1983-04-28-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
TOURSDAY, AFRIL 2® „M®le Elu" lar.iy {ifm) nm 23. aprillil täitus K. Küngil^. aastane elutee. Töökas ja ettevõtlik eluvõit-leja võis tagasi vaadata oma käidud eltiteele ja töörohketele aastatele. Juubilari tõekspidamine elus edasijõudmiseks on olnud aus t(?ö algatus- ; võime. Kui algatusvõimele kaasub õnnistus ja õnn, võibv.aene mees ka kord saada miljonäriks. I Juubilar sündis 23. apriUil 1913. a. Saaremaal, Laimjala vallas. Kanadasse saabus ta Rootsist koos abikaasa ja väikese l^pjaga .1948. a. Elu alustamiseks siin oli tal algkapitaliks vaid Sl.- taskus. Nüüd, oma 70. a. juubeli tähistamisel, võib teda miljonäriks arvata. Ta omab apartment-maju ja muid kinnisvarasid. Õnn ja ettevõtlikkus ning töökus ongi olnud Küngi pere kaaslasteks siin mandril. Exegi monumentum!— ma püstitan \ (enšsele) monumendi! See oli tuntud väljend vanade soomlaste juures. Et sama väljend on täie elujõuga kandunud meie aegagi, näitab Hoi:atiuse surematu lause tois on ajale vastupidavam kui mõni pronksist sambake; selleks on vaja vaid ausalt elada ja töö-ag. Hugo Mitt asus lennuiiiklusi . eksperdina Gaanasse Asaoitraalisst lendas Aafrikasse Kanada kaudu insener mag. Hugo Mitt, siirdudes UNO äiesandel Gaanasse korraldama sealset lennulüli-lust. Kuna rahvusvahelise tsiviillei° nuliiklttse organisatsiooni peakorte? fflsub Montrealis, siis enne ameti» ülesannete täitmisele asumist Akras sai ta instruktsioone peakorteris. Mag. Hugo Mitt töötas Melbourne'i8 lennuministeeriumis õhuliikluse kont- \ rolli süsteemide ehitamise ala peainsenerina kuni rakendumiseni UNO teenistusse missiooni koordineerijana Gaanas. Külastades oma õde Elvine Münch'i Torontos, ta jutustas „Meie Elule" lähemalt oma ülesannetest. Gaana pealinn Akra on üks lennuliikluse sõlmpunkte Lääne-Aafrikas ja UNO toetusel ajakohastatakse lennuväli ja muud seadmed. Majandusliku abiga käib kaasas nõuanne ja kontroll, mida teostab 12-15 liikmeline missioon, mille juhatajaks on nüüd mag. Mitt. Tema leping on esialgu kaheks aastaks ja perekond jäi maha Austraaliasse. Kolm last õpib ülikoolis — vanem poeg õigusteadust, noorem mäeinseneriks ja tütar kooliõpetajaks. ' Ins. Mitt asus Austraaliasse 1948. a., INS. HUGO MITT nagu paljud teised eestlased. Töötas algul kõrbes torustiku kraave kaevates, astus siis 1951. a. Adelaide'i ülikooli, sai koha lennuministeeriumis, käis korra veel tagasi uurimistöödel ja omandas akadeemilise kraadi. Kutsetöö kõrval on ta võtnud osa eesti ühiskondlikust tegevusest koorijuhina jne. Nii siis kaasmaalased kodulinnas tundsid headmeelt Hugo Mitfi karjäärist oma erialal, kuid kahetsevad agara seltskonnategelase ajutist kaotamist. REET VAIKLA . INMEMORIAM ^ Armas Reet, Sina oled lahkunud üüieie juurest, aga Sinust on jäänud meile mälestus, mis on jäädav. Meie teed, mis algasid koos Tartus, Eesti Noorsoo Tütarlaste Gümnaasiumis, ristusid jälle aastaid hiljem. Montrealis, mil kohtusime algul eesti segakooris, hiljem Eesti Naisselts Montrealis asutamisel, kus Sä kodukorra komisjoni töös tegev olid. Töötasime koos naisseltsi juhatuses ligi kahekümne aasta vältel. Olid ka ajakiri „Trn-nu" esindajaks Montrealis. Sinu väsimatu energia ning vaimustus kandis hääd vilja. Hilisematel aastatel, mil su tervis halvenema hakkas, tõmbusid aktiivsest ühiskondlikust tegevusest kõrvale, kuid südamee ja mõttega võtsid Sa osa meie mur dest ja rõõmudest. Veel, mõned päevad enne surma läkitatud kirjaridades, meenutad Sa kauneid, tööküllaseid päevi kahekünine viie aasta eest ja hetki ühes Montreali eesti kodus Eesti Naisseltsi asutamisel. Rahu ja tuge ning kindlust leidsid Sa usus, olid truu kristlane. Puhka rahus, kallis kooliõde ja mõt-tekaasliane Reet. TANNI GRÜNTHAL-KENTS Kevadine säästuvõimalus! TERR^OAKNAD $14.95 ruutjalalt, kohalopanoBsuga Räästaaiused — soffit — fascia Seinakatted, vihmaveerennid RÕDUUKSED $995.00. kohalepanekugo) TASUTA HINDAMINE ALUMINUM 759-7485 igal ajal Brasiiliast K. Küng abiellus Amanda Mäetammega 1942. a. Tallinnas, Nende poeg Tõnu, kes oli 1944. a. kodurannast lahkumisel vaid pooleteise aastane, on võõrsil kõrgema hariduse saanud ja nüüd kolme toreda lapse isa. juubelipidul toimus juubilari ruumikas, avaras kaunis kodus. Pojalap-set| tervitasid vanaisa muusika ja lauluga. Sõbrad ja aatekaaslased ütlesid südamlikke õnnesoovi sõnu juubilarile ning ta abikaasale, kes la ^mõttelisele monumendile omapoole panusega on kuldplaadi kinnitanud. Juubilari rohkearvulised sõbrad ja tuttavad soovivad talle koos perekonnaga, et edaspidine elutee kulgeks mööda siledaid ja sirgeid elutee radu, et õnnehaldja hooldusel saabuksid uued, suuremad juubelid. i ^ Kostja, kuigi vahelduvad aastad, kuud ja ajad " , • õnh, edu Sulle kaua kaaslastena kajand, .seisku nad truult Sul kõrval veel . pikad ajad! ^ ' AlbRa Vaipade | ä mlö • I • samuti akende pesemine. M§cotclii staingtiard" hinna sees. Söögituba, elutuba ja koridor $59.95. Pensionäride korteritele hinna-alandus. PEETER VALING - Tel 6904961 BON AIR APPLIANCE SERVICE PÄRANDAME külmutuskappe ja pliite - - igat llikf ^ 31 aastat tööpraktikat ^ Tel. 533-9334 - Peter Abiks perenaistele : S-AL „Saki" m toMiinduses kõige mitme-mõistelisem sõna. Tegelikult tähendab see õrnakoelist leht- ja peasa-laatit, lad. k. Lactuca sativa. Selle toorsalati võluvus seisneb värskuses, karguses. Vähegi närbunult kõl" bab see ainult jänestele. Salatit saab värskelt säilitada järgmiselt: lehed loputada külmas vees, üleliigne vesi ära raputada, lehed laduda üksteise peale, pista plastkotti ja asetada mõneks tunniks või üle öö' jahedasse sahvrisse. , Lehtsalatit piserdatakse nii vähese marinaadiga et seda ei koguks salati-kausSi. Kui tarvitatakse majoneesdres-singut, peavad;lehed olema võrdlemisi kuivapinnaliseti — märgadelt salati-lehtedelt libiseb õline kaste ära.' Salatiteks oiitka mitmesugused aedviljad, puuviljad, marjad.näiteks peedisalat, kurgisalat, .pohlasalat, ploomi-salat jne. mis uühei või teisel menetlusel säilitatakse talviseks tagavaraks. Retseptiraamatutäs, mitte ainult eestikeelsetes vaid ka võõrkirjanduses, on tohutul hulgal salatite retsepte — Heeringasalat, Kanasalat, Nizzasalat, Rii-sisalat jne. Ka eesti rahvatoit rosolje kuulub samasse liiki. Niisugustel ei ole midagi ühist kahe eelmise salatilii-giga. Tegelikult on need iseseisvad kül-mtoidud mida serveeritakse kas eineks, õhtusöögiks, lõunasöögi eel- vöi vahe-roaks, argipäeva lihtsuses või suurtel pidusöökidel. Palju sedaliiki salateid on levikule läinud 17-18 sajandil, suü-raadli ja tohutult rikaste suurtöösturite kodude kaudu. Selleaegne kõrge seisus kohustas, et losside ja paleede köökides pidid olema salatite kombineerimiseks ja kunstipärase kaunistamise tarbeks erikokad, salatimeistrid. Just praegumeenub mulle et minulgi on olnud võimalus kokku puutuda ühe niisuguse vanaaegse salatimeistriga. See OÜ 1930 a. paigu mil naaberriikide riigivaltisejad külastasid Eesti Vabariiki. Galadineed mõnesaja kuülalisega korraldati Kadrioru lossis. Kord oli salatimeister kes pagulasena elas kusagil Eesti lääneranna saarestikus... Olime noored kodumajanduse õpetajad, Karin Padernik ja mina, kes tallinna Linna Koolivalitsuse vahendusel olid saanud loa vaatlejatena osa võtta niisuguse suurpeo korraldamisest. Olime juba selles eas mil mõistsime, et elu nõudis rohkem kui koolid jõudsid anda, Mäletan missuguse põnevusega sammusime Kadrioru lossi külmtoitude kaunistamisruumidesse, kapten Schilleri-nimelise adjutandi saatel. - Pärast esitlemist ja meie kutsetiitli nimetamist ei kõnelenud see vanahärra meiega ühtegi sõnagi.Ta oli parajasti ametis homaarisalati kaunistamisega. Rahuliku osavusega ja ilmse mõnuga ta seal töötas: pistis salatisse homaari erakordselt suuri sõralihaseid, nagu kimbuna kokku — nii kujunes salatipinnale uhke roosavärviline „kruüsanteemi õis". Kaks järgmist salatiretsepti on pärit „eri-maailmast" ... Esimene neist pn kombineeritud vähemalt 200 aastat tagasi. Asukoht: suurtöösturi palee Nee-va kaldal S:t Petersburgis. Teine on päris prantsuse köögist, Vahemere rannikult, Nizzast. NEEVA SALAT Neljale inimesele võtta 2 dl toorriisi, panna sõelale ja uhtuda rohke külma veega. Panna keema 4 dl veega ja napilt 1 tl soolaga. Kui keeb, segada ja hautada siis pehmeks ilma segamata ja nõrgal kuumusel umbes 40 minutit. 4—5 tomatit lõigata õhukesteks viiludeks, raputada peale soola ja pipart, piserdada üle lauaäädika ja söögiõli-ga. Muuseas, mis puutub tomatitelsse kui toiduainesse, siis on neid kaua aega tagasi kasvatatud Ameerikas ja sealt Euroopasse ületoodud 1500 a. palgü. 4—5 viilu õhukest sellerit keeta peaaegii pehmeks soolaga maitsestatud vees. Raputada peale*pipart ja sidrunimahla või lauaäädikat. Külmaks jahtunud riis seada ühepaksuse kihina salatikaussi, sellele laduda sel-leriviilud sidrunimahlaga, selleritele tomativiilud lauaäädika ja söögiõliga. Se^latiaineid ei segata. Kaetakse üleni ca 1,5 dl majoneesiga. Kaunistada õhukeseks lõigatud marineeritud peediga ja rohelise maitseaedviljaga. NIZZASALAT ', • Selle salati serveerimisekö on vaja ümargust vaagent. Vaagna põhi ja küljed hõõruda üle küüslaugusibulaga. Vaagnale asetada salatilehtr ja kõik salatiained rühmitada üksteise kõrvale — 2 purki konserveeritud tuunikala või krabi, 3 kõvaks keedetud viilustatud muna, 3 viilustatud tomatit või l punane paprika, värsket kurki, 1 purk . musti oliive (mustad oliivid sobivad salatiaineteks paremini kui rohelised), ja siia-sinna kaunistamiseks veel värsket karget tilli. Kastmeteks võiks olla müügiolevad vineegerkaste ja Rhode Island-kaste, mä^ukeseks klaas jäävett sidruniga või kui soovitakse — Rosö vein. Ja laua garnituuriks - miks mitte praegustel videvikuõhtutel - pihlamarjakobarad, samavärvi küünlad ja servietid valgel või õrnalt pastellrohelisel laudlinal. ELLEN ROOSME (EPL) 1 Squashi j meistrivõistlused Squashimängu harrastamine eestlaste hulgas muutub üha populaarse-, maks. Pärast akadeemiliste organisat- ^sioonide ja n.n. tutvunemisturniiri on selgunud, et mängijaid on küllaldaselt esimeste eestlaste squashi meister-võistluste korraldamiseks ja need toimuvad laupäeval, 7. mail k.a. algusega kell 12 Toronto Ülikooli Scarbo-rough College'i spordikeskuses. Võistlused toimuvad meeste fa naiste A, B ja C "klassides, ühemiinuse süsteemi ja konsolatsiooni vooru alusel. Võistlused peetakse rahvusvaheliste reeglite kohaselt ja mängitakse kollase pehme palliga. Registreerimislehed on saadaval Jaan Laaniste'lt, Scarborbugh Col-legöiRecreation Center, 1265 Military Trall, West Hill, MIC 1A4. Telefon Toronto 284-3121. Registreerimine ai-nuh kuni kolmapäevani, 4. mail kell 17.00. Hilisemaid sooviavaldusi vastu ei võeta. Korraldajad loodavad rohket osavõttu. Igas kategoorias vajalik vähemalt 4. osavõtjat, et oleks võimalik meistritiitli väljakuulutamine. . HARALD RAIGNA Sao Faulo kroonika Suur-demonstratsioonid tuumrelvade vastu Möödunud nädalalõpul korraldati üle maailma Suuri tuumrelvade vastaseid demonstratsioone. Kanadas oli võtnud nendest osa enam kui 50,000 demonstranti. Suurem demonstratsioon korraldati Torontos, kus osavõtjaid oli umbes 12,000. Demonstratsioonidel Kanadas oli pearõhk asetatud sellele, et Kanada valitsus ei peaks lubama USA valitsusel katsestada oma uuemaid rakette Kanada põhjapoolsetel tühimaadel. Et demonstratsioon ei muutuks ru-tiiniliseks, olid esinejate seas klounid, orkestrid, kostümeeritud isikud, lauljad ja mitmed teised. Demonstratsiooni korraldajal Karen Rutti-rnahnMl oli nägu võõbatud valgeks ja kandis klouni riietust. Demonstrandid peatusid kõikjal USA saatkondade ees, nõudes tuumrelvade keelustamist. Nad kusagil ei peatunud N. Liidu saatkonnahoone ees, kuigi lääneriikide relvastumine uute tuumrakettidega on otseseks tulemuseks sellele, et N. Liit on asejanud oma Euroopa territooriumile raketid Lääne-Euroopa ähvardamiseks. Selles N. Liitu ei süüdistatud. JOHN E. SOOSAAR, C. Chartered Accountant S Ä e 1802, 181 Unlversity Ave., Toronto, Tel. 864-0099 ,M5H3M7 ENN ALLAN KUUSKNE.B.M., LLB. lõpetas Torontos Bar Admissioni kursuse ja töötab advokaadina Fleming, §mok^ ja Burgess'i firmas. Sündinud 4. aprillil 1953. Lõpetas North Texas State ülikooli 1978. a. cnagna cum laude ja York Ülikooli õi-psteäduskonna 1981. Sl. P ALUMIINIÜNI KOMPANII asendamine thermo-akendega/^ 5 tollised veereimid kuues virvls. >Ar Rfiästaaluste katmine. SCeldri akendele sissemurdmise vastu metallkaltsed. hindamine. Helistage päeval töökoda tel. 832-223ig Kodus 7Ö9W2 OSSQ IMVESTMENTS IM€., 10335 Keele Str.. Maple, Ontario LOI lEO NiiiniiiiiiiniitntiwiuinHiNi»WMinitiiitEHfliHiH KUHU MINNA? 0 Neljap., 28. apr. Aiandusklubi laudkonnavestlus Eesti Majas algis-sega kl. 7.30 õ. ® Reedel, 29. apr. Akadeemilise Kodu Mai-vastuvõtt Tartu CollegeMs al° guBega kl. 8 õ. # Laup., 30. apr. E.V. Sõjakooli aastapäev Tartu CollegeMs algusega kl. 7 õ, - •• . • Laup.» 30. apr. ja 1. mail Sault Ste. Marie's Albert St. Baptisti kirikus jumalasõnakuulutuse koosolekud. 0 Pühap., 1. mall Viljar Puu ja Jere-my Viinalassi muusika kahele viiulile Baptisti kirikus algusega kl. 6 õ. @ Kolmap., 4. mail „Kikilipsuõhtu" Tartu College'is algusega kl. 7 õ. ® Reedel, 6. mail Pärnumaalaste seltsi Maipidu Tartu CollegeMs algusega kl. 7.30 õ. @ Pühap., 8. mail Emadepäeva aktus Eesti Majas algusega kl. 2 p. 9 Laup., 14. mail „Kungla" MalbaU Casa Loma's algusega kl. 6 JO õ. 3. dets. saabus Argentiinas! Sao Paulosse õp. Tiit Jaagu, Eesti Koguduse (EELKSP) järjekordsele külastusele. Sel korral saatsid teda ta abikaasa Vivian koos tütrega. Nad peatusid perekond Erna ja Harry Kuus-bergide külalislahkes kodus. 5. dets. toimus jumalateenistus perekond Kuusberg'ide avaras kodus, kuhu oli kogunenud arvukalt kaasmaalasi. Pärast jumalateenistust oli koosviibimine teelauas, mis andis õpetajale .võimaluse lähemaks tutvunemiseks koguduse liikmetega. Koguduse nõukogu esimehe Olav Saukase kodus oli õpetajal kokkusaamine noorema generatsiooniga, et arutada noorte kaastöö võimalusi koguduse töös» Õp. Ingo T. Jaagu külastas koguduse abiesimeest Walter Kenkmann'i, kelle abikaasa Helmi Kenkmann on juba paljuid aa^staid haige, samuti kui ka teisi Sao Paulost kaugemailasuvaid eestlasi, et jagada armulauda haigetele ja vanadele, kelledel ei ole võimalik ki-rikusse tulla. 11. dets. peeti koguduse nõukogu koosolek, õptaja osavõtul. Arutati koguduse probleeme ja koguduse 25-e aasta juubeli tähistamise läbiviimist aprillikuus. ' ' 12. dets. leidis aset jumalateenistus armulauagaLinnakkirikus. Köhalolid kõik need,-kelledele jumalasõna kuulutamine emakeeles on südamelähedane. Õp. Ingo Tiit Jaagu kasutas omades jutlustes lihtsat väljendusviisi, mis on arusaadav nii vanadele kui ka noortele ja tema võrratu diktsioon teeb kergeks jumalateenistuse jälgimise. Eestpalves nimetas õpetaja ka Ilmar Kaarna't (üks endiseid koguduse esimehi] kellel seisis ees raske operatsioon. MÄLESTATI LAHKUNUBD \ Mälestati viimastel aegadel lahkunuid: Eduard Poltsunas — sünd. 10. okt. 1880 Saaremaal, surn. 24. aprillil 1977 Caieiras'es, Sao Paulo osar. Wilhelmine Welt Poltsunas — sünd. 19. aug. 1892 a. Viljandis, surn. 22. juunil 1977 a. Caieiras'es, S.P. Ene Rave — sünd. 13. aug. 1905 Tallinnas, surn. 5. aprillil 1974 a. Sao Päulos. Osvald Meijel — sünd. 24. okt. 1907 a., surnud 17. okt. 1977 a. Sao Paulos. Karin Meijel - surn. 6. jaan. 1978 a. Sao Paulos. Amalie Saukas - sünd. 6. jaan. 1878 a. Valgas, surn. 19. märtsil 1974 a. Sao Paulos. Liii Saukas — sünd. 17. juunil 1904 a. Eestis, surn. 10. nov. 1976 a. Sao Paulos. Ferdinand Saukas — sünd. 29. jaan. 1908 a., surn. 29. dets. 1976 a. Sao Paulos. Vladimir Lustus — sünd.-30. nov. 1899 a. Eestis, surn. 5. juunil 1879 a. Sao Paulos. Juuli Kuusberg — sünd. 1899 a., surn. 25. nov. 1979 a. Sao Paulos. Aleksander Lustwerk — sünd. 1903 a. Tallinnas, surn. 1980 a. Caieiras^es, Sao Paulo osariigis. Theodor Luts — sünd. 14. aug. 1896 a. Palamusel, Eestis, surn. 24. sept.; 1980 a. Osasco's, Sao Paulo osariigis. Leonore Kullerkupp — sünd. 14. märtsil 1921 a. Eestis, surn. 12. mail 1981 Sao Paulos. Pauline Kullerkupp Boetker — sünd. 2. okt. 1904 a., surn. 14. jaan. 1982 a. Sao Paulos. Gilda Tonte Rosmen — sünd. 192Q a., surn. 1982 a. * August Meijel — surn. 9. juulil 1982 a. Sao Paulos. r Emilie Siirus — sünd. 25. nolv. 1893 a., surn. 28. veebr. 1982 a. Sao Paulos. Lahkunute mälestuseks lauldi: .Jumal sul ligemal..." • Erakordseks sündmuseks oli abielupaar Victor William Ummu8'e ja Roseli EichenbergerUmmus'e laste ristimine: Ristiti: Rafael E. Ummus — sünd. 20. okt. 1978 a. Sao Paulos, Marcos E. Ummus — sünd. 1. mail 1980 a. Sao Paulos, Marta E. Ummus — sünd. 1. nov. 1981 a. Sao Paulos. Jumalateenistust kaunistas orelikunstnik Carlos Vatsek orelimänguga. Veel samal õhtul alustas õp. Ingo Tiit Jaagu perekonnaga tagesisõitu Buenos Aires'e. JÕULUP Koguduse viimasteks üritusteks 1982 a. olid jõulujumalateenistuse ja laste-jõulupuu korraldamine. Need leidsid aset Saksa kirikule kuuluvas Heydenreich-Haus'i mugavas saalis, mida eestlased alati võivad kasutada ja tavaliselt võtab ka ..majaperemees" õp. Karl Gehring ühes abikaasaga ee*8t-laste koosviibimisest osa. Jumalaeenistusb pidas koguduse nõukogu esimees Olev Saukas ühes Sergio Liblik'uga ja Otto Kuusberg'iga. Jõululaule saatis harmooniumil pr. Solange Saukas. Jõuluvana ootel, kandsid lapsed ette jõululaule, Sergio Liblik jun. ja Fabio haukas deklameerisid ja mõni laps kordas omaette veel salmikese, mida ta tahtis jõuluvanale ülesütelda, sest kõigil oli teada, et kes midagi ei oska, ei saa jõuluvanalt kingitust, vaid saab vitsu, olgu see siis vana või noor. Oodatud jõuluvana (Robert Zirk) saabus noore abilisega (Ellen Tamberg) ja hakkas lapsi nimepidi oma juurde hüüdma. Igaüks oskas midagi ülesütelda ja sai kätte kingituse. Jõuluvana Jäi väga rahule ja jagas lastele veel koguduse pooh valmistatuid maiustuskotte. Kõik läks hästi, kuni järjekord jõudis õp. proua Gehring'1 kätte, kes ei os-kand jõuluvanale midagi ütelda ja lapsed jälgisid hinge kinnipidades. et mio küll nüüd juhtub — kui jõuluvana pani käe vitsakimbule, äga ei juhturtud midagi, sest õpetaja proua algas oma meeldiva häälega laulma ..Ma tulen taevast ülevalt.,." millega kõik ühtu-sid. lõpetanud laulu, sai ta kätte jõuluvanalt kingituse. Istuti laudades, lasti jõulutoitudet ja verivorstil maitseda, mida Pauline Lustwerk ka sel aastal pii oma kaasmaalastele jõulukingiks teinud. Lauldi jõululaule ja kui jõudis kätte kojumineku aeg oli kõva troopikamae vihm kohal, nagu igal aastal. . I A,H.L. ON KOLINUD UUDE ÄRIRUUMI § maja lääne poole, viinapoe kõrvale^ 219 Danforth Ave., tel. 465-6251 AVAMISE PUHUL HINNAALANDUS kelladelt 40%, prillidelt 20°/», 5. aprillist — 30. aprillini
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 28, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-04-28 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830428 |
Description
Title | 1983-04-28-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | TOURSDAY, AFRIL 2® „M®le Elu" lar.iy {ifm) nm 23. aprillil täitus K. Küngil^. aastane elutee. Töökas ja ettevõtlik eluvõit-leja võis tagasi vaadata oma käidud eltiteele ja töörohketele aastatele. Juubilari tõekspidamine elus edasijõudmiseks on olnud aus t(?ö algatus- ; võime. Kui algatusvõimele kaasub õnnistus ja õnn, võibv.aene mees ka kord saada miljonäriks. I Juubilar sündis 23. apriUil 1913. a. Saaremaal, Laimjala vallas. Kanadasse saabus ta Rootsist koos abikaasa ja väikese l^pjaga .1948. a. Elu alustamiseks siin oli tal algkapitaliks vaid Sl.- taskus. Nüüd, oma 70. a. juubeli tähistamisel, võib teda miljonäriks arvata. Ta omab apartment-maju ja muid kinnisvarasid. Õnn ja ettevõtlikkus ning töökus ongi olnud Küngi pere kaaslasteks siin mandril. Exegi monumentum!— ma püstitan \ (enšsele) monumendi! See oli tuntud väljend vanade soomlaste juures. Et sama väljend on täie elujõuga kandunud meie aegagi, näitab Hoi:atiuse surematu lause tois on ajale vastupidavam kui mõni pronksist sambake; selleks on vaja vaid ausalt elada ja töö-ag. Hugo Mitt asus lennuiiiklusi . eksperdina Gaanasse Asaoitraalisst lendas Aafrikasse Kanada kaudu insener mag. Hugo Mitt, siirdudes UNO äiesandel Gaanasse korraldama sealset lennulüli-lust. Kuna rahvusvahelise tsiviillei° nuliiklttse organisatsiooni peakorte? fflsub Montrealis, siis enne ameti» ülesannete täitmisele asumist Akras sai ta instruktsioone peakorteris. Mag. Hugo Mitt töötas Melbourne'i8 lennuministeeriumis õhuliikluse kont- \ rolli süsteemide ehitamise ala peainsenerina kuni rakendumiseni UNO teenistusse missiooni koordineerijana Gaanas. Külastades oma õde Elvine Münch'i Torontos, ta jutustas „Meie Elule" lähemalt oma ülesannetest. Gaana pealinn Akra on üks lennuliikluse sõlmpunkte Lääne-Aafrikas ja UNO toetusel ajakohastatakse lennuväli ja muud seadmed. Majandusliku abiga käib kaasas nõuanne ja kontroll, mida teostab 12-15 liikmeline missioon, mille juhatajaks on nüüd mag. Mitt. Tema leping on esialgu kaheks aastaks ja perekond jäi maha Austraaliasse. Kolm last õpib ülikoolis — vanem poeg õigusteadust, noorem mäeinseneriks ja tütar kooliõpetajaks. ' Ins. Mitt asus Austraaliasse 1948. a., INS. HUGO MITT nagu paljud teised eestlased. Töötas algul kõrbes torustiku kraave kaevates, astus siis 1951. a. Adelaide'i ülikooli, sai koha lennuministeeriumis, käis korra veel tagasi uurimistöödel ja omandas akadeemilise kraadi. Kutsetöö kõrval on ta võtnud osa eesti ühiskondlikust tegevusest koorijuhina jne. Nii siis kaasmaalased kodulinnas tundsid headmeelt Hugo Mitfi karjäärist oma erialal, kuid kahetsevad agara seltskonnategelase ajutist kaotamist. REET VAIKLA . INMEMORIAM ^ Armas Reet, Sina oled lahkunud üüieie juurest, aga Sinust on jäänud meile mälestus, mis on jäädav. Meie teed, mis algasid koos Tartus, Eesti Noorsoo Tütarlaste Gümnaasiumis, ristusid jälle aastaid hiljem. Montrealis, mil kohtusime algul eesti segakooris, hiljem Eesti Naisselts Montrealis asutamisel, kus Sä kodukorra komisjoni töös tegev olid. Töötasime koos naisseltsi juhatuses ligi kahekümne aasta vältel. Olid ka ajakiri „Trn-nu" esindajaks Montrealis. Sinu väsimatu energia ning vaimustus kandis hääd vilja. Hilisematel aastatel, mil su tervis halvenema hakkas, tõmbusid aktiivsest ühiskondlikust tegevusest kõrvale, kuid südamee ja mõttega võtsid Sa osa meie mur dest ja rõõmudest. Veel, mõned päevad enne surma läkitatud kirjaridades, meenutad Sa kauneid, tööküllaseid päevi kahekünine viie aasta eest ja hetki ühes Montreali eesti kodus Eesti Naisseltsi asutamisel. Rahu ja tuge ning kindlust leidsid Sa usus, olid truu kristlane. Puhka rahus, kallis kooliõde ja mõt-tekaasliane Reet. TANNI GRÜNTHAL-KENTS Kevadine säästuvõimalus! TERR^OAKNAD $14.95 ruutjalalt, kohalopanoBsuga Räästaaiused — soffit — fascia Seinakatted, vihmaveerennid RÕDUUKSED $995.00. kohalepanekugo) TASUTA HINDAMINE ALUMINUM 759-7485 igal ajal Brasiiliast K. Küng abiellus Amanda Mäetammega 1942. a. Tallinnas, Nende poeg Tõnu, kes oli 1944. a. kodurannast lahkumisel vaid pooleteise aastane, on võõrsil kõrgema hariduse saanud ja nüüd kolme toreda lapse isa. juubelipidul toimus juubilari ruumikas, avaras kaunis kodus. Pojalap-set| tervitasid vanaisa muusika ja lauluga. Sõbrad ja aatekaaslased ütlesid südamlikke õnnesoovi sõnu juubilarile ning ta abikaasale, kes la ^mõttelisele monumendile omapoole panusega on kuldplaadi kinnitanud. Juubilari rohkearvulised sõbrad ja tuttavad soovivad talle koos perekonnaga, et edaspidine elutee kulgeks mööda siledaid ja sirgeid elutee radu, et õnnehaldja hooldusel saabuksid uued, suuremad juubelid. i ^ Kostja, kuigi vahelduvad aastad, kuud ja ajad " , • õnh, edu Sulle kaua kaaslastena kajand, .seisku nad truult Sul kõrval veel . pikad ajad! ^ ' AlbRa Vaipade | ä mlö • I • samuti akende pesemine. M§cotclii staingtiard" hinna sees. Söögituba, elutuba ja koridor $59.95. Pensionäride korteritele hinna-alandus. PEETER VALING - Tel 6904961 BON AIR APPLIANCE SERVICE PÄRANDAME külmutuskappe ja pliite - - igat llikf ^ 31 aastat tööpraktikat ^ Tel. 533-9334 - Peter Abiks perenaistele : S-AL „Saki" m toMiinduses kõige mitme-mõistelisem sõna. Tegelikult tähendab see õrnakoelist leht- ja peasa-laatit, lad. k. Lactuca sativa. Selle toorsalati võluvus seisneb värskuses, karguses. Vähegi närbunult kõl" bab see ainult jänestele. Salatit saab värskelt säilitada järgmiselt: lehed loputada külmas vees, üleliigne vesi ära raputada, lehed laduda üksteise peale, pista plastkotti ja asetada mõneks tunniks või üle öö' jahedasse sahvrisse. , Lehtsalatit piserdatakse nii vähese marinaadiga et seda ei koguks salati-kausSi. Kui tarvitatakse majoneesdres-singut, peavad;lehed olema võrdlemisi kuivapinnaliseti — märgadelt salati-lehtedelt libiseb õline kaste ära.' Salatiteks oiitka mitmesugused aedviljad, puuviljad, marjad.näiteks peedisalat, kurgisalat, .pohlasalat, ploomi-salat jne. mis uühei või teisel menetlusel säilitatakse talviseks tagavaraks. Retseptiraamatutäs, mitte ainult eestikeelsetes vaid ka võõrkirjanduses, on tohutul hulgal salatite retsepte — Heeringasalat, Kanasalat, Nizzasalat, Rii-sisalat jne. Ka eesti rahvatoit rosolje kuulub samasse liiki. Niisugustel ei ole midagi ühist kahe eelmise salatilii-giga. Tegelikult on need iseseisvad kül-mtoidud mida serveeritakse kas eineks, õhtusöögiks, lõunasöögi eel- vöi vahe-roaks, argipäeva lihtsuses või suurtel pidusöökidel. Palju sedaliiki salateid on levikule läinud 17-18 sajandil, suü-raadli ja tohutult rikaste suurtöösturite kodude kaudu. Selleaegne kõrge seisus kohustas, et losside ja paleede köökides pidid olema salatite kombineerimiseks ja kunstipärase kaunistamise tarbeks erikokad, salatimeistrid. Just praegumeenub mulle et minulgi on olnud võimalus kokku puutuda ühe niisuguse vanaaegse salatimeistriga. See OÜ 1930 a. paigu mil naaberriikide riigivaltisejad külastasid Eesti Vabariiki. Galadineed mõnesaja kuülalisega korraldati Kadrioru lossis. Kord oli salatimeister kes pagulasena elas kusagil Eesti lääneranna saarestikus... Olime noored kodumajanduse õpetajad, Karin Padernik ja mina, kes tallinna Linna Koolivalitsuse vahendusel olid saanud loa vaatlejatena osa võtta niisuguse suurpeo korraldamisest. Olime juba selles eas mil mõistsime, et elu nõudis rohkem kui koolid jõudsid anda, Mäletan missuguse põnevusega sammusime Kadrioru lossi külmtoitude kaunistamisruumidesse, kapten Schilleri-nimelise adjutandi saatel. - Pärast esitlemist ja meie kutsetiitli nimetamist ei kõnelenud see vanahärra meiega ühtegi sõnagi.Ta oli parajasti ametis homaarisalati kaunistamisega. Rahuliku osavusega ja ilmse mõnuga ta seal töötas: pistis salatisse homaari erakordselt suuri sõralihaseid, nagu kimbuna kokku — nii kujunes salatipinnale uhke roosavärviline „kruüsanteemi õis". Kaks järgmist salatiretsepti on pärit „eri-maailmast" ... Esimene neist pn kombineeritud vähemalt 200 aastat tagasi. Asukoht: suurtöösturi palee Nee-va kaldal S:t Petersburgis. Teine on päris prantsuse köögist, Vahemere rannikult, Nizzast. NEEVA SALAT Neljale inimesele võtta 2 dl toorriisi, panna sõelale ja uhtuda rohke külma veega. Panna keema 4 dl veega ja napilt 1 tl soolaga. Kui keeb, segada ja hautada siis pehmeks ilma segamata ja nõrgal kuumusel umbes 40 minutit. 4—5 tomatit lõigata õhukesteks viiludeks, raputada peale soola ja pipart, piserdada üle lauaäädika ja söögiõli-ga. Muuseas, mis puutub tomatitelsse kui toiduainesse, siis on neid kaua aega tagasi kasvatatud Ameerikas ja sealt Euroopasse ületoodud 1500 a. palgü. 4—5 viilu õhukest sellerit keeta peaaegii pehmeks soolaga maitsestatud vees. Raputada peale*pipart ja sidrunimahla või lauaäädikat. Külmaks jahtunud riis seada ühepaksuse kihina salatikaussi, sellele laduda sel-leriviilud sidrunimahlaga, selleritele tomativiilud lauaäädika ja söögiõliga. Se^latiaineid ei segata. Kaetakse üleni ca 1,5 dl majoneesiga. Kaunistada õhukeseks lõigatud marineeritud peediga ja rohelise maitseaedviljaga. NIZZASALAT ', • Selle salati serveerimisekö on vaja ümargust vaagent. Vaagna põhi ja küljed hõõruda üle küüslaugusibulaga. Vaagnale asetada salatilehtr ja kõik salatiained rühmitada üksteise kõrvale — 2 purki konserveeritud tuunikala või krabi, 3 kõvaks keedetud viilustatud muna, 3 viilustatud tomatit või l punane paprika, värsket kurki, 1 purk . musti oliive (mustad oliivid sobivad salatiaineteks paremini kui rohelised), ja siia-sinna kaunistamiseks veel värsket karget tilli. Kastmeteks võiks olla müügiolevad vineegerkaste ja Rhode Island-kaste, mä^ukeseks klaas jäävett sidruniga või kui soovitakse — Rosö vein. Ja laua garnituuriks - miks mitte praegustel videvikuõhtutel - pihlamarjakobarad, samavärvi küünlad ja servietid valgel või õrnalt pastellrohelisel laudlinal. ELLEN ROOSME (EPL) 1 Squashi j meistrivõistlused Squashimängu harrastamine eestlaste hulgas muutub üha populaarse-, maks. Pärast akadeemiliste organisat- ^sioonide ja n.n. tutvunemisturniiri on selgunud, et mängijaid on küllaldaselt esimeste eestlaste squashi meister-võistluste korraldamiseks ja need toimuvad laupäeval, 7. mail k.a. algusega kell 12 Toronto Ülikooli Scarbo-rough College'i spordikeskuses. Võistlused toimuvad meeste fa naiste A, B ja C "klassides, ühemiinuse süsteemi ja konsolatsiooni vooru alusel. Võistlused peetakse rahvusvaheliste reeglite kohaselt ja mängitakse kollase pehme palliga. Registreerimislehed on saadaval Jaan Laaniste'lt, Scarborbugh Col-legöiRecreation Center, 1265 Military Trall, West Hill, MIC 1A4. Telefon Toronto 284-3121. Registreerimine ai-nuh kuni kolmapäevani, 4. mail kell 17.00. Hilisemaid sooviavaldusi vastu ei võeta. Korraldajad loodavad rohket osavõttu. Igas kategoorias vajalik vähemalt 4. osavõtjat, et oleks võimalik meistritiitli väljakuulutamine. . HARALD RAIGNA Sao Faulo kroonika Suur-demonstratsioonid tuumrelvade vastu Möödunud nädalalõpul korraldati üle maailma Suuri tuumrelvade vastaseid demonstratsioone. Kanadas oli võtnud nendest osa enam kui 50,000 demonstranti. Suurem demonstratsioon korraldati Torontos, kus osavõtjaid oli umbes 12,000. Demonstratsioonidel Kanadas oli pearõhk asetatud sellele, et Kanada valitsus ei peaks lubama USA valitsusel katsestada oma uuemaid rakette Kanada põhjapoolsetel tühimaadel. Et demonstratsioon ei muutuks ru-tiiniliseks, olid esinejate seas klounid, orkestrid, kostümeeritud isikud, lauljad ja mitmed teised. Demonstratsiooni korraldajal Karen Rutti-rnahnMl oli nägu võõbatud valgeks ja kandis klouni riietust. Demonstrandid peatusid kõikjal USA saatkondade ees, nõudes tuumrelvade keelustamist. Nad kusagil ei peatunud N. Liidu saatkonnahoone ees, kuigi lääneriikide relvastumine uute tuumrakettidega on otseseks tulemuseks sellele, et N. Liit on asejanud oma Euroopa territooriumile raketid Lääne-Euroopa ähvardamiseks. Selles N. Liitu ei süüdistatud. JOHN E. SOOSAAR, C. Chartered Accountant S Ä e 1802, 181 Unlversity Ave., Toronto, Tel. 864-0099 ,M5H3M7 ENN ALLAN KUUSKNE.B.M., LLB. lõpetas Torontos Bar Admissioni kursuse ja töötab advokaadina Fleming, §mok^ ja Burgess'i firmas. Sündinud 4. aprillil 1953. Lõpetas North Texas State ülikooli 1978. a. cnagna cum laude ja York Ülikooli õi-psteäduskonna 1981. Sl. P ALUMIINIÜNI KOMPANII asendamine thermo-akendega/^ 5 tollised veereimid kuues virvls. >Ar Rfiästaaluste katmine. SCeldri akendele sissemurdmise vastu metallkaltsed. hindamine. Helistage päeval töökoda tel. 832-223ig Kodus 7Ö9W2 OSSQ IMVESTMENTS IM€., 10335 Keele Str.. Maple, Ontario LOI lEO NiiiniiiiiiiniitntiwiuinHiNi»WMinitiiitEHfliHiH KUHU MINNA? 0 Neljap., 28. apr. Aiandusklubi laudkonnavestlus Eesti Majas algis-sega kl. 7.30 õ. ® Reedel, 29. apr. Akadeemilise Kodu Mai-vastuvõtt Tartu CollegeMs al° guBega kl. 8 õ. # Laup., 30. apr. E.V. Sõjakooli aastapäev Tartu CollegeMs algusega kl. 7 õ, - •• . • Laup.» 30. apr. ja 1. mail Sault Ste. Marie's Albert St. Baptisti kirikus jumalasõnakuulutuse koosolekud. 0 Pühap., 1. mall Viljar Puu ja Jere-my Viinalassi muusika kahele viiulile Baptisti kirikus algusega kl. 6 õ. @ Kolmap., 4. mail „Kikilipsuõhtu" Tartu College'is algusega kl. 7 õ. ® Reedel, 6. mail Pärnumaalaste seltsi Maipidu Tartu CollegeMs algusega kl. 7.30 õ. @ Pühap., 8. mail Emadepäeva aktus Eesti Majas algusega kl. 2 p. 9 Laup., 14. mail „Kungla" MalbaU Casa Loma's algusega kl. 6 JO õ. 3. dets. saabus Argentiinas! Sao Paulosse õp. Tiit Jaagu, Eesti Koguduse (EELKSP) järjekordsele külastusele. Sel korral saatsid teda ta abikaasa Vivian koos tütrega. Nad peatusid perekond Erna ja Harry Kuus-bergide külalislahkes kodus. 5. dets. toimus jumalateenistus perekond Kuusberg'ide avaras kodus, kuhu oli kogunenud arvukalt kaasmaalasi. Pärast jumalateenistust oli koosviibimine teelauas, mis andis õpetajale .võimaluse lähemaks tutvunemiseks koguduse liikmetega. Koguduse nõukogu esimehe Olav Saukase kodus oli õpetajal kokkusaamine noorema generatsiooniga, et arutada noorte kaastöö võimalusi koguduse töös» Õp. Ingo T. Jaagu külastas koguduse abiesimeest Walter Kenkmann'i, kelle abikaasa Helmi Kenkmann on juba paljuid aa^staid haige, samuti kui ka teisi Sao Paulost kaugemailasuvaid eestlasi, et jagada armulauda haigetele ja vanadele, kelledel ei ole võimalik ki-rikusse tulla. 11. dets. peeti koguduse nõukogu koosolek, õptaja osavõtul. Arutati koguduse probleeme ja koguduse 25-e aasta juubeli tähistamise läbiviimist aprillikuus. ' ' 12. dets. leidis aset jumalateenistus armulauagaLinnakkirikus. Köhalolid kõik need,-kelledele jumalasõna kuulutamine emakeeles on südamelähedane. Õp. Ingo Tiit Jaagu kasutas omades jutlustes lihtsat väljendusviisi, mis on arusaadav nii vanadele kui ka noortele ja tema võrratu diktsioon teeb kergeks jumalateenistuse jälgimise. Eestpalves nimetas õpetaja ka Ilmar Kaarna't (üks endiseid koguduse esimehi] kellel seisis ees raske operatsioon. MÄLESTATI LAHKUNUBD \ Mälestati viimastel aegadel lahkunuid: Eduard Poltsunas — sünd. 10. okt. 1880 Saaremaal, surn. 24. aprillil 1977 Caieiras'es, Sao Paulo osar. Wilhelmine Welt Poltsunas — sünd. 19. aug. 1892 a. Viljandis, surn. 22. juunil 1977 a. Caieiras'es, S.P. Ene Rave — sünd. 13. aug. 1905 Tallinnas, surn. 5. aprillil 1974 a. Sao Päulos. Osvald Meijel — sünd. 24. okt. 1907 a., surnud 17. okt. 1977 a. Sao Paulos. Karin Meijel - surn. 6. jaan. 1978 a. Sao Paulos. Amalie Saukas - sünd. 6. jaan. 1878 a. Valgas, surn. 19. märtsil 1974 a. Sao Paulos. Liii Saukas — sünd. 17. juunil 1904 a. Eestis, surn. 10. nov. 1976 a. Sao Paulos. Ferdinand Saukas — sünd. 29. jaan. 1908 a., surn. 29. dets. 1976 a. Sao Paulos. Vladimir Lustus — sünd.-30. nov. 1899 a. Eestis, surn. 5. juunil 1879 a. Sao Paulos. Juuli Kuusberg — sünd. 1899 a., surn. 25. nov. 1979 a. Sao Paulos. Aleksander Lustwerk — sünd. 1903 a. Tallinnas, surn. 1980 a. Caieiras^es, Sao Paulo osariigis. Theodor Luts — sünd. 14. aug. 1896 a. Palamusel, Eestis, surn. 24. sept.; 1980 a. Osasco's, Sao Paulo osariigis. Leonore Kullerkupp — sünd. 14. märtsil 1921 a. Eestis, surn. 12. mail 1981 Sao Paulos. Pauline Kullerkupp Boetker — sünd. 2. okt. 1904 a., surn. 14. jaan. 1982 a. Sao Paulos. Gilda Tonte Rosmen — sünd. 192Q a., surn. 1982 a. * August Meijel — surn. 9. juulil 1982 a. Sao Paulos. r Emilie Siirus — sünd. 25. nolv. 1893 a., surn. 28. veebr. 1982 a. Sao Paulos. Lahkunute mälestuseks lauldi: .Jumal sul ligemal..." • Erakordseks sündmuseks oli abielupaar Victor William Ummu8'e ja Roseli EichenbergerUmmus'e laste ristimine: Ristiti: Rafael E. Ummus — sünd. 20. okt. 1978 a. Sao Paulos, Marcos E. Ummus — sünd. 1. mail 1980 a. Sao Paulos, Marta E. Ummus — sünd. 1. nov. 1981 a. Sao Paulos. Jumalateenistust kaunistas orelikunstnik Carlos Vatsek orelimänguga. Veel samal õhtul alustas õp. Ingo Tiit Jaagu perekonnaga tagesisõitu Buenos Aires'e. JÕULUP Koguduse viimasteks üritusteks 1982 a. olid jõulujumalateenistuse ja laste-jõulupuu korraldamine. Need leidsid aset Saksa kirikule kuuluvas Heydenreich-Haus'i mugavas saalis, mida eestlased alati võivad kasutada ja tavaliselt võtab ka ..majaperemees" õp. Karl Gehring ühes abikaasaga ee*8t-laste koosviibimisest osa. Jumalaeenistusb pidas koguduse nõukogu esimees Olev Saukas ühes Sergio Liblik'uga ja Otto Kuusberg'iga. Jõululaule saatis harmooniumil pr. Solange Saukas. Jõuluvana ootel, kandsid lapsed ette jõululaule, Sergio Liblik jun. ja Fabio haukas deklameerisid ja mõni laps kordas omaette veel salmikese, mida ta tahtis jõuluvanale ülesütelda, sest kõigil oli teada, et kes midagi ei oska, ei saa jõuluvanalt kingitust, vaid saab vitsu, olgu see siis vana või noor. Oodatud jõuluvana (Robert Zirk) saabus noore abilisega (Ellen Tamberg) ja hakkas lapsi nimepidi oma juurde hüüdma. Igaüks oskas midagi ülesütelda ja sai kätte kingituse. Jõuluvana Jäi väga rahule ja jagas lastele veel koguduse pooh valmistatuid maiustuskotte. Kõik läks hästi, kuni järjekord jõudis õp. proua Gehring'1 kätte, kes ei os-kand jõuluvanale midagi ütelda ja lapsed jälgisid hinge kinnipidades. et mio küll nüüd juhtub — kui jõuluvana pani käe vitsakimbule, äga ei juhturtud midagi, sest õpetaja proua algas oma meeldiva häälega laulma ..Ma tulen taevast ülevalt.,." millega kõik ühtu-sid. lõpetanud laulu, sai ta kätte jõuluvanalt kingituse. Istuti laudades, lasti jõulutoitudet ja verivorstil maitseda, mida Pauline Lustwerk ka sel aastal pii oma kaasmaalastele jõulukingiks teinud. Lauldi jõululaule ja kui jõudis kätte kojumineku aeg oli kõva troopikamae vihm kohal, nagu igal aastal. . I A,H.L. ON KOLINUD UUDE ÄRIRUUMI § maja lääne poole, viinapoe kõrvale^ 219 Danforth Ave., tel. 465-6251 AVAMISE PUHUL HINNAALANDUS kelladelt 40%, prillidelt 20°/», 5. aprillist — 30. aprillini |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-04-28-08