1986-02-20-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Sto\3tr., order 3e of
Mida arvasid venelased, kui nad
1940. aastal Eestisse sisse marssisid
ja meie rahvast hävitama asusid
küll arreteerimiste, küll küüditamiste
abil? Kui nad siis Kremli
soovikohase valevalitsuse ja ^rahvaesinduse
moodustasid ja siis
Nõukogude Liitu inkorporeerisid?
Nad teadsi,d, et vägivald võidab
jõu abil ja valega saab kõik tasaseks
siluda. Aga nad ei teadnud
siiski, et valet ei saa tõeks selgitada
ja ühte elavat rahvast ei saa igavesti
orjastada.
Eesti, Läti ja Leedu vabariikide
hävitamiseks oli Kremlil valmis
põhjalik plaan: likvideerida haritlaskond,
küüditada jõuline osa rahvast,
riigistada põllumajandus ja
tööstus ning asemele panna oma
administratsioon ja kolhoosid. Nad
arvasid, et Jkui hävitada ühe rahva
produktiivsed alused, siis võib seda
maad ka iga aiateivas valitseda.
Kuid see ei osutunud päriselt
õigeks. Kümned tuhanded lahkusid
maalt ja valgusid laiali kogu
maailma, kus nad peagi endile elu-alused
leidsid. Venelased ei teadnud,
et üks kümnendik eesti rahvast
suudab ülevõimu eest vabadusse
libiseda.
Venelased ei osanud ka hinnata
asjaolu, et eestlased olid haritud
rahvas, kelle vaimne potentsiaal on
suurem kui üldisel venelasel. Venelased
ei osanud ette näha, et
eesti rahval on kangekaelselt tugev
iseloom ja eneseuhkus, mille abil
rahvusgrupid on ülemaailmses
ulatuses end näidanud ja oh Nõukogude
Liidu vägivalda selgitanud.
Sellest on olnud Eesti Vabariigi
küsimusele rohket kasu ja poliitilised
ringid on muudetud teadlikuks,
kuigi sageli mitte endakindlaks.
Seda tööd tuleb lakkamatult edasi
teha.
AJALEHT PAGULUS
Second Class Mall Reglstratlon No. 1354.
Nr. 8 (1877) 1986 NELJAPÄEVAL, 20 VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 20 XXXVII aastakäik
TOROWT^ EESTI SEGAKOORS
15. mäütsiB ke!l JM b. Eesti
LÕBUS EESKAVA.KOOR! UaKMETELT
iiiBiiiiiiiiiiioiiBiiDiiDiiBiieiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiti;iiiiiiiiieiiiiiaiioiioiiiiiriiiiiiiiiiinaiiiiii;jiiiiiiiiiii^ niiiiaiisi;
o o
'aotletakse Balti riikidele vaatleja
staatust '
. Eestlaste organiseeritud akt- rõhub kommunistlik diktatuur alla-
SBOon Balti riikidele vaatleja staa- 'heidetud rahvaid Nõukogude Liidus,
luse saamiseks Ühendatud Rahvas- Dr. Silins'i teade võeti vastu suure
1e Organisatsioonis algas möödu- aplausiga ja toetusallkirjade korjanud
nädala reedel Leedu Vabariigi mine algas otsekohe pärast sõnavõt-aastapäeva
puhul korraldatud vas- tude lõppu,
tuvõtul, kus kiideti .heaks ka küüdi-t9
KN LÄKITUS
8. Vabariigi aastapäeval
24. veebruaril 1986
MEIE KOONDAME OMA RIDU ]A JÄTKAME OMA
VABADUSVÕITLUST!"
tamispäeva mälestamine^ juuni-kuus
leinapaastuga.
Balti Liit Kanadas esimees dr. Si-lins
oma sõnavõtus tõi esile, et leedulased,
lätlased ja eestlased |on seni
asjatult püüdnud selgitada ühendatud
Rahvaste Organisatsioonis oma
rasket olukorda Nõukogude' rõhuva
okupatsiooni all. Nendele püüdlustele
ei ole omistatud tähelepanu.^.
Täna alustame ulatuslikku allkirjade
korjamist ÜRO presidendile saadetava
nõudekirja toetamiseks, et
Läti, Leedu ja Eesti, kui endised su-
LEINAPAAST . ' •
Dr. Silins tegi ka teatavaks.et Balti
Liit Kanadas on otsustanud tähistada
Balti rahvaste massilist küüditamist
venelaste poolt 1 9 4 1 . aasta
1 3 / 1 4 . juunil erilise leinapaastuga;
võtta osa oma kirikutes erilistest jumalateenistustest
leinaküünalde valgusel
ja võtta need küünlad enestega
kaasa ning asetada oma elamu aknale
leina ja lootuse sümbolina.
Ka see ettepanek võeti vastu koos-viibijate
poolt- suure aplausiga.
Balti rahvastest kuuulutasid end
veräänsed riigid, saaks enestele vaat- esimestena iseseisvaiks leedulased.
lejate staatuse esindajate saatmiseks
ÜRO täiskogusse ja töökomisjoni-desse.
Korjame ühe allkirja iga Nõukogude
Liidu vangistuses viibiva leedulase,
lätlase ja eestlase kohta vabade
rahvaste seas ning selgitame selle
juures vabadele rahvastele, kuidas
LEILA ja VALDO RANDPERE
[kontsert- ja keskusteluõhtu koos
soomlastega 4. märtsil kl. 20.00
Soome ^ajas, 276 f^ain St. Sissepääs
12,00. Kohv. Sissetulek
(Kaisa Randpere vabastamiseks.
(Järg Ihk. 3 )
LE. ÄIAmVSKLVBI
Neljapäeval, 27. veebruaris
.1986 kell 8 õ. Emü Majas
ja Erik Hess - TOA-LOLLED
JA NEiyOE EEST
¥aigyspildid.
teretulnud
r
Pühapäeval, 2. märtsil kell 5.30 pJ.
Toronto Eesti ^aja keskmises saalis
Kui meie täaa. Eesti Vabariigi 68.a. sünnipäeval, pilgu heidame
vabade eestlaste rahvuslikule tööpõllule ja sealt endile
ülesandeid hakkame valima Komsepäeva tegevuseks, siis
paistab üks ülesanne eriti silma. Nimelt, meil on tungiv
vajadus koondada oma ridu selleks, et tõhusalt jätkata võitlust
eestluse eest, senikaua kui Eesti Vabariik saab taastatud.
Sellepärast valime täna endile ülesande homseks, mis tagab
aastakümneid tagasi alustatud rahvusliku töö lõpuleviimist,
võtku see siis ka nõnda kaua kui seda saatuse karm käsi meile
on määranud.
Meie rahvusliku tööjõu ridade koondamine tänapäeval nõuab
vähemalt kahedimensioonilist ettevõtmist Esiteks, meie peame
oma noorem generatsiooni liikmed sajaprotsendiliselt
rahvusliku töö juurde tõmbama. Ja peame meeles pidama, et
ühiskonna töö tõrvikukandjate generatsioonivahelised väljavahetused
tulevad teha plaani kindlalt ja alaliselt, miUe
ainult siis kui mõni senine tegija oma tööd tehes väsib.
Teiseks, meie peame konstateerima ja kahjuks aktsepteerima
tõsiasja, et meie vaenlasel on kasutada piiramatud ressursid,
millega tema meie tööd püüab takistada. Meie ressursid on
aga palju väiksemad, meid on suhteliselt vähe vabas maailmas
ja meie majanduslik jõud on piiratud. Kuid ärgem
unustagem, meie armastus eesti rahvusliku elu ja töö vastu
niEg meie tahte kindlus selleks tööks on meie trumpideks!
N®nde efektiivsus on suurim, kui korraldame oma tööd ja
tegevust nii, et väldime oma majandusliku ja inim-resursside
killustamist Uhkuse võib näiteid tuua meil hästi läbiviidud
koostööst suurüritustel nagu ülemaailmsed Esto-d, Balti
Vabadusristlemine, ja palju muud.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas on näidanud head eeskuju
mõlemas mainitud probleemi lahendamisel. Praegune EKN-u
koosseis on koondanud juba paljusid meie noorema generatsiooni
aktiivsemaid liikmeid oma ridadesse. Nüüd ootame
nendelt panust; ei ole kahtlust, et see häid tulemusi annab!
EKN sirutab siinjuures käe ja kutsub üles teisi rahvuslikku
tööd tegevaid organisatsiooni ühiste ülesannete läbiviimseks
tulevikus. Meie ei pea muretsema selle üle, kui mõningad
d^etailid meie eesmärkides on erinevad ja meie töö meetodid
mõnikord on teistsugused — meie üldsiht on sanla ja kui see
on meie tahteks, siis. leiame alati ühise tee! Meie olukord
nõuab koostööd — ainult siis suudame oma vabadusvõitlust
tõhusalt edasi kända!
JOHANNES PAHAPILL
EKN rahvuspoliitilise komisjoni esimees
n
n
n
s
m
m
õ
n
w
m
M
fi
tr.
n
tr.
g
m
Tl
tr.
m
n
r-ta
m
M
m
rä
M s
s
m
n
M
in
ni
n
5
<jt>aoiiitiiiiiaiiaiif]Mi}iiBiifliioiiaii9iiaiiBiiiiiBiiaiiaiiaiiaiiaiiaiiBMBiiBiiaiiaiiaiiiiiaiiiiiBiiaiiaiiaiiaiiau^
Sellepärast peame meie pühitsema
paguluses Eesti Vabariigi
aastapäeva ikka ja alati.
Aga meie peame pidevalt valvel
olema ka iseendi suhtes, et meie ei
langeks ohvriks kodumaalt tulevate
parteilaste peibutustele. Ei välismaal
ega ka kodumaal käies. Meile
välismail saadetakse ilusaid pildi-mamatuid
kolhooside ja kultuuri-
(Järglhk. 2)
F&jhapäeval, 2. märtsil kell 3 p.l. Eesti Majas
KOORTE SOLISTIDE KONTSERT
ieanevad: MONIKA ZERBE, EERO VOITK, EVI VALGE ja
EKK MUÜUSIKA VÕISTLUSTE1986 VÕITJAD
Pääsmed $7,00, pensionärid ja õpilased $5,00.
HAüeiTONI EEST9 SELTSt SEGAKOOfSI
4p.8. Kristuse Ev. Lutheriusu Kirikus, 18. Victoria Ave. South, HamiltorQ.
[tCaast®g®v®d: VALVE TALfi - sopran, HILDA SEPP- metsosopran, NORMAN REINTAMM-oret
pastor TÕiyiS lyÕS^^IK, juhatab ÖLAF KOPVILLEIVÜ
Kontserdi puhastulu koguduse toetuseks.
B^ääsmete eälmüük kooriliikmeiil^ ja telefonil 489-S013,
M. Ernesaks.
PÜHAPÄEVAL, 23.
TORONTO ÜLIKOOLI
1986 algusega kell 3.
(Convocatlon Hail)
p.l. toimub
COLLEGE BD.
osa — op.
Tervitus eestlastele — E V .
Tervitus kjülalistele ^ MEHIS VAHTRA
Lsingenute mälestamine — VÕITLEJATE ÜHING, ÜLO TAMRg
K Õ I K K U T S U T Ö D
tPSimik „ M E ! E MUllyASMAÄ" - Skautlik movm,
juhatab skm. ECSBERTRUNGE, kandlel OSKAR HAAMER
tentsertosas kaastegevad: TE. MEESKOOR, T.E. SEGAKOOR
ESTONIA ORKESTER.
Sissepääs $6,00 koos kavaga
Õpilased ja lapsed tasuta
Uksed avatakse kell 2.00 p.Q.
Pärast aktust kohv ja koogid
Eesti Majas Eesti l\ilaja ja T.E. Seltsi
korraldusel. Pääse $2,(
TORONTO EESTI SELTS
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 20, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-02-20 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860220 |
Description
| Title | 1986-02-20-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
Sto\3tr., order 3e of
Mida arvasid venelased, kui nad
1940. aastal Eestisse sisse marssisid
ja meie rahvast hävitama asusid
küll arreteerimiste, küll küüditamiste
abil? Kui nad siis Kremli
soovikohase valevalitsuse ja ^rahvaesinduse
moodustasid ja siis
Nõukogude Liitu inkorporeerisid?
Nad teadsi,d, et vägivald võidab
jõu abil ja valega saab kõik tasaseks
siluda. Aga nad ei teadnud
siiski, et valet ei saa tõeks selgitada
ja ühte elavat rahvast ei saa igavesti
orjastada.
Eesti, Läti ja Leedu vabariikide
hävitamiseks oli Kremlil valmis
põhjalik plaan: likvideerida haritlaskond,
küüditada jõuline osa rahvast,
riigistada põllumajandus ja
tööstus ning asemele panna oma
administratsioon ja kolhoosid. Nad
arvasid, et Jkui hävitada ühe rahva
produktiivsed alused, siis võib seda
maad ka iga aiateivas valitseda.
Kuid see ei osutunud päriselt
õigeks. Kümned tuhanded lahkusid
maalt ja valgusid laiali kogu
maailma, kus nad peagi endile elu-alused
leidsid. Venelased ei teadnud,
et üks kümnendik eesti rahvast
suudab ülevõimu eest vabadusse
libiseda.
Venelased ei osanud ka hinnata
asjaolu, et eestlased olid haritud
rahvas, kelle vaimne potentsiaal on
suurem kui üldisel venelasel. Venelased
ei osanud ette näha, et
eesti rahval on kangekaelselt tugev
iseloom ja eneseuhkus, mille abil
rahvusgrupid on ülemaailmses
ulatuses end näidanud ja oh Nõukogude
Liidu vägivalda selgitanud.
Sellest on olnud Eesti Vabariigi
küsimusele rohket kasu ja poliitilised
ringid on muudetud teadlikuks,
kuigi sageli mitte endakindlaks.
Seda tööd tuleb lakkamatult edasi
teha.
AJALEHT PAGULUS
Second Class Mall Reglstratlon No. 1354.
Nr. 8 (1877) 1986 NELJAPÄEVAL, 20 VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 20 XXXVII aastakäik
TOROWT^ EESTI SEGAKOORS
15. mäütsiB ke!l JM b. Eesti
LÕBUS EESKAVA.KOOR! UaKMETELT
iiiBiiiiiiiiiiioiiBiiDiiDiiBiieiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiti;iiiiiiiiieiiiiiaiioiioiiiiiriiiiiiiiiiinaiiiiii;jiiiiiiiiiii^ niiiiaiisi;
o o
'aotletakse Balti riikidele vaatleja
staatust '
. Eestlaste organiseeritud akt- rõhub kommunistlik diktatuur alla-
SBOon Balti riikidele vaatleja staa- 'heidetud rahvaid Nõukogude Liidus,
luse saamiseks Ühendatud Rahvas- Dr. Silins'i teade võeti vastu suure
1e Organisatsioonis algas möödu- aplausiga ja toetusallkirjade korjanud
nädala reedel Leedu Vabariigi mine algas otsekohe pärast sõnavõt-aastapäeva
puhul korraldatud vas- tude lõppu,
tuvõtul, kus kiideti .heaks ka küüdi-t9
KN LÄKITUS
8. Vabariigi aastapäeval
24. veebruaril 1986
MEIE KOONDAME OMA RIDU ]A JÄTKAME OMA
VABADUSVÕITLUST!"
tamispäeva mälestamine^ juuni-kuus
leinapaastuga.
Balti Liit Kanadas esimees dr. Si-lins
oma sõnavõtus tõi esile, et leedulased,
lätlased ja eestlased |on seni
asjatult püüdnud selgitada ühendatud
Rahvaste Organisatsioonis oma
rasket olukorda Nõukogude' rõhuva
okupatsiooni all. Nendele püüdlustele
ei ole omistatud tähelepanu.^.
Täna alustame ulatuslikku allkirjade
korjamist ÜRO presidendile saadetava
nõudekirja toetamiseks, et
Läti, Leedu ja Eesti, kui endised su-
LEINAPAAST . ' •
Dr. Silins tegi ka teatavaks.et Balti
Liit Kanadas on otsustanud tähistada
Balti rahvaste massilist küüditamist
venelaste poolt 1 9 4 1 . aasta
1 3 / 1 4 . juunil erilise leinapaastuga;
võtta osa oma kirikutes erilistest jumalateenistustest
leinaküünalde valgusel
ja võtta need küünlad enestega
kaasa ning asetada oma elamu aknale
leina ja lootuse sümbolina.
Ka see ettepanek võeti vastu koos-viibijate
poolt- suure aplausiga.
Balti rahvastest kuuulutasid end
veräänsed riigid, saaks enestele vaat- esimestena iseseisvaiks leedulased.
lejate staatuse esindajate saatmiseks
ÜRO täiskogusse ja töökomisjoni-desse.
Korjame ühe allkirja iga Nõukogude
Liidu vangistuses viibiva leedulase,
lätlase ja eestlase kohta vabade
rahvaste seas ning selgitame selle
juures vabadele rahvastele, kuidas
LEILA ja VALDO RANDPERE
[kontsert- ja keskusteluõhtu koos
soomlastega 4. märtsil kl. 20.00
Soome ^ajas, 276 f^ain St. Sissepääs
12,00. Kohv. Sissetulek
(Kaisa Randpere vabastamiseks.
(Järg Ihk. 3 )
LE. ÄIAmVSKLVBI
Neljapäeval, 27. veebruaris
.1986 kell 8 õ. Emü Majas
ja Erik Hess - TOA-LOLLED
JA NEiyOE EEST
¥aigyspildid.
teretulnud
r
Pühapäeval, 2. märtsil kell 5.30 pJ.
Toronto Eesti ^aja keskmises saalis
Kui meie täaa. Eesti Vabariigi 68.a. sünnipäeval, pilgu heidame
vabade eestlaste rahvuslikule tööpõllule ja sealt endile
ülesandeid hakkame valima Komsepäeva tegevuseks, siis
paistab üks ülesanne eriti silma. Nimelt, meil on tungiv
vajadus koondada oma ridu selleks, et tõhusalt jätkata võitlust
eestluse eest, senikaua kui Eesti Vabariik saab taastatud.
Sellepärast valime täna endile ülesande homseks, mis tagab
aastakümneid tagasi alustatud rahvusliku töö lõpuleviimist,
võtku see siis ka nõnda kaua kui seda saatuse karm käsi meile
on määranud.
Meie rahvusliku tööjõu ridade koondamine tänapäeval nõuab
vähemalt kahedimensioonilist ettevõtmist Esiteks, meie peame
oma noorem generatsiooni liikmed sajaprotsendiliselt
rahvusliku töö juurde tõmbama. Ja peame meeles pidama, et
ühiskonna töö tõrvikukandjate generatsioonivahelised väljavahetused
tulevad teha plaani kindlalt ja alaliselt, miUe
ainult siis kui mõni senine tegija oma tööd tehes väsib.
Teiseks, meie peame konstateerima ja kahjuks aktsepteerima
tõsiasja, et meie vaenlasel on kasutada piiramatud ressursid,
millega tema meie tööd püüab takistada. Meie ressursid on
aga palju väiksemad, meid on suhteliselt vähe vabas maailmas
ja meie majanduslik jõud on piiratud. Kuid ärgem
unustagem, meie armastus eesti rahvusliku elu ja töö vastu
niEg meie tahte kindlus selleks tööks on meie trumpideks!
N®nde efektiivsus on suurim, kui korraldame oma tööd ja
tegevust nii, et väldime oma majandusliku ja inim-resursside
killustamist Uhkuse võib näiteid tuua meil hästi läbiviidud
koostööst suurüritustel nagu ülemaailmsed Esto-d, Balti
Vabadusristlemine, ja palju muud.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas on näidanud head eeskuju
mõlemas mainitud probleemi lahendamisel. Praegune EKN-u
koosseis on koondanud juba paljusid meie noorema generatsiooni
aktiivsemaid liikmeid oma ridadesse. Nüüd ootame
nendelt panust; ei ole kahtlust, et see häid tulemusi annab!
EKN sirutab siinjuures käe ja kutsub üles teisi rahvuslikku
tööd tegevaid organisatsiooni ühiste ülesannete läbiviimseks
tulevikus. Meie ei pea muretsema selle üle, kui mõningad
d^etailid meie eesmärkides on erinevad ja meie töö meetodid
mõnikord on teistsugused — meie üldsiht on sanla ja kui see
on meie tahteks, siis. leiame alati ühise tee! Meie olukord
nõuab koostööd — ainult siis suudame oma vabadusvõitlust
tõhusalt edasi kända!
JOHANNES PAHAPILL
EKN rahvuspoliitilise komisjoni esimees
n
n
n
s
m
m
õ
n
w
m
M
fi
tr.
n
tr.
g
m
Tl
tr.
m
n
r-ta
m
M
m
rä
M s
s
m
n
M
in
ni
n
5
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-20-01
