1981-03-19-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ ^ _ r isi
tect
PRESIDENT JA VENE
Nr. 11 (1622) 1981 N E U A P Ä E V Ä L , 19. MÄRTSIL — THURSDÄY, MARCH 19 XXXII aastakäik
Ühendriikide välisministeerium andis neil päevil avaliku seletu-se
oma poliitikast Balti riikide küsimuses. Selles on üteldud, et
USA ei tunnust^ Eesti, Läti ja Leedu liitmist 1940. a, jõuga ja ebaseaduslikult
N. Liitu. Jätkuvalt suheldaks^ iseseisvate Balti riikide
diplomaatiliste esindajatega ja Eesti, Läti ja Leedu diplomaatilised
esindajad (Chargesd'Äffaires)USA-s omavad täielikuh^
tide eesõigused jä puutumatuse kaitse.
ning hoiavad ühenduse Baltikumi
rahvastega Ameerika Hääle ja Vabaduse
Raadio saadete läbi nende emakeeles,
korrates pidevalt USA mitte-turinüstamise
otsust.
Lõpus üteldakse, et USA- saadikule
N. Liidus, samuti USA valitsusliikme
(kabineti) tasemel. olevaile ame-tiisikuile
on keelustatud külastada
Balti rüke; küll aga on USA vahemail
Samas seletuses märgiitakse, et
Helsingi kokkuleppe meeniitamišega
USA delegatsiooni esimehe asetäitja
kinnitas Madriidi järelkonverentsil,
et "USA dn Balti riikide- suhtes eri^
seisukohal, kuna ta illegaalselt ja
relvastatud jõu abil Balti riikide okupeerimist
ja ühendamist.N. Liitu e i
tunnusta. Edasi lisatakse, et see USA
poliitika demonstreerib, et meie ei
ole mitte unustanud neid ja annab .... ., , , ,
usku tulevikku. Helsingi akti alusel ^J^^tusikuil vajadus perekondade
jätkatakse ka inimõigust/^eest võit- ahendamise, vigade la taoliste kusi-lemist
ülemaailmses ulatuses. Balti
riikide esindused on USÄ-s tähtsad
sümbolid Balti päritoluga inimestele,
meie aga ei vaatle neid esindusi (le-gations)
mitte kui eksiilvalitsusi. Nad
on oma finantsalal iseseisvad, majandades
endid Eesti, Lati ja Leedu valitsuste
fondidest, mis
1940. a. ' ^
ühendamise, vitsade ja taoliste küsimuste
lahendamisel astuda ühendusse
Nõukogude ametnikega — kusjuures
see. ei tähenda meie arusaamisel
ülalmärgitud :mitte-tunhustamise poliitika
kahjustamist.
President R. Reaganil on õigus
öelda, et Kremli juliid õn terrori
edutajad, ja nad on valetajad ja
petjad. Üks vene vanasõna ütleb
— nii nagu juht, nii ka tema alamad
— või nõnda nagu Moskva
tippmehed valetavad, nõnda teevad
ka väiksemad ametnikud.
Aga USA kohtuministeeriumi
üks osakond otsib N. Venest antud
andmete ja tunnistuste abil
Ameerika kodanike seast nüüd
„s,õjakurjategijaid". Selle jaoks
anti president Garteri valitsuse
ajal kohtuministeeriumile —
$2 600 000! Ometi 1953 aastal
virulaste koosviibimise kavandamise
ja korraldamise peamised koormakandjad. Istuvad:
Elna Libe ja y. Purga,
(Lähemalt Ihk. 4)•
; J. Laanes ja H.J
i Foto —- 0 . Haamer
Viimaks ometi on esile tõusnud
üks riigimees — presidient
R. Reagan, kes on venelaste üle
maailtna ulatuvate valgust kartvatele
tegudele julgelt sõrmega'
näidanud ja nimetanud Moskva
tegelasi nende õige nimega —
rahvusvahelise terrorismi eduta»
jad. Need Moskva tegelased Reagani
järele olevat alati valmis
petma, valetama — peaasi kui
pad saavutavad oma mustad
eesmärgid.
