Meie Elu = Our life, May 17, 1984

              (
2
mi
NELJAPÄEVAL 17. MAIL - THURSDAY, MAY 17 „Meie EIM" nr. 20 (178S) 1S84
i' rinw"[ '"iffl*
Majanduselu
MEIE ELU'
' Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian
Hoiise,95a Broadview Ave,, TorontQ, Qnt. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951
Toimetajad: .H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis Bt P.a/ming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA.
^^^^^^ • T^^^
;„Meie Elu" väljaandjaks ön Eesti Kirjastus Kanadas.
- Äsut.Ä.Weileri algatusel 1950. -
„Meie E l u " toimetus ja talitus.Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — TeL 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igaltööp. k l . 9 hm.—
5 p.I., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.l.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00,
3k.$15.50. USA-sse - Ia.$44.00,6k.$25.00,3 k.$17.00-Üle-meremaades*
pe - l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: l a . $2-8.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USÄ-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40.i Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l„a. $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber— 75$
Kuulutushinnad: H o l l ühel veerul— esiküljel $5.50,
' ^^(ekstis $5.00, kuulutusle küljel $4.:;5.
iiiiiiitiiiiiiiiitiiiiiiiuiiiiiitiiiiitiiiiiiititiiiiiiiiin
Kui 7. mail saadi teada, et Nõu­kogude
Liit on otsustanud mitte
võtta osa olümpiamängudest Los
Angeles'is, helistati Torontost Los
Angele8'i Eesti Majja ja sooviti on-mie,
et Taavet oli võitnud koljati.
Sealt vastati, et samasugused õn-iniesöovid
olid juba saabunud New
Yorgist, Rootsist ja Austraaliast.
Los Angelesi Eesti Majas pii juba
olnud ennenähtamatu 3-iunnine
pressikonverents. Sellest oli võtr
nud osa 28 ajalehe rtepprtereid, raa­diojaamade
kömentaatorid ja TV-jaamade
kaameramehed, kokku 60
massmeedia kaastöölist üle­maailmses
ulatuses. Nende seas
olid ka Inglismaa, Rootsi ja Aust­raalia
ajalehtede reporteridj Suu­red
TV jaamade autod täitsid Eesti
Maja parkimisplatsi ja ühe kohali­ku
TV-jaama reporterina oli kohal
Tiiu Leek, kes pärit Torontost. Se­letuste
andjaiks olid Balti Vabadus­liidu
juhatuse ja ^Ban the Soviets"
offganisatsioorii liikmed.
Meediahuvi ja kokkutuleku põh-juöeks
Eesti Majja oli söö, et Balti
Vabadusliii^u ja „Ban'the Soviets'^
ühisel soovitusel Eesti Maja juha­tus
oli lubanud kuulutada Olüm­piaadi
ajaks Eesti Maja kohaks,
kust sportlased raudrimbatagus-test
maadest, kui nad kavatsevad
paluda asüüli poliitiliste põg^i-kena,
võivad saada abi ja nõuannet.
Meedia huvi suurendas isjaolu,
et N.Liidu teates rahvusvahelise
olümpiakomitee presidendile Lau-sannes,
Shveitsis, oli olümpiaadist
eemalejäämise põhjusena märgi­tud
nõukogudevastase meeleolu
õhutamist USA-s ja mitte küllaldast
kaitset Nõukogude sportlastele
dümpiaadi ajal. Meedia oli huvita­tus,
mida ja kui suures ulatuses
„BantheSovits" organisatsioon ja
Balti Vabadusliit korraldab nõuko­gudevastase
propaganda alal ja
palju sportlasi Ida-Euroopa riiki­dest
võiks asüüli paluda olümpiaa­di
ajal. Balti Vabadusliidu esimees
ja juhatuse liikmed selgitasid, et
ainukene põhjus nõukogudevasta­seks
propagandaks on inimõiguste
ja isikuvabaduste kasujamise kit­sendamine
N. Liidus ja mitte kinni­pidamine
Helsingi kokkuleppest.
Ainukese riigina, kokkuleppele al­lakirjutanud
riikidest, Nõukogude
Liit rikub seda kokkulepet. Temale
tuleb avaldada survet, et Vaba
Miaailm oleks teadlik kokkuleppe
rikkumisest N.Liijflu poolt.
„Ban the Soviets" orgänisatsioo-mi
üks esindajaist, õpetaja David
Finzer arvas, et vähemalt 200 Ida-
Euroopa riikide sportlastest soovi­vad
paluda asüüli Ühendriikides.
Sellesse organisatsiooni kuulub
üle USA 165 mitmesugust nõuko­gudevastast
gruppi, kes, kõik tee­vad
kommunismivastast propagan­dat.
Ta oli kindlasti veendunud sel­les,
et nõukogudevastane propa­ganda
ja sportlaste võimalik massi­line
asüüli palumine hirmutasid
niivõrd kommuniste Moskvas, et N.
Liidu valitsus otsustas loobuda
osavõtust Los AngelesMs korralda^
tavast olümpiaadist.
Balti Vabadusliidu poolt kogulud
andmeil on N. Liidu sportlased ala­tes
1952. a. võitnud olümpiaadidel
885 medalit. Nendest 94 on võide­tud
eestlaste, lätlaste või leedulas­te
poolt, kes kõik on sportlaste ni­mekirjas
märgitud — „russians" ja
nende nimed on venepäraselt
moonutatud. Los Angeles'e olüm­piaadile
N.Liidu meeskond pidi tu­lema
umbes800-mehelises koos?
seisus.,Nende seas pidi,olema .60
sportlast Balti riikidest. Eestlaste­na
pidi nende seas olema Heino
Puuste, Jüri Tamm, Jaak Uudmäe,
Tõnu Kaukis Ja Toomas Turb.
Pressikonverentsi teateid on sil­mapaistvatel
kohtadel edasi annud
ÜSA ja teiste riikide lehed. TV-jaa-made
saadetest Buffalos oli näha,
kuidas seletusi pressikonverentsil
andsid Balti Vabadusliidu juhatuse
liikmed Avo ja Viivi Piirisild.
Massmeedia elavast huvist tuleb
järeldada, et see januneb teadete
järele kommunismivastase tegevu­se
kohta. Sellest tuleks teha järel­dusi
ka Torontos. Seoses eelseisva
küüditamise aastapäeva tähistami­sega
tuleks korraldada ka nõuko­gudevastane
demonstratsioon ava­likkuse
ees, asetada pärg tundmatu
sõduri mälestusmärgi jalale nende
mälestuseks, kes balti rahvastest
mõrvati ilma kohtu otsuseta, surid
küüditamisel või Siberi sunnitöö­laagrites.
Lõpuks tuleb korraldada
pressikonverents, selgitamaks va­bale
maailmale, kuidas praegused
ikestätud rahvad, pärast N. Liidu
dekoloniseerimist sooviks rahuli­kult
töötada koos teiste vabade
rahvastega. Kui Kanada rahvas on
huvitatud elama ilma aatomsõja
ähvarduseta N. Liidu poolt, siis ai­daku
dekoloniseerida see rahuäh-vardav
impeerium.
' N.
Keiloomad söövad üksteist oma
elu hoidmiseks, siis inimene kasu.
tab teist inimest varakogumiseks,
kas seadusega või rahavõimuga.
W. & A. Duranl
Tänapäine massmeedia ja video-kommunikatsioon
pakuvad häid või­malusi
olla teadlik kõigist maakera-nurkadest
ja seal elavatest rahvastest
— nende elust ja olust. Pole raskusi
teadmaks, milline on ühe kui teise
riigi ja rahva ühiskondlik kord, ma-jändus-
ja kultuuritase ühes inimõi­guste
kurvega riigikorra ja suurmaa-omandi
suhtes jne. Selletõttu võil)
rahvaste eluvõitluses leida teid ja
suuni ka tulevikku seal, kus valitse­jad,
tööandjad (ettevõtted) ja töölised"
on otsimas õiglasemaid, paremaid ja
edukamaid koostöövorme selleks, et
pääseda välja ajalistest raskustest
majanduses, eriti töötaolu ja inflat--
sioo ohust.
Tõsi, üksikuid vähemkasuahneid
tööandjaid (ettevõtteid) on elanud
kõikidel aegadel, kuid viimased aas­takümned
korduvate resessioonide-ga
majanduses on vorminud aktuaal­seks
arusaamise, et ühiskonna kolm
peategurit — valitsus, tööandja ja
tööline kuuluvad koos ühte ja sa­masse
eluvõitluse süsteemi. Turusta­mata
toodang ja tööliste rahutused
sunnivad valitsusi ja tööandjaid ra­kendama
ettevõtteis moodsamaid
tootmisvahendeid, et produktsioon
leiaks ostjaid, eriti välisturgudel.
Näib, et samalajal ollakse jõutud ka
asja päristuumani tundes, et tööprot­sessis
pearaskuskandjaks on tööÜ-ne,_
kes lisaks teenitud palgale on õi­gustatud
saama osa ka ettevõtte pu­hastulust,
kas aktsiates või rahas.
Tööliste liidud on annud sellesuu­nalisele
arengule tugeva tõuke, mõ­jutades
mitte ainult tööandjaid vaid
ka valitsusi, et riigi ja rahva hea-käe-käik
oleneb oluliselt eelpool märgi­tud
kolme peateguri, ühisest koos­tööst
ühise eesmärgi taotlemisel.
Teatavasti Lääne-Saksamaal ja Jaa­panis
on sellised koostöövormid le­galiseeritud
juba aastaid tagasi ja
pole kuuldud seal tööliste rahutus­test,
nagu see sagedaseks nähteks
mitmetes teistes riikides.
võtte osanikeks ja said lisapälka et­tevõtte
puhastulu jaotamiskorras. Ka
neis kohtades pole kuuldud tööliste
rahutustest, sest töölised ja juhtkond
töötavad ühele ja samale eesmärgile
— olla edukas omas tegevuses.
Hiljuti leidus Kanada ajakirjandu­ses
artikleid ja sõnavõtte samades
probleemides ja nimetati mitmeid et­tevõtteid,,
kus antud probleem ühel
kui teisel viisil leidnud juba lahen­duse.
Suurematest fir'madest nimeta­ti:
CanadianTire Corp., Dofasco Inc.,
Simson-Sears Ltd., Proctor & Cam-bee
Inc., Lincoln Electi;ic Co. ja vä­hematest:
Peter Macgregor Ltd. ja
Supreme Alumium Ind. Ltd. Scarbo-ros
250-ne töölisega. Viimasena ni­metatud
firrna president Sheldon
Lush ütles, et tema ettevõttes tööli­sed
omavad 32% kompani varadest ja
iga tööline sai 1.a. palgalisa $2000.-
firma puhastulust jaotusplaani ko­haselt.
\ Ebaselgetel põhjustel on seni ni­metatud
probleemi rakendamise^
cohta avaldanud kriitikat mõned töö-lisliitude
juhid, kartes vist kaotaba
oma hästitasutud positsioonid, sa-
'mliti ka mõned suuremate kompa­niide
omanikke leides, et nad võivad
kaotada onia individuaalsuse ette­võtte
juhtimisel.'
Kui Lääne-Saksamaal, enam kui
10 aastat tagasi, kõnesolev koostöö­vormel
legaliseeriti, siis vastuhääli
tuli vaid sotside vasakuUtiivalt põh­jendusega,
et dialektilise materialis­mi
peavedru tsivilisatsiooni arengus
-revolutsioon võiks kaotada oma õi­gustatud
tugevuse. ^ Seega võiks
märkida rahuldusega, et ka Kanada
ühiskonnas leidubpioneere, et aasta­sadu
lahendamata probleemi tuua
õigesse valgusse ja kõikide hüvan­guks.
- A.M.
TORONTO LINN
JÄÄTMETE ÄRAVIIMISE TEADAANNE
Victoriapäev ja Kuninganna sünnip䮥
@smaspaõval, 21-mail 1984.
See päev on kõigile linnateenistujatele vaba päev! Sellel
päeval EI ole jäätmete äraviimist. Äraviimine toimub
järgmisel regulaarsel päeval. -
Ajalehtede ja suurte esemete äraviimist EI ole kesknäda-
, 23. mail.
Suurte esemete ja ajalehtede äraviimine toimub jälle
kesknädalal, 30. mail.
• li
Meeldetuletus: Torontos on 18 klaasi ja metalli kogumis­punkti.
Veerbruarikuu jooksul koguti 270 tonni ajalehti,
39J0Tini klaasi ja 7 tonni plekkpurke. Lisainformatsioo­niks
helistage 947-7742.
•R. M. BREMNER, P. Eng., F.L€.E.
• Commissioner of Public Works
City of Toronto
LUGEJA KIRJUTAB
Meie Elu" avaldab meelsasti
KATSEID
D. Macdonaldi kuningliku komis­joni,
seni juba 10 miljonit kulutatud
uurimuse järele valminud aruande
esimene osa 9 punktiga, ei. sisalda
antudprobleemi lahenduštvlcuigi see,
pidanuks olema üks peapunkte. Aru­ande
4-d'as punTctls märgitakse aihult
valitsuse, äritegelaste ja tööliste
koostööst palgaküsimuses,. mitte
enamat. Aga majandusminister M.
Lalonde on tabanud asjatuuma hoo­pis
paremini. Ta lausus pooldavalt
oma sõnavõtus ettevõtete kohta, kus
juba ühel kui teisel viisil teostatud
tööliste osadus ettevõtte puhastulu
jaotusel ja lisas, et iga sellise ettevõt-te
juure tulekä luua ka vastav nõuko-mitee
tööliste ja tööandjate esindaja­test,
et koos määrata ettevõtte kasu,
selle jäotusvormel ja järelvalve.
Varemalt oli Kanadas teada aihult
3^4 firmat, kus töölisi võetud ette- •
Peter Worthington,. 0
(Algus esiküljel)
Kanädalästele, nagu teiselegi rah­vastele,
pakutakse nüüd laial rindel
„rahu" propagandat. See propagan­da
soodustab alistumist kommunis-;*
mile. Rahu saavutatakse muidugi
kergelt, kui vastasele alistutakse.
Hädaohuks maailmale, ei ole- mitte
võidurelvästamine, vaid Venerhaa
agressivne poliitika. Sellele pe me
.ipeieyastu ,seis,i;na il-jaqstud
,nä|t^ya^* et sp1s^ia,ji$^p) ,ej tööj
ta. Vene jõ.üks cjn iaTely,astus, ^kuid \a
ei saa siiski usaldada oma naabreid,
vald hoiab neid oma kontrolli a' .
P. Vl^orthingtoni sisukale sõne -ho­iule
järgnesid felavad läbirääkimised.
Sõna võtsid H. Paara, A. Nõmmik, K.
Akula, dr. L. Lukss ja mitmed teised.
Sooviti, et kui P. .Worthington vali­takse
parlamenti, et ta hakkaks Ka­nada
välispoliitikaga tegelema. Ta
vastas, et ta rohkem oleks huvitatud
riigikaitse alast. :
Informatiivne koosolek lõppes
konservatiivide eesti osakonna esi­mehe
adv..Mehis Vahtra lõppsõnaga.
Pärast koosoleku vesteldi omavahel
veel tükk aega.
Kiirustage pakkide saatmistega Eestisse
AlateslS. juuli 1984 ei saa enam ETTEMAKSTUD TOLLIGA
PAKKE Nõukogude Liitu saata.
Vsel võimalus saata autosid ja palju muud.
Helistage kohe 531-3098
BALTIC EXPORTINGGOo
482 Röncesvalles Ave., Toronto, Ontario M8R 2N3
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Pere- ja tervistussport on alad, mil­le
harrastamine on üha rohkem moo­di
minemas. Perekonnad, kus kõik
liikmed ühiselt teevad midagi posi­tiivset,
on enamasti harmoonilise­mad,
kui need.kus iga liige omaette
nohiseb või nuppe keerab. Ja,et rah­vaklassi
tasemel sportimine üldiselt
ihu ja hinge tervendab, oli tõenäoli-.
kult teada sumerlastelgi. Toronto ar­vukas,
eestlaskond võib olla uhke
ikkagi veel märkimisväärse ulatuse­ga
vaimukultuuri iviljelemise üle.
Hulkihaaräva rahvaspordi õhutami-se^
pärast ei saa aga mitte keegi rinda
ette ajada, Eht võimalusi tegutsemi­seks
peaks olšnia ohtralt: Jahimeeste
seltsi rahvajooks Jõekäärul, Majan-"
dusklubi suusamaraton ja Ajalehte­de
orienteerumisjooks on huupi vali­tud
näited võistlustest, miija võiks
igal aastal korraldada. Mõne ettevõt­te
või organisatsiooni käendusel toi­muva
rahvaklassi võistluse läbivii-jaiks
peaks leiduma meie paljupäi-ses
pensionärid^ peres taotahtlikke
0 0
ja võimekaid rajameistreid, ajavõt-jaid
ja teisi-vajalikke tegelasi. Orga­niseeritud
noorte tegevuskavaline
osavõtt jä veenev reklaam peaks
kokku tooma küllaldaselt noori ja
vanu, kes ühise eesmärgi poole püü­des
alateadvuslikult oma kokku-hoiutunnet
süvendavad. Kõikides
riikides, kus juba aastaid ou: korral­datud
jooksu- ja suusamaratone, on
kAgetud rahvaklassi osalejate arvu
pidevat tõusu. KAS VÕIKS ka meil
keegi hakata tõsiselt õhutama pere-ja
tervistusspordi harrastamist? Üle­maailmsete
Eesti Päevade vabadus-jooks
mõnekümne eliitjooksja ja sa­jakonna
sörkija osavõtul võiks olla
.^esimeseks sammuks igaaastaste
• eestlaste maratonide korraldamisel.
Ja kuna sajad jooksjad vabadusnõud-luse
särgikirjadega ei saaks isegi
poölpimedail massimeedia reporteri­tel
kahe silma vahele jääda, siis ta­suks
asja päris tõsiseh võtta.
HARRI KIVILQ-EESTI
ALUMIINIUM KOMPANII
Müüd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknad,
kolmes värvis, kiahe- ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindaminG.
istage päeval töökoda tel. 832-2238. SCodus 7@9-
OSSO IWVESTWIEWTS INC»/
10335 Keele St., Maple, Ontario LOJ 1E0
TORONTO EEST!
958 Broadview Ave., Toronto,
' Ontario M4K 2R6 .
ühenduses on jõud
SOODSAD LAEWÜÖ ICÄASMAALASTEU
Informatsiooniks helistag®
465-4659
j i M i i 11 i | i M i i l 111 fmn
oma lugejate mõtteavaldusi -r- ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aairess. Toimetus jätab endale Õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata. ,
Pessimistlik tooo
kurvastas
Alljärgnev on ilmaliku inimese
mõtteareng V.J. poolt kirjutatud
'„Kas annetus või liikmemaksu" koh­ta,
mis ilmus „Meie Elus'' 26. aprillil
See sisaldas seitsme õpetaja vastuse
kokkuvõtte eelpool-mainitud küsi-musele,
mis oli esitatud neljateist­kümnele.
Pean kohe ütlema, et mind kurvas-,
tas selle kirjutuse pessimistlik toon,
aga yeel rohkem kurvastas mind
meie inimeste mentaliteet selles kir­jutuses.
Kui meie tulime siia mandrile 35—
40 a. tagasi; siis öli meil pisut mater­iaalset'Vara,
kuid suur oli meie vi-
'siooTi. Selle asemel, et ehitada 'selt­simaju
kokkutulemise paigaks, asu­tati
kogudused ja ehitati kirikud.
Need kujunesid kokkusaamise pai­kadeks,
kuid sinna läksime esmajoo­nes
tänutundega tänama oma Juma­lat,
kes oli meid kannud läbi raskuste
ja otsima hingele toitu. Teie kõik
mäletate seda aega ja neid raskusi,
mis sai ületatud, kuid meie ettevõt­mistel
oli õnnistus kaasas.
Tegin Omalt poolt väikese ülevaa­te,
mis. Piibel ütleb selle küsimuse
kohta. Esimene annetaja oli Aabra-ham,
kes andis kümnendiku kõigest,
mis tal oli Melkisedekile, kõige kõr­gema
Jumala preestHle (1. Moos. 14:
20, Heb. 7:2 ).
Järgmisena leiame 3. Moos. 27:30
—32, et Jumal andis käsu iisraeli
lastele Moosese läbi anda -kümnist
nii maa seemnest kui puude viljast,
ka veistest ja pudulojustest. See oli
tasuks leviitidele nende teenistuse
eest kogudustelgis (4. Moos. 18:21,
24).
Teades, et Jumal on õige ja armu­line,
võib arvata, et leviitiäe osa oli
võrdne teiste suguharude osaga ja
oletatavasti oli ka nende majandus-
Hktase võrdne teistega.
Vana Testamendi lõpus on Jumala
tõotus, et ta avab taevaluugid ja va­lab
välja oma õnnistuse neile,kes too-vadkümnist
(Maiaki 3:10).
Jeesuse missioon oli midagi erilist.
Tema tuli otsima, leidma ja päästma,
kes kadunud. Tema õpetas, kuulu­tas,
trööstis, tegi terveks, parandas ja
andis lootust, kes olid surutud. „Te-ma
tuli, et meil oleks elu ja kõike
ülirohkesti" (Joh. 10:10).
Jeesus ütles oma mäejutluses, et
Tema ei ole tulnud tühistama käsu-õpetust
või prohveteid, vaid täitma
(Matt. 5:17). Nii ei ole kümnise and­mine
kaotatud.
Kui Jeesus saatis jüngrid kuuluta­ma
armuõpetust ja parandama hai­geid,
ei olnud neil kaasas „ei keppi
ega pauna, ei leiba ega raha; ärgu
olgu ka kellelgi kaht kuube" (Luuka
9:2—3). ,,Iga töömees on oma toidu
väärt" (Matt 10:10).
Jeesus kõneles väga palju andmi­sest
ja sealt mõistame, et andmisele
järgneb saamine, nagu külvile
järgneb lõikus. „Ärge mõistke huk­ka,
siis ei mõisteta ka teid hukka.
Andke andeks, siis antakse ka-teile
andeks. Andke, siis antakse ka teile;
hea tuubitud ja raputatud ja kuhjaga
mõõt antakse teie rüppe, sest sama
mõõduga, millega teie mõõdate,
mõõdetakse ka teile" (Luuka 6:37,
38).
Jeesus teadis oma missiooni selle
algusest kuni kibeda lõpuni. Tema
andis vabatahtlikult oma elu meie
Nädalakroonika
(Algus esiküljel)
esitada parlamendile vastava sea­duse.
TORONTO — Ontario parlamen­diliikmed
Sheila Gopps (liberaal)
ja Margarel Scrivener (konserva­tiiv)
saadeti välja seadusiandvast
kojast ebakohas te süüdistustel pä­rast
uusdemokraatiiku partei suh­tes.
See on esimene kord Ontario
parlamendi ajaloos, et naissoost
parlamendiliikmed saadetakse
välja seadusiandvast kojast.
TORONTO — Jewish Defence
League hakkas süüdistama üht
Scarbourogh elanikku selles, et
t^ma oli Rumeenia Raudse Kodu­kaitse
üks juhtidest ja võttis osa
tuhandete rumeenlaste ja juutide
mõrvamisest 1941. a. Mees, kelle ni­me
ei ole avaldatud, loeb süüdis­tust
täiesti alusetuks ja soovib seda
selgitada,kui vajalik. Juutide kait­seliidu
juht Meir Halevi kinnitab,
et temal on süüdistamiseks vaja-lised
tõendid ja süüdistab Kanada
kohtuministrit, Robert Kaplani sel­les,
et tema ei ole küllalt tegev
sõjakurjategijate kolituliklile vas­tutusele
võtmisies. !
