Meie Elu = Our life, May 9, 1985

              u" nr. 19 (1836) 1985
„Meie Elu" nr. 1< NELIÄPÄEVAi, 9. M^IL - ^ MAY 9
Noolandile rinda
II. ÄH — skautmas"
libergi Eesti Skau-
|eisab maleva juht
'oto — 0. Haamer
, Ellen Oiling (PT],:
IfPT], Anne Ruberg
(PT], Liisa. Soots
irina Tamm (Ri,Üne
|jn;yerret(PT]. ;
:s — I järgu
[P.T), Riina Kindlam
a Ingrid Silm (PT]..
rriks — I järgu E-gai-
, Leena Rosenberg,
irja kaitsmise õigus
l i l e r • • '
(R), Eevi Novek
|a Roosipuu (PT].
illakestele:
^ a aj a Kukla, (R],
om (R), Kristiina
|i faason (PT), Tiiu
l i k i T a u l f P T ] ,
Liisa Kukk (PT],
), Taimi Petersoo
urje (PT), Tamara
a Verret (PT.
le:
[,PT), Kadri Nõmmik
Linda Kukk
poli-lõpetäsid 1985,
|r) (PT), Erika Mei-
[Btsala (PT),:Kadri
|isaSoots(R],Karina
'Trass (PT), Katrin
• gaidide, ujumise-
If:0h a To rQ n 10 ,, P õh-iiskond:
[.Merike Koiga, Ülle
/ask, Monika Roose,
ismaabi kursuse lo­llina
Kindlam, Rita
pmik, Ellen Oiling,
:os. Anne Ruberg,
fd Silm,- Liisa Soots,
•iiria Martjak. ^
• võitjaks salgaks
|a Tütarde" Päikse-
Abe, abi Lisa
[ovek,' Ellen Oiljng,
|Anne Ruberg, Ellen
imbre;õ
,A N N
|de Klubi Torontos
itakse 16 mail s.a.
Majas, keskmises
ladaannet võtta kut-
JUKATUS
'0 ^nYW,v^..-.'.-..^>n.>ivrii-A'.j'iij>'.'<'.'j<>> ^ W '
mi
ilmus trükist
Äsja ilmus trükist Eesti Teadus­liku
Instituudi väljaandel Meemo
Mäelo koostatud ,,History (Archaeo-logy,
History, History of Art, Music.
Religion and Church] 1945-1983",
i08lk.
Selles ajaloolaste bibliograafias
esitatakse uurimusi ja töid, mida
eestlased paguluses on avaldanud „ , . .
ajaloo alalt, kaasa arvatud arheoloo- "elmi Betlem pärast kontserti oma praeguste ja endiste õpilastega. Ees, vasakult: Asta Lind (USA), Lydia
gia, kunsti, muusika-, usundi- ja ki- Kööp, Laine Koost, Stella Kerson, Helmi Betlem, Charles Kipper, Salme Lohuaru, Estra Väli, Elna Libe. 2.
rikuajalugu ajavahemikus 1945- rida: Margit Viia, Liina Lepik, Linda Koff, Aleksander Luik, Asta Kaups, Hedvig Korp, Luule Anto, Gerda
^9ö3< Pauas, Lydia Vohu-Viksten, Ellen Kuuskne, Erika Solom, Ellen Parve (USA). 3. rida: Epp Aruja, Leopold
ICogaulatuses on avaldatud 1268 Koff, Arrio Tüür (USA), Peeter Mehiste, Maimu Lindström, Arvo Mitt ' Foto - S. Proem
tood 72- autori poolt. Esikohal on • '
ajalugu 599 tööga, järgnevad usundi-ja
kirikuajalugu 337, arheoloogia 176
ja kunstiajalugu 148 tööga, "inuusi- .
kaajaloo alalt on ainult 8 tööd. Sil- Pühapäeval, 28. aprillil toimus
mapaistev on seejuures eesti ajaloo- korp! Fidentia korraldusel sopran
alaste uurimuste rohkus. Helmi Betlem'i juubelikontsert.
• Autoritest on esikohal prof. Arthur Üritus leidis aset Tartu Gollege'i
Võõbus 316 tööga, järgnevad dr. Vel- saalis; asukoht mis' kahjuks ei ole
lo Helk 132, I i e . L i i i Kaelas ja prof.
Armin Tuulse 104, dr.. Ilmar Arens
61, prof. Evald Blumfeldt 57, dr. Ar­nold
Soom 56, prof. Aleksander Loit
42, iie'
kontsert
Mulgiperemees (Erik Kastein) on jõudnud õnnelikult Saa­remaale
pulma.i Vasakul Juiili Kristal ja paremal Evi
Duld|Br., . • Foto - Tommy Tomson
mitte sobiv muusikalisteks, eriti
laulu, ettekanneteks. Väga halb
akustika ei lase häälel mõjule tulla
ja raske on leida õiget vahekorda
akob Koit ja Evald Uustalu hääle ja klaveri suhtes. Segavalt
37, teised vähem. mõjus ka hilinejate vool saalides ei
Noorema generatsiooni • esinda- saanud oodata esitatava pala lõpu-jäist
paistavad suurema arvu töödega ni.vaid pidi laulu ajal lärmakalt
senini silma dr. Paavo Roos 23 tööga, toole liigutama. Niisugune käitu-prof.
Toivo Ülo Raun 14, prof.Olavi mine esinejate ja publiku vastii on
Arens 13, prof. Hain Rebas 11, prof. lubamatu.
Peep Peeter Rebane 9 jt.
Ajaloolaste bibliograafia, kuhu on H, Betlem'il on alati olnud suur
kogutud kõik teadaolevad uurimu- ^"vi eesti vokaal-heliloomingu
sed ja tööd, mida on avaldatud üle vastu ja selle esitamisega Eestis ja
kogu vaba maailma ja pealegi üle paguluses tiivustanud heliloojaid.
sooja, sujuva, väga suure ulatusega
hääle,milles väga täidlased alumi­sed
noodid eriti mõjule pääsesid.
Tähelpanuväärt on H. BetlehemM
väga selga diktsioon — ükski sõna
ei lähe kaduma, mille tõttu kuulaja
on võimeline esitatava laulu teksti
kokku sulatama muusikaga.
Nõudlik ja pikk esimene osa hõl­mas
heliloojaid A. Kapp'ist kuni R
Toini, Tundus, et kunstnik ei olnud
alguses täielikult koha lenud saali-gäf
see tunne kadus aga hiljem täie­likult.
Kindel ja puhas intonatsioon
ja vastavalt esitatava pala nõuetele
kas lüüriline või dramaatiline in-ette
uudisloomingut —• esiettekan­netena
Charles Kipperi retsitatiivi-line„
Hing'*(B. Alver) ja L. Avessoni
„Üksik tee" (j. Liiv).
Kava lõppes Eduard Oja raske-meelse„
Ei näe enam'' mis oli haa­ravalt
ette kantud.
Charles Kipper'! klaverisaade
oli loomulikult tehniliselt kindel ja
laitmatu. Kahe kunstniku koostöö
oli väga musikaalne ja tasakaalus­tatud,
milles ka kõige väiksemad
muusikalised detailid olid välja
toodud.
Täis-saali tormiline aplaus näi­tas
selgelt kuulajaskonna sooja tä-
"Eesti Rahvusteater oli esimeseks
eesti kutseliseks pagulasteatriks
Saksamaal. Mõte selle asutami­seks
küpses sõjajärgselt Lüübeki
linna kogunenud teatrirahval 1945.
a. sügisel.
Lüübekis puudusid kahjuks sobi­vad
ruumid. Need leiti Hamburgi
lähedasest Schwarzenbecki laag-rist
»Kaarel Söödori eestvõttel ehi­tati
eestlaste poolt üiiiiber laagrile
kasutada antud tehase 800 inimest
mahutav söögisaal ja saadi korra­lik,
lava ja kõrvalruume omav teat­risaal.
Asutamiskopsolekust võtsid
osa 7 kutselist näitlejat: Kaarel ja
Mahta Söödor (Tall. Töölisteater),
Leida Lepik (Vanemuine), Maie
Suurallik ja Jaan Mürk (Draama­teater),
Valentin Lind (Estonia) ja
Arvo Vabamäe (Rakvere teater).
Juba 17. jaan. avas teater uksed,
pakkudes avaetendusena Kaarel
Söödori dramatiseeringu Lydia Ko-dula
näidendist „Ojamölder ja te­ma
minia". K. Söödor yastutas ka
lavastuse ja lavakujunduse eest.
Etendusega tähistati ühtlasi eesti
teatri 75 aasta juubelit. Tegelas­konna
moodustasid kõikseitse asu­tajat,
pälvides täie tunnustuse. Sii­ralt
imetleti vastloodud ansambli
kunstilist küpsust.j
1946.a. leiam^ EeWti Rahvusteatri
juba Alam-Saksis asuvast Oldenbur-gi
linnast. Selgub, et Schwarzenbec­ki
saali kasutajate hulk läks üliarvu-kaks,
kuna see oli kõige kolme balti
rahva, valduses. Kes jäi vaeslapse
ossa, oli teater. Britj võimude lahkel
vastutulekul leiti teatrile uus asupaik
Oldenburgi linna lääneservas asuvas
Bloherfelde põgenikelaagris,, kus
teatrjrahva käsutusse anti kohalik
võõrastemaja. ^Teatri kunstiline
koosseis oli esimeseks aastapäevaks
tõusnud 3Ö liikmeni, kelledele lisan-,
dus kuue-liikmeline(tehniline perso­nal.
Teater võis oma koosseisu kuu­luvaiks
lugeda peale asrütajate liik­mete
veel nimesid nagu lauljad Hel­mi
Aren, Maret Pank, Niini Loona,
Roberi Slldnik, Örrn Jago, Erös
Lüdig, näitleja Lydia Vohu, Kadi Ta-nüoo,
Priit Prillup, Johannes Ranna,
Aadu Pirnsalu, Egon Ranna jt. Muu-sikajuhtideks
olid Mahta Söödor ja
Dagmar Kokker, dramaturgiks Eti
" S i rg ja lavakujundajaks kunstnik
August Albo. Teatri.juhtideks tema
tegevuse vältel Saksamaal on olnud
Kaarel Söödor, [aan Mürk, Valentin
Lind ja Robert Sildnik.
MITMEKÜLGNE TEGEVUS
Eesti Rahvusteatri põhimõtteks oli
viljeleda esmajoones algupärast la-vatoodangut.
Et repertuaari puudu­sest
üle saada, kuulut;ati teatri esime­sel
aastapäeval välja näidendivõist-lus,
Selle tulemusena rikastus reper­tuaar
kahe Arnold Sepa näidendi
võrra: „ K u r a t proovib hanimast" ja
,,Kuldsed väravad". Kuna tfatri juur­de
kuulus lauljaid ja laulvaid,näit­lejaid,
siis võimaldus tegevust laien­dada
ka muusikalistele kavadele. Ha­kati
andma kontserte, operativiiside
õhtuid ja kirevaid kavu. Kirevatele
kavadele loodi raamistik, mida ju­hendas
sageli kindel teenia. Kuna
trupis oli ka kaks tuntud tantsijat,
Siina Kütt ja Valentin Lind, siis ava­nes
võimalus tantsunumbrite lisami­seks.
Palju menu oli ka Mahta Söö­dor-
loodud naiskvartetil koosseisus
Maret Pank, Lydia Vohu, Kadi Ta-niloo
ja Niini Loona (hiljem Evi Jär­vis).
. •
• Muusikalised seaded ja repertiito-ri-
töö lasus Mahta Sööduri Õlul, kes
seda' sooritas suure andumusega. Te­ma
oli üks neist, kes vastutas kos- -
tüümide eest, luues mitte-milleski
kvartetile mulgivammused ja pastel-värvilisedballitualetid.
Võiks lisada,
et Dagmar Kokkeri ja Mahta Söödori
kõrval hoolitsesid muusikalise külje :
eest veel Friedrich Stockholm ja hil­jem
läti klaverikunstnik Felicitas
Maizite — Kalejs. Muusikalistest
üritustest märkimisväärseim oli Eti
Sirgi (tekst) ja Mahta Söödori (muu­sika
valik) koostatud, rahvalauludel
põhinev muusikalis-tantsulissõnali-ne
põimik ,,Talgupidu", milles oli
rakendatud kogu ansambel.
Bloherfelde laagri likvideerimise­ga
jäi teater jälle ulualuseta. Leiti;
siiski uus,lahendus: teater viidi üle
lätlaste käsutuses olevasse teatrimaj­ja,
millest sai tükiks ajaks eesti-läti
kunstihoone. Teatri suurimaks prob-lemiks
olid pidevad koosseisulised
kaotused. Helmi Aren siirdus Geis-lingeni
^Eesti Teatri opereti-prima-donnaks.
Sama paik võlus ka Söö-doreid.
Väljarännu korras lahkus tr.u-piliikmeid
Inglismaale, Austraalias­se,
Rootsi, Argentiinasse ja USA-sse.
1949.a.. tuli eesriie lõplikult langeta­da.
Luigelauluks osutus teatri ring­reis
Lõuna-Saksamaale kolme lavas­tusega:
Arnold Sepa „Kuldsed vä­ravad",
Louis Verneuil Saatan" ja
Tennessee Williamsi ,,Klaasmena-zherii".
Esniamainitud etendus lan­ges
kokku päevaga, mil ka Geislin-geni
Eesti Teater s u l e t i . ..
236 ETENDUST :
• 'Eesti Rahvusteater Saksamaal on
andnud oma lühikese tegevusaja väl­tel
11 sõnalavastust, 3 muusikala­vastust
ja 23 muusikalist kava, esi­nedes
42 kohas kokku 236 etenduse­ga
63.791-le pealtvaatajale. Ringrei­sidega
Icaasunud ületamatuina näi­vad
raskuned ületati mängeldes. Ei
olnud just mugav liikuda paigast pai­ka
puugaasi abil liikuval veokil või
sõita ^põhjast lõuna viimse võimalu­seni
täistuubitud rongil. Raskused ta-ootuste
.rohkel arvul,"ei ole vajali­kuks
abiraamatuks ainult ajajoolas-tele^
vaid annab väärtuslikku ülevaa-.
det kõikidele teadlikele eestlastele,
kelledel on ajaloolist huvi. Ühtlasi on
see raamat väärtuslikuks ja ülimalt
sobivaks kingiks välismaa sõprade-,
le.
Raamatu müügihinnaks on 85
krooni, ülemeremaades 13 US dolla­rit
koos postisaate kuludega ja seda
saab tellida raha sisse makstes Eesti
Teadusliku Instituudi postigiirosse
17 33 70-8, Stockholm. Maades, kus
puudub postgiiro, võib tasuda pan-
Ka sellel kontserdil oli kava pü­hendatud
täielikult eesti heliloo­mingule,
jättes kõrvale rahvusva­helise
repertuaari. Kunstnik omab
, . , nutunnet juubilari ja C. Kipperi
terpretatsioon, tugmedes kmdlale ^ r - ^ t u nende poolt pakutud musit-tehnikalejalavakogemustele,
taga- seerimise eest. Lisapalad, lilled ja
sid nauditava ja tihti haarava ette- tervitused viisid lõpule selle silma-kande.
Tänuväärt oli ka H. Bet- p^j^^^g ^ ^ ^ ^ ^ ^ ürituse. Tänu
lem'i seletus A . Kardindi laulu ta­gapõhjast.
Nagu paljudel tema kontserditel
tõi H. Betlem ka seekord publi
Helmi BetlemMle, Charles Kipper'
iie ja korp! FidentiaMe selle hea
kontserdi eest.
L. AVESSON
ses maailmasõja
Ajaleht „IVIeie Elu" vajab
osalise tööjõuga
KORREKTORri
Tel. 466-0951
August Jursil on valmimas teos
eestlastest Teises maailmasõjas.
gatšekiga, saates see Eesti Teadus- Nagu autor ütles, sai ta selleks üles-liku
Instituudi aadressil Box 7608, S-
•10394 Stockholm, Sweden.
sus aga kuhjaga kaasmaalaste ja kol­leegide
soe vastuvõtt kõikjal.
Tehes lõppkokkuvõtet Eesti Rah­vusteatri
intensiivsest tööst algaas­tail
Saksamaal, väärib veel mõnigi/
lavastus väljatõstmist. Esmajoones
Koidula-Söödori,,Ojamölder ja tema.-
minia" ja Raudsepa ..Vedelvorsti"
kõrval ka Söödor lavastas Aino Kal­da-
Bernhard Kangro draama „Reigi.
õpetaja", milles ta oli ka nimiosali­seks.
Etendusega tähistati ühtlasi
Kaarel Söödor'i 20-aasta lavajuube-lit.
Aga Rahvusteatril on küllaga veel
teisigi lavavõite. Mainigem vaid Ar­nold
Sepa premeeritud näidendeid
,,Kurat proovib hammast" ja Kuld­sed
väravad" Jaan Mürgi lavastusel,
Või sama näitejuhi juhendamisel val­minud
Tammsaare ,,Karin ja Indre-
,,Kunas teos ilm\ib?"
Raamat võiks ehk ilmuda hilissu­vel
ja sisaldab üle 500 lehekülje. Hind
võiks arvatavasti olla $35-— .
,,Kas teie arvates on praegu õige
aeg külastada Püha Maad, kuna tea-
See oli aastal 1978, kui minul tek-. tud ringkonnad suhtuvad väga hal-kis
idee koostada täielik koguteos, vasti meie ühiskonda?"
ande Ülemaailmse Eesti Vabadus
võitlejate Keskuse poolt.
kus oleksid kõik tegurid, faktid ja ka
sõjast osavõtnute mälesti^sed üheks
tervikuks koondatud.
nKuidas toimus andmete kogumi­ne?"
, i
Oli juba möödunud üle 40 aasta
sõjast, paljud osavõtjad on juba ma­nalasse
varisenud ja mälestused ki­puvad
tuhmuma. Andmeie kogumi­seks
kasutasin ajalehes kuulutamise
abi. Peatselt hakkas saabuma infor­matsiooni
üle terve maailma. Kasu­tasin
ka ilmunud kirjandust nagu
MEesti riik ja rahvas Teis^.maailma­sõjas".
H . Riipalu .,Kui võideldi ko­dupinna
eest", V. Jürisaare „Kahe
rinde vahel" ja A . Kubbo teoseid; M .
Leetma ,,Sõjas ja ikestatud Eestis".
Eriti võiks veel mainida isikuid nagu
M.Pihlak, A . Woode, H . Lembre, E.
kut". Zivertsi ,,Mülkasood" ja eriti Lindaja.U. Tambre jt. Kanadast, En-selleaegset
uudisteost, Tennessee
Williamsi ..Klaasmenazheriid".
Lõpetuseks anname sõna. meie
omaaegsele tunnustatud teatrikriiti­kule
Harald Parrestile.
taadiga algab tema ülevaade Eesti
Rahvusteatri esimesest ringreisist
Lõuna-Saksamaale, ajakirjas ..Kau­ge
Kodu", nr. 6/7 - 1946:
Kuuldes omal ajal, et Oldenburgi
koondunud eesti pagulasteatritrupp
nimetab end„Eesti Rahvusteatriks",
tundus meile, nüüdseile lõunaeest­lastele,
säärane nimetus vahest liiga
pretensioonikana, otse julgustükina.
Nüüd, pärast selle teatri saavutuste
nägemist ei protesti ni^is^nam mingi
sisemine hääl tolle nimevõtmise vas­tu.
Julgustükk osutub õigustatuks.
Ometi kord meie pagulasperes ette­võte,
kus teod ei jää sugugi maha sõ­nadest."
Eesti Rahvusteatri väärikat nime
on tema otsene järglane Torontos
. auga edasi kandnud, lisades Saksa­maa
lühikesele, kuid menukale tege-yusperioödile
veel mitu sisukat aas­takümmet.
' • L.V.'
noste-ja Aavik Austraaliast. Rem­melgas
Rootsist.
Kogutud andmed annan edasi nii
tõetruult kui vähegi võimalik, kuid
ärgneva tsi- sageli pidin ka omalt poolt kom­mentaare
lisama erapooletult.
tähistamiseks esitab
Eesti Rahvusteaterl9. mail kell 3
p.l. Ryersoni teatris operett„Kalu-rineiu"
kordusetenduse. Ryersoni
avar saal annab võimaluse kõigile,
kes ainult soovivad, veelkord kaa­sa
elada sellele menukale lavastu-
MMida sisaldab teos?"
Raamat algab metsavendade võit­lusega
sõja alguses, seah edasi eesti
üksuste formeerimise ja lahingutega
kuni sõja lõpuni. On toodud kõikide
üksuste kirjeldusi nii nagu meie len­nuvägi,
jalavägi, suurtükivägi, polit-seipataljonid,
eesti leegion, brigaad
ja diviis ning osaliselt ka merevägi.
Lahingute kirjeldused on edasi antud
nii juhtkonna kui ka otsese rinde-võitleja
seisukohast. Eriti on vee
mainitud A . Rebase,H. Riipalu seisu­kohti,
arvamusi ning kriitikat lahin­gute
kohta. Raamatus on ka lühike
peatükk meie teatriinimestest nagu
Riina Reinike ja Rudolf Lipu külas­käigud
rindele.
Raamatu huvitavamaks osaks võiks
ehk pidada Esimese Idapataljoni rin­dele
minek ja nende esimesed võit­lused
väga viletsate relvadega, mis
vaenlaseh saagiks • saadud. Algul
saksa sideohvitserid suhtusid meie
väeosadesse halvustavalt, kuid see
muutus kiiresti, kui eesti sõdur oma
vaprust ja osavust rindel näitas. Mui­dugi
võitlused Sinimägedes on unus­tamatu
peatükk. Raamatus ei puudu
ka meie naisüksuste saatus, kes
haiglaõdedena tegelesid.
Minu seisukoht on, et praegu ei ole
mitte oige aeg seda maad külastada
ega sinna laulma minna, Tuleks ära
oodata kuni asjad lahenevad. Ei to­hiks
unustada meie oma ,,holocaust'i"
kus küüditajateks olid nii mitmedki
tuntud tegelased.
K, A. L E H E LA
Viies muusikaõhtu
baptisti kirikus
Möödunud pühapäeva õhtul toi­mus
Toronto Eesti Baptisti kirikus'
viies jüubeli-muusika õhtu, mis see­kord
oli pühendatud Johannes Talli
helitöödele. Johannes Tall, kes veeb­ruarikuus
tähistas oma 60-ndat sün-.
nipäeva, töötab Flinfis Michigani
ülikooli muusikafakulteedi juhataja­na,
õpetades ühtlasi muuskateadus-likke
ja teoreetilisi aineid. Oma iga­päevase
töö kõrval tegeleb ta ka heli­loojana
ja osa tema heliloomingust
esitatigi pühapäevasel muusikaõh­tul,
andes teatud läbilõike sellest vii­mase
30 aasta jooksul.
Õhtu algas,.Juubeli" lauluga, mil­le
viisi on loonud J. Tall (Varje Raidi
sõnad) ja palvega. C. Kipper esitas
kalveril juubilari ,,Hällilaulu" ja
,,Kägu", mille järele kuulsime heli­salvestusest
omapärased ,,Kolm mi­niatuuri",
kus laulusolisti saade oli
flöödi, oboe ja fagoti triolt.
Koguduse naiskoor esitas K. Raidi
juhatusel J. Talli seatud vaimuliku
laulu: ,,Jumala armastus mõõtmatu",
Helisalvestusest kuulsime sama lau­lu
seade aldile ja kolmele keelpillile
ning trio esituses spirituaali, Aldi osa
laulis Asta Kaups ja keelpillide trio
moodustasid V , Kangro, K. Raidning
J. Tall,
Juubilari- ,.Eleegia" ja ,,Adagi.o"
esitas Kaljo Raid tshellol Einar Medri
klaverisaatel. Kontsertosa lõpetas alt
Asta Kaups tundeküllusega esitatud
kahe lauluga ..Rändaja õhtulaul" ja
..Kasesalu",
.Õhtukohane vaimulik kõne ja lõ­pupalve
oli pastor Kaljo Raidilt. Pä­rast
seda koguneti alla koguduse selt-kondlikku
ruumi, kus oli võimalik
isiklikult juubilariga kohata ja ves­telda.
Ottawa Civic Cenlris toimus april­lis
„Homelands" mitmekultuurili-ne
näitus^mille teemaks Oli noorte
nädal. Osa võttis 18 rahvust. Eest­laste
esindajaks oli Eesti Muinsus-huvii^
ing Ottawas eesotsas Daisy
Taada, Ene-Ann Kukk-Shewchuk'i-ga
koos teiste Ottawa eestlastega.
Suurem osa väljapanekutest oli
EKK „Estexi" näitus. Müügiks kä­sitöid
andis Eesti Abistamiskomi­tee
Kanadas. Torontost oli ka En­del
Ruberg oma maalidega ja oma
ehisnahatöökojaga. Rahalise toetu­se
andis Jüri Kukk. Tiibetlaste näi­tus
sai esimese auhinna. Pildil Ene-
Ann Kukk-Shewchuk ja Daisy Taa­da
näitusel.
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-päranduscd ]a
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ6
iiiitiiiiiiiiiiiiiiiititnimiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiKnwmiiiiiiiiiiD