Meie Elu = Our life, November 13, 1986

              6(1914) 198@
wao
ÄNK
riüs
Intimine
•5054
^5716
lonen
lome
loome presi-
Irhiive haka-lä,
Nn. Kes-laloolane
Ju-id/
maahärra
tose arhiive
lu huvitavat
[sel kavatses
Kekkonen
bste; inglaste
tud pagulas-
|as omal ajal
hea sõber,
utuse ülem
Ima aasta no-ronen.
Hillilä koos
i kõrgema
ga — kõik
lased - - l õ p -
s pole siiski
Soome kõr-avanema
ja
laa kaotab sõ­ja
saama,
elbst aval-
'V-s esitatud
|ne president
{u täiesti ee-
•juhtkonnast,
{lil tulihinge-
|Saksamaaga
iks aasta, kui
sõjavastaste
ja järgmisel
fes eksisteeri-
/ad opositsi-jmokraatide
Ised) kui ka
|h\piad andsid
jsident Risto
iilles tuletati
jpanu sellele,'
riikiaega olid
USA ja N.
3t olid Soome
head. Alles
katkestasid
tilised suhted
:i ei kirjutä-
Imade memo-ledaš
kdritak-
[ekkonenfjät-
}sident Ryti
bpanu pööra"
gulasyalitsu-
' selle tõttu, et
ajal temale
[Kukultiisega.
id Kekkonen
:ava. Nii lük­il
agasi Soome
poolt Stock-
|e p agu las vä­imehe
kodan-pidasläbirää-jigis
Kekkost
Istatakše mai-ne-
Eesti Selt-j
. M . .
)MISSI
iNIstiDEGA
Päts - 1918.
III iiw II III I lil o<na»^aaE>8,
Itsioonikesku-iv
Information
Toronto, Ont.
116) 9634111.
•:4
II
.1 •!
Inam kui sada toimkönda.
— Käesoleva aas­ta
septembrikuus oli eesti poliit­vangide
nimistus 35 isikut ja suu­rem
osa neist on organisatsioonide,
koguduste ja üksikisikute poolt,
võetud hooldamisele, selgus Ee,sti
Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamiskeskuse kaheksanda te­gevusaasta
üldkoosooleku!
Poliitvangide, nende perekon-clade
ja vabadusvõitlejate heaks te­gutseb
enam kui sada eestipoolset
toimkonda, hooldusgriippi ja hool­dajat
Keskuse tegevusaasta 1985
lõppes enam kui 6.0Ö0«kroonise
ülejäägiga. Koos eelmiste aastate­ga
võib abistamistegevuse üldsum­mat
vabas maailmas hinnata vähe­malt
1,3 miljonