1981-08-27-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MELMPÄEVAL, 27. AHJGU^^SL - flH^URSMY, mcmtij „Meie Elu" nr. 32 (1643) 1981 mi I 3 Canadian General Electric Compa- By Ltd. esitas oma ehitustöödele joo-nestüs- ja mehaanika alade juhataja i,eo Füuritsa „G. L. Phillippe Award for Distingiüshed Public Servicet'au-liinna kandidaadiks. Kandidaate kes esitatakse GE kompaniidest kogu maailmast,: oli tänavu 71. Vastava tõendi andis Leo .Puuritsale ülö asepresident ja osakonna peamänedzher Pick Martin, tema tegevuse eest skautluses viimane 26 aastat. teo Fuurits ülendati skautmastriks varsti parast Kanadasse Jõudmist 1954. a. Ja neli aastat oli eesti pea-skaüt Kanadas. Tal on ! klassi Põhja^ tähe teenetemärk, Kanada kõrgem teenetemärk ..Hõbetämmetõru"' Ja Kanada 100 a. Juubeli puhul välja antud medal. Lleo laurits on olnud tegev eesti ühiskonnas oiiBiianBiioHaiiGiiQiioiiBiigiiaitBiiintiisirQiiaiiaiiiiuoiioitQuiiiiQiiouDiioiiiiiion D 5 e I5s 5 § 5 õ 5 sg a S 1 a a 1 s 5 ammu enne, kui Homo Erectus ise tuld teha oskas, pidas ta lugu küpsetatud toidust. Niipea, kui maapind pärast met-satulikahju niivõrd ära jahtuda Vabaõfiu-köögi reinkarnat-sioon ei toimunud aga mitte näiteks muistsete ,;kodade", „praa-gude" ehk„pinuköökide" — nende kooniliselt üleslaotud; latti- Jõekääru I^steSevekodiiskngetoti^ laupäeval lipud ja kasvandikud siirdusid oma kodudesse. Pidu- 1 likul lõputseremoonial tänati šuurevaevanä jai jagati välja auhinnad. Pildil Toronto Eesti jstais-seltsi esinaine HdjoNpvek (vasakul) koos Silvi Pirn, Helki Sambla, DebbyLü- .ähemalt suvekodust järgmises lehes.) ii oli jõudnud, et seal paljajalu dest suveköökide-näol, nagu neid kõndida 'v^is (saksa kingsepa, Adolf Dässleri paksu-tallalised „Adidas"-sÖrkimiskingad tulid tarvitusele alles vähemalt pool miljonit aastat hiljem), hakkas ta paraja kättejuhtuva kaikaga sorima tuhas, kust tema tundlikud sõõrmed haistsid küpsenud liha ahvatlevat lõhna. Elevante ja ninasarvikuid võis vaevalt leiduda tuha ja süte alt, kuid mi mõnigi metssea põrsas, Muinas-Eestiski tunti, vaid tuli suure ilmkäraga ja rikkalikus vormikülluses. Statsionaarsete tuleasemete kõrvale tekkisid kantavad barbekjuud. Ehkki moodne vabaõhu-kolle muistse eesti koda-köögi kuju omaks ei võtnud, on ta endale ometi sellelt' oma nime saanud. Võrreldes vana pinuköögi populaarset nime, „praagu"; inglis- ' keelse „barbeque"-ga ei jää kel-u t a -WBSiHl,.,'. Leo Piiurits (paremal) ia vastu võtmas/- a augustil J. m-mi rikumõisast teoses Eesti härra 50-tes aastates eesti daamiga (SO-tes Foto soovitav.'Kirjutada aadreissils P.O. Box 447 West Hill, Ontario ,,M1E:2A7' • ^^V: y y 0 ? •sa 6S3-7S15 j a 6S3^8Si #4 D l XEW YORK (M.E.) - Idafanoiku suuremad Võidupüha-Jaanipäeva pidustused leidsid aset Long Islandil, .ja •Lakewoodis. Esimeses oli kogunenud üle paarisaja kaasjnaalase, kus \ihmaNe ilma - tõttu "ettekanded toimusid noorte su\'ekodu peahoones. Eri]iselt austati dr! E: Rübeli algatu-. sel püsti seisva aplodeeriva publiku poolt noorte kauaaegset örkestrijuh-ti Karl LinnasV. Teda tänati, et tä on arvuka . hulga eesti noori •õpetanud orkcsiraniideks,,.kes oma ansambliga' on aasiaie kestel •sisustanud;Ey.aas-iapäc'\ i, ka I^ew:Yorgis suurtel ak-luslel, LJ-. -ke;i,ksuve pi4us.tusi ja tei-: • si ü r i t u s i , . ;' •. ., Lakewoodis' oli nädal hiljen^ aktu- ^ se osas tublisti üle 300 isiku. Kõne-leiaks oli noor ERKU esinduskogu iiige Lembit PustrÖm. Järgnenud pidule iäi umbes 200 külalist..Neid ülla-lati teatega, et „ühe sünnipäeVaiap-se" arvel on kõigile pidulistele tasuta. . jook ja suupisled.!:- Seda varem olematut ,,kinki"' muidugi;kasutlatl ja, lasli elada ^süniiipäeva omajat— kelleks oma 55. eluaastaga osutus tuntud -i^hi-luseiievõtja :Pühja New Je^ sevst Fieh. Morgeri: Nagu asjale^ä-hemal seisjad,teadsid, lisada,pnR,.M. selle jaanipaevalistele' tehtud žh|sti katteks tasunud siis takewoodiE^sti Maja einelauale ja baarile mõnituhat dollarit. ' : • : • ' . y/- •' Äkki tekib teritavad kõrvu. Väljast kostab kuljuste kõlinat ja koerte haukumist. Tüdrukud vaatavad üksteise otsa ja punastavad. On jü jõulueelne aeg ja kõik teed on kosjasõit jäid täis. Kuuldub välisukse sagmat ja siis köhatab keegi kõvasti köögis. Lõpuks avaneb peretoa uks j a selle lävel seisab tugeva kehaehitusega Teddre Rein (Reinhold Birkhuhn), oma paremates aastates ja parimas riietuses plev talupoeg. Nüusariud ni-na> pöördus tulija tüdrukute poole: ' „Terre, terre!" Tüdrukud ,,Terre jümmal infune! Vahepeal tekib pfetuippa vaikus. Tüdrukud töötavad! igaüks omaette "suure õ h i n a g a k a k s tüdrukut kraa-sib vülu, kporepudÜi raputaja töötab otse vihaga/vokid löövad suitsu ja kangaspUudel jookseb süstik ennenähtamatu knrusega. Teddre Rein nuuskab jälle nina — põrandale, pühkides laigu pastlasja-laga laiali. Sellega valmis, küsib ta tüdrukutelt, kas ta saaks praosti prouaga rääkida. Tüdrukud teevad endid Reinu küsimust kil?edas töös olles mitte kuulmakski. Lõpuks saadetakse siiski seakaijüs Lüsu praosti prouat kutsuma. - Praosti proua tuleb varsti peretuppa, kudumiselolev sukk käes. Ta OE süütus ise, kes millestki ei tea: v.,Terre, Teddre Rein!"^ Rein vastab kõige viisakusega; Praosti proua tähendab, et väi. on vist Halb iltn. Rein vastab, et ilm ja äri ei hooli teineteisest.;: -; Aga praosti proua on vilunud tegelane selles mängus ja ei tõtta küsima, et millirie äri? Ta küsib hoopis, kuidas Reinu naise käsi käib Rein jutustab lihe külaloo teise järele, kõik selleks, et jmärkaTnatult oma kaitsealuse noormehe juurde tulla. Selleks noormeheks on „Kes-külla Pertel-' (,Bartel mitten aus dem Niimoodi tuuakse kordamööda vaikus. Kõik M k tüdrukud ette, Leno kõige viimati, kuna .temast arvatakse, et tema on väljavalitu. Niisugused diplomaatilised võtted ja kõnekäänud toimuvad suurima kannatlikkuse ja teravmeelsusega. Lõpuks on kositav leitud. Isamees hakkab nüüd väljasootavat kosilast kirjeldama ja tema rikkust üles lugema. Aga kõik sünnib jälle teravmeelse naljaga segi — hobusel on ainult üks silm, härjal ainult üks sarv, adrad on roostetanud ja maja õlg-katus loomadele ära söödetud. (Siinkohal toob autor selgituseks, et Liivimaal johtuvat sageli, et nia-jade õlgkatuseid kasutatakse loomatoiduks, kui on olnud halb heina- või vilja-aasta või kui peremees on joodik). Isamees peab oskama niisugust ülemeelikust hästi serveerida/ Lõpuks võtab ta taskust viinapudeli, valab selleset klaasi täis ja pakub kositavale tüdrukule Leno südames tekib suur heitlus. Ta on noort Pärtlit küll sageli mä^ ganud. Pärtel on teda kirikus kaks korda tervitanud. Ka on tä juba varemalt saatnud ühe v^nanaise pinda sondeerima. Pärtel on kõigiti vastuvõetav - - pärineb h^ast tahipojape-rekonnast ja i a l on hfeä hobune. Aga milHne tüdruk annab oma jaasõna kohe, ilma koketeerimata? Jaa-sõhaks on, kui kositav tüdruk isamehe pakutud vnna maitseb. Äga Leno eputab ja puiklei). Isamees peab tervelt pool timdi suhkru- . ga magustatud viina headust kiitma. 'Alles siis suvatseb tüdruk viina mek- , kida, ise seejuures nägu krimpsutades. Isamees valab enesele terve a 1 aa g aaa S3@sesegid©d, uuendused ptarimd^- i e A L L I M G • 0 0 -NEW YORK (M:E. Neeme;Jär-vi juhatas äsja mitmel korral vahelduvalt teiste kuulsate dirigentidega šnnses Ceritral Pargis õhtuseid kontserte. Igal õhtul on kuulajaskond olnud kümnetesse tuhandetesse ulatuv, mõnel korral kaugelt üle saja tuhande. Kriitikalised retsensioonid pressis on Järvile olnud soodsad. Kõige pikemalt kirjutas temast sel-puhul New Yorgi venekeelne ajaleht „Vene, Uus Sõna". Muusikalise hinnangu kõrval tõi see ajaleht ka pikema ülevaate N. Järvi ja ta perekonna lahkumisest N. Liidust. Kuigi N. Järvi on teadaolevalt alati ennast esitlenud eestlasena, ei ole see venekeelne ajaleht 'üle poole lehekülje suuruses artiklis pidanud vajali|iuks kordagi seda niainida, märkides üksnes, et „Järvi on elanud' Eestis ja lahkunud N. Liidult" sel-ja-sel põhjusel... Et s 5 1 5 5 s S 5 S S s s s D ss a m § Š m m m m m m ' 2 •5 2 m m 5 5 5 • 5 5 g õ 2 2 õ m 5,. m m. m m £ m 5 2 m noor ürg-gasell, jänes V õ i rebane, lelek kahtlust, et Vnde nurja, võis tulele jalgu jäänud olla ja tute'änelosakside väledad näpud leekides hukkuda — kõik praetud „rare",„medium" või *,well done". Vali aina. Mõni, kes hau- • tatud liha eelistas, tarvitses ainult kaevata veidi sügavamale, et jõuda mõne siili, koopa-ofava või muti kallale, kes oma koopas küpseks haudunud. Tule säästmise ja lõpuks tule tegemise ära õppinud, ei tarvitsenud Inimesel enam loodusjõudude kaasabi ootama jääda, vaid ta võis juba oma suva kohaselt kokakunsti harrastama hakata. Saanud põlluharijaks ja hüljanud oma nomaadi ^eluviisi, polnud Inimesel, enani tarvidust oma tuleaset järjest uuendada, sest tuld hakati tegema alati ühes paigas ja elupaiga ligi, kuni lõpuks saabus aeg, kus tuleaset asendas kolle elamu sees. Meie kliimas sai see tulipunktiks, mille ümber kogu pere oma jõude-tunde veetis ja kus tähtsat' osa hakkas etendama pere-ema, kelle algatusel koldepaik hakkas arenema otstarbekuse suunas. Selles sajanditepikkuses protsessis tulid lahtise kolde asemele algul kaminad ja ahjud ja hiljem pliidid ja praeahjud. Uute energia-allilcate leiutamine tõi kaasa petrooleumi-, gaasi- ja elektripliidid, toustijad ja rõstijad, surukatlad ja . automaatsed praeahjud. Ja ammu enne kui mikrolaine-ah-jud jõudsid kööki sisse tungida, hakkas pere-ema tundma, et tema köök kõigi oma imeväärsete seadeldistega äkki nagu liiga tihedalt tema puusade, ümber istuma hakkas ja tal tekkis vastupandamatu igatsus vaba looduse järele. Tagasi loodusesse! v Miks mitte -toitu valmistama hagata hõõguvate siite kohal vabas õhus, liagu kauged esivanemad seda tegid? n n : 5 S , m s 5 D D n 5 n 5 5 n B B Õ U Õ • • a õ 5 B • a õ 5 D 5 a D 5 5 on jälle käinud meie sõnavara salvede kallal. •Mida rõõmsamalt aga süteving ja liha kõrvetamise lehk vaba-õhukokkade peade kohal lehvima hakkas, seda kõrgema lennu võttis barbekjuu-vabritseerijate fantaasia. See riistapuu, mille ajalugu nii tagasihoidlikult oli •alanud,^hakkas paisuma oma suuruselt ja arenema üha keerukamaks. Tulid isepöörlevad küp-setusvardad, suletud praekamb-rid j a gaasiküte. Et kokk v^seliha asemel kogemata oma näppe ei kõrvetaks ja et tema talent oma täies säras ilmsiks tulla saaks, pn loomulik, et tal peab käepärast olema tööriistu, nagu näpitsad, labidad, vardad, hamburgeri vormid, pintsid','traatharjad, shish-kebabi setid, et mainida vähemalt neid, mis hetkel meelde tulevad. Apa mis seal imestada ^ ega näiteks muistsed skulptoridki palju vähema arvu tööriistadeta läbi saanud, kui nad omal ajal Erecht-heioni templi ja selle juurde kuuluva karüatndide-koja valmis ehitasid. . Moodseil vabaõhu toiduvalmistamise laboratooriumeil on nii tugev ligitõmbejõud, et ka kõige mehelikum mees ühegi hinna eest ei laseks mööda võimalust aiapeo puhul oma viie- ' sajataalrilisel barbekjuul viie taalri väärtuses liha ära kõrvetada selle asemel, et külalistega võidu õlut trimbata ja lasta üu-sal majaproual oma 25-e taalri-list soengut närtsitada köögi lämmus. Kas pole liigutav, kuidas moodne inimene on „praagu" kaasabil leidmas teed tagasi looduse rüppe! . tcag 5 i S a 5 5 I S 3a '3 ä m a3 a 5 5 a n m n 1 a õ õ õ 5 . 5 '2 5 n 2 •2 1 2 • H S S . 5 D n n 5 n s s m S B m 2 õ 2 2 m aaMQiitiiisnisiioiiatiBitDHOtiaiiiiniiioimiiaiiiiiiGiioiioiiiiiiiiiaiioiiQiioiiiiiaiiDiioiiiaiiDii^^ see Eesti on okupeeritud, seda on klaasitäie — jah, lipsu taha, tahaks unustatud ka märkimast. Lehe luge-autor öelda, aga eesti mehed käivad jaskonnas on palju neid, kes respek-nii suvel kui talvel lahtise särgikaelu- teerivad vaid„suurt ja jagamatut sega; mida hõbedane prees koos •hoiab. ;;. .' , i^- / Nüüd võib ka kosilane ise tuppa tulla. Aga ta ei tohi vähimalgi määral näidata^ omi tundeid, Ta peab teesklema stoilist rahu. ja asjalikkust. E. SOOSAAR, CA Accountant Süite öOO, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7 Tel. 862-7115 Rahvusvahelise tiheda dirigeeri-mistöö tõttu on N. Järvi alaliselt, rei- .sidel. Ta ostis hiljuti oma perekonnale nägusa villa New Jerseys, milli- . . . , . , >, • ses osariigis ta on, algusest peale Parast seda, fcui ta ka kosjav.ma ^^f^ ^ j ^ ^ ^ ^ ^ema lapsed tegelevad on jopnud, toobita valjam™ ^ muusika alal, vanem poeg jud ratid. põlled, tanu ja hõbedase ^sunud õppima dirigeerimist. Kui DorfV Autor selgitab, et eesti vaheajal N; Järvi on kodus, poegadel ei ole perekonnanimesid ja ^ SomS S "^ha koos oma et ristitud nime ees kasutatakse talu abikaasaga New Yorgi Eesti Majas, nime) kuopetaja juurde läheb ..lugemisele . Ta oli hiljuti ka üks külalisi uue kon- NüÜd on ka kosilase nimi välja tui- Paljudes Liivimaa ja Eestimaa pro- suli Ev. Uustalu auks korraldatud nud. Tüdrukud teavad seega, kes «n'^'<i«f?^l''rj.itamate seaduseks, vastuvõtul, väljas hobuse juuras külrhetab. Üks f^k^^g»^ tüdrukutest, Leno, läheb näost tuU. temust Mtoata, sfj^^^ f-/ : ' / ' ^ . punaseks. , - ^ ^ k ^^ truktkirjast _ jagu Saarnata. Km näohselt mõne vana jumaluse nime-pruutpaar selle ...abieteksami" õpe- jusest tulenev, olevat ju „lenimes" taja juures edukalt sooritab, teostab soomlaste metshaldjas; õpetaja kihluse ja paneb mõlemile , , , Tähtsamateks ametisikuteks pul- 'S AUTO BODY LTD. 24-^28 Howard Ave, Toronto, Ont/M6RlV5 ; . . Tel.;5334451 ' ,i ' AOTOBE PAHANDAMINE ^ TÄIELIK MOOTORI JA TEISTE MEHAANIKA TÖÖDE PARANDUS ^VÄRVIMINE • TUNE-UPS ^ ÄRAVEDU Iie. Mehaan^ Sõbralik teenindus ja nõuanne Flltsos Brothers & Associate Praosti proua aga ei näi vähimatki - huvi kesküla Pärtli vastu tundvat, sest ta küsib, kas Rein ei sõida mitte randa Kalmo Thomase juurde kalu ostma, võiks ka kirikumõisale tuua ahvenaid. . Tiia Mai Rüiser abiellus. Peetri kiri kLis Nikolaj Chorowiec'iga, kes on rahvuselt ukrainlane. Laulätustalitu-se pidas õpetaja Hutcheson pool ees-. li ja inglise keeles.: Orelil oli Roman Toi ja CaritateDomino laulis alguses Beethoveni Palve, ja lõpuks Boyce Hall elu ja. Vanaema haigestus pulma-: päeval ja viibis Welle<^ley haiglas. Ta' soov oli pruutpaari pulmarüüs näha ia- seega, tehti visiit ka vanaemale, i:;v:s t';U::;d c::n:slavad käed,- Rein vastab, et ta ei sõida kalaranda, vaid otsib üht kadunud lehma. Nüüd on tüdl^ukutel täiesti selge, et Rein on kosjasobitaja ehk„issa-mees" („Vatermann"). Aga keda neist on mõeldud selle kadunud lehma'looga ?:••; ;• Praosti prpiia küsib, mis värvi see mdunUd lehm on — punast või musta?';--', y-/'-::----^:-' -•; Punast värvi, vastab Rein. „Nnsiis punast värvi?" arutleb praosti, proua ja kutsub tüdrukute hulgast vana lesknaise Maie välja, kelle pitstanu alt paistavad halliga segatud piiinased juuksed. Kas see on otsitav? liüsib praosti proua R.einult. Rein palub tuhatkordselt vaban-diist —ei, see ei ole otsitav. Tüdrukud kihistavad naerda. Vana, hea Mai tõmbu tagasi ja ütleb tragikoomiliselt, et temale jäävad ikkagi kolm kosilast,—- kirikulabidas, maa-kirvcs jai Liiva-Hannes. Kombekohaselt saab praosti proua väikese annetuse, kas paari villaseid kindaid või sukke. ; sõrmuse sõrme, mis hiljem laulatuse . , .v., f r - juüres vastastikku vahetamisele tu^^ juhib koikr^se-: remoniaalseid toimmguid ja lõbustab pulmälisi naijajuttudega, pruut-ema, kes pärast pulmapidu noorikule tänu pähe asetab ja„peiopoiss". Pulma tagatipus peab noorik istuma peiupois^ sülle, kes hoiab ta seal Pulmakommetest jutustades mee- '^õvasti kinni. Järjekorras katsetavad ' nutab autor ka kirjeldatud ajast va- kõik meespulmalised noorikut peiu-nemaid kombeid. Nii on varematel põi'si sülest ära tõmmata. Ent kõigi aegadel pulmarongi ees kõndinud nen^de katsed ebaõnnestuvad üldise kaks nn. marssalit, kes lahtiste mõõ- naeru saatel. Siis tuleb järg noore kadega nelja ilmakaare suunas veh- abielumehe- kätte. Sellel õhnestub kides on kurje vaime peletanud või "^"^^'^St katse kohe. Sellele järgneb jälle iga;küla värava juures. \ust igast:küljest õnnesoove. Ka „lappoli-pulmarohg pidi läbi minema,' küla- ^ed'' (muidugi lappulised ehk kont-poistega simuleeritud võitlust pida- võõrad), kes seni ainult ukse vahelt nudi Vana traditsiooni järgi püüdsid piiiusid, on nüüd Õigustatud pulmast poisid pulmarongi läbiihinemist ta- ^^^^^^^^ Pulmalauast järelejäänud toidud-ja joogid jagatakse pulimaliste vaheL . , , , , , , - Noor abielumees on nüüd täisõigus- . naistel, kes, PulmahsteTiulgas hoog- l i k ^ ^ sait tantsides^ ja lauldes korjavad da aega paranemiseks sinistest ja ro-' mlng '81" Jõekäärul. -n(K>rpaarde rahalisi a^^^^^^ ^"^^V^^neldab seda makombe^ krbbo .vaikese kapana. Sõna ' a arvab ta, et see 011 lõe- • „Igavene igav pesa on siin", pahandab suvitaja. Kas siin. pole ka midagi lahti?" . ' „Aga lubage", ütleb korteriperenai- -ne.,;Meil on tuleval nädalal päikesevarjutus." : - • ; ; * • ; ; . . • ; ' Härra Morgaan loeb ajalehte ja ütleb naisele; „ L e h e s seisab, et ka kuulsatel meestel on päris tähtsusetud isad olnud." „Siis on ka meie pojal veel shansse kuulsaks saada", sähvab naine- Miski pole maailmas mi õieti jagatud kui mõistus. Igaüks arvab, et tal on seda küllalt, ' Majaomanik. Saksamaal võib kergemini oma naisest kui üürnikust lahti saada. , kistada küla väravaid sulgedes vöi teele palke ja tünne ettf veeretades. Pulmapidustuses on vältimatu osa Originaalid,on veel avastamata plagiaadid. , Moraal on viimaseks pelgupaigaks inimestele, kes ilust aru ei saa. õige suhtumine tänapäeva maailma on hea võllanali. Pühap., 23.^31. augustini f^m- ^ Pühap., 13. septembriil T.E. Aian« dusklubi väljasõit Whitbysse. sõgedus on humoristidele luisuks. Vaprus pn hoog, mis enamasti kiiresti mööda läheb.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 27, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-08-27 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810827 |
Description
Title | 1981-08-27-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | MELMPÄEVAL, 27. AHJGU^^SL - flH^URSMY, mcmtij „Meie Elu" nr. 32 (1643) 1981 mi I 3 Canadian General Electric Compa- By Ltd. esitas oma ehitustöödele joo-nestüs- ja mehaanika alade juhataja i,eo Füuritsa „G. L. Phillippe Award for Distingiüshed Public Servicet'au-liinna kandidaadiks. Kandidaate kes esitatakse GE kompaniidest kogu maailmast,: oli tänavu 71. Vastava tõendi andis Leo .Puuritsale ülö asepresident ja osakonna peamänedzher Pick Martin, tema tegevuse eest skautluses viimane 26 aastat. teo Fuurits ülendati skautmastriks varsti parast Kanadasse Jõudmist 1954. a. Ja neli aastat oli eesti pea-skaüt Kanadas. Tal on ! klassi Põhja^ tähe teenetemärk, Kanada kõrgem teenetemärk ..Hõbetämmetõru"' Ja Kanada 100 a. Juubeli puhul välja antud medal. Lleo laurits on olnud tegev eesti ühiskonnas oiiBiianBiioHaiiGiiQiioiiBiigiiaitBiiintiisirQiiaiiaiiiiuoiioitQuiiiiQiiouDiioiiiiiion D 5 e I5s 5 § 5 õ 5 sg a S 1 a a 1 s 5 ammu enne, kui Homo Erectus ise tuld teha oskas, pidas ta lugu küpsetatud toidust. Niipea, kui maapind pärast met-satulikahju niivõrd ära jahtuda Vabaõfiu-köögi reinkarnat-sioon ei toimunud aga mitte näiteks muistsete ,;kodade", „praa-gude" ehk„pinuköökide" — nende kooniliselt üleslaotud; latti- Jõekääru I^steSevekodiiskngetoti^ laupäeval lipud ja kasvandikud siirdusid oma kodudesse. Pidu- 1 likul lõputseremoonial tänati šuurevaevanä jai jagati välja auhinnad. Pildil Toronto Eesti jstais-seltsi esinaine HdjoNpvek (vasakul) koos Silvi Pirn, Helki Sambla, DebbyLü- .ähemalt suvekodust järgmises lehes.) ii oli jõudnud, et seal paljajalu dest suveköökide-näol, nagu neid kõndida 'v^is (saksa kingsepa, Adolf Dässleri paksu-tallalised „Adidas"-sÖrkimiskingad tulid tarvitusele alles vähemalt pool miljonit aastat hiljem), hakkas ta paraja kättejuhtuva kaikaga sorima tuhas, kust tema tundlikud sõõrmed haistsid küpsenud liha ahvatlevat lõhna. Elevante ja ninasarvikuid võis vaevalt leiduda tuha ja süte alt, kuid mi mõnigi metssea põrsas, Muinas-Eestiski tunti, vaid tuli suure ilmkäraga ja rikkalikus vormikülluses. Statsionaarsete tuleasemete kõrvale tekkisid kantavad barbekjuud. Ehkki moodne vabaõhu-kolle muistse eesti koda-köögi kuju omaks ei võtnud, on ta endale ometi sellelt' oma nime saanud. Võrreldes vana pinuköögi populaarset nime, „praagu"; inglis- ' keelse „barbeque"-ga ei jää kel-u t a -WBSiHl,.,'. Leo Piiurits (paremal) ia vastu võtmas/- a augustil J. m-mi rikumõisast teoses Eesti härra 50-tes aastates eesti daamiga (SO-tes Foto soovitav.'Kirjutada aadreissils P.O. Box 447 West Hill, Ontario ,,M1E:2A7' • ^^V: y y 0 ? •sa 6S3-7S15 j a 6S3^8Si #4 D l XEW YORK (M.E.) - Idafanoiku suuremad Võidupüha-Jaanipäeva pidustused leidsid aset Long Islandil, .ja •Lakewoodis. Esimeses oli kogunenud üle paarisaja kaasjnaalase, kus \ihmaNe ilma - tõttu "ettekanded toimusid noorte su\'ekodu peahoones. Eri]iselt austati dr! E: Rübeli algatu-. sel püsti seisva aplodeeriva publiku poolt noorte kauaaegset örkestrijuh-ti Karl LinnasV. Teda tänati, et tä on arvuka . hulga eesti noori •õpetanud orkcsiraniideks,,.kes oma ansambliga' on aasiaie kestel •sisustanud;Ey.aas-iapäc'\ i, ka I^ew:Yorgis suurtel ak-luslel, LJ-. -ke;i,ksuve pi4us.tusi ja tei-: • si ü r i t u s i , . ;' •. ., Lakewoodis' oli nädal hiljen^ aktu- ^ se osas tublisti üle 300 isiku. Kõne-leiaks oli noor ERKU esinduskogu iiige Lembit PustrÖm. Järgnenud pidule iäi umbes 200 külalist..Neid ülla-lati teatega, et „ühe sünnipäeVaiap-se" arvel on kõigile pidulistele tasuta. . jook ja suupisled.!:- Seda varem olematut ,,kinki"' muidugi;kasutlatl ja, lasli elada ^süniiipäeva omajat— kelleks oma 55. eluaastaga osutus tuntud -i^hi-luseiievõtja :Pühja New Je^ sevst Fieh. Morgeri: Nagu asjale^ä-hemal seisjad,teadsid, lisada,pnR,.M. selle jaanipaevalistele' tehtud žh|sti katteks tasunud siis takewoodiE^sti Maja einelauale ja baarile mõnituhat dollarit. ' : • : • ' . y/- •' Äkki tekib teritavad kõrvu. Väljast kostab kuljuste kõlinat ja koerte haukumist. Tüdrukud vaatavad üksteise otsa ja punastavad. On jü jõulueelne aeg ja kõik teed on kosjasõit jäid täis. Kuuldub välisukse sagmat ja siis köhatab keegi kõvasti köögis. Lõpuks avaneb peretoa uks j a selle lävel seisab tugeva kehaehitusega Teddre Rein (Reinhold Birkhuhn), oma paremates aastates ja parimas riietuses plev talupoeg. Nüusariud ni-na> pöördus tulija tüdrukute poole: ' „Terre, terre!" Tüdrukud ,,Terre jümmal infune! Vahepeal tekib pfetuippa vaikus. Tüdrukud töötavad! igaüks omaette "suure õ h i n a g a k a k s tüdrukut kraa-sib vülu, kporepudÜi raputaja töötab otse vihaga/vokid löövad suitsu ja kangaspUudel jookseb süstik ennenähtamatu knrusega. Teddre Rein nuuskab jälle nina — põrandale, pühkides laigu pastlasja-laga laiali. Sellega valmis, küsib ta tüdrukutelt, kas ta saaks praosti prouaga rääkida. Tüdrukud teevad endid Reinu küsimust kil?edas töös olles mitte kuulmakski. Lõpuks saadetakse siiski seakaijüs Lüsu praosti prouat kutsuma. - Praosti proua tuleb varsti peretuppa, kudumiselolev sukk käes. Ta OE süütus ise, kes millestki ei tea: v.,Terre, Teddre Rein!"^ Rein vastab kõige viisakusega; Praosti proua tähendab, et väi. on vist Halb iltn. Rein vastab, et ilm ja äri ei hooli teineteisest.;: -; Aga praosti proua on vilunud tegelane selles mängus ja ei tõtta küsima, et millirie äri? Ta küsib hoopis, kuidas Reinu naise käsi käib Rein jutustab lihe külaloo teise järele, kõik selleks, et jmärkaTnatult oma kaitsealuse noormehe juurde tulla. Selleks noormeheks on „Kes-külla Pertel-' (,Bartel mitten aus dem Niimoodi tuuakse kordamööda vaikus. Kõik M k tüdrukud ette, Leno kõige viimati, kuna .temast arvatakse, et tema on väljavalitu. Niisugused diplomaatilised võtted ja kõnekäänud toimuvad suurima kannatlikkuse ja teravmeelsusega. Lõpuks on kositav leitud. Isamees hakkab nüüd väljasootavat kosilast kirjeldama ja tema rikkust üles lugema. Aga kõik sünnib jälle teravmeelse naljaga segi — hobusel on ainult üks silm, härjal ainult üks sarv, adrad on roostetanud ja maja õlg-katus loomadele ära söödetud. (Siinkohal toob autor selgituseks, et Liivimaal johtuvat sageli, et nia-jade õlgkatuseid kasutatakse loomatoiduks, kui on olnud halb heina- või vilja-aasta või kui peremees on joodik). Isamees peab oskama niisugust ülemeelikust hästi serveerida/ Lõpuks võtab ta taskust viinapudeli, valab selleset klaasi täis ja pakub kositavale tüdrukule Leno südames tekib suur heitlus. Ta on noort Pärtlit küll sageli mä^ ganud. Pärtel on teda kirikus kaks korda tervitanud. Ka on tä juba varemalt saatnud ühe v^nanaise pinda sondeerima. Pärtel on kõigiti vastuvõetav - - pärineb h^ast tahipojape-rekonnast ja i a l on hfeä hobune. Aga milHne tüdruk annab oma jaasõna kohe, ilma koketeerimata? Jaa-sõhaks on, kui kositav tüdruk isamehe pakutud vnna maitseb. Äga Leno eputab ja puiklei). Isamees peab tervelt pool timdi suhkru- . ga magustatud viina headust kiitma. 'Alles siis suvatseb tüdruk viina mek- , kida, ise seejuures nägu krimpsutades. Isamees valab enesele terve a 1 aa g aaa S3@sesegid©d, uuendused ptarimd^- i e A L L I M G • 0 0 -NEW YORK (M:E. Neeme;Jär-vi juhatas äsja mitmel korral vahelduvalt teiste kuulsate dirigentidega šnnses Ceritral Pargis õhtuseid kontserte. Igal õhtul on kuulajaskond olnud kümnetesse tuhandetesse ulatuv, mõnel korral kaugelt üle saja tuhande. Kriitikalised retsensioonid pressis on Järvile olnud soodsad. Kõige pikemalt kirjutas temast sel-puhul New Yorgi venekeelne ajaleht „Vene, Uus Sõna". Muusikalise hinnangu kõrval tõi see ajaleht ka pikema ülevaate N. Järvi ja ta perekonna lahkumisest N. Liidust. Kuigi N. Järvi on teadaolevalt alati ennast esitlenud eestlasena, ei ole see venekeelne ajaleht 'üle poole lehekülje suuruses artiklis pidanud vajali|iuks kordagi seda niainida, märkides üksnes, et „Järvi on elanud' Eestis ja lahkunud N. Liidult" sel-ja-sel põhjusel... Et s 5 1 5 5 s S 5 S S s s s D ss a m § Š m m m m m m ' 2 •5 2 m m 5 5 5 • 5 5 g õ 2 2 õ m 5,. m m. m m £ m 5 2 m noor ürg-gasell, jänes V õ i rebane, lelek kahtlust, et Vnde nurja, võis tulele jalgu jäänud olla ja tute'änelosakside väledad näpud leekides hukkuda — kõik praetud „rare",„medium" või *,well done". Vali aina. Mõni, kes hau- • tatud liha eelistas, tarvitses ainult kaevata veidi sügavamale, et jõuda mõne siili, koopa-ofava või muti kallale, kes oma koopas küpseks haudunud. Tule säästmise ja lõpuks tule tegemise ära õppinud, ei tarvitsenud Inimesel enam loodusjõudude kaasabi ootama jääda, vaid ta võis juba oma suva kohaselt kokakunsti harrastama hakata. Saanud põlluharijaks ja hüljanud oma nomaadi ^eluviisi, polnud Inimesel, enani tarvidust oma tuleaset järjest uuendada, sest tuld hakati tegema alati ühes paigas ja elupaiga ligi, kuni lõpuks saabus aeg, kus tuleaset asendas kolle elamu sees. Meie kliimas sai see tulipunktiks, mille ümber kogu pere oma jõude-tunde veetis ja kus tähtsat' osa hakkas etendama pere-ema, kelle algatusel koldepaik hakkas arenema otstarbekuse suunas. Selles sajanditepikkuses protsessis tulid lahtise kolde asemele algul kaminad ja ahjud ja hiljem pliidid ja praeahjud. Uute energia-allilcate leiutamine tõi kaasa petrooleumi-, gaasi- ja elektripliidid, toustijad ja rõstijad, surukatlad ja . automaatsed praeahjud. Ja ammu enne kui mikrolaine-ah-jud jõudsid kööki sisse tungida, hakkas pere-ema tundma, et tema köök kõigi oma imeväärsete seadeldistega äkki nagu liiga tihedalt tema puusade, ümber istuma hakkas ja tal tekkis vastupandamatu igatsus vaba looduse järele. Tagasi loodusesse! v Miks mitte -toitu valmistama hagata hõõguvate siite kohal vabas õhus, liagu kauged esivanemad seda tegid? n n : 5 S , m s 5 D D n 5 n 5 5 n B B Õ U Õ • • a õ 5 B • a õ 5 D 5 a D 5 5 on jälle käinud meie sõnavara salvede kallal. •Mida rõõmsamalt aga süteving ja liha kõrvetamise lehk vaba-õhukokkade peade kohal lehvima hakkas, seda kõrgema lennu võttis barbekjuu-vabritseerijate fantaasia. See