ü. E. Kesk­nõukogu
väi ja Rahvuskongressi kor­raldamisest,'.
kuid see ettepanek lü­kati
'tagasi. Peame säilitama' kindla
põhimõtte, et valitud keskorganisat­sioon:
esindab maad ja seisukoha, et
Kesknõukogu on Rahvuskongressi
korraldaja. •• ;- ' •
H. Teder ja H; Lupp selgitasid lä­hemalt
olukorda,' kuidas olid korral­datud
eelmised; kongressid ja sarna^
dcl alustel tuleb korraldada ka Root­si
kongress. Möödunud sügisel võt­sime
vastu Rahvuskongressi. põhi-korra
ja selle põhjal tuleb alustada
kongressi, eeltöid. See Põhikord on
demokraatlik ja annab ringkonnale,
kes ön selle vastu, võimaluse -saata
Rahvuskongressile rohkearvuliselt
esindajaid oma liikmesorganisatsioo-nide
kaudu. Kesknõukogu seisukoht
Rahvuskongressi küsimuses peab
jääma püsima.. Koosolek konstatee­ris,
et maade poolt ei ole Rahvus-kongressi
põhikorra kohta esitatud
parandusi ja otsustati, et see tuleb
Rahvuskongressi eeltööde alustami­seks
Rootsis REE poolt rakendami­sele
võita. .
Esitatud tegevuskava ja eelarve
võeti: vastu ühel häälel.
moodustas Soome Panga peadirektor
Mauno Koivisto uue valitsuse 26
mail. Pärast endise peaministri. Ka­levi
Sorsa valitsuse lahkumist 4. ap­rillil
Koivisto oli kolmas, kellele pa-mtl
moodustaja • ametit pärast
•Coonderakonna esimehe Harri Hoi
veri ning sotsiaaldemokraatide ase­esimehe
Veikko Helle't.
Nagu ennustati, ei kommunistid
sotsiaaldemokraatid ' ega Keskera­kond
läinud valitsusse Koonderakon­naga,
sest need parteid tahavad jät
kata pahempoolsete ja tsentri vahe­list
.koostööd endisel viisil. Hääle
tajate arvamisel polnud tähtsust, ja
nii märtsikuu valimiste võitja
Koonderakond' jäi valitsusest jälle
kõrvale.
Sotsialist Veikko Helle ebaõnnes
tus ..peamiselt sellel põhjusel, et
mäksustamispoliitikast tuli tüli SDP
ja Keskerakonna vahel. Pärast külas­käiku
Lääne-Saksamaale, palus Kek-konen
Mauno Koivistot (SDP); kelle
vastu Soomes väga suur lugupidami-1 irfctrblek-k*KVcick-kkAkirfr
ne ja kellest' öeldakse (juba valis-maU)
saavat riigi järgmine presi;
dent, moodustada uus valitsus. Ker­ge
polnud ka Koivisto töö, sest Kesk­erakond
nõudis endale kokku ühek­sa
ministriportfelli ja nendestki pa­rimad.
Lubas sotsiaaldemokraatide­le
ainult kaheksa, hoolimata, et SDP
on kõige suuremaks parteiks parla­mendis.
Peale selle sündis lahkarva­musi
Keskerakonna ja teiste vahele
just mäksustamispoliitikast, .tööhõi­vest,
ning valimisseadusest.
Nõupidamiste lõpupoolel liberaa­lid
loobusid uude valitsusse tule­kust,
sest partei polnud nõus mak-sustamiskavaga
ja nii 26. mai hom­mikul
peaminister Koivisto moodus­tas
6J. valitsuse koos sotsiaaldemo­kraatide,
Keskerakonna, kommunis­tide
ning^ liberaalide asemele tulnud
Rootsi Rahvaparteiga. Peaministriks
on.Koivisto juba teist korda"'(1968—
1970).
Pärast ütles peaminister, et ta suh­tub
suure optin ismiga uue valitsuse
koostöösse,, mille "töökava sisaldab
muuhulgas välispoliitika 'endisel vii­sil
arendamise. ' ?
: Ž3-;WES™ORE.BR.; '
•: SXJITE 404,1 REXDALE, • . ;
•Önt---M9V 3 Y 7 - T e l . 7454622
Geng Bljio külaskäigule
VALIMISED
ÜEKN esimehe kohale esitati ain­sa
kandidaadina senine abiesimees
Ilmar Pleer, kes valiti ühel häälel.
Tema asemikuks juhatus liikme ko­hal
on P. Saar. Juhatuse liikmeiks
valiti Kanadast H. Raudsejpp, ase­mik
L. Savi, Rootsist A. Kurgvel, ase­mik
dr. ,E. Ruubel, Australliast M.
Kari, asemik .Mari Linnamaa, Saksa­maalt
Ed. Vallaste, asemik Harri
Must ja Inglismaalt K. Popp, ase­mik
Y. Ansom- y\
Revisjonikomisjoni liikmeiks vali­ti
A. Hinno, A. Ruubas ja.K. Leik;
Peaesindajaks Balti Maailmanõuko­gusse
I. Pleer ja esindajaiks L. Savi
ja K. Popp, esindajaiks Euroopa bü­roosse
Ants Luik, Olger Aule ja V.
Pärtel. Majanduskomisjoni liikmeiks
H. Lane, A.. Männik, ja H. Must. pea­esindajaiks
Washingtoni G. Busch­mann
ja K. Popp. [^••:;J)-'\r:;
• USA presidendile otsustati Täisko­gu
koosolekult saata: ter-vitüskiri.
ÜEKN asjalik aastakoosolek lõppes
hümni laulmisega kell 4.30 p.l.
Pärast täiskogu koosolekut pidas
uus.'juhatus oma koosoleku, kus'täi--
deti juhatuse ametikohad. Juhatuse
abiesimeheks valiti H. -Raudsepp,
abiesimeheks jä ühtlasi laekuriks A
Kurgvel, sekretäriks Ed; Vallaste
HELSINGI (M. E.) - .On oodata,
et N. Liit teatab lähemat ajal oma
suursaadiku vahetumisest. Praegu
on selleks aastast 19.74 Vladimir Ste-panov,
kes olnud .Soomes varem
saatkonnanõunikuna 1964—70. Stepa-nov
valdas soome keelt üsna hästi.
Uus suursaadik Vladimir Mihäilo-vits
Sobolev, kes on N. Liidu välismi­nisteeriumis
Skandinaavia osakonna
juhataja, on 55-aastane, sündinud Si­beris
Novosobirskis ja külastanud
Soomet mitu korda. Suureks puudu­seks
peetakse tema piiratud keeleos­kust.
Peale vene keele valdab ta ai­nult
prantsuse keelt.
Muudatus toimub ka Inglismaa
saatkonnas, sest praegune suursaa­dik
Sir James Cable läheb aasta lõ­pul
pensionile.
HELSINGI ( M E ) _ „Pravda(<
avaldas artikli, milles ajalehe poliiti­line'
kommentaator Vitali Korionov-kirjutas
Hiina peaministri asetäitja
Geng Biao eelolevast külaskäigust
Skandinaaviasse. Korionov tundis
suurt muret,, et kas Geng Biaole õn­nestub
halvustada Põhjamaade ja N.
Liidu häid suhteid., Kirjutaja võrdles
visiiti ebaõnnestunud kalapüügiga.
On tähelepandav,. et „Pravda" ei
maininud, et Geng Biao tuur ulatub
ka Soome. Ainult kirjutati külas lu­mise
kohana Rootsi ja Norra ning
,.;mõned teised Põhjamaad".
Hiina Välisministri .asetäitja Song
Zhiguang andis intervjuu rootsi aja­lehele
Dagens Nyheter'', milles muu
hulgas ütles, et N. Liit on imperia-.
listlik riik ning hoiatas Lääne-Euroo-pat
nõukogude ohu eest. See Korio-növile
ei meeldinud ja nii ta ironi-seeriski
kirjutades „kalapüügist"
üteldes, et f Pekingi kavatsuses õn
uus Nõukogude vastane rinne luua.
Ridade vahelt oli siiski lugeda suur
rahulolu sellest, et neis mais kavat­setakse
suuri meeleavaldusi külas-:
käigu vastu. Neid toimub kindlasti
ka Soomes.
se küsimus ja K. Leiki ettepanekul Ametita liikmeiks ön M. Kari ja K
venelaste poolt Eestis tehtud majan- - Popp; kes elavad väljaspool New
duslike kahjude registreerimine/ ! Yorki. ^
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. - Tellige ja lugege „MEIE ELU", - Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid. — 1
;vMEIE ELU" tellimishinnad:; Kanadas: l a . $24.00, 6 k. $13.00,
3 k. S8.50 USA-sse: 1 a. 26.00, 6 k. 114.00, 3 k. |9.00, Ülemeremaades-se:
1 a. S30.00, 6 k. $16.00, 3 1 . $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a.
S14.50, 6 k. $7.25. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25.
Lennupostilisa Ülemereiriaadesse: 1 a. $23;50, 6 L $il;75.
. 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong:
' Palun saatke minule „Meie Elu" kuuks.
Tellimisraha siinjuures ...........1,..;:........
(Tshekiga, panga rahakaardiga,1 posti rahakaardiga).
Nimi" .,..;;.w......;....;,..;.~^v..v^
Postiaadress:
Kuupäev •••
(Allkiri)