1979-06-14-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
«Mfiie Eh 2 NELJAPÄEVAL, 14. JUUNIL - THÜRSDÄY, m#E „Meie Elu" nr. 24 (1531) 1979 J IUI!llli)mil!l!ISi!ni!lllll!lll!!!IIH!ll!l!lllllH f ^'ILMUS i Uus konservatiivide valitsus päris tide trikk ja Clarkil puudus arusaa-eelmiselt rea põhilisi ja raskelt la- mine sedaäpamasuguse trikiga paree-iiendatavaid probleeme Kanada üht- rida. Ka Flora MacDonald ei olnud süse, inflatsiooni, tööpuuduse, Kana- Clarkile suuremaks abiks, kui ta da dollari languse, energiakriisi jne. järgnevale küsimusele pärast võitu paol. Seepärast oleks loomulik, et ainult darki sõnu kordas. Floral uus valitsus oskab oma tööga nii oma vastusega oli võimalus antud edasi minna, et jätkub aega ja ruu-Clarkt olukorda päästa või kas refe-mi olemasolevate probleemide lähen- rentsiga ametisse astunud ''.'valitsuse damiseks. Sed omakorda tingib, et kujunevale seisukohale. Paul Martin valitsus oma tööga oskab nii edasi (lib.) Clarki kujutatava väUsminist-minna, et uusi probleeme ei tekiks, rinä oleks kahtlemata olukorra ••'• Paraku'ei 'ole-.'see liii;. Joe'--:Clariki- -päashiüd-.;-'-.. enda tekitatud probleemina kummi- Nende poliitiliste faux pas'dega on-täb nüüd Ottawat rahvusvahelisel gi sisse juhatatud Clarki valitsemise pinnal Clarki lubadus Kanada saat- algus. Need on araabia riikides tõst-kond Tel Avivis üle viia Jeruusalem- nud suurt tormi ja tolmupilved tõu-ma. Nimelt oli Joe Clark valimis- sevad saadikute demarshide näol kampaanias liiga püüdlik kui ta yas- uue peaministri ukse ees Ottawas, tas Toronto juutide vastavale küsi- Sellest on tõsiselt kahju, sest Iisraeli musele ja lubas selle teostada niipea jä araabia maade vahekordades kui ta valitsusse valitakse, Ainult peab Kanada oskama hoida neut selle mõtlemata seisukohaga on uus raalset joont eriti ajal, mil Iisraeli valitsus tõmmanud endale araabia ja Egiptuse vahel sõlmitud rahule maade pahameele, sest Jeruusalemm ping on alles lapsekingades ja suu on ikka veel jaotatud linn ja küsi- rem osa praktilisi küsimusi on la juusonlahendamisel (kui on lähen- heridada. elatav) lisraeli-Egiptuse rahulepingu täitmise korras, heliplaat vastuseid näiteks liberaalide kunagiselt välisministrilt Paul Martinilt, kes sõbralikult vastas kõik delikaatsed küsimused ja nii et ta õieti midagi ei ütelnud. Sest Paul Martin oli diplomaatiat õppinud ja oskas sellega opereerida. Ei Joe Clarkil ega Flprä MaeDonaldil polnud vajadust provokatiivseteie küsimustele otseseid vastuseid anda ja sellega valitsuse tuleviku otsuseid sõltuvaks teha. Neil oli võimalus positiivseid vastuseid anda nii, (et valitsusel oleks tegevusvabadus jäänud. Hind $8.00 pluss Qnt. müügimaks 7%. Postiga tellides lisandub saatekulu. : PASSILE S 01 10 •st-oa* Broadview Ave,, Toronto, llllliniJlIliHHIIIIIIIM ning IIGBTUUR1 Välispidised sekkumised teiste riikide poolt rahulepingu üksikasjade tKr as o.le k, si.m e ,k uj.u t,a nud, se„lli.s eid vä. lJj at.ö öt.a m,isel võivad seda rahule i v . • . ..... .... pmgut ainult kahjustada ja labiraa kimisteie ainult õli tulle valada. Seda ori kõige vähem tarvis Kanadal. Kuid Kanada heaolu ja sõbralikud vahekorrad rahvusvahelisel pinnal ei olene ainult Iisraelist, vaid ka araa-biamaadest. Seda iseloomustasid kõige piltlikumalt araabia maade diplomaatide ähvardused kaubanduslikuks boikotiks, õlivarustamise lõpetamiseks jne., mis on tõsised ähvardused. Mis jääb siis Clarkil ja MaeDonaldil nüüd üle, kui pahandus on juba toimunud ? Paistab, et neil tuleb Mõlemad poliitilised aspirandid ja oma lubaduste juurde jääda, kuid nüüd juba poliitikud arvatavasti ei seda lubadust siduda ajaga, mil Je-mõtelnudki sellele, et Jeruusalemma ruusaleriim saab tõesti Iisraeli lin-küsimus ei ole Iisraelil lahendatud naks. Sest ei ole ju mõeldav, et Kä-araabia maadega ja Nutumüüri all nada oma saatkonna paigutab terri-tuleb veel palju püke murda, kuni tooriumile, mis antud momendil ei küsimus rahuldavalt lahendatakse, kuulugi kõigi moraalsete mõistete kui see küsimus, üldse on lahenda- kohaselt ainult Iisraelile. Paremal tay." Nüüd) on praegune peaminister juhul on Iisrael juutide ja araablas-juba õrna jala Jeruusalemma vära- te linn, mille staatus ootab alles lep- Esmakordselt Kanada ajaloos toimus uue valitsuse 29 ministri ametisse vannutamine kindralkuberneri Ed. Schreyeri ees avalikult ja TV kaamerate ees. Peaminister Joe Clatki uus konservatiivide valitsus koosneb kolame liiki ministreist. Ligi tosiä ministreid on nn. superministrid ja mitmed neist on mitme ministeerium^juhid. Nende hulka kuulub buebecist pärit senaator J Flynn, kes on õigüsministriks, Walter Baker; välisminister Flora MacDonald, S. Stevens rahaministrina, John Crosbie majandusministrina. Nende hulka kuulub kes määratakse senaatoriks. Teise liigi moodustavad ministrid, kes oma« vad ministeeriumid ja kolmandat, kõige alamat sorti, oh ministrid ilmi ministeeriumita, kes töötavad teiste all. Tähtsamad ministrid andsid juba ^ajakirjanikele jutuajamisi sellest, mis nad esmajärjekorras asuvad tegema. NORAMDI vastu hakata teostama, Kanada lennuvägi saab uued võitlus-vast sisse ajanud ja Kanada saatkonna paigutamisega Jeruusalemma andnud sellele linnale Iisraeli pealinna staatuse, mis ei ole kuidagi Kanada ega tema valitsuse asi. Selge on, ei ole veel selged, et küsimus Clarkile oli Toronto juu-pelist lahendust. See olukord on juba spetsiifilisem ja esimese semestri tudengeile isegi ülejõukäiv, kui üldõpetuslikud ained V. GllllillllllllllllllU Hr. E. Toiger omas mõttemõlgutuses (M. E. 14, 197|9) ilmselt üritab hakata ..pärisorjade" advokaadiks, kuigi esimene kaitsekõne oli üsna kaugel historiograafiast. Eesti osas pole kunagi ega kellegi poolt antud mingisugust ..pärisorjuse" rakendamise, ei ka lõpetamise määrust, väljaarvatud pärivuslike traalide osas. „Päris-orjus" sõnagi polnud olemas. On Jakobsoni ja Kruusi taoliste väljamõeldis. Jannsen korraldas I: laulupeo ..Priuuse" tuleku .50/ aastapäevaks. 1710. a. kapitulatsiooni akt ja ..Universal Peter I" garanteerisid põ-lishärradele, rentnikele, linnakodanikele ja pisemalegr talunikule/ilma erandita, julgeoleku, vene; vangist vabanemise, õiguse oma maa ja kinnisvara peale, lisaks Ordu/Rootsi sea- • 0 Endine peaminister P. E. Trudeau andis oma ameti üle dramaatiliselt kihutades sama sportautoga, millega ta omal ajal peaministri ameti vastu võttis, kindralkuberneri residentsi ja sealt tagasi, tehes ajakirjanike ees veel ühe lisa tuuri. . ' '• • Kohe pärast seda hakkasid 4. juunil 1979. a/uued ministrid kogunema kindralkuberneri asukohta. Kõige enne andis oma vande peaminister Joe Clark ja selle järele tegid seda kõik ministrid. Vande võttis endine P. E. Trüdeau usaldusmees ja number üks riigiametnik M. Pitfield, kellele jäi see, viimaseks toiminguks, sest ta asendati Quebeci advokaadi M. Massega. Konservatiive liigitab ajakirjandus kahte liiki. Ühed on „blue" (sinine) ja teised „pink" (roo sad) ja ka „red" (punased). J. Clarki peetakse „siniseks", kuid tema/superministrid kuuluvad enamik „red" liigituse alla. Pahempoolsesse tiiba kuuluvaks arvatakse • ka välisministriks saanud Flora MacDõnaldit, kes oli alaline .Balti õhtute külastaja jä on ka .eestlastele hästi tuntud.' P^', hempoolsete hulka liigitatakse ka tervishoiuministriks saanud endist Toronto linnapead D. Crombie't jä immigratsiooni ja töötatööliste ministri portfelli saanud Ron Atkeycl Torontost. -. Mitmekultuuri -küsimusi: ei viidud siiski tööministri alla, nagu valimiste ajal Ron Ätkey seda oma ringkir-jadega etnilistele ajalehtedele lubas. Võibolla vastüaktsiooni tõttu, viidi mitmekultuuri küsimused Poola.päritoluga spordiministri Steve Pbp-rovski alla. Ta viibis ka viimasel. Balti õhtul Parlamendimäel. • J. Clarki uus valitsus asus ka. ko he oma. valimislubadusi teostama. Üheks sammuks on Kanada, saatkonna viimine praegusest Iisraeli pealinnast Tel Ävivist Jeruusalemma. Sellele on vastu isegi osä Toronto juute ja Eglintoni-Lawrence piirkonna kandidaat Rob Parker. kaotas vali- ^ EKN väliskomisjoni koosolekul, 6.1 on meie inimestel olnud õiendamist juunil1' Toronto Eesti Majas oli päe- kodumaalt külla tulnud isikute Ka-, vakorras juhatuse moodustamine, nadas peatumise loa pikendamisel. Nõukogude kodakondsuse seadus, Selles asjas pöördutakse immigrat- Tallinna regatt ja N. Liidu dekölo- siooniministri poole. Ka astutakse nialiseerimise küsiriius. Esimehe uue immigratsioonimihistn juures Laas^Leivati ettepanekul valiti komis-j samme, et okupeeritud Eestist välja joriile 2 abiesimeest: S. Veidenbaum pääsenud inimesed saaksid siin esi-ja M. Epner, sekretäriks A. Kala. tada. avaldused immigratsiooni loa Arutusel oli ka komisjoni koosseisu saamiseks. ° täiendamine isikutega, kellel on loo- Koosolek tutvunes ka Kanada vä-dud sidemeid praeguse valitsuse lismiriisteeriumi seletustega juhtivate isikutega. Kirjad loeti va- Kanada — jaliseks saata peaministrile, valis- ja Nõukogude Liidu 1967. a. mitmekultuürsuse ministrile. laarkokkuleppega, . N. föidu uus kodakondsuse sea- mille põhjal välisministeerium väi-dus leidis pikemat sõelumist; Leiti, dab, et Nõukogude võimud ei tee ta-et N. Liidul ei ole mingit alust luge- kistusi Kanada pässiga Nõukogude da eestlasi ega teisi Balti rahvaid Liitu külastavate isikute tagasitule-oma kodanikeks, küna Tartu ja teis- kiiks Kanadasse. Tegelikult kokku-te rahulepingutega N. Liit ütles iga- leppe üks säte käsitab küll viisadega veseks ajaks end lahti suveräänse- külastamiste küsimust, kuid jätab test õigustest Eesti ja teiste Balti samal ajal lahtiseks kodakondsuse maade suhtes. Arvati, et N , Liit selle tõlgitsemise ja kinnitab, et on erine; seadusega taotleb enesele legaalset vad tõlgitsused kodakondsuse küsi-alust karistada oma seaduste alusel muses. See kokkulepe ei anna seega igat Ida^Euroopast päritolevat N. | mingit kaitset isikule, keda Nõuko- Liidu külastajat, kes kunagi on kritiseerinud või kritiseerib N. Liidu sisemist korda, kas N. Liidus või väljaspool seda. Eestlaste seisukoha lennukid; ja Kanada üksusi Euroo-. pas hakatakse kõvendama. Majandusminister J. Crosbie lubas kõik teha, mis võimalik, et peatada inflatsiooni. Maksude vähendamisele siiski ei asuta ja • seda lubati teha hiljem. Kuid majade hüpoteegilaenude protsentide kuludeks arvestamist hakatakse varsti praktiseerima. Rahaminister S. Stevens lubas kohe selgitada kuipalju^ mil jarde dollareid P. E. Trudeau. valitsus on laena selgitamiseks Kanada •valitsusele, peeti soovitavaks,. et". EKN j uha tus saadaks välisministrile vastava memorandumi/: Nagu on selgunud, : püütakse Kanada passibüroodes Kanada välispassi andmisel Balti riikidest pärit isikuile märkida sünnimaana Nõukogude Liit, Paljud passide võtjad on selle vastu protesteerinud: Mõned on protesti tagajärjel saanud passi oma päritolumaa nime, teistele on aga ikkagi |passi kirjutatud- Nõukogude Liit nud väikese protsendiga ja annud Sellevastu protesteerisid balti rah-gude Liit loeb oma kodanikuks.; 1980. a. Moskva olümpiaadi raamides korraldatav Tallinna regatt tõstab esile mitmeid probleeme. Esiteks on Tallinn j uba nüüd täis vene töölisi, kes värvivad ning parandavad linna ning püüavad/sellest teha väliskülaliste tarvis ühe Potjomkim Küla. Kardetakse, kas nendest venelastest kunagi lahti saab, sest enamik nendest tahab Eestisse elama vonna- (Algus esiküljel).. / gratsiooni seadust üheks liberaalsemaks?" / Minister: „Ei ma ei. pea Kanada immigratsiooni .seadust üheks liberaalsemaks."; „Kas minister ei pea immigratsiooni seaduse seda osa isegi karmiks, kus raudeesriide tagant külastajaile ei võimaldata siin avaldada im-miratsioomviisi saamist. See võib •osutuda nende ain luseks, mis ei kqrdüf*" Minister: ..Sellest saab kergesti üle, kui: avaldus immigratsiooniks saadetakse Kanada valitsusele mõnest teisest riigist, nagu seda ka toimunud on". 1 >,Kas minister ei pea ülemääraseks külastusviisadega külastajaid siit juba 6—12 kuu pärast välja suruda, sest sageli on neil omastega esmakordne kokkusaamine aastakümnete järgi ja see ei pruugi enam korduda?" Minister: „Ei, ma ei pea seda ülemääraseks, kuna teisiti võivad inimesed siin „ära kaduda" ja enda legaliseerimisest kõrvale hoiduda". ,JCas minister on valmis meie etniliste organisatsioonide esinda j a-tegä kokku saama, et neid küsimusi ametlikult ja põhjalikumalt aru-tada?" Minister:' „Jah muidugi, heamee-leaa". / ':• " r . „Thomas Rennie", üks Toronto sadama ja saarte vahel kursseerivaid „praame" oli St. Paul'i ringkonna rahva poolt üüritud esmaspäeva õhtul kolmeks •tunniks j ai tiirles sadama ja. saarte vahelisel järvelahel orkestri, mürtsudes ja osavõtjate heas meeleolus olles.. dused ja kohtud. Et sõjast laastatud Eestis olukord halvenes, oli peami-j mistel selle tõttu 13.000 Toronto juu selt omavolitsevatest Vene kindralitest ja maal viibivatest vägedest tingitud, ka Paltiski sõjasadama ehitamisest, kus kivide ja palkide veos rakendati aastaiks kogu maa talunikud. Vene' vägede ülemjuhataja vürst Lieyen, tülis eesti talunikelt rekvireeritud hobuste asjus, ütles: ...usaldan 'eesti' talunikke kaugelt enam kui oma ohvitserkonda!" 1804 75—1.816/19 keiser Aleksander I antud ...Bauerverordnurigis" polnud sõnagi ..pärisorjuse lõpetamisest" ega ..teoorjuse" alustamisest. Too määrus kinnitas mõisate/talude õiguslikud .vahekorrad, talunike pärandus-õiguse oma maale, kohtud, koolid jne. Feodaal-aja pärivus talunike osas, n.n. Sunnimaisus (Schollen-plichtigkeit) kaotati 1805 .Schleswig- Holsteinis, 1807 Preisimaal, Sileesias, Posenis. Oldenburgis 1815, Eesti-Lii-vimaal 1803—16/19 Essen-Harinove-ris .: 1819. Meklenburgis 1820, Venemaal alles 1861 ükski sakslane ei nimeta end „pärisorja-võsuks", isegi lätlane, kuigi „Liivimaa Henriku" kroonika neid sõnaselgelt nimetab orjastatuiks liivlaste poolt (XII, 6). Perekonna-nimede registreerimine toimus Eestis 1.826 keiserliku määruse alusel ja igas kihelkonnas kindla/ sama korra järele. E. T. kirjeldab seda sündmust: „Kui kah mõnelpool anti talunimesid perekonnanimedeks, siis neid ei saanud üksi peremehe perekond, vaid kah sulastest ja popsidest vennad..." E. T. viitab ka revisjonidele, mida ta ilmselt pole näinudki. Trükitud Poöla-Rootsi revisjoni tekste on 1582—1638 c. 2000' lk. Seal pii talunikud registreeritud perekonna-nimedega, aga moonakad, karjüsed> popsid jäetud nimeta. Mil-di hääled ja oma parlamendiliikme koha. Tä oli J. Clarkiga Iisraeli külastamas jä. jagas oma juhi seisukohti. Kogu; Araabia maailm on selle vastu. •" • Osa lubadusi ön •.meeldivad. Nii lubas uus kaitseminister A. McKinnan •kohe, Kanada kohustusi'NATO S 8. juunil aktsia hind S8.68 145 King Street West, Süite Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131 Õntul tel. 925-6812 lest see tuleb, et meie moonakad ja popsivõsud karjuvad orj apõlvest na-, gu ratta peal, aga dokumenteeritud orjad, -lätlased.on oma Henriku kroonikas selle sätte lihtsalt • ära moonutanu.d Võib olla põhjus • on selles, et muistsetel lätlastel polnud orje — nad ise olid orjad- Eesti rahva koosseisus oli aga vähemalt 10af sõjavangist orje, pärivuslikke traäle. E. T. arvab, et nad' sulasid ära. Keskaegse range seisusliku korra juures, kus luges vaid seisus, mitte rahvus] polnud traalidel segunemise võimalusi. Isegi iseseisvas Eestis. ei võtnud ükski taluperemees ;öma poja ristiisaks popsi ja oli üldiselt käibel üte-lus: „kuradi pops". Keegi ei soovi neid osatada, ent ärgu tulgu ..päris-orja": silti kogu eesti. rahvale"kaeia riputama. Siis on Teaktsiöön paratamatu. . V : / : Sks. toetuseks kommunistlikele maadele. Selline laenamine peatatakse. • Tööminister L, Alexander asus kohe lahendama Briti Columbia sadamatööliste streiki, mis teeb suurt kahju Kanada ekspordile ja impordile. Mõnevõrra- pahameelt on tekitanud .. Flora MacDonaldi määramine välisministriks. Ta kohe teatas, et I ta hakkab võitlema maailmarahu eest. Inimõigustest ja selle eest võitlemisest ei lausunud uus välisminis-ter sõnagi. Teatavasti *on maailmarahu, eest võitlemine kommunistide pealoosungiks, ,|Tofönto Sun" kirjutab, et Flora on see, keda Kanada kõige vähem vajab välisministri kohal. Kanada . välispoliitika vajab päästmist sealt kuhu P. E. Trudeau selle on viinud. Lääneriigid on kõikjal taganemas ja kommunistid rünnakul. USA on kaotanud julguse ja usalduse. Kanada vajaks Margaret Thatcherit välisministrina, kuid Flora ei ole Thatcher, kaebas leht. Uue valitsuse puuduseks peetakse, et ühe ministri alla on viidud sageli mitu suurt ministeeriumi. Valitsusse on toodud ministreiks, neid kes ei oma parlamendiliikme mandaati, nagu R. de Cotret, J. Flynn jt. Quebeci provintsist on konservatiividel ainult 2 parlamendiliikme kohta ja need said mõlemad; ministri kohad; kuid J; Clarkil osutus võimalikuks tuntud Quebeclaste keskelt värvata ainult 2 tuntud isikut valitsuse liikmeiks, kes nimetatakse senaatoriteks. Sellest on vähe, sest Quebeci separatistlik peaminister. R. Levesque lubas isegi ettevõtta. kaks rahvahääletust, et Quebecit Kanada liidust eraldada. Väike ministrite arv Ottawas aitab separatistidele kaasa/ 'V Ei peeta ka kuigi palju David Mac- Doiialdist, kelle alla kuulub muuseas ka CBC, Arvatakse, et tal puudub julgus ja huvi selleks, et -CBC täielikult ümberkorraldada. Kuid üks rahvatarkus ütleb, et kui Jumal annab' ameti, siis,tä kingib ka mõistuse/ Uuele J. Clarki valitsusele ja selle noorele juhile Joe Clarkile., kes just- valitsuse etteotsa astu-: mi sel sai. 40 aastaseks, palju õnne ja edu omas vastutusrikkas, ametis. E. V. põhiseadus nõudis riigijuhilt 40- ne aastast-vanust, nii on J} Clark;-ka E. V. põhiseaduse järgi* riigijuhi võimeline.' : ' vusgruppide esindajad veebruari kuus Balti Õhtu puhul välisministeeriumi külastades. Välisministeeriumi esindajad seletasid siis, et Nõukogude Liidu sünnimaaks märkimiseks Balti riikidest pärit isikuile ei ole ametlikku korraldust ja passibü-rood peaksid arvestama, passi saaja seisukohaga. Kuna aga selles küsimuses edasi püsib segane olukord, otsustati välisministeeriumi poole pöörduda esildisega,' protesteerides passide andmisel isikuile Nõukogude Liidu sünnimaana märkimise vastu ja pa: ludes välisministeeriumi kindlat seisukohta selles asjas. , Kanada immmratsioomametiteaa Teiseks; läheb regatti ajal Eestisse palju ajakirjanikke spordi alal, kellel on udune ettekujutus poliitilisest olukorrast Eestis ja tõenäoliselt kirjutavad siis kiidulaulu„Euroöpaliku •Eesti" üle. / Kodakondsuse küsimuses otsustati uuele välisministrile esitada põhjalikum ülevaade• küsimuse kohta ja taotleda, välisministeeriumi kindlat, seisukohta kodakondsuse küsimuses. Koosolekul oli kõne all Nõukogu-" de Liidu, dekoloniseerimise nõude aktsiooni jätkamine. Seda aktsiooni on viie rahvpse koostööl edasi arei> datud ja aktsiooniks ühinenud viie rahvuse esindajad on külastanud mitme UN'i liikme delegatsioone New Yorgis. Seda aktsiooni jätkatakse. Kõnelusi oli ka '• ingliskeelse selgituskirjanduse väljaandmisest,, milleks on vajadus okupeeritud Eestist saadetavatele kommunistliku propaganda väljaannetele vastuastu-mi seks. . T10AS9LÖÖK KOMMUNISTIDEL! i B aa naa aa I D O B D I I D I • • n i a n a n n n n n u D B i i D i a m in ILMUS kauaoodatud luuletuskogu, nägusas köites .;. ;Hind;$8.Ö0; • postiga tellides lisandub saatekulu. i i U B B n 958 Broadview Ave., Toronto, Önt. M4K 2R6, Canada OH D B D B M i n Q D Q Q O t l D . n O D l I DID D I B OO O I D D • D O Q> Itaalia möödunud valimised ei annud ühelegi parteile enamust 630- liikmelises parlamendi esimeses kojas, kus suuremaks parteiks jäid Kristlikud demokraadid, saades aga ainult 262 kohta. Kommunistid said 201 kohta, kaotades 27 kohta, ülejäänud 167 kohta läksid sotsialistidele ja teistele väiksematele parteidele, kes jäävad kaalukeeleks. Kristlikud demokraadid jäävad endiselt valitsema, kuid nad peavad saama toetust teistelt väiksematelt parteidelt. Seda aga nad ei taha teha ja püüdsid eelmises valitsuses valitseda kommunistide abiga, kuid keeldudes neid kutsumast valitsuse liikmeiks. Seega jääb Itaalia endiselt ^Euroopa haigeks meheks". . ® . Sudbury INCO . nikelitööstuse streik, mis kestis üle 8 kuu on seekord möödas. Töölised on võlgades, on toimunud abielulahutusi. ja on palju/meelekibedust., Streikijad ei Võitnud palju, kuid kaotasid, ligemale/ aasta teenistuse, mis mõjus rusuvalt Sudburyle ja sealsetele inimestele. '..-.. :': .•C.:'.:'':/'/- O Lõuna-Aafrika president John Vorster sunniti lahkuma omast ametist. Tema vastu tõsteti suures skaalas süüdistusi, et ta oli teadlik suurema summa raha seadusvastases kasutamises valimiste ajal oma partei kasuks. J. Vorster aga eitas neid süüdistusi ja ütles, et ta ei olnud teadlik raha kasutamisest. ©Mässulised lennuväelased võtsid üle Gaänas võimu kaks päeva enne üldvalimisi. Kõik Gäana piirid suleti ja mässuliste juhid käskisid kõigil juhtivatel ametimeestel ilmuda nende peakorterisse. Milline on uus mässuline-.valitsus, see selsub hil-jem, / ® Kuulus Canierbury peapiiskop ja Inglise kiriku pea dr. Donäld Gog-gan teatas, et ta loobub 70-se eluaastasse saades omast ametist. Ta oli tuntud äärmise pahempoolsena ja toetas kommunistlikke terroriste Aafrikas ja Aasias. ® Iraaki lennuvägi:ründas Iraani külasid ja tappis kuus inimest ning haavata said paljud. Rünnaku põhjuseks oli, et Iraaki põgenikud siirdu-sid üle piiri Iraani. ja valmistusid abistama oma mõttekaaslasi Iraakis, Äyatollah Khomeini saatis Iraaki-. le valju protesti, kuid sellest on vähe kasu, sest Iraani Võimas armee on laostatud. o „Toronto Star'i" esiküljel hoiatavad Toronto juudirabid peaminister 1. Clarki ja nõuavad, et ta oma vali, mislubadusi Kanada saatkonna Jeruusalemma viimise osas kohe täidaks. Seda lubadust on aga raske täita, sest kõik Araabia riikide saadikud käisid selle vastu välisministri Flora MacDonaldi juures protesteerimas. Araablased ähvardavad oma importi Kanadast peatada ja isegi oma terroriakte Kanada vastu käiku panna. Välisminister andis mõista, et saatkonna üleviimine toimub kunagi hiljem.' Sellega seoses selgus, et Jeruusa, lemma saatkonna viimise taga on St Paul valimisjaoskonnast parlamenti valitud Ron Atkey/ R. Atkey on rabi Benjamin Fried bergile valimiste ajal lubanud Kana-da (saatkonda Jeruusalemma viia ja rabi on kindlustanud talle St. Pauli valimisjaoskonna juutide hääled. Rabi B. Friedberg hoiatab tõsiselt ja ütleb, et ta nõuab selle Ron Atkey valimišlubaduse kohest täitmist, üks teine rabi nimega G/Plaut on tagasi-hoidlikum ja ütleb „Star'is", et hüsteeria, mis araablaste poolt käiku lastud takistab saatkonna üleviimist ja ta rahuldub, kui see lubadus korra hiljem teostub. Mitmed riigid on asja lahendanud nii, et saatkonnad on Tel Avivis ja konsulid on Jeruusalemmas. Mõned saadikud elavad Jeruusalemmas, kuid saatkonnad on ametlikult Tel Avivis. • President J. Carter on Rodeesia sanktsioonide lõpetamise küsimuses raskes olukorras. Senat nõuab piiskop Muzoreva mustade valitsuse tunnustamist, kuid- sellega sattub USA konflikti kõigi Rodeesia naabruses asuvate mustade riikidega. : . • / (Järg. lhk.l) KOI • .El lima ülemal da, Rootsi,| Seltside es osavõtul. A. Estra jj sõitnud EI DEKNl olukorra kl ÜlemaaihnJ ressi korral esimeheks Koosolek! Andersoni abiesimees kaugemalt meid.-Pai vul Praost pai Kesknõukoa niie. Ed. VJ kes Haiguse kust osa või gu tervitus. ' Koosolekil Petersoo, A l prptokoliija] Ruubel. Kir Alates ju lj V. Moroz t LI selt ülla ta ti Kanadas, eil ja Ontario v] ter William ha omalt pj venelaste p| kond saaks dusse. Morol ma vabadus*! Liidu valitsi kult oma lüli rekonda kin) siis tabada d rekonda välj| N. Liidu k( et see on tõj| tes ja lääne-käes tugevac põlvedele sui Juba terai misest olel tu järeleai Vaadake micj tanud võimsl oma õli eksi] elu. M. Liit i" ja survele. ••' Oma rahval pidisell -Kan; milmekiiltuuil . etnilistele gnl seda ja kas rahvast", teisi ga vene rahvij Lisaks var Moroz rõhul;! oma lubadusi! ped temaga millele see oi omapoolseid ma, tuleks kii] oma lubadusi on. see tähti: juures. Küsimuse praegune kore • tas V. Moroz, ba ammu likyl jä lääne dc ojeks taotelml on vajalijc, ell alla heidetud geva koostöö sive lobby), tõmbaks kaaj kraatlikud riis Põrandaalui on suurenemal va juures. Dii rahvuslikud lastel on omal mida levitalakl monstreeris hoiakut, ilmu| palja jalu. Kinnipeetav; töölaagrites oi ilmast. Ai nuki . vad kirjade, oi * vahel vangivall elu/ Nendel or| kui KGB mee: Nõukogude Seal ei lubata ta.jaid. KGB. ette valmis kii liaselt. peab -li langetama. 11 / Eelseisvat; N. Liit kindlas! • ganda huvides, /de sportlaste /• sena tuleks, õlil ta. Moskva o.lüi| koleerida kuni kõik 'oma põli] Ajaloolane Liidu vanglatel • selle elanud 8" fl
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 14, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-06-14 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E790614 |
Description
Title | 1979-06-14-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | «Mfiie Eh 2 NELJAPÄEVAL, 14. JUUNIL - THÜRSDÄY, m#E „Meie Elu" nr. 24 (1531) 1979 J IUI!llli)mil!l!ISi!ni!lllll!lll!!!IIH!ll!l!lllllH f ^'ILMUS i Uus konservatiivide valitsus päris tide trikk ja Clarkil puudus arusaa-eelmiselt rea põhilisi ja raskelt la- mine sedaäpamasuguse trikiga paree-iiendatavaid probleeme Kanada üht- rida. Ka Flora MacDonald ei olnud süse, inflatsiooni, tööpuuduse, Kana- Clarkile suuremaks abiks, kui ta da dollari languse, energiakriisi jne. järgnevale küsimusele pärast võitu paol. Seepärast oleks loomulik, et ainult darki sõnu kordas. Floral uus valitsus oskab oma tööga nii oma vastusega oli võimalus antud edasi minna, et jätkub aega ja ruu-Clarkt olukorda päästa või kas refe-mi olemasolevate probleemide lähen- rentsiga ametisse astunud ''.'valitsuse damiseks. Sed omakorda tingib, et kujunevale seisukohale. Paul Martin valitsus oma tööga oskab nii edasi (lib.) Clarki kujutatava väUsminist-minna, et uusi probleeme ei tekiks, rinä oleks kahtlemata olukorra ••'• Paraku'ei 'ole-.'see liii;. Joe'--:Clariki- -päashiüd-.;-'-.. enda tekitatud probleemina kummi- Nende poliitiliste faux pas'dega on-täb nüüd Ottawat rahvusvahelisel gi sisse juhatatud Clarki valitsemise pinnal Clarki lubadus Kanada saat- algus. Need on araabia riikides tõst-kond Tel Avivis üle viia Jeruusalem- nud suurt tormi ja tolmupilved tõu-ma. Nimelt oli Joe Clark valimis- sevad saadikute demarshide näol kampaanias liiga püüdlik kui ta yas- uue peaministri ukse ees Ottawas, tas Toronto juutide vastavale küsi- Sellest on tõsiselt kahju, sest Iisraeli musele ja lubas selle teostada niipea jä araabia maade vahekordades kui ta valitsusse valitakse, Ainult peab Kanada oskama hoida neut selle mõtlemata seisukohaga on uus raalset joont eriti ajal, mil Iisraeli valitsus tõmmanud endale araabia ja Egiptuse vahel sõlmitud rahule maade pahameele, sest Jeruusalemm ping on alles lapsekingades ja suu on ikka veel jaotatud linn ja küsi- rem osa praktilisi küsimusi on la juusonlahendamisel (kui on lähen- heridada. elatav) lisraeli-Egiptuse rahulepingu täitmise korras, heliplaat vastuseid näiteks liberaalide kunagiselt välisministrilt Paul Martinilt, kes sõbralikult vastas kõik delikaatsed küsimused ja nii et ta õieti midagi ei ütelnud. Sest Paul Martin oli diplomaatiat õppinud ja oskas sellega opereerida. Ei Joe Clarkil ega Flprä MaeDonaldil polnud vajadust provokatiivseteie küsimustele otseseid vastuseid anda ja sellega valitsuse tuleviku otsuseid sõltuvaks teha. Neil oli võimalus positiivseid vastuseid anda nii, (et valitsusel oleks tegevusvabadus jäänud. Hind $8.00 pluss Qnt. müügimaks 7%. Postiga tellides lisandub saatekulu. : PASSILE S 01 10 •st-oa* Broadview Ave,, Toronto, llllliniJlIliHHIIIIIIIM ning IIGBTUUR1 Välispidised sekkumised teiste riikide poolt rahulepingu üksikasjade tKr as o.le k, si.m e ,k uj.u t,a nud, se„lli.s eid vä. lJj at.ö öt.a m,isel võivad seda rahule i v . • . ..... .... pmgut ainult kahjustada ja labiraa kimisteie ainult õli tulle valada. Seda ori kõige vähem tarvis Kanadal. Kuid Kanada heaolu ja sõbralikud vahekorrad rahvusvahelisel pinnal ei olene ainult Iisraelist, vaid ka araa-biamaadest. Seda iseloomustasid kõige piltlikumalt araabia maade diplomaatide ähvardused kaubanduslikuks boikotiks, õlivarustamise lõpetamiseks jne., mis on tõsised ähvardused. Mis jääb siis Clarkil ja MaeDonaldil nüüd üle, kui pahandus on juba toimunud ? Paistab, et neil tuleb Mõlemad poliitilised aspirandid ja oma lubaduste juurde jääda, kuid nüüd juba poliitikud arvatavasti ei seda lubadust siduda ajaga, mil Je-mõtelnudki sellele, et Jeruusalemma ruusaleriim saab tõesti Iisraeli lin-küsimus ei ole Iisraelil lahendatud naks. Sest ei ole ju mõeldav, et Kä-araabia maadega ja Nutumüüri all nada oma saatkonna paigutab terri-tuleb veel palju püke murda, kuni tooriumile, mis antud momendil ei küsimus rahuldavalt lahendatakse, kuulugi kõigi moraalsete mõistete kui see küsimus, üldse on lahenda- kohaselt ainult Iisraelile. Paremal tay." Nüüd) on praegune peaminister juhul on Iisrael juutide ja araablas-juba õrna jala Jeruusalemma vära- te linn, mille staatus ootab alles lep- Esmakordselt Kanada ajaloos toimus uue valitsuse 29 ministri ametisse vannutamine kindralkuberneri Ed. Schreyeri ees avalikult ja TV kaamerate ees. Peaminister Joe Clatki uus konservatiivide valitsus koosneb kolame liiki ministreist. Ligi tosiä ministreid on nn. superministrid ja mitmed neist on mitme ministeerium^juhid. Nende hulka kuulub buebecist pärit senaator J Flynn, kes on õigüsministriks, Walter Baker; välisminister Flora MacDonald, S. Stevens rahaministrina, John Crosbie majandusministrina. Nende hulka kuulub kes määratakse senaatoriks. Teise liigi moodustavad ministrid, kes oma« vad ministeeriumid ja kolmandat, kõige alamat sorti, oh ministrid ilmi ministeeriumita, kes töötavad teiste all. Tähtsamad ministrid andsid juba ^ajakirjanikele jutuajamisi sellest, mis nad esmajärjekorras asuvad tegema. NORAMDI vastu hakata teostama, Kanada lennuvägi saab uued võitlus-vast sisse ajanud ja Kanada saatkonna paigutamisega Jeruusalemma andnud sellele linnale Iisraeli pealinna staatuse, mis ei ole kuidagi Kanada ega tema valitsuse asi. Selge on, ei ole veel selged, et küsimus Clarkile oli Toronto juu-pelist lahendust. See olukord on juba spetsiifilisem ja esimese semestri tudengeile isegi ülejõukäiv, kui üldõpetuslikud ained V. GllllillllllllllllllU Hr. E. Toiger omas mõttemõlgutuses (M. E. 14, 197|9) ilmselt üritab hakata ..pärisorjade" advokaadiks, kuigi esimene kaitsekõne oli üsna kaugel historiograafiast. Eesti osas pole kunagi ega kellegi poolt antud mingisugust ..pärisorjuse" rakendamise, ei ka lõpetamise määrust, väljaarvatud pärivuslike traalide osas. „Päris-orjus" sõnagi polnud olemas. On Jakobsoni ja Kruusi taoliste väljamõeldis. Jannsen korraldas I: laulupeo ..Priuuse" tuleku .50/ aastapäevaks. 1710. a. kapitulatsiooni akt ja ..Universal Peter I" garanteerisid põ-lishärradele, rentnikele, linnakodanikele ja pisemalegr talunikule/ilma erandita, julgeoleku, vene; vangist vabanemise, õiguse oma maa ja kinnisvara peale, lisaks Ordu/Rootsi sea- • 0 Endine peaminister P. E. Trudeau andis oma ameti üle dramaatiliselt kihutades sama sportautoga, millega ta omal ajal peaministri ameti vastu võttis, kindralkuberneri residentsi ja sealt tagasi, tehes ajakirjanike ees veel ühe lisa tuuri. . ' '• • Kohe pärast seda hakkasid 4. juunil 1979. a/uued ministrid kogunema kindralkuberneri asukohta. Kõige enne andis oma vande peaminister Joe Clark ja selle järele tegid seda kõik ministrid. Vande võttis endine P. E. Trüdeau usaldusmees ja number üks riigiametnik M. Pitfield, kellele jäi see, viimaseks toiminguks, sest ta asendati Quebeci advokaadi M. Massega. Konservatiive liigitab ajakirjandus kahte liiki. Ühed on „blue" (sinine) ja teised „pink" (roo sad) ja ka „red" (punased). J. Clarki peetakse „siniseks", kuid tema/superministrid kuuluvad enamik „red" liigituse alla. Pahempoolsesse tiiba kuuluvaks arvatakse • ka välisministriks saanud Flora MacDõnaldit, kes oli alaline .Balti õhtute külastaja jä on ka .eestlastele hästi tuntud.' P^', hempoolsete hulka liigitatakse ka tervishoiuministriks saanud endist Toronto linnapead D. Crombie't jä immigratsiooni ja töötatööliste ministri portfelli saanud Ron Atkeycl Torontost. -. Mitmekultuuri -küsimusi: ei viidud siiski tööministri alla, nagu valimiste ajal Ron Ätkey seda oma ringkir-jadega etnilistele ajalehtedele lubas. Võibolla vastüaktsiooni tõttu, viidi mitmekultuuri küsimused Poola.päritoluga spordiministri Steve Pbp-rovski alla. Ta viibis ka viimasel. Balti õhtul Parlamendimäel. • J. Clarki uus valitsus asus ka. ko he oma. valimislubadusi teostama. Üheks sammuks on Kanada, saatkonna viimine praegusest Iisraeli pealinnast Tel Ävivist Jeruusalemma. Sellele on vastu isegi osä Toronto juute ja Eglintoni-Lawrence piirkonna kandidaat Rob Parker. kaotas vali- ^ EKN väliskomisjoni koosolekul, 6.1 on meie inimestel olnud õiendamist juunil1' Toronto Eesti Majas oli päe- kodumaalt külla tulnud isikute Ka-, vakorras juhatuse moodustamine, nadas peatumise loa pikendamisel. Nõukogude kodakondsuse seadus, Selles asjas pöördutakse immigrat- Tallinna regatt ja N. Liidu dekölo- siooniministri poole. Ka astutakse nialiseerimise küsiriius. Esimehe uue immigratsioonimihistn juures Laas^Leivati ettepanekul valiti komis-j samme, et okupeeritud Eestist välja joriile 2 abiesimeest: S. Veidenbaum pääsenud inimesed saaksid siin esi-ja M. Epner, sekretäriks A. Kala. tada. avaldused immigratsiooni loa Arutusel oli ka komisjoni koosseisu saamiseks. ° täiendamine isikutega, kellel on loo- Koosolek tutvunes ka Kanada vä-dud sidemeid praeguse valitsuse lismiriisteeriumi seletustega juhtivate isikutega. Kirjad loeti va- Kanada — jaliseks saata peaministrile, valis- ja Nõukogude Liidu 1967. a. mitmekultuürsuse ministrile. laarkokkuleppega, . N. föidu uus kodakondsuse sea- mille põhjal välisministeerium väi-dus leidis pikemat sõelumist; Leiti, dab, et Nõukogude võimud ei tee ta-et N. Liidul ei ole mingit alust luge- kistusi Kanada pässiga Nõukogude da eestlasi ega teisi Balti rahvaid Liitu külastavate isikute tagasitule-oma kodanikeks, küna Tartu ja teis- kiiks Kanadasse. Tegelikult kokku-te rahulepingutega N. Liit ütles iga- leppe üks säte käsitab küll viisadega veseks ajaks end lahti suveräänse- külastamiste küsimust, kuid jätab test õigustest Eesti ja teiste Balti samal ajal lahtiseks kodakondsuse maade suhtes. Arvati, et N , Liit selle tõlgitsemise ja kinnitab, et on erine; seadusega taotleb enesele legaalset vad tõlgitsused kodakondsuse küsi-alust karistada oma seaduste alusel muses. See kokkulepe ei anna seega igat Ida^Euroopast päritolevat N. | mingit kaitset isikule, keda Nõuko- Liidu külastajat, kes kunagi on kritiseerinud või kritiseerib N. Liidu sisemist korda, kas N. Liidus või väljaspool seda. Eestlaste seisukoha lennukid; ja Kanada üksusi Euroo-. pas hakatakse kõvendama. Majandusminister J. Crosbie lubas kõik teha, mis võimalik, et peatada inflatsiooni. Maksude vähendamisele siiski ei asuta ja • seda lubati teha hiljem. Kuid majade hüpoteegilaenude protsentide kuludeks arvestamist hakatakse varsti praktiseerima. Rahaminister S. Stevens lubas kohe selgitada kuipalju^ mil jarde dollareid P. E. Trudeau. valitsus on laena selgitamiseks Kanada •valitsusele, peeti soovitavaks,. et". EKN j uha tus saadaks välisministrile vastava memorandumi/: Nagu on selgunud, : püütakse Kanada passibüroodes Kanada välispassi andmisel Balti riikidest pärit isikuile märkida sünnimaana Nõukogude Liit, Paljud passide võtjad on selle vastu protesteerinud: Mõned on protesti tagajärjel saanud passi oma päritolumaa nime, teistele on aga ikkagi |passi kirjutatud- Nõukogude Liit nud väikese protsendiga ja annud Sellevastu protesteerisid balti rah-gude Liit loeb oma kodanikuks.; 1980. a. Moskva olümpiaadi raamides korraldatav Tallinna regatt tõstab esile mitmeid probleeme. Esiteks on Tallinn j uba nüüd täis vene töölisi, kes värvivad ning parandavad linna ning püüavad/sellest teha väliskülaliste tarvis ühe Potjomkim Küla. Kardetakse, kas nendest venelastest kunagi lahti saab, sest enamik nendest tahab Eestisse elama vonna- (Algus esiküljel).. / gratsiooni seadust üheks liberaalsemaks?" / Minister: „Ei ma ei. pea Kanada immigratsiooni .seadust üheks liberaalsemaks."; „Kas minister ei pea immigratsiooni seaduse seda osa isegi karmiks, kus raudeesriide tagant külastajaile ei võimaldata siin avaldada im-miratsioomviisi saamist. See võib •osutuda nende ain luseks, mis ei kqrdüf*" Minister: ..Sellest saab kergesti üle, kui: avaldus immigratsiooniks saadetakse Kanada valitsusele mõnest teisest riigist, nagu seda ka toimunud on". 1 >,Kas minister ei pea ülemääraseks külastusviisadega külastajaid siit juba 6—12 kuu pärast välja suruda, sest sageli on neil omastega esmakordne kokkusaamine aastakümnete järgi ja see ei pruugi enam korduda?" Minister: „Ei, ma ei pea seda ülemääraseks, kuna teisiti võivad inimesed siin „ära kaduda" ja enda legaliseerimisest kõrvale hoiduda". ,JCas minister on valmis meie etniliste organisatsioonide esinda j a-tegä kokku saama, et neid küsimusi ametlikult ja põhjalikumalt aru-tada?" Minister:' „Jah muidugi, heamee-leaa". / ':• " r . „Thomas Rennie", üks Toronto sadama ja saarte vahel kursseerivaid „praame" oli St. Paul'i ringkonna rahva poolt üüritud esmaspäeva õhtul kolmeks •tunniks j ai tiirles sadama ja. saarte vahelisel järvelahel orkestri, mürtsudes ja osavõtjate heas meeleolus olles.. dused ja kohtud. Et sõjast laastatud Eestis olukord halvenes, oli peami-j mistel selle tõttu 13.000 Toronto juu selt omavolitsevatest Vene kindralitest ja maal viibivatest vägedest tingitud, ka Paltiski sõjasadama ehitamisest, kus kivide ja palkide veos rakendati aastaiks kogu maa talunikud. Vene' vägede ülemjuhataja vürst Lieyen, tülis eesti talunikelt rekvireeritud hobuste asjus, ütles: ...usaldan 'eesti' talunikke kaugelt enam kui oma ohvitserkonda!" 1804 75—1.816/19 keiser Aleksander I antud ...Bauerverordnurigis" polnud sõnagi ..pärisorjuse lõpetamisest" ega ..teoorjuse" alustamisest. Too määrus kinnitas mõisate/talude õiguslikud .vahekorrad, talunike pärandus-õiguse oma maale, kohtud, koolid jne. Feodaal-aja pärivus talunike osas, n.n. Sunnimaisus (Schollen-plichtigkeit) kaotati 1805 .Schleswig- Holsteinis, 1807 Preisimaal, Sileesias, Posenis. Oldenburgis 1815, Eesti-Lii-vimaal 1803—16/19 Essen-Harinove-ris .: 1819. Meklenburgis 1820, Venemaal alles 1861 ükski sakslane ei nimeta end „pärisorja-võsuks", isegi lätlane, kuigi „Liivimaa Henriku" kroonika neid sõnaselgelt nimetab orjastatuiks liivlaste poolt (XII, 6). Perekonna-nimede registreerimine toimus Eestis 1.826 keiserliku määruse alusel ja igas kihelkonnas kindla/ sama korra järele. E. T. kirjeldab seda sündmust: „Kui kah mõnelpool anti talunimesid perekonnanimedeks, siis neid ei saanud üksi peremehe perekond, vaid kah sulastest ja popsidest vennad..." E. T. viitab ka revisjonidele, mida ta ilmselt pole näinudki. Trükitud Poöla-Rootsi revisjoni tekste on 1582—1638 c. 2000' lk. Seal pii talunikud registreeritud perekonna-nimedega, aga moonakad, karjüsed> popsid jäetud nimeta. Mil-di hääled ja oma parlamendiliikme koha. Tä oli J. Clarkiga Iisraeli külastamas jä. jagas oma juhi seisukohti. Kogu; Araabia maailm on selle vastu. •" • Osa lubadusi ön •.meeldivad. Nii lubas uus kaitseminister A. McKinnan •kohe, Kanada kohustusi'NATO S 8. juunil aktsia hind S8.68 145 King Street West, Süite Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131 Õntul tel. 925-6812 lest see tuleb, et meie moonakad ja popsivõsud karjuvad orj apõlvest na-, gu ratta peal, aga dokumenteeritud orjad, -lätlased.on oma Henriku kroonikas selle sätte lihtsalt • ära moonutanu.d Võib olla põhjus • on selles, et muistsetel lätlastel polnud orje — nad ise olid orjad- Eesti rahva koosseisus oli aga vähemalt 10af sõjavangist orje, pärivuslikke traäle. E. T. arvab, et nad' sulasid ära. Keskaegse range seisusliku korra juures, kus luges vaid seisus, mitte rahvus] polnud traalidel segunemise võimalusi. Isegi iseseisvas Eestis. ei võtnud ükski taluperemees ;öma poja ristiisaks popsi ja oli üldiselt käibel üte-lus: „kuradi pops". Keegi ei soovi neid osatada, ent ärgu tulgu ..päris-orja": silti kogu eesti. rahvale"kaeia riputama. Siis on Teaktsiöön paratamatu. . V : / : Sks. toetuseks kommunistlikele maadele. Selline laenamine peatatakse. • Tööminister L, Alexander asus kohe lahendama Briti Columbia sadamatööliste streiki, mis teeb suurt kahju Kanada ekspordile ja impordile. Mõnevõrra- pahameelt on tekitanud .. Flora MacDonaldi määramine välisministriks. Ta kohe teatas, et I ta hakkab võitlema maailmarahu eest. Inimõigustest ja selle eest võitlemisest ei lausunud uus välisminis-ter sõnagi. Teatavasti *on maailmarahu, eest võitlemine kommunistide pealoosungiks, ,|Tofönto Sun" kirjutab, et Flora on see, keda Kanada kõige vähem vajab välisministri kohal. Kanada . välispoliitika vajab päästmist sealt kuhu P. E. Trudeau selle on viinud. Lääneriigid on kõikjal taganemas ja kommunistid rünnakul. USA on kaotanud julguse ja usalduse. Kanada vajaks Margaret Thatcherit välisministrina, kuid Flora ei ole Thatcher, kaebas leht. Uue valitsuse puuduseks peetakse, et ühe ministri alla on viidud sageli mitu suurt ministeeriumi. Valitsusse on toodud ministreiks, neid kes ei oma parlamendiliikme mandaati, nagu R. de Cotret, J. Flynn jt. Quebeci provintsist on konservatiividel ainult 2 parlamendiliikme kohta ja need said mõlemad; ministri kohad; kuid J; Clarkil osutus võimalikuks tuntud Quebeclaste keskelt värvata ainult 2 tuntud isikut valitsuse liikmeiks, kes nimetatakse senaatoriteks. Sellest on vähe, sest Quebeci separatistlik peaminister. R. Levesque lubas isegi ettevõtta. kaks rahvahääletust, et Quebecit Kanada liidust eraldada. Väike ministrite arv Ottawas aitab separatistidele kaasa/ 'V Ei peeta ka kuigi palju David Mac- Doiialdist, kelle alla kuulub muuseas ka CBC, Arvatakse, et tal puudub julgus ja huvi selleks, et -CBC täielikult ümberkorraldada. Kuid üks rahvatarkus ütleb, et kui Jumal annab' ameti, siis,tä kingib ka mõistuse/ Uuele J. Clarki valitsusele ja selle noorele juhile Joe Clarkile., kes just- valitsuse etteotsa astu-: mi sel sai. 40 aastaseks, palju õnne ja edu omas vastutusrikkas, ametis. E. V. põhiseadus nõudis riigijuhilt 40- ne aastast-vanust, nii on J} Clark;-ka E. V. põhiseaduse järgi* riigijuhi võimeline.' : ' vusgruppide esindajad veebruari kuus Balti Õhtu puhul välisministeeriumi külastades. Välisministeeriumi esindajad seletasid siis, et Nõukogude Liidu sünnimaaks märkimiseks Balti riikidest pärit isikuile ei ole ametlikku korraldust ja passibü-rood peaksid arvestama, passi saaja seisukohaga. Kuna aga selles küsimuses edasi püsib segane olukord, otsustati välisministeeriumi poole pöörduda esildisega,' protesteerides passide andmisel isikuile Nõukogude Liidu sünnimaana märkimise vastu ja pa: ludes välisministeeriumi kindlat seisukohta selles asjas. , Kanada immmratsioomametiteaa Teiseks; läheb regatti ajal Eestisse palju ajakirjanikke spordi alal, kellel on udune ettekujutus poliitilisest olukorrast Eestis ja tõenäoliselt kirjutavad siis kiidulaulu„Euroöpaliku •Eesti" üle. / Kodakondsuse küsimuses otsustati uuele välisministrile esitada põhjalikum ülevaade• küsimuse kohta ja taotleda, välisministeeriumi kindlat, seisukohta kodakondsuse küsimuses. Koosolekul oli kõne all Nõukogu-" de Liidu, dekoloniseerimise nõude aktsiooni jätkamine. Seda aktsiooni on viie rahvpse koostööl edasi arei> datud ja aktsiooniks ühinenud viie rahvuse esindajad on külastanud mitme UN'i liikme delegatsioone New Yorgis. Seda aktsiooni jätkatakse. Kõnelusi oli ka '• ingliskeelse selgituskirjanduse väljaandmisest,, milleks on vajadus okupeeritud Eestist saadetavatele kommunistliku propaganda väljaannetele vastuastu-mi seks. . T10AS9LÖÖK KOMMUNISTIDEL! i B aa naa aa I D O B D I I D I • • n i a n a n n n n n u D B i i D i a m in ILMUS kauaoodatud luuletuskogu, nägusas köites .;. ;Hind;$8.