1979-11-29-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ehi" nr. 48 (1555) 1979
EPP
SEMBER
jsüstpem sisaldab pea-
"henv- tuntud suurema
500 ^lsi-.planeeti üldni-iidid
1 ehk planetoiidid.
id asuvad Marsi ja Jupi
ribal; keskmisel kau-
|st ü. 3 A.Ü. Heledam
1801 a. ja kannab ni-listne
Rooma põllundü-
1). Asteroiide on palju,
l i avastatud võrdlemisi
imeduse tõttu. Ülikoo-i
kohaselt leiavad jäl.i-'
Id on: Ceres (läbimõõt
Jas (lähim. 530 km), Ju-km)
ja Vesta läbini,
need raud-nikkel mii-.
|tse olla just kerakuju-on
suured 9 planeeti:
on tõenäoliselt ilma
mingi Marsi ja Jupi-
/a planeedi rusud. Mei-latul
põhjusel u. 2. bil-
[gasi plahvatus planeet
luks. Tükid aga jälgiti
praeguste asteroii-
:illudest tõmbus ja ab-
[teril ja Marsil (immig-nagu
sõjapõgenikud,
et suurplanp^f Jupi-
^raegugi oma gravitat-itud
nisusid. Asteroii-le
tiir ümber päikese,
Je uurimiste järele üle
li, näiteks 4,6 meie aasid
muidugi mõista, on
lad, nagu seda on meri
aasta esimene talve-
)oma kalendris 10-nes.
leie Jõulukuu nimetus
|cem täh. ladinakeeles
idaldub järjekindlalt.
yad. 14-dal näiteks on
cõiges 9 tundi, öö aga
)htos). Talvine pööri-
[s, leiab aset 22-sel det-Älgame
uut sesooni
ia lootustega, et see
vt võib nimetada: 3.
19. dets: — noorkuu,
lirdets. 404530 kmv:
Ikm 23. dets.
>n Merkuur terve kuu
|kagu horisondi kohal.
ijai. Veenus (—3,4) on
horisondil P. loojumi-
|ay paar tundi hiljem,
pakub Kuu detsemb-
Lplaneete külastavad,
jselt Kuud; olles üsna
j a j avahemikifel 0—21.
lembrini, küiF juures
tultatsiooni.
nautida SuurVankri
jsadu, Sagedus 15 t.
lek.
katud lood-
|s mullu entsüklopee-piämmastavaist
juhtu-
- a}l „Üskumatu, kuid
lazi 516 eriskummalise
ltumi kirjeldust,
[ilennuk Lancaster sai
Ist tabamuse. See
lal 1944. Lendur Nie-
: hüppas 5 500 meetri
[langevarjuta alla, äriks
kiirem ja valutum
[uda koos lennukiga..
juures. Tema lange-llnud
190 km tunnis,
rinnale vigastamatult
|litel see pidurdus, ku-loorte
mändide latvade
ja kukkus lõpuks
js ümber levinud ar-jureksid.
kõrgelt kuk-je
maapinnale prant-pidavat
põhjustama
(nine shoki taga j är-
>htül 1950. aastate lõ~
fkki põlema üks 19-.
rineiu, kes oli ühes
llubis tantsimas. Lee-ist
ja rinnast, haarale
ka pea ja juuksed.
oli ta lõõmav tun-tütarlapse
jahmunud
|ed tantsijad jõudsid
oli neiu. juba sur-suitsetanud
keegi
Ipõlenüd ka küünlad,
mnud kehast!
seletamatuks, Säher-
\n teada rohkemgi.
Andrewsi säär üles
lanemadja arstid, et
"reumast. Kuid olu-dvemaks.
Kuid ars-cuüd
hiljem röntge-
BÜS, et mitu keder-lud.
Elisabeth vaid
[kogu selle aja sugu-fse
tütarlaps on vii-.
>ksul üks neist ühe-vaid
harva tunne-isegi
mitte kunagi,
valu käes kisenda-,
käitus Elisabeth
ks midagi juhtunud.
Jüri Lina
ü" tellija aitäh kaa-lalehele.
=1
„Meie Elu" nr.-48 .(1535)1979 -NELJAPÄEVAL,- 29. NOVEMBRIL — THURSDAY, NOVEMBER 29
ES TARTU ÜLBKOOI
Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avamine
1. detsembril 1919. ai on mõneti
sarnanev rootsiaegse ülikooli asutamisega
1632. Kui Nürnbergi sojalaag-rist
Rootsi kuningas Gustavüs II
Adoiphus andis käskkirja Eesti- ja
Liivimaale, mis olid Rootsi valduses,
Tartus Academia Gustaviäna avamiseks,
nii 287 aastat hiljem Eesti ülikooli
avamisel oli sõjaleekides meie
kodumaa ka siis. Narva rindel meie
kaitsjad seisid vastväljakuulutatud
noore vabariigi eest veel kõige verisemates
tõrjevõitlustes rünnakul venelase
ülejõu vastu ning alles käis
võitlus diplomaatilise tunnustamise
nõutamisel.
Meie riigi poliitilistel juhtidel oli
aga ka selge, et poliitilise ja majandusliku
ümberkorraldamise juurde
kuulub haridus, (teadus ja! vaimuelu
'korraldamine.- V -
Academia Gustavianast kuni 1919.
aastani, s.o,2S7 aasta vältel oli ülikool
läbielanud; nagu meie maagi õi-..
ge mitmesugused tuuled ja võimud.
Juba tema nimi, ka torm, on muutunud
mitmel korral ja seisakuperioo-de
on olnud koguni 125 aastat. Root-
, siaegne ülikool juba ise läbis kaks perioodi
ja kaks nime — Academia Gustaviäna
'(1632—1656) ja sõjaoludest
tingitud seisaku; järele Academia
Gustavo-Carolina |(169Ö—1709), ka
. evakueeritunä Pärnu, Põhjasõja järele.*
' • -V .V
:LÄÄNE ORIENTATSIOON '; ; :
Baltikumi allutamisega Venele,
polnud viimasel huvi ülikooli käima:
panemisest, enne kui. 1^802. aastal,
küll keiserliku ülikoolina^kuid kohaliku
saksa aadli ja liiütejkonna mõjul
saksa keele ja -meeleg^. Universi-tas
Dorpatensis ning ülikool tõusis
õppejõududelt ja teaduslikult kvaliteedilt
parimate ülikoolide liiki Lää-
'• ne-Euroopas, vahendades õppejõude
Saksa ja Kesk-Eurbopa ülikoolidega
ning andes õppejõude Venemaa ülikoolidele.
Ka majandusiiselt tõusev
: ja mõisa külge kinnistatud endine,:
vabastatud talupoeg pürgides hariduse
juurde, oli talle ülikool kättesaadav.
Ehk küll Varasemas ja 1802. a.
käimapandud ülikoolis esimesil kümnendeil
pähsmäalas te osa oli minimaalne,
oni ülikooli olemasolu olnud
otseselt või' kaudselt mõjutav ja edu-tav
meie msaa" ja rahva arengule. Maa
lahendati jj* liideti Lääne-Euroopa ia
Skandinaavia kültuuri-ühiskonda. Olgugi,
et eesti keel ülikoolide programmis
puudus, on siit tulnud meie
keele, kirjanduse ja vaimu harijad.
Lääne hemišfääri orienteerumist pole
suutnud varjutada venestamise
püüdlused ja surve ega "pikaajaline
200 aastapikune poliitiline allumine.
VENESTAMINE« . •
Ülikooli venestamine toimus 189Ö-ndail
aastail. Kõigis teaduskondades
(peale usuteadusk.) pandi maksma
vene .keel ja' asutis ise nimetati Jurje-vi
ülikooliks. Siia valgus suurel arvul
õppijaid Sise-Venemaalt, ka õppejõude.
Endistest professoritest siirdusid
paljud läände või Venemaa teistesse
ülikoolidesse. Tase lange,s. Õppijaist
enam kui kakskolmandikku olid Venemaalt.
Seda. arvu suurendas asjaolu,
et vene vaimulikkude seminaride
lõpetajad omasid õiguse Jurjevi ülikooli
astuda. Hulk eesti üliõpilasi
aga omakorda siirdus teistesse ülikoolidesse,,
eriti Peterburi, Moskva,
ka Helsingi ja mujale. Eesti soost
teadlasi oli tekkinud juba õige rohkesti.
Nendel mingi õppekohtade saamine
kodumaa| ülikoolis ja isegi
gümnaasiumeistf oli; võimatu, neid
suunati Venemaale kus nende tegevus
ei võinud olla kardetav vene taotlusile
Baltikumis.
Mainida tuleks veel Tartu Ülikooli
käimapanemist esimese Saksa okupatsiooni
ajal (1918) Landesuniversi-tät
Dorpat nime all, 15. sept. 1918.
Kuna E. Vabariik oli välja kuulutatud,
siis Eesti ringkonnis valitses eitav
suhtumine okupatsiooniga ning
organiseeritud eesti üliõpilaskonoV
boikoteeris' Landesuniversitäti." Tagajärg
oli, et uues ülikoolis 1006 õppija
'hulgas leidus ainult 165 eestlast (varemail
aastail oli neid üle 400). Ena-
|
Eesti vanad
evakueeriti koos
^ 5
m I
mm
TARTU ÜLIKOOL.
miku õppijaist moodustasid baltlased
ja riigisakslased (43%), siis juudid
(ligi 25%), lätlasi, venelasi jt.
(13%). Ülikool sai tegevuses olla vaid
paar kuud ja likvideerus Saksa keiserriigi
kokkuvarisemisega.
PUUDUS EESTI KEEL / .
Eelpool märgitud ajajärkudel, kuigi
eesti rahva keskel, Tartu Ülikool
eesti teaduste arengule ei annud palju.
Puudusid eesti ained, ka keel õppekavas,
võõrad õppejõud ei mõistnud
rahva keelt ega vaimu, veel enam
aga arusaam ja poliitika, et Eesti
oma rahvaga pole mingi ajalooline
tervik. Sakslastele vaid Balti provints
saksa kultuurringis, venelastele
vaid Venemaa üks kubermange.
Ülikooli, kui sallist, Eesti pinnal
tuleb siiski hinnata ometi rahva teadvuse
ja püüdluse arenemises haridusele.
Samuti kui soodustegurit meie
oma Eesti Tartu Ülikooli loos. Päriti
sõjast õnnelikult säilinud ülikooli.
hooned, kliinikud, instituudid, laboratooriumid,
: osalt ka sisüstis ning
väärtuslik raamatukogu.
Oma rahvusliku ülikooli edu eeliseks
oli muidugi õpilaskond/kellele
avanesid avarad võimalused kõrgema
hariduse juurde. Oli kujunenud oma
teadlaste kaader. Võõrsilt oli kodumaale
pöördunud või opteerunüd nimekaid
teadlasi, kes seni olid pidanud
kodumaa oludest tingituna töötama
Venemaal ja mujal. Lisaks kutsuti
vakantsete. kohtadele teadlasi
Soomest/Rootsist ja mujalt. Suur ja
jõuline ärkamisaeg, juba kaua enne
iseseisvust, oli annud eesti rahvast
endast võrsunud teadusemehi, kelle
pilk ulatus juba nägemaN eesti oma
teaduse, nõudeid. Laial pinnal organiseeritud
tulemusena suured kogud
rahva vaimse ja ainelise vanavara
alalt, eestkätt Eesti Rahva Muuseu-;
mi ja teistega, said uute teaduskondade
too ja edasise uurimise aluseks.
/;;'. = '
E. V. Tartu Ülikool oli kogu ise;
seisvuse ajal teadusliku tegevuse juhtijaks,
kujundajaks kasuks, õnneks
oma rahvale ning valmistati püsiv
koht teiste kultuurirahvaste: kõrval.
Eesti teadus kasvas üle provintsi
raamide. Eesti rahvas on ajalooline
tervik oma põlisel "kodumaal.'
R. Antik
1
- 1 ^ "t'/- - .<\
f '
v -
m
mu
MBS
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
J B P
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^^^ ^^^ ^^ ^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ !
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
ISI
-
iMichel Sittow:. Mees-punase mütsiga
Umbes 1500. Paneel 16,5 x 13 sm
The Detroit Institute of Art, Detroit,USA
|^ :.EESTI- KEELE HARJUTUSTIK I ...^:,..v...;
V. tauli EESTI GRAMMATIKA T
Jänes EESTI KEEL (selle ehitus, areng ja
ortoloogia) ............................................
H Jänes MEIE; EMAKEEL III ......
| A. Kajasaar EESTI MAATEADUS
| 1, ja 2 vihk i;^i v,.;....i^.;,:,i.:-,:;..«:.;
jj, H. Rajamaa AABITS -».;,'„
| H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK I ........
H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK II ...
H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK III ....
T. Künnapas MEIE KODUMAA ...................
H. Michelson EESTI RADADEL
S, Raatmaa JÄNESEPOEG KES LENDAS
KALEVIPOEG
| A. Tiitus KOLM MUINASJUTTU ................
Ei' Lindsaar KOMPAN! POEG ...
a
Vi
KUIDAS TALLINN NIME S A I . . . -
K. Vaikla KULDNE TAMMETÕRU • « a m n i i i K t o
3.00 LAULE JA MÄNGE VÄIKELASTELE v;.
8.00 (Nootidega) ,. ...
K . A . Hindrey LEMBITU
.6.50 • J. Kaup LINNUSE EHITAJAD
3.50 H. Nõu ÖI-OI-MIS JUHTUS „ ...........
S. Raatmaa MINU KARU ......
4.50 MINU PILDIRAAMAT
3.50 A. Teder NAlPOLEONI JÄLGEDES ..................
3.50 H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL ........
3.50 NOORTE LAULIK ;'....^»...^.^^..;..;...?..».»..»..»;---'
3.50 Ü. Lehti PIKKE - MIKKE ......
4^0 G. Helbemäe RAEKOOLI ÕPILANE ...............
9.00 K. Ristikivi SELLID
4.30 V. Lenk ÕPETA MIND LUGEMA I
3.00 V. Lenk ÕPETA MIND LUGEMA II ........ .......
3.00 E. Muuk & H. Rajamaa VÄIKE
1.00 ÕIGEKEELSUSE SÕNARAAMAT .............
3.00 A. Mägi VÄLIMIK.' LUGEMIST NOORTELE ..
3.00 •
MIHKEL HIIUVÄIN
SAAB 100-AASTASEKS
Mürkgaasi ohu tõttu Mississaugas,
oli kuus päeva evakueeritud ka Port
Creditis asuv hoolduskodu „Taara",
kus elab hulk eestlasi. Nende hulgas
kuus patsienti, kes ön üle 90. aasta
vanad, ning Saaremaalt päritolev
Mihkel Hiiuväin, kes saab saja aastaseks
1. detsembril. Patsientide üldarv
„Taaraš" on viiskümmend viis.
Nägu kuulsime eestlasest meditsiinilise
järelvalve õelt, jõudis „Taara"
pere tagasi 16. nov. õhtul,
Koju tagasi jõudes tervitas meid
„Taara" trepil hoolduskodu omanik
pr. Bajin rooside ja suudlustega.
Mõnel kojutulejal läikisid silmis
pisarad, sest elektrivoolu katkestamise
tõttu olid surnud lemmikud - r
kuldkalad.
„Taara" evakueeriti 12. nov. õhtul
Torontosse. Osa patsiente viidi ambulantsiga,
osa bussiga. Mõned hoo-lealusedolid
ärevil, ei tahtnud lahkuda,
küsisid, et millal me tagasi tuleme.
Teine osa isegi nautis seda elevust
või oli täiesti ükskõikne. Õnneks
ei olnud keegi tõsiselt haige. Bussiga
sõitjate seas oli ka vanim patsient —
Mihkel Hiiuväin, heas tujus ja tervise
juures, kuigi kannab ,,pacemake-rit".,
• '• J-'"';';'}
Evakueerimisperioodil töötas „Taa-ra"
personaal 18 tundi päevas.
Uutes asukohtades oli vastuvõtt
haruldaselt südamlik ja hea.
L. "": .'•
Jöulukontsert Peetri
kirikus
Pühapäeval, 9. dets. kell 6 õhtul
toimub Cantate Domino ja noortekoor
Lootuse ühine jõulukontsert.
• Kolm aastat tagasi tuli esiettekandele
L. Ävessoni jõulukantaat „Üks
roosike", mis sai suure menu osaliseks.
9. dets. tuleb sama: helitöö kor-damisele
natukene teises koosseisus.
Esinevad Cantate Domino koor Charles
Kipperi juhatusel. Lootuse koor
Rosemary Lindau juhatusel., Orelil
Inga-Pia Korjus. Solist Irene Loos-berg
ja.„Musica Viva" kammerorkes-ter.
'•• '-.
Ka tuleb teist korda esitamisele
noore muusiku ja Cantate Domino
koorijuhi Charles Kipperi uudne- helitöö
„Gloria\ ^
„Musica Viva" esitab esiettekandes
katkendi oratooriumist „Judas Mac- .
cabaeus" (G. Fr. Händel). Duettina
laulavad kaasa Elna Libe ja Olaf
Härm, ning dertsett osa laulavad õed
Lindaud. Kavas on veel M. Miido, J.
Aaviku ja H.TobiasiDuesbergi helitöid.
Saadab orelil Inga Korjus.
„Cantate Domino" valis oktoobris
uue juhatuse kuhu kuuluvad nüüd,
ühel häälel tagasi esimehe kohale valitud
Nelly Lind, abiesimees — Juhan
Laanes, Linda Toming (koorivanem),
Juuli Herma (sekretär), Heldi Vasto-pä
(varahoidja), Erika Kolli (varahoidja
.abi) ja Linda Koff (nootide
korrastaja);
Nagu koori kroonikast selgus oli
Cantate Domino eelmise aasta perioodil
esinenud 23 korda, nii kodulinnas
kui ka külakosti viies teistesse
keskustesse. I
Kooril on kavas järgmisel aastal
kannatusaja kontsert, tuluõhtu ja
Taevaminemise pühal laulude õhtu.
9.00
6.50
Postiga tellides raamatu hinnale lisandub saatekulu.
BroadvieW Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
!arn:-:Rebqs:onia
Kunstiajaloolane Rain Rebas Göteborgist
pidas Eesti Kunstide Keskuse
sarjas kaks loengut: Erik Haa-mer'ist
ja Enno Hallek'ist. Neile järg?
neb tema helilindistatud ettekanne
Ed. Wiiralt* festivali raames 1.—2.
detsembrini Toronto ülikooli Hart
House'is.
Enne Rain Rebase tagasilendu koju
-huvitasid meid teised küsimused
seoses R. Rebas'e Ameerika mandril
viibimisega. Üks neist oli kunstnik
Michel Sittovv j (1469-1525) jälgede
otsimine siin. Sest Sittovv'it peetakse
vanimaks dokumenteeritud eesti
kunstnikuks ja Rebas on selle küsimuse
kallal töötanud juba. 25 aastat.
Micheli isa tunti Claus van der Sut-tow'i
riime all. Rebas märgib: ..Tallinna
linna end. arhivaari Paul Johanson'
1940. a. seisukoha järgi on
Michel Sittow pärit Eestist.
Nii külastaski nüüd Rebas New,
Yorgi Metropolitan Muuseumi, kus
asub Sittow'i. „Munga portree".
Kunstiajaloolane Weinberger'i artikli
kohaselt „The Burlington Magasines"
on „Munga Portree" valminud 1520.
a. paigu Tallinnas.
Miks on siis. Sittow ^meile;nii. täh-.
tis, tahame teada.
Rebas ja arvatavasti ka teised
kunstiajaloolased hindavad Sittow'is
oma aja künstitoodangu absoluutses
tipus seisvaks. Ta õppis maalimist
Hollandis selle hilis-goötika perioodil
ja oli Rafaeli ning Leonardo Da-
Vinci kaasaegne. Need olid universaalsed
geeniused ja Sittow oli nen-.'
de vääriline. Ta maalis väikses formaadis
kõrgeid, valitsejaid ja pühakuid.
Ka Rebas amb, et „Munga
Portree" autor on Sittow, kuid töö-talj)
selle küsimuse kallal edasi kuni
absoluutse veendumuseni:
, Washingtonis oli Rebas'el võimalus
tutvuda National Galleriis kahe
hiilgava Sittow'iga: „Don Diego de
Guevara" ja „Maria Taevaminek",
20 x 16 cm formaadis, mõlemad välja
pandud Sittow'i nime all. Autori küsimuse
kindlaksmääramisel on raskuseks,
et tolleaja kunstnikud oma
töid ei signeerinud, mis kehtib ka
Sittow'i kohta.
Torontost tegi Rain Rebas „kõirval-hüppe"
Detroiti,
kus on välja pandud Sittow'i „Püha
Magdaleena" Äragoonia Katharina
näojoontega maaling ja „Mees Punase
Mütsiga". Viimast peetakse Sit-tow.'
i autÖportreeks.Torontost saatis
Rebas't siinne kunstiala professor
Robert Siebelhoff, kellest oli tohutu
abi küsimuste juurde otsejõudmisel.
Sittowl jälgede ajamise tulemustega
jäi Rebas „hiilgavalt rahule".
Rain Rebas tõi Euroopast endaga
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K
tel. (416 ) 466-1951
466-1502
FL0WEHS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS' VALIKUS
VALIK LILLI erisündmüsteks ja tähtpäevadeks.
. •r ..: Samuti käsitöö kinkeesemeid —
KULLASEPA, MEREVAIGU-,.
•81
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
[korraldusel toimub 6. dets. algusega
kl. 7.30 Eesti Majas dr. Jaan Roosi
ettekanne valguspiltidega maraton-suusatamisest.
kaasa ka Ella Ilbak'u portree ^lis,
mis oli määratud Eesti Kunstide
Keskuse kogudesse. Portree maalijaks
on 1929. a. Budapestis Caesar
Kunwald ja Rebas'e hinnang on sellele:
,,Parema seltskonna portree tolleaja
maalimisviisis". Portree oli B.
Arelaid'i valduses Taanis, kes selle
nüüd annetas EKK-le. Ella Ilbak oli
4ol ajal 34-aastane. Arvestades Ella
Ilbaku rahvusvahelist jähtsust eesti
tantsijana osutub tema| portree E KK
kogus väärtuslikuks lisandiks' Ella
Ilbak 84-aastasenä veedab oma va-nuspäeviUSA-
s, kus R|bas'el oli võimalus
teda külastada^ ja ka tema
nooruspäevade portreed näidata.
.' .Rain Rebas jäi -ülimalt' rahule oma
reisiga
siia mandrile. Teda üllatas eriti kaasmaalaste
edu siin „metsikul maal" ja
eriti kaasmaalaste söe, sõbralik ning
abivalmis suhtumine temasse kui kü-lalisse:
„Lahkun siit suure tänutundega
südames kõige selle eest, mis
on minule siin osaks saanud".
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaasa
sisukamale ajalehele.
Toronto Haridusministeerium on
teatanud Northern Secondary kooli
juhatajale, et aastavahetusel on võimaldatud
avada uusi õhtukursusi ja
ka uute õpilastega täiendada juba
käimasolevaid klasse. :,
Seega on võimalus avada veel teist
rahvarõiva klassi, kus võib õpetada
ka suvikleite rahvuslikkudel ainetel,
laste rahvarõivaid või täiendada olemasolevat
rahvarõivast. Saadaval
hea linane materjal. Informatsiooniks
helistada tel. 447-7610 Endla Ko-i
või Eha Toomberg 239-9587.
Samuti on kavas mõned lühemad
väljasõidud teistesse eestlaste keskustesse.
Esimehe väljasõit toimub 2.
dets. Peace Lutherän kirikusse
Ajax'i, „Cantate Domino endise koorijuhi
Asta Ballstadt'i kirikusse.
Koori Jõuluõhtu, külma laua ja särisevate
jõulu vorstidega peetakse
teisipäeval, 11. dets. kiriku suures
saalis kell 7. õhtul eeskavaga.
Lembit Ävessoni
kontsert
Pühapäeval, 2. detsembril kell 4
p.l.^toimub Peetri kirikus, Torontos,
Musica Di vina jaMusica Viva kontsert.
Nii koor kui instrumentaal ansambel
on Lembit Avessoni juhatusel
töötanud aastaid ning saavutanud
kõrge muusikalise taseme.
Sellel kontserdil tulevad esitusele
F. J. Häydn'i „Missa, St. Joanni", Ge-miniani
,,La follia" ja Vivaldi „Glo-r
i a " . ^ . : ' ] . :
Haydn'i ,,Missa" ja Vivaldi „Glo-ria"
annavad kujuka näite barokk-ja
klassikalise ajastu koorimuusikast,
kuna Geminiani „La follia" esindab
barokkajajärgu itaalia instru-mentaalmuusikalist
vormi.
„La follia" on rajatud Corelli samanimelisele
tuntud viiulisoolole —
seekord seatud keelpilli orkestrile.
Kakskümmend kolm variatsiooni
tõestavad Geminiani kvaliteetset taset
seadjana ja komponistina.
Solistidena esinevad mainitud
kontserdi Irene Loosberg, Lois Brad-ley
ja Jean Mautner.
Lembit Avessoni viimistletud muusikaline
tunnetus ja tõlgitsus ja samuti
lauljate ja instrumentalistide
võimekus peaksid tagama nauditava
muusikalise õhtu, mis väärib kuulamist
ja kaasaelamist.
1 :
I ; . ' .
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 29, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-11-29 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E791129 |
Description
| Title | 1979-11-29-07 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Ehi" nr. 48 (1555) 1979 EPP SEMBER jsüstpem sisaldab pea- "henv- tuntud suurema 500 ^lsi-.planeeti üldni-iidid 1 ehk planetoiidid. id asuvad Marsi ja Jupi ribal; keskmisel kau- |st ü. 3 A.Ü. Heledam 1801 a. ja kannab ni-listne Rooma põllundü- 1). Asteroiide on palju, l i avastatud võrdlemisi imeduse tõttu. Ülikoo-i kohaselt leiavad jäl.i-' Id on: Ceres (läbimõõt Jas (lähim. 530 km), Ju-km) ja Vesta läbini, need raud-nikkel mii-. |tse olla just kerakuju-on suured 9 planeeti: on tõenäoliselt ilma mingi Marsi ja Jupi- /a planeedi rusud. Mei-latul põhjusel u. 2. bil- [gasi plahvatus planeet luks. Tükid aga jälgiti praeguste asteroii- :illudest tõmbus ja ab- [teril ja Marsil (immig-nagu sõjapõgenikud, et suurplanp^f Jupi- ^raegugi oma gravitat-itud nisusid. Asteroii-le tiir ümber päikese, Je uurimiste järele üle li, näiteks 4,6 meie aasid muidugi mõista, on lad, nagu seda on meri aasta esimene talve- )oma kalendris 10-nes. leie Jõulukuu nimetus |cem täh. ladinakeeles idaldub järjekindlalt. yad. 14-dal näiteks on cõiges 9 tundi, öö aga )htos). Talvine pööri- [s, leiab aset 22-sel det-Älgame uut sesooni ia lootustega, et see vt võib nimetada: 3. 19. dets: — noorkuu, lirdets. 404530 kmv: Ikm 23. dets. >n Merkuur terve kuu |kagu horisondi kohal. ijai. Veenus (—3,4) on horisondil P. loojumi- |ay paar tundi hiljem, pakub Kuu detsemb- Lplaneete külastavad, jselt Kuud; olles üsna j a j avahemikifel 0—21. lembrini, küiF juures tultatsiooni. nautida SuurVankri jsadu, Sagedus 15 t. lek. katud lood- |s mullu entsüklopee-piämmastavaist juhtu- - a}l „Üskumatu, kuid lazi 516 eriskummalise ltumi kirjeldust, [ilennuk Lancaster sai Ist tabamuse. See lal 1944. Lendur Nie- : hüppas 5 500 meetri [langevarjuta alla, äriks kiirem ja valutum [uda koos lennukiga.. juures. Tema lange-llnud 190 km tunnis, rinnale vigastamatult |litel see pidurdus, ku-loorte mändide latvade ja kukkus lõpuks js ümber levinud ar-jureksid. kõrgelt kuk-je maapinnale prant-pidavat põhjustama (nine shoki taga j är- >htül 1950. aastate lõ~ fkki põlema üks 19-. rineiu, kes oli ühes llubis tantsimas. Lee-ist ja rinnast, haarale ka pea ja juuksed. oli ta lõõmav tun-tütarlapse jahmunud |ed tantsijad jõudsid oli neiu. juba sur-suitsetanud keegi Ipõlenüd ka küünlad, mnud kehast! seletamatuks, Säher- \n teada rohkemgi. Andrewsi säär üles lanemadja arstid, et "reumast. Kuid olu-dvemaks. Kuid ars-cuüd hiljem röntge- BÜS, et mitu keder-lud. Elisabeth vaid [kogu selle aja sugu-fse tütarlaps on vii-. >ksul üks neist ühe-vaid harva tunne-isegi mitte kunagi, valu käes kisenda-, käitus Elisabeth ks midagi juhtunud. Jüri Lina ü" tellija aitäh kaa-lalehele. =1 „Meie Elu" nr.-48 .(1535)1979 -NELJAPÄEVAL,- 29. NOVEMBRIL — THURSDAY, NOVEMBER 29 ES TARTU ÜLBKOOI Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avamine 1. detsembril 1919. ai on mõneti sarnanev rootsiaegse ülikooli asutamisega 1632. Kui Nürnbergi sojalaag-rist Rootsi kuningas Gustavüs II Adoiphus andis käskkirja Eesti- ja Liivimaale, mis olid Rootsi valduses, Tartus Academia Gustaviäna avamiseks, nii 287 aastat hiljem Eesti ülikooli avamisel oli sõjaleekides meie kodumaa ka siis. Narva rindel meie kaitsjad seisid vastväljakuulutatud noore vabariigi eest veel kõige verisemates tõrjevõitlustes rünnakul venelase ülejõu vastu ning alles käis võitlus diplomaatilise tunnustamise nõutamisel. Meie riigi poliitilistel juhtidel oli aga ka selge, et poliitilise ja majandusliku ümberkorraldamise juurde kuulub haridus, (teadus ja! vaimuelu 'korraldamine.- V - Academia Gustavianast kuni 1919. aastani, s.o,2S7 aasta vältel oli ülikool läbielanud; nagu meie maagi õi-.. ge mitmesugused tuuled ja võimud. Juba tema nimi, ka torm, on muutunud mitmel korral ja seisakuperioo-de on olnud koguni 125 aastat. Root- , siaegne ülikool juba ise läbis kaks perioodi ja kaks nime — Academia Gustaviäna '(1632—1656) ja sõjaoludest tingitud seisaku; järele Academia Gustavo-Carolina |(169Ö—1709), ka . evakueeritunä Pärnu, Põhjasõja järele.* ' • -V .V :LÄÄNE ORIENTATSIOON '; ; : Baltikumi allutamisega Venele, polnud viimasel huvi ülikooli käima: panemisest, enne kui. 1^802. aastal, küll keiserliku ülikoolina^kuid kohaliku saksa aadli ja liiütejkonna mõjul saksa keele ja -meeleg^. Universi-tas Dorpatensis ning ülikool tõusis õppejõududelt ja teaduslikult kvaliteedilt parimate ülikoolide liiki Lää- '• ne-Euroopas, vahendades õppejõude Saksa ja Kesk-Eurbopa ülikoolidega ning andes õppejõude Venemaa ülikoolidele. Ka majandusiiselt tõusev : ja mõisa külge kinnistatud endine,: vabastatud talupoeg pürgides hariduse juurde, oli talle ülikool kättesaadav. Ehk küll Varasemas ja 1802. a. käimapandud ülikoolis esimesil kümnendeil pähsmäalas te osa oli minimaalne, oni ülikooli olemasolu olnud otseselt või' kaudselt mõjutav ja edu-tav meie msaa" ja rahva arengule. Maa lahendati jj* liideti Lääne-Euroopa ia Skandinaavia kültuuri-ühiskonda. Olgugi, et eesti keel ülikoolide programmis puudus, on siit tulnud meie keele, kirjanduse ja vaimu harijad. Lääne hemišfääri orienteerumist pole suutnud varjutada venestamise püüdlused ja surve ega "pikaajaline 200 aastapikune poliitiline allumine. VENESTAMINE« . • Ülikooli venestamine toimus 189Ö-ndail aastail. Kõigis teaduskondades (peale usuteadusk.) pandi maksma vene .keel ja' asutis ise nimetati Jurje-vi ülikooliks. Siia valgus suurel arvul õppijaid Sise-Venemaalt, ka õppejõude. Endistest professoritest siirdusid paljud läände või Venemaa teistesse ülikoolidesse. Tase lange,s. Õppijaist enam kui kakskolmandikku olid Venemaalt. Seda. arvu suurendas asjaolu, et vene vaimulikkude seminaride lõpetajad omasid õiguse Jurjevi ülikooli astuda. Hulk eesti üliõpilasi aga omakorda siirdus teistesse ülikoolidesse,, eriti Peterburi, Moskva, ka Helsingi ja mujale. Eesti soost teadlasi oli tekkinud juba õige rohkesti. Nendel mingi õppekohtade saamine kodumaa| ülikoolis ja isegi gümnaasiumeistf oli; võimatu, neid suunati Venemaale kus nende tegevus ei võinud olla kardetav vene taotlusile Baltikumis. Mainida tuleks veel Tartu Ülikooli käimapanemist esimese Saksa okupatsiooni ajal (1918) Landesuniversi-tät Dorpat nime all, 15. sept. 1918. Kuna E. Vabariik oli välja kuulutatud, siis Eesti ringkonnis valitses eitav suhtumine okupatsiooniga ning organiseeritud eesti üliõpilaskonoV boikoteeris' Landesuniversitäti." Tagajärg oli, et uues ülikoolis 1006 õppija 'hulgas leidus ainult 165 eestlast (varemail aastail oli neid üle 400). Ena- | Eesti vanad evakueeriti koos ^ 5 m I mm TARTU ÜLIKOOL. miku õppijaist moodustasid baltlased ja riigisakslased (43%), siis juudid (ligi 25%), lätlasi, venelasi jt. (13%). Ülikool sai tegevuses olla vaid paar kuud ja likvideerus Saksa keiserriigi kokkuvarisemisega. PUUDUS EESTI KEEL / . Eelpool märgitud ajajärkudel, kuigi eesti rahva keskel, Tartu Ülikool eesti teaduste arengule ei annud palju. Puudusid eesti ained, ka keel õppekavas, võõrad õppejõud ei mõistnud rahva keelt ega vaimu, veel enam aga arusaam ja poliitika, et Eesti oma rahvaga pole mingi ajalooline tervik. Sakslastele vaid Balti provints saksa kultuurringis, venelastele vaid Venemaa üks kubermange. Ülikooli, kui sallist, Eesti pinnal tuleb siiski hinnata ometi rahva teadvuse ja püüdluse arenemises haridusele. Samuti kui soodustegurit meie oma Eesti Tartu Ülikooli loos. Päriti sõjast õnnelikult säilinud ülikooli. hooned, kliinikud, instituudid, laboratooriumid, : osalt ka sisüstis ning väärtuslik raamatukogu. Oma rahvusliku ülikooli edu eeliseks oli muidugi õpilaskond/kellele avanesid avarad võimalused kõrgema hariduse juurde. Oli kujunenud oma teadlaste kaader. Võõrsilt oli kodumaale pöördunud või opteerunüd nimekaid teadlasi, kes seni olid pidanud kodumaa oludest tingituna töötama Venemaal ja mujal. Lisaks kutsuti vakantsete. kohtadele teadlasi Soomest/Rootsist ja mujalt. Suur ja jõuline ärkamisaeg, juba kaua enne iseseisvust, oli annud eesti rahvast endast võrsunud teadusemehi, kelle pilk ulatus juba nägemaN eesti oma teaduse, nõudeid. Laial pinnal organiseeritud tulemusena suured kogud rahva vaimse ja ainelise vanavara alalt, eestkätt Eesti Rahva Muuseu-; mi ja teistega, said uute teaduskondade too ja edasise uurimise aluseks. /;;'. = ' E. V. Tartu Ülikool oli kogu ise; seisvuse ajal teadusliku tegevuse juhtijaks, kujundajaks kasuks, õnneks oma rahvale ning valmistati püsiv koht teiste kultuurirahvaste: kõrval. Eesti teadus kasvas üle provintsi raamide. Eesti rahvas on ajalooline tervik oma põlisel "kodumaal.' R. Antik 1 - 1 ^ "t'/- - .<\ f ' v - m mu MBS ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ J B P ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^ ^^^ ^^^ ^^^ ^^^^^ ^^^ ^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ! ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ISI - iMichel Sittow:. Mees-punase mütsiga Umbes 1500. Paneel 16,5 x 13 sm The Detroit Institute of Art, Detroit,USA |^ :.EESTI- KEELE HARJUTUSTIK I ...^:,..v...; V. tauli EESTI GRAMMATIKA T Jänes EESTI KEEL (selle ehitus, areng ja ortoloogia) ............................................ H Jänes MEIE; EMAKEEL III ...... | A. Kajasaar EESTI MAATEADUS | 1, ja 2 vihk i;^i v,.;....i^.;,:,i.:-,:;..«:.; jj, H. Rajamaa AABITS -».;,'„ | H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK I ........ H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK II ... H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK III .... T. Künnapas MEIE KODUMAA ................... H. Michelson EESTI RADADEL S, Raatmaa JÄNESEPOEG KES LENDAS KALEVIPOEG | A. Tiitus KOLM MUINASJUTTU ................ Ei' Lindsaar KOMPAN! POEG ... a Vi KUIDAS TALLINN NIME S A I . . . - K. Vaikla KULDNE TAMMETÕRU • « a m n i i i K t o 3.00 LAULE JA MÄNGE VÄIKELASTELE v;. 8.00 (Nootidega) ,. ... K . A . Hindrey LEMBITU .6.50 • J. Kaup LINNUSE EHITAJAD 3.50 H. Nõu ÖI-OI-MIS JUHTUS „ ........... S. Raatmaa MINU KARU ...... 4.50 MINU PILDIRAAMAT 3.50 A. Teder NAlPOLEONI JÄLGEDES .................. 3.50 H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL ........ 3.50 NOORTE LAULIK ;'....^»...^.^^..;..;...?..».»..»..»;---' 3.50 Ü. Lehti PIKKE - MIKKE ...... 4^0 G. Helbemäe RAEKOOLI ÕPILANE ............... 9.00 K. Ristikivi SELLID 4.30 V. Lenk ÕPETA MIND LUGEMA I 3.00 V. Lenk ÕPETA MIND LUGEMA II ........ ....... 3.00 E. Muuk & H. Rajamaa VÄIKE 1.00 ÕIGEKEELSUSE SÕNARAAMAT ............. 3.00 A. Mägi VÄLIMIK.' LUGEMIST NOORTELE .. 3.00 • MIHKEL HIIUVÄIN SAAB 100-AASTASEKS Mürkgaasi ohu tõttu Mississaugas, oli kuus päeva evakueeritud ka Port Creditis asuv hoolduskodu „Taara", kus elab hulk eestlasi. Nende hulgas kuus patsienti, kes ön üle 90. aasta vanad, ning Saaremaalt päritolev Mihkel Hiiuväin, kes saab saja aastaseks 1. detsembril. Patsientide üldarv „Taaraš" on viiskümmend viis. Nägu kuulsime eestlasest meditsiinilise järelvalve õelt, jõudis „Taara" pere tagasi 16. nov. õhtul, Koju tagasi jõudes tervitas meid „Taara" trepil hoolduskodu omanik pr. Bajin rooside ja suudlustega. Mõnel kojutulejal läikisid silmis pisarad, sest elektrivoolu katkestamise tõttu olid surnud lemmikud - r kuldkalad. „Taara" evakueeriti 12. nov. õhtul Torontosse. Osa patsiente viidi ambulantsiga, osa bussiga. Mõned hoo-lealusedolid ärevil, ei tahtnud lahkuda, küsisid, et millal me tagasi tuleme. Teine osa isegi nautis seda elevust või oli täiesti ükskõikne. Õnneks ei olnud keegi tõsiselt haige. Bussiga sõitjate seas oli ka vanim patsient — Mihkel Hiiuväin, heas tujus ja tervise juures, kuigi kannab ,,pacemake-rit"., • '• J-'"';';'} Evakueerimisperioodil töötas „Taa-ra" personaal 18 tundi päevas. Uutes asukohtades oli vastuvõtt haruldaselt südamlik ja hea. L. "": .'• Jöulukontsert Peetri kirikus Pühapäeval, 9. dets. kell 6 õhtul toimub Cantate Domino ja noortekoor Lootuse ühine jõulukontsert. • Kolm aastat tagasi tuli esiettekandele L. Ävessoni jõulukantaat „Üks roosike", mis sai suure menu osaliseks. 9. dets. tuleb sama: helitöö kor-damisele natukene teises koosseisus. Esinevad Cantate Domino koor Charles Kipperi juhatusel. Lootuse koor Rosemary Lindau juhatusel., Orelil Inga-Pia Korjus. Solist Irene Loos-berg ja.„Musica Viva" kammerorkes-ter. '•• '-. Ka tuleb teist korda esitamisele noore muusiku ja Cantate Domino koorijuhi Charles Kipperi uudne- helitöö „Gloria\ ^ „Musica Viva" esitab esiettekandes katkendi oratooriumist „Judas Mac- . cabaeus" (G. Fr. Händel). Duettina laulavad kaasa Elna Libe ja Olaf Härm, ning dertsett osa laulavad õed Lindaud. Kavas on veel M. Miido, J. Aaviku ja H.TobiasiDuesbergi helitöid. Saadab orelil Inga Korjus. „Cantate Domino" valis oktoobris uue juhatuse kuhu kuuluvad nüüd, ühel häälel tagasi esimehe kohale valitud Nelly Lind, abiesimees — Juhan Laanes, Linda Toming (koorivanem), Juuli Herma (sekretär), Heldi Vasto-pä (varahoidja), Erika Kolli (varahoidja .abi) ja Linda Koff (nootide korrastaja); Nagu koori kroonikast selgus oli Cantate Domino eelmise aasta perioodil esinenud 23 korda, nii kodulinnas kui ka külakosti viies teistesse keskustesse. I Kooril on kavas järgmisel aastal kannatusaja kontsert, tuluõhtu ja Taevaminemise pühal laulude õhtu. 9.00 6.50 Postiga tellides raamatu hinnale lisandub saatekulu. BroadvieW Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 !arn:-:Rebqs:onia Kunstiajaloolane Rain Rebas Göteborgist pidas Eesti Kunstide Keskuse sarjas kaks loengut: Erik Haa-mer'ist ja Enno Hallek'ist. Neile järg? neb tema helilindistatud ettekanne Ed. Wiiralt* festivali raames 1.—2. detsembrini Toronto ülikooli Hart House'is. Enne Rain Rebase tagasilendu koju -huvitasid meid teised küsimused seoses R. Rebas'e Ameerika mandril viibimisega. Üks neist oli kunstnik Michel Sittovv j (1469-1525) jälgede otsimine siin. Sest Sittovv'it peetakse vanimaks dokumenteeritud eesti kunstnikuks ja Rebas on selle küsimuse kallal töötanud juba. 25 aastat. Micheli isa tunti Claus van der Sut-tow'i riime all. Rebas märgib: ..Tallinna linna end. arhivaari Paul Johanson' 1940. a. seisukoha järgi on Michel Sittow pärit Eestist. Nii külastaski nüüd Rebas New, Yorgi Metropolitan Muuseumi, kus asub Sittow'i. „Munga portree". Kunstiajaloolane Weinberger'i artikli kohaselt „The Burlington Magasines" on „Munga Portree" valminud 1520. a. paigu Tallinnas. Miks on siis. Sittow ^meile;nii. täh-. tis, tahame teada. Rebas ja arvatavasti ka teised kunstiajaloolased hindavad Sittow'is oma aja künstitoodangu absoluutses tipus seisvaks. Ta õppis maalimist Hollandis selle hilis-goötika perioodil ja oli Rafaeli ning Leonardo Da- Vinci kaasaegne. Need olid universaalsed geeniused ja Sittow oli nen-.' de vääriline. Ta maalis väikses formaadis kõrgeid, valitsejaid ja pühakuid. Ka Rebas amb, et „Munga Portree" autor on Sittow, kuid töö-talj) selle küsimuse kallal edasi kuni absoluutse veendumuseni: , Washingtonis oli Rebas'el võimalus tutvuda National Galleriis kahe hiilgava Sittow'iga: „Don Diego de Guevara" ja „Maria Taevaminek", 20 x 16 cm formaadis, mõlemad välja pandud Sittow'i nime all. Autori küsimuse kindlaksmääramisel on raskuseks, et tolleaja kunstnikud oma töid ei signeerinud, mis kehtib ka Sittow'i kohta. Torontost tegi Rain Rebas „kõirval-hüppe" Detroiti, kus on välja pandud Sittow'i „Püha Magdaleena" Äragoonia Katharina näojoontega maaling ja „Mees Punase Mütsiga". Viimast peetakse Sit-tow.' i autÖportreeks.Torontost saatis Rebas't siinne kunstiala professor Robert Siebelhoff, kellest oli tohutu abi küsimuste juurde otsejõudmisel. Sittowl jälgede ajamise tulemustega jäi Rebas „hiilgavalt rahule". Rain Rebas tõi Euroopast endaga 362 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K tel. (416 ) 466-1951 466-1502 FL0WEHS & GIFTS MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS' VALIKUS VALIK LILLI erisündmüsteks ja tähtpäevadeks. . •r ..: Samuti käsitöö kinkeesemeid — KULLASEPA, MEREVAIGU-,. •81 Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. [korraldusel toimub 6. dets. algusega kl. 7.30 Eesti Majas dr. Jaan Roosi ettekanne valguspiltidega maraton-suusatamisest. kaasa ka Ella Ilbak'u portree ^lis, mis oli määratud Eesti Kunstide Keskuse kogudesse. Portree maalijaks on 1929. a. Budapestis Caesar Kunwald ja Rebas'e hinnang on sellele: ,,Parema seltskonna portree tolleaja maalimisviisis". Portree oli B. Arelaid'i valduses Taanis, kes selle nüüd annetas EKK-le. Ella Ilbak oli 4ol ajal 34-aastane. Arvestades Ella Ilbaku rahvusvahelist jähtsust eesti tantsijana osutub tema| portree E KK kogus väärtuslikuks lisandiks' Ella Ilbak 84-aastasenä veedab oma va-nuspäeviUSA- s, kus R|bas'el oli võimalus teda külastada^ ja ka tema nooruspäevade portreed näidata. .' .Rain Rebas jäi -ülimalt' rahule oma reisiga siia mandrile. Teda üllatas eriti kaasmaalaste edu siin „metsikul maal" ja eriti kaasmaalaste söe, sõbralik ning abivalmis suhtumine temasse kui kü-lalisse: „Lahkun siit suure tänutundega südames kõige selle eest, mis on minule siin osaks saanud". Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaasa sisukamale ajalehele. Toronto Haridusministeerium on teatanud Northern Secondary kooli juhatajale, et aastavahetusel on võimaldatud avada uusi õhtukursusi ja ka uute õpilastega täiendada juba käimasolevaid klasse. :, Seega on võimalus avada veel teist rahvarõiva klassi, kus võib õpetada ka suvikleite rahvuslikkudel ainetel, laste rahvarõivaid või täiendada olemasolevat rahvarõivast. Saadaval hea linane materjal. Informatsiooniks helistada tel. 447-7610 Endla Ko-i või Eha Toomberg 239-9587. Samuti on kavas mõned lühemad väljasõidud teistesse eestlaste keskustesse. Esimehe väljasõit toimub 2. dets. Peace Lutherän kirikusse Ajax'i, „Cantate Domino endise koorijuhi Asta Ballstadt'i kirikusse. Koori Jõuluõhtu, külma laua ja särisevate jõulu vorstidega peetakse teisipäeval, 11. dets. kiriku suures saalis kell 7. õhtul eeskavaga. Lembit Ävessoni kontsert Pühapäeval, 2. detsembril kell 4 p.l.^toimub Peetri kirikus, Torontos, Musica Di vina jaMusica Viva kontsert. Nii koor kui instrumentaal ansambel on Lembit Avessoni juhatusel töötanud aastaid ning saavutanud kõrge muusikalise taseme. Sellel kontserdil tulevad esitusele F. J. Häydn'i „Missa, St. Joanni", Ge-miniani ,,La follia" ja Vivaldi „Glo-r i a " . ^ . : ' ] . : Haydn'i ,,Missa" ja Vivaldi „Glo-ria" annavad kujuka näite barokk-ja klassikalise ajastu koorimuusikast, kuna Geminiani „La follia" esindab barokkajajärgu itaalia instru-mentaalmuusikalist vormi. „La follia" on rajatud Corelli samanimelisele tuntud viiulisoolole — seekord seatud keelpilli orkestrile. Kakskümmend kolm variatsiooni tõestavad Geminiani kvaliteetset taset seadjana ja komponistina. Solistidena esinevad mainitud kontserdi Irene Loosberg, Lois Brad-ley ja Jean Mautner. Lembit Avessoni viimistletud muusikaline tunnetus ja tõlgitsus ja samuti lauljate ja instrumentalistide võimekus peaksid tagama nauditava muusikalise õhtu, mis väärib kuulamist ja kaasaelamist. 1 : I ; . ' . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-11-29-07