Püha viha täis — Kremli hääletorud
„Pravda" ja ^Isvestia" —
on alustanud president Reagani
igatmoodi mustamist. „Pravda'V Kongress pani ametisse Charles
kommentaator hiljuti rõhutas, et F. Kers.ten'i komitee ja see tun-
Washingtonil ei olevat tahet „aru nistajate ülekuulamisega tegi
saada ja omaks võtta maailma kindlaks venelaste kuritööd N.
5elle paljudes variatsioonides". Vene okupatsiooni ajal Eeslis.
See venelane peab praegust Vene Igalj iseseisval riigil ja' selle ko-koloniaalimpeeriumi
ühes satel- danikel, arusaadavalt ka eestlas-
Hitidega „moodsaks maailmaks", tel, on vastuvaidlemata õigus
milline tegelikult on riigikord, maale sissetunginud vaenlasi
pärit mitte keskajast, vaid õi^e • mõrvategudelt kinni võtta ja
varajasest keskajast. traataia taha panna. USA kohtu-
Moskva suure mustamise kam- ministeerium seda õigust ei tun-paania
taga seisab tõsiasi, jet pre- nista eestlastele. Selliseid oma
sidertt R. Reagan on teinud torke rahvast kaitsvaid eestlasi sõja-õigesse
kohta. -Kremli terrori kurjategijateks ' tembeldades
edendajatel on kraed pigistama kohtuministeerium tunnustab
hakanud, poodi ju kõmmude Eesti ja teiste Balti riikide vägivaldset
annektsiooni 1940 aastal
Nõukogude Venemaa poolt,' mida
senini ükski USA president ja
tema valitsus pole teinud.
Nüüd, ajal kus president R.
Reagan on tegemas järgmise aasta,
eelarves suuri kokkuhoide,
siis on aeg küps ka see suur
summa, mis ettenähtvid „sõja-kurjategijate".
nõiajahi pidamiseks,
parem kasutada USA kaitsevõime
tõstmiseks. See Vene
valeandmetele põhjenev „sõja-kurjategijate"
otsimine ameerika
kodanike seas kasutades
Ameerika asutusi, on Kremli üks
terrorivõte, kahjuks aga vähe
tuntud ameeriklastele.
kaksikvennad natsid üles samade
süütegude eest Nürnbergi
kohtute otsuste järele.
Moskva terrori edutajad on
elukutselised ja omavad pika aja
kogemusi sel alaL Seda näitab
Moskva poolt sama terrori kasutamine
Iseseisva Eesti Vabariigi
vastu, aastatel 1918—1940.
Moskva poolt koolitatud ja
Moskva relvadega varustatud
terroristide vastu võitles isesei- j
sev Eesti suure eduga, aga 1940
aastal okupeeriti Eesti. Siis algas
see päris terror eestlaste vastu,
kus mõrvati tuhandeid ja
küüditati kümneid tuhandeid surema
Siberisse ja Põhja-Vene-.
maale. Nii Eesti kaotas 10% oma
rahvast. KAIKAS
MITTE-TUMNUSTMlJiME: /
Ülaltoodud poliitika väljenduseks
USA välisminister feaadab igal aastal
rtende rahvuspäeval vastava tervituse
ja välisministeeriumi esindajad
külastavad Balti esinduste ametlikke
. aastapäevade üritusi; USA valitsus
ja riigiasutused-agentuürid kõnelevad
jätkuvalt sellest mitte-^unnusta-
' mise poliitikast ja. asetavad Eesti,
-> Läti ja Leedu, kui okupeeritud riiki-
Seda seletust on levitanud välisministeeriumi
Bureau of Public Affairs,
ühenduses ametisse astunud uue va-,
litsusega president. R. Reagani juhtimisel.
Arvatavalt ori see koostatud
välisministeeriumi samade ametnike
juhendamisel, kes varem on tegelenud
Balti küsimustega, sest sisuliselt
seletuse poliitilises tagapõhjas ja rakenduse
taktika punktides erilisi
muudatusi ei ilmne. Seletus on aga
TORONTO EESTI SELTSI
de nimed, USA ametlikes kaartides • tulemusele võib jõuda.
TORONTO EESTI MEESKOORI
EesÜ orgamSšaitsioonide esindajate . Vancouveri eesti organisatsioonide-koosolekul
Toronto Eesti Majas lae- esindajate soov, ESTO-84 korralda-päeval,
7.-märtsil võeti vastu E . Lep- mine oma peale võtta, ei tähenda se-kindlaks
ja selgeks Balti riikide nurme j ettepanek: -ÜEP asukoha mää-, da, et EST084 korraldamine langeb
anastamise mitte-tunnustamise jat- ramine edasi lükata ikuni 1. maini ja automaatselt Vancouverile.
kui Vancouver ei soovi korraldamist — Kas ESTO-84 asukoha määrami-omale
võtta, siis asukohaks jääb To- sel arvestatakse ka ÜSA ja teiste
ronto. Sellest otsusest võib teha jä- maade, eesti organisatsioonide soo-relduse,
kui Vancouveri eesti organi- ve?
satsioonide esindajad pooldavad ÜEP — Selles osas eriHst kokkulepet ei
korraldamist Vancouveris, siis küsi- ole tehtud. Kindlasti tuleks nend^
mus on otsustatud automaatselt soove arvestada, kuna enamikule sõit
pühapäevai, 29. märtsil kell 2.30 pl. Toronto Eesti
suures saalis.
a
kuvaks poliitikaks, rnis Reagan-Haigi
joonel praktiliselt veelgi soodsamale
Korraldaja TIINA TRALLA ^ Teadustaja AVO KITTASK
Sissepääs $3.00 V Kohvilaud
5.
TORONTO EESTI MAJAS
KAVAS: E. AAV, M. LÜDIG, E. GRIEG, R. TOI, J. SIMM, K.
ja E. VÕRK i.t. Juhatavad dr. R. TÕI Ja Ed. TOBRELUTS
Solist— ÕNNE LAIKVE, sopran , Klaveril CHARLES KIPPER
KoorlsollstId: AVO KITTASK, bass-bariton ja ANDRES RAUDSEPP,
bass-bariton • '
Pääsmed koorimmeilt; igal teisipäeva õhtu! kella B-si Eesti Maias
ning telefohl teel--H:Vammus, 222-7801^' •
kasuks.
Selgituse saamiseks „Meie
pöördus Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
esimehe, Tõnu Tõsise poole,
kes andis täiendava seletuse vastuvõetud
otsuse kohta. - .
Organisatsioonide esindajate koosolekul
vastuvõetud otsuses sõnu...
„kui Vancouver: ei soovi korraldamist
omale võtta, siis asukohaks jääb
Toronto", tähendab seda, et ESTO-84
asukohana Ranadas ei tule kõne alla
Vancouveri on seotud suuremate kuludega
kui sõit Torontosse, iitles
SEPK esimees.
TORONTO EESTI SELTSI
riikide poolt esitatud
kokkuleppe kava Salvadori vaiitsuse-müüd
tohaJM VanTO^^^^^ le võitluste lõpetamiseks mässajate-
>' nn ±i J. • C ? _ 1 . . ^ J ^ ^ . . n l S ^ - n a an
.märtsil 1981 kell 7 õhtd Toronto Eesti Majas,
958 Broadvtew Ave.
* Bcsiöf * Einelaud
Tantsuks V. GUSTAVSONI ORKESTER * Pääsmed saadaval
Eesti Abistamiskomitees ja juhatuse liikmeilt. Laudade ettetellimine
Jaan Terts tel. 757-8679.
«
ronto .Kui Vancouver soovib võtta
eneselej ESTO-84 korraldamise,, siis
tuleb tal selgitada võimalused selle
suurürituse korraldamiseks. Üle-maailnisete
Eesti Päevade korraldamiseks,
seniste traditsioonide kohar
selt, onl vajahkud- avarad-võimalused
koosolekuteks, konverentsideks, pi-dustustekSi
iriitmesugušteks ülemaailmseteks
kokkutulekuteks, nagu
gaidide-skautide maailmalaager, maa-devahelisteks
laskevõistliisteks jne,
Vancouveri eesti organisatsioonide
ettepanbk ja võimalused tulevad kaa°
lumisele ühel koosolekul pärast.l.
maid. Kes sellest koosolekust osa võtavad
Tõnu Tõsine ei teadnud vee!
ütelda.!
ga lükati tagasi. Salvadori valitsus
näeb selle plaani alusel rahu kindlustamises
tegelikult kommunistide
T. £
Neljapäeval, 26. märtsil 1981
Eesti Majas kell 8 õ.
loeng valguspiltidega
ÜLO-SOOTS'
TORONTO EESTI VÄBAKOGUDUSENAISRINGI korraldusel ij
'lALELÕUNA-kOHV PENSIONÄRIDELE
562 Jones Ave. Torontos, laupäeval, 21. märtsil algusega kell 2 p.l.
Sõna ja vaimulikkude laulude põunik — kohvilauas.
KÕIK TERETULNUD!
I Invaliide Toetav Naisring Torontos
Laupäeval,; 4. aprillil, kell"
ŽOOHannä
HIgh Schoolls,
neljas pildis ^
Lavapilt: T^AVO SÖÖDOl •
•. • ' • • ' • • •• •
Kaastegevad: LYDIA VOHU, ERIKA VESKIMETS-SOLOM, ERNST ¥ÄHl
El
_ J- . . . . .
eebnüügil Eesti Abistamiskomitees j^ Pokos, 7(^7 Mt. Pleasant Rd. Fääs-mete
hind J7,~, õpilastel f4.—. Teatrisaali uksed avatud l tund ennem etenduse
algust. Pääsmete müük ka kohapeal, etenduse õhtul,
[. ja 12. apnllill98r. a.
•. KÄSITÖÖ MÜÜK KOHVILAUAGA
pühapäeval, 29. märtsill98I kell 12 päeval
Eesti Majas, keskmises saalis.
Loenguga I, sumer ja
Peaosas — AVO KITTASK
Reedel ja laupäeval, 27. ja 28. märtsil kell 8 õ.
. MacMillan Theatre, University of Toronto.
Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitees ja kohapeal.
Informatsiooniks helistada tel. 783-0477
/
m i
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 19, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-03-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810319 |
Description
| Title | 1981-03-19-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ^ ^ _ r isi tect PRESIDENT JA VENE Nr. 11 (1622) 1981 N E U A P Ä E V Ä L , 19. MÄRTSIL — THURSDÄY, MARCH 19 XXXII aastakäik Ühendriikide välisministeerium andis neil päevil avaliku seletu-se oma poliitikast Balti riikide küsimuses. Selles on üteldud, et USA ei tunnust^ Eesti, Läti ja Leedu liitmist 1940. a, jõuga ja ebaseaduslikult N. Liitu. Jätkuvalt suheldaks^ iseseisvate Balti riikide diplomaatiliste esindajatega ja Eesti, Läti ja Leedu diplomaatilised esindajad (Chargesd'Äffaires)USA-s omavad täielikuh^ tide eesõigused jä puutumatuse kaitse. ning hoiavad ühenduse Baltikumi rahvastega Ameerika Hääle ja Vabaduse Raadio saadete läbi nende emakeeles, korrates pidevalt USA mitte-turinüstamise otsust. Lõpus üteldakse, et USA- saadikule N. Liidus, samuti USA valitsusliikme (kabineti) tasemel. olevaile ame-tiisikuile on keelustatud külastada Balti rüke; küll aga on USA vahemail Samas seletuses märgiitakse, et Helsingi kokkuleppe meeniitamišega USA delegatsiooni esimehe asetäitja kinnitas Madriidi järelkonverentsil, et "USA dn Balti riikide- suhtes eri^ seisukohal, kuna ta illegaalselt ja relvastatud jõu abil Balti riikide okupeerimist ja ühendamist.N. Liitu e i tunnusta. Edasi lisatakse, et see USA poliitika demonstreerib, et meie ei ole mitte unustanud neid ja annab .... ., , , , usku tulevikku. Helsingi akti alusel ^J^^tusikuil vajadus perekondade jätkatakse ka inimõigust/^eest võit- ahendamise, vigade la taoliste kusi-lemist ülemaailmses ulatuses. Balti riikide esindused on USÄ-s tähtsad sümbolid Balti päritoluga inimestele, meie aga ei vaatle neid esindusi (le-gations) mitte kui eksiilvalitsusi. Nad on oma finantsalal iseseisvad, majandades endid Eesti, Lati ja Leedu valitsuste fondidest, mis 1940. a. ' ^ ühendamise, vitsade ja taoliste küsimuste lahendamisel astuda ühendusse Nõukogude ametnikega — kusjuures see. ei tähenda meie arusaamisel ülalmärgitud :mitte-tunhustamise poliitika kahjustamist. President R. Reaganil on õigus öelda, et Kremli juliid õn terrori edutajad, ja nad on valetajad ja petjad. Üks vene vanasõna ütleb — nii nagu juht, nii ka tema alamad — või nõnda nagu Moskva tippmehed valetavad, nõnda teevad ka väiksemad ametnikud. Aga USA kohtuministeeriumi üks osakond otsib N. Venest antud andmete ja tunnistuste abil Ameerika kodanike seast nüüd „s,õjakurjategijaid". Selle jaoks anti president Garteri valitsuse ajal kohtuministeeriumile — $2 600 000! Ometi 1953 aastal virulaste koosviibimise kavandamise ja korraldamise peamised koormakandjad. Istuvad: Elna Libe ja y. Purga, (Lähemalt Ihk. 4)• ; J. Laanes ja H.J i Foto —- 0 . Haamer Viimaks ometi on esile tõusnud üks riigimees — presidient R. Reagan, kes on venelaste üle maailtna ulatuvate valgust kartvatele tegudele julgelt sõrmega' näidanud ja nimetanud Moskva tegelasi nende õige nimega — rahvusvahelise terrorismi eduta» jad. Need Moskva tegelased Reagani järele olevat alati valmis petma, valetama — peaasi kui pad saavutavad oma mustad eesmärgid. Püha viha täis — Kremli hääletorud „Pravda" ja ^Isvestia" — on alustanud president Reagani igatmoodi mustamist. „Pravda'V Kongress pani ametisse Charles kommentaator hiljuti rõhutas, et F. Kers.ten'i komitee ja see tun- Washingtonil ei olevat tahet „aru nistajate ülekuulamisega tegi saada ja omaks võtta maailma kindlaks venelaste kuritööd N. 5elle paljudes variatsioonides". Vene okupatsiooni ajal Eeslis. See venelane peab praegust Vene Igalj iseseisval riigil ja' selle ko-koloniaalimpeeriumi ühes satel- danikel, arusaadavalt ka eestlas- Hitidega „moodsaks maailmaks", tel, on vastuvaidlemata õigus milline tegelikult on riigikord, maale sissetunginud vaenlasi pärit mitte keskajast, vaid õi^e • mõrvategudelt kinni võtta ja varajasest keskajast. traataia taha panna. USA kohtu- Moskva suure mustamise kam- ministeerium seda õigust ei tun-paania taga seisab tõsiasi, jet pre- nista eestlastele. Selliseid oma sidertt R. Reagan on teinud torke rahvast kaitsvaid eestlasi sõja-õigesse kohta. -Kremli terrori kurjategijateks ' tembeldades edendajatel on kraed pigistama kohtuministeerium tunnustab hakanud, poodi ju kõmmude Eesti ja teiste Balti riikide vägivaldset annektsiooni 1940 aastal Nõukogude Venemaa poolt,' mida senini ükski USA president ja tema valitsus pole teinud. Nüüd, ajal kus president R. Reagan on tegemas järgmise aasta, eelarves suuri kokkuhoide, siis on aeg küps ka see suur summa, mis ettenähtvid „sõja-kurjategijate". nõiajahi pidamiseks, parem kasutada USA kaitsevõime tõstmiseks. See Vene valeandmetele põhjenev „sõja-kurjategijate" otsimine ameerika kodanike seas kasutades Ameerika asutusi, on Kremli üks terrorivõte, kahjuks aga vähe tuntud ameeriklastele. kaksikvennad natsid üles samade süütegude eest Nürnbergi kohtute otsuste järele. Moskva terrori edutajad on elukutselised ja omavad pika aja kogemusi sel alaL Seda näitab Moskva poolt sama terrori kasutamine Iseseisva Eesti Vabariigi vastu, aastatel 1918—1940. Moskva poolt koolitatud ja Moskva relvadega varustatud terroristide vastu võitles isesei- j sev Eesti suure eduga, aga 1940 aastal okupeeriti Eesti. Siis algas see päris terror eestlaste vastu, kus mõrvati tuhandeid ja küüditati kümneid tuhandeid surema Siberisse ja Põhja-Vene-. maale. Nii Eesti kaotas 10% oma rahvast. KAIKAS MITTE-TUMNUSTMlJiME: / Ülaltoodud poliitika väljenduseks USA välisminister feaadab igal aastal rtende rahvuspäeval vastava tervituse ja välisministeeriumi esindajad külastavad Balti esinduste ametlikke . aastapäevade üritusi; USA valitsus ja riigiasutused-agentuürid kõnelevad jätkuvalt sellest mitte-^unnusta- ' mise poliitikast ja. asetavad Eesti, -> Läti ja Leedu, kui okupeeritud riiki- Seda seletust on levitanud välisministeeriumi Bureau of Public Affairs, ühenduses ametisse astunud uue va-, litsusega president. R. Reagani juhtimisel. Arvatavalt ori see koostatud välisministeeriumi samade ametnike juhendamisel, kes varem on tegelenud Balti küsimustega, sest sisuliselt seletuse poliitilises tagapõhjas ja rakenduse taktika punktides erilisi muudatusi ei ilmne. Seletus on aga TORONTO EESTI SELTSI de nimed, USA ametlikes kaartides • tulemusele võib jõuda. TORONTO EESTI MEESKOORI EesÜ orgamSšaitsioonide esindajate . Vancouveri eesti organisatsioonide-koosolekul Toronto Eesti Majas lae- esindajate soov, ESTO-84 korralda-päeval, 7.-märtsil võeti vastu E . Lep- mine oma peale võtta, ei tähenda se-kindlaks ja selgeks Balti riikide nurme j ettepanek: -ÜEP asukoha mää-, da, et EST084 korraldamine langeb anastamise mitte-tunnustamise jat- ramine edasi lükata ikuni 1. maini ja automaatselt Vancouverile. kui Vancouver ei soovi korraldamist — Kas ESTO-84 asukoha määrami-omale võtta, siis asukohaks jääb To- sel arvestatakse ka ÜSA ja teiste ronto. Sellest otsusest võib teha jä- maade, eesti organisatsioonide soo-relduse, kui Vancouveri eesti organi- ve? satsioonide esindajad pooldavad ÜEP — Selles osas eriHst kokkulepet ei korraldamist Vancouveris, siis küsi- ole tehtud. Kindlasti tuleks nend^ mus on otsustatud automaatselt soove arvestada, kuna enamikule sõit pühapäevai, 29. märtsil kell 2.30 pl. Toronto Eesti suures saalis. a kuvaks poliitikaks, rnis Reagan-Haigi joonel praktiliselt veelgi soodsamale Korraldaja TIINA TRALLA ^ Teadustaja AVO KITTASK Sissepääs $3.00 V Kohvilaud 5. TORONTO EESTI MAJAS KAVAS: E. AAV, M. LÜDIG, E. GRIEG, R. TOI, J. SIMM, K. ja E. VÕRK i.t. Juhatavad dr. R. TÕI Ja Ed. TOBRELUTS Solist— ÕNNE LAIKVE, sopran , Klaveril CHARLES KIPPER KoorlsollstId: AVO KITTASK, bass-bariton ja ANDRES RAUDSEPP, bass-bariton • ' Pääsmed koorimmeilt; igal teisipäeva õhtu! kella B-si Eesti Maias ning telefohl teel--H:Vammus, 222-7801^' • kasuks. Selgituse saamiseks „Meie pöördus Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas esimehe, Tõnu Tõsise poole, kes andis täiendava seletuse vastuvõetud otsuse kohta. - . Organisatsioonide esindajate koosolekul vastuvõetud otsuses sõnu... „kui Vancouver: ei soovi korraldamist omale võtta, siis asukohaks jääb Toronto", tähendab seda, et ESTO-84 asukohana Ranadas ei tule kõne alla Vancouveri on seotud suuremate kuludega kui sõit Torontosse, iitles SEPK esimees. TORONTO EESTI SELTSI riikide poolt esitatud kokkuleppe kava Salvadori vaiitsuse-müüd tohaJM VanTO^^^^^ le võitluste lõpetamiseks mässajate- >' nn ±i J. • C ? _ 1 . . ^ J ^ ^ . . n l S ^ - n a an .märtsil 1981 kell 7 õhtd Toronto Eesti Majas, 958 Broadvtew Ave. * Bcsiöf * Einelaud Tantsuks V. GUSTAVSONI ORKESTER * Pääsmed saadaval Eesti Abistamiskomitees ja juhatuse liikmeilt. Laudade ettetellimine Jaan Terts tel. 757-8679. « ronto .Kui Vancouver soovib võtta eneselej ESTO-84 korraldamise,, siis tuleb tal selgitada võimalused selle suurürituse korraldamiseks. Üle-maailnisete Eesti Päevade korraldamiseks, seniste traditsioonide kohar selt, onl vajahkud- avarad-võimalused koosolekuteks, konverentsideks, pi-dustustekSi iriitmesugušteks ülemaailmseteks kokkutulekuteks, nagu gaidide-skautide maailmalaager, maa-devahelisteks laskevõistliisteks jne, Vancouveri eesti organisatsioonide ettepanbk ja võimalused tulevad kaa° lumisele ühel koosolekul pärast.l. maid. Kes sellest koosolekust osa võtavad Tõnu Tõsine ei teadnud vee! ütelda.! ga lükati tagasi. Salvadori valitsus näeb selle plaani alusel rahu kindlustamises tegelikult kommunistide T. £ Neljapäeval, 26. märtsil 1981 Eesti Majas kell 8 õ. loeng valguspiltidega ÜLO-SOOTS' TORONTO EESTI VÄBAKOGUDUSENAISRINGI korraldusel ij 'lALELÕUNA-kOHV PENSIONÄRIDELE 562 Jones Ave. Torontos, laupäeval, 21. märtsil algusega kell 2 p.l. Sõna ja vaimulikkude laulude põunik — kohvilauas. KÕIK TERETULNUD! I Invaliide Toetav Naisring Torontos Laupäeval,; 4. aprillil, kell" ŽOOHannä HIgh Schoolls, neljas pildis ^ Lavapilt: T^AVO SÖÖDOl • •. • ' • • ' • • •• • Kaastegevad: LYDIA VOHU, ERIKA VESKIMETS-SOLOM, ERNST ¥ÄHl El _ J- . . . . . eebnüügil Eesti Abistamiskomitees j^ Pokos, 7(^7 Mt. Pleasant Rd. Fääs-mete hind J7,~, õpilastel f4.—. Teatrisaali uksed avatud l tund ennem etenduse algust. Pääsmete müük ka kohapeal, etenduse õhtul, [. ja 12. apnllill98r. a. •. KÄSITÖÖ MÜÜK KOHVILAUAGA pühapäeval, 29. märtsill98I kell 12 päeval Eesti Majas, keskmises saalis. Loenguga I, sumer ja Peaosas — AVO KITTASK Reedel ja laupäeval, 27. ja 28. märtsil kell 8 õ. . MacMillan Theatre, University of Toronto. Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitees ja kohapeal. Informatsiooniks helistada tel. 783-0477 / m i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-19-01