EDMOIsITON — Sealses laste­kliinikus
juhtus sama,mis Toronto
lastehaiglas. Üks õdedest andis
ühele vastsündinule suure annuse
rohtu, mille tagajärjel laps suri.
Õde vallandati ja arsti, kes selle
välja kirjutas tahetakse võt­ta
kohtulikule vastutusele. Arst sõi­tis
Iisraeli ja sealne valitsus ei anna
teda välja.
MONTREAL - Kanada peami­nister
P.E. Trudeau esines pikema
sõnavõtuga Ameerika ajalehtede
väljaandjate 98-ndal konverentsil.
Ta peatus lühidalt mõttetu etteku­jutuse
juures, et tuumrelvi kasuta­des
sõda on kellegi poolt võidetav.
Võitjat ei eksisteeri. Peaminister
rõhutas, et arenenud maade tähe­lepanu
tuleb kontsentreerida sotsi­aalsetele
ja majanduslikele prob­leemidele.
Selleks tulevad moder­niseerida
rahvusvahelised insti­tuudid
ja komisjonid, mis moodus­tati
aastakümneid tagasi ja oma­vad
väga primitiivse kuju.
TORONTO ~ Black Advisory
Committee ja uusdemokraatlik
partei korraldasid ühiselt konve*
rentsi selgitamaks töö- ja teenistu­se
võimalusi Toronto värvilistele
töötutele. Torontos elab ligemale/
300,000 aafriklast ja nendel on eri­lisi
raskusi töökohtade leidmisel.
NDP liider Bob Rae mainis, et mus­tadel
on töökohtade leidmine ras­kem
kui teistel. Noortest mustadest
kuini 50% on töötud. Peamine põh-jus
olla selles, et icoolid ei õpeta
lieid välja headeks oskustöölis-teks.
Ta soovitas mustadel endid
poliitiliselt organiseerida. Musata-de
nõuandva komitee esinaine Ro-salyn
Hazelle oli samal arvamisel
ja arvas, et poliitiliselt koondatud I
mustad võivad moodustada enes-iCst
poliitilise jõu. Tema arvates
NDP on ainukene partei, kes siiralt
suhtub mustade probleemidesse.
kõikide eest, et meil oleks igavene
elu.
Kas see ei ole põhjuseks teda tee­nida,
oma annetega aidata, et hea
sõnum — evangeelium, leviks maail­ma
kaugematesse paikadeste ja et ,
võime olla abiks, et jaiiuneja saab
suutäie vett Jeesuse nimel.
Enne lahkumist Jeesus ütles, et ta
läheb^meile aset valmistama oma Isa
majas, kus on palju elamuid (Joh.
14:2—3). Missuguse materjali saab tä
meie käest selle tegemiseks?
Ärgem muutugem tuimaks saanud
soolaks. Kiri ütleb, et „ta ei kõlba
enam milleski kui välja visata ja
inimeste tallata" (Matt. 5:13). j j
«Meie Elu" nr. 20 (1785) 1984
0. Lutsu ^kevade" tegelased. Alt, võsal
Viires, Richard Pulk, Juhan Undau,
Toomes, Heino Halling, Richard Laanvej
Sõrra ja IngirMai Loorand.
Aukülaliseks oli
Täienduskool pühitses emade
aupäeva 13. mail Toronto Eesti Ma­jas.
Kuigi sel päeval oli ilma jahe­davõitu
ja pilves, suures saalis aga
noorte poolt esitatud ecskovn
südamlik ja soe. Rohkearvulise
publiku hulgas viibis suur protsent
noori vanemaid, kes ise kord õppi­sid
siinses täienduskoolis ning esi^
nesid laval, nüüd olid aga nende
lapsed esinejad.
Tervituses külalistolo ütles kooli­juhataja
Henn Ründva, et noorod
soovivad oma austust jn higupidn-mist
emadele väljondndn ilusa esi-nemisega.
Õpilaskoorilt, midn juhatas,Georg
liial, kostsid meeldivad laulu,d; „Tn-ni];
qm'alR^VMSöHl on nie Rošii": .^Ko-dumaa
tamniod"-ja'-,;Melo' kudmo
kangast". ,,Emal(3" deklameorisid I
kl. õpilased. „A Frnnch Minuel" osi>
tas kalveril IV k l . õpi. Leida MAG. H.
Leivati ..Lubadus" dekJameerisid V
ja VI kl. Luuletusega lubati olla kuu­lekad,
austada vannmate tõesõnu. VI
kl. õpilased Tamara Tnmbre ja Trina
Läte laulsid Kallis emakene." '
AKTUSEKÕNE
Sisukas jn südamlik oli Mulki And-re-
Lupi aktusekõne, Ta (orviln.s kõiki ,
emasid jn vanaemasid, kus nad iga­nes'
viibivad, kas moie keskel, kau­gel
kodurnd'adel, kuskil mujal mnail- ^
mas või ainult meie; mälo.stusis. Mõi-.
telinnud lendavad kiirristi ja toovad
kõigile südamlikke emadepäeva
tundeid . . ,
Maiki Andro-Lupp tõi elavail nsiio
Helmi Müelo kirjelduse osimnsešt'
emadepäevast Eesti Vabariigis, mil-,
line kinnitati riiklikuks emndopne"
vaks 1936. ü.
Kõneleja lahcnda.s küsimuse:
„Miks omistame nii suuri InhlsusI
emale?" Laste kaudu sünnib inime.se
suur osasaamine maailmast ja olust
-üle aegade. Lapsed seovad meie elu
ja olevikku tulevikuga. Seepärnst
iiindame eriliselt emu, — lastele elu­andjat.
Selle lugupidamises ei ole
pinnapealset kiitust, vaid siiram aus­tus
ning hindamine. Kõneleja n^ikls
kauni muinasloo ,,Knks pisarat".
. kuidas nukuoma valas pisaraid ma­hakukkunud
nuku piirasl. Ingel kor­jas
need pisarad, neisi said kallis­kivid
ju 'pisitüruku rinda tuli ema­armastus.
Sõna ema" sisaldab endas palju, "
See tähendab lapsele armu, headusi,
hoolitsust, abivalmidust, .soojust,
huvi, hoolt, armastust, kannatlikku
meelt ja osavõtlikkust. Lapse süda
oleks liiga pisike, et üksinda kõigi
küsimuste ning rõõmude-muredega
hakkama saada. Seepärast tuleb ema
oma suure südamega talle appi. Kord
kurtis üks noor ema, kellel puudus
kuulmini?: ,,Kurb on elu, et ma mitte
kunagi ei kuule oma lapse suust sõiia
ema, mis on igale emale kaunima
kõlaga sõna , . .
Mõnikord võib see sqna külltun-
. duda pisut tüütavana mõnele noore­le
emale, kui ta päev läbi muud ei
kuule, kui „ema, ema, ema! Ema,
anna! Ema, otsi! Ema ma kukkusin
porri! Ema, mu kleit läks katki! Ema,
ma puhastasin kogu vannitoa puh­taks
- hambapastaga! Ema, ma tõin
koolist meile lõunaks kuus sõpru!
Ema, mu tänu ei saa kooli minna, mul
on kõhuvalu!" Pärast muidugi' ilm­neb,
et sel päeval oli koolis test,..
Ema aga ei annaks ära neid mo­rne
n|
käei
nSilj
maal
Ml
tonn
Ohel
sed
pipil
ma,f
on.
ma,|
geni
Kusi
on
em(l
.soltl
1^
lllel
eesi
on
nei
omi
sen
edj
duc
koi
olej
väil
ruij
Iili
ln|)|
eml
'ree
\^
on
v,at
Kii
ka
tui
he
kii
m
m\
mil
Sil
'm\
ja
yy\
no]
õp
N(
tel
vvj
ml
õ J
üll
pul
arl
A i
K(|
„lf
Sl
V<'li
lil
lil]
kj
Al
T
sit
Pd
ta
ta
ml
]l\
Tl