Ö0; • postiga tellides lisandub saatekulu. i i U B B n 958 Broadview Ave., Toronto, Önt. M4K 2R6, Canada OH D B D B M i n Q D Q Q O t l D . n O D l I DID D I B OO O I D D • D O Q> Itaalia möödunud valimised ei annud ühelegi parteile enamust 630- liikmelises parlamendi esimeses kojas, kus suuremaks parteiks jäid Kristlikud demokraadid, saades aga ainult 262 kohta. Kommunistid said 201 kohta, kaotades 27 kohta, ülejäänud 167 kohta läksid sotsialistidele ja teistele väiksematele parteidele, kes jäävad kaalukeeleks. Kristlikud demokraadid jäävad endiselt valitsema, kuid nad peavad saama toetust teistelt väiksematelt parteidelt. Seda aga nad ei taha teha ja püüdsid eelmises valitsuses valitseda kommunistide abiga, kuid keeldudes neid kutsumast valitsuse liikmeiks. Seega jääb Itaalia endiselt ^Euroopa haigeks meheks". . ® . Sudbury INCO . nikelitööstuse streik, mis kestis üle 8 kuu on seekord möödas. Töölised on võlgades, on toimunud abielulahutusi. ja on palju/meelekibedust., Streikijad ei Võitnud palju, kuid kaotasid, ligemale/ aasta teenistuse, mis mõjus rusuvalt Sudburyle ja sealsetele inimestele. '..-.. :': .•C.:'.:'':/'/- O Lõuna-Aafrika president John Vorster sunniti lahkuma omast ametist. Tema vastu tõsteti suures skaalas süüdistusi, et ta oli teadlik suurema summa raha seadusvastases kasutamises valimiste ajal oma partei kasuks. J. Vorster aga eitas neid süüdistusi ja ütles, et ta ei olnud teadlik raha kasutamisest. ©Mässulised lennuväelased võtsid üle Gaänas võimu kaks päeva enne üldvalimisi. Kõik Gäana piirid suleti ja mässuliste juhid käskisid kõigil juhtivatel ametimeestel ilmuda nende peakorterisse. Milline on uus mässuline-.valitsus, see selsub hil-jem, / ® Kuulus Canierbury peapiiskop ja Inglise kiriku pea dr. Donäld Gog-gan teatas, et ta loobub 70-se eluaastasse saades omast ametist. Ta oli tuntud äärmise pahempoolsena ja toetas kommunistlikke terroriste Aafrikas ja Aasias. ® Iraaki lennuvägi:ründas Iraani külasid ja tappis kuus inimest ning haavata said paljud. Rünnaku põhjuseks oli, et Iraaki põgenikud siirdu-sid üle piiri Iraani. ja valmistusid abistama oma mõttekaaslasi Iraakis, Äyatollah Khomeini saatis Iraaki-. le valju protesti, kuid sellest on vähe kasu, sest Iraani Võimas armee on laostatud. o „Toronto Star'i" esiküljel hoiatavad Toronto juudirabid peaminister 1. Clarki ja nõuavad, et ta oma vali, mislubadusi Kanada saatkonna Jeruusalemma viimise osas kohe täidaks. Seda lubadust on aga raske täita, sest kõik Araabia riikide saadikud käisid selle vastu välisministri Flora MacDonaldi juures protesteerimas. Araablased ähvardavad oma importi Kanadast peatada ja isegi oma terroriakte Kanada vastu käiku panna. Välisminister andis mõista, et saatkonna üleviimine toimub kunagi hiljem.' Sellega seoses selgus, et Jeruusa, lemma saatkonna viimise taga on St Paul valimisjaoskonnast parlamenti valitud Ron Atkey/ R. Atkey on rabi Benjamin Fried bergile valimiste ajal lubanud Kana-da (saatkonda Jeruusalemma viia ja rabi on kindlustanud talle St. Pauli valimisjaoskonna juutide hääled. Rabi B. Friedberg hoiatab tõsiselt ja ütleb, et ta nõuab selle Ron Atkey valimišlubaduse kohest täitmist, üks teine rabi nimega G/Plaut on tagasi-hoidlikum ja ütleb „Star'is", et hüsteeria, mis araablaste poolt käiku lastud takistab saatkonna üleviimist ja ta rahuldub, kui see lubadus korra hiljem teostub. Mitmed riigid on asja lahendanud nii, et saatkonnad on Tel Avivis ja konsulid on Jeruusalemmas. Mõned saadikud elavad Jeruusalemmas, kuid saatkonnad on ametlikult Tel Avivis. • President J. Carter on Rodeesia sanktsioonide lõpetamise küsimuses raskes olukorras. Senat nõuab piiskop Muzoreva mustade valitsuse tunnustamist, kuid- sellega sattub USA konflikti kõigi Rodeesia naabruses asuvate mustade riikidega. : . • / (Järg. lhk.l) KOI • .El lima ülemal da, Rootsi,| Seltside es osavõtul. A. Estra jj sõitnud EI DEKNl olukorra kl ÜlemaaihnJ ressi korral esimeheks Koosolek! Andersoni abiesimees kaugemalt meid.-Pai vul Praost pai Kesknõukoa niie. Ed. VJ kes Haiguse kust osa või gu tervitus. ' Koosolekil Petersoo, A l prptokoliija] Ruubel. Kir Alates ju lj V. Moroz t LI selt ülla ta ti Kanadas, eil ja Ontario v] ter William ha omalt pj venelaste p| kond saaks dusse. Morol ma vabadus*! Liidu valitsi kult oma lüli rekonda kin) siis tabada d rekonda välj| N. Liidu k( et see on tõj| tes ja lääne-käes tugevac põlvedele sui Juba terai misest olel tu järeleai Vaadake micj tanud võimsl oma õli eksi] elu. M. Liit i" ja survele. ••' Oma rahval pidisell -Kan; milmekiiltuuil . etnilistele gnl seda ja kas rahvast", teisi ga vene rahvij Lisaks var Moroz rõhul;! oma lubadusi! ped temaga millele see oi omapoolseid ma, tuleks kii] oma lubadusi on. see tähti: juures. Küsimuse praegune kore • tas V. Moroz, ba ammu likyl jä lääne dc ojeks taotelml on vajalijc, ell alla heidetud geva koostöö sive lobby), tõmbaks kaaj kraatlikud riis Põrandaalui on suurenemal va juures. Dii rahvuslikud lastel on omal mida levitalakl monstreeris hoiakut, ilmu| palja jalu. Kinnipeetav; töölaagrites oi ilmast. Ai nuki . vad kirjade, oi * vahel vangivall elu/ Nendel or| kui KGB mee: Nõukogude Seal ei lubata ta.jaid. KGB. ette valmis kii liaselt. peab -li langetama. 11 / Eelseisvat; N. Liit kindlas! • ganda huvides, /de sportlaste /• sena tuleks, õlil ta. Moskva o.lüi| koleerida kuni kõik 'oma põli] Ajaloolane Liidu vanglatel • selle elanud 8" fl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-06-14-02