riistapuu, mille ajalugu nii tagasihoidlikult oli •alanud,^hakkas paisuma oma suuruselt ja arenema üha keerukamaks. Tulid isepöörlevad küp-setusvardad, suletud praekamb-rid j a gaasiküte. Et kokk v^seliha asemel kogemata oma näppe ei kõrvetaks ja et tema talent oma täies säras ilmsiks tulla saaks, pn loomulik, et tal peab käepärast olema tööriistu, nagu näpitsad, labidad, vardad, hamburgeri vormid, pintsid','traatharjad, shish-kebabi setid, et mainida vähemalt neid, mis hetkel meelde tulevad. Apa mis seal imestada ^ ega näiteks muistsed skulptoridki palju vähema arvu tööriistadeta läbi saanud, kui nad omal ajal Erecht-heioni templi ja selle juurde kuuluva karüatndide-koja valmis ehitasid. . Moodseil vabaõhu toiduvalmistamise laboratooriumeil on nii tugev ligitõmbejõud, et ka kõige mehelikum mees ühegi hinna eest ei laseks mööda võimalust aiapeo puhul oma viie- ' sajataalrilisel barbekjuul viie taalri väärtuses liha ära kõrvetada selle asemel, et külalistega võidu õlut trimbata ja lasta üu-sal majaproual oma 25-e taalri-list soengut närtsitada köögi lämmus. Kas pole liigutav, kuidas moodne inimene on „praagu" kaasabil leidmas teed tagasi looduse rüppe! . tcag 5 i S a 5 5 I S 3a '3 ä m a3 a 5 5 a n m n 1 a õ õ õ 5 . 5 '2 5 n 2 •2 1 2 • H S S . 5 D n n 5 n s s m S B m 2 õ 2 2 m aaMQiitiiisnisiioiiatiBitDHOtiaiiiiniiioimiiaiiiiiiGiioiioiiiiiiiiiaiioiiQiioiiiiiaiiDiioiiiaiiDii^^ see Eesti on okupeeritud, seda on klaasitäie — jah, lipsu taha, tahaks unustatud ka märkimast. Lehe luge-autor öelda, aga eesti mehed käivad jaskonnas on palju neid, kes respek-nii suvel kui talvel lahtise särgikaelu- teerivad vaid„suurt ja jagamatut sega; mida hõbedane prees koos •hoiab. ;;. .' , i^- / Nüüd võib ka kosilane ise tuppa tulla. Aga ta ei tohi vähimalgi määral näidata^ omi tundeid, Ta peab teesklema stoilist rahu. ja asjalikkust. E. SOOSAAR, CA Accountant Süite öOO, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7 Tel. 862-7115 Rahvusvahelise tiheda dirigeeri-mistöö tõttu on N. Järvi alaliselt, rei- .sidel. Ta ostis hiljuti oma perekonnale nägusa villa New Jerseys, milli- . . . , . , >, • ses osariigis ta on, algusest peale Parast seda, fcui ta ka kosjav.ma ^^f^ ^ j ^ ^ ^ ^ ^ema lapsed tegelevad on jopnud, toobita valjam™ ^ muusika alal, vanem poeg jud ratid. põlled, tanu ja hõbedase ^sunud õppima dirigeerimist. Kui DorfV Autor selgitab, et eesti vaheajal N; Järvi on kodus, poegadel ei ole perekonnanimesid ja ^ SomS S "^ha koos oma et ristitud nime ees kasutatakse talu abikaasaga New Yorgi Eesti Majas, nime) kuopetaja juurde läheb ..lugemisele . Ta oli hiljuti ka üks külalisi uue kon- NüÜd on ka kosilase nimi välja tui- Paljudes Liivimaa ja Eestimaa pro- suli Ev. Uustalu auks korraldatud nud. Tüdrukud teavad seega, kes «n'^'rpaarde rahalisi a^^^^^^ ^"^^V^^neldab seda makombe^ krbbo .vaikese kapana. Sõna ' a arvab ta, et see 011 lõe- • „Igavene igav pesa on siin", pahandab suvitaja. Kas siin. pole ka midagi lahti?" . ' „Aga lubage", ütleb korteriperenai- -ne.,;Meil on tuleval nädalal päikesevarjutus." : - • ; ; * • ; ; . . • ; ' Härra Morgaan loeb ajalehte ja ütleb naisele; „ L e h e s seisab, et ka kuulsatel meestel on päris tähtsusetud isad olnud." „Siis on ka meie pojal veel shansse kuulsaks saada", sähvab naine- Miski pole maailmas mi õieti jagatud kui mõistus. Igaüks arvab, et tal on seda küllalt, ' Majaomanik. Saksamaal võib kergemini oma naisest kui üürnikust lahti saada. , kistada küla väravaid sulgedes vöi teele palke ja tünne ettf veeretades. Pulmapidustuses on vältimatu osa Originaalid,on veel avastamata plagiaadid. , Moraal on viimaseks pelgupaigaks inimestele, kes ilust aru ei saa. õige suhtumine tänapäeva maailma on hea võllanali. Pühap., 23.^31. augustini f^m- ^ Pühap., 13. septembriil T.E. Aian« dusklubi väljasõit Whitbysse. sõgedus on humoristidele luisuks. Vaprus pn hoog, mis enamasti kiiresti mööda läheb. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-08-27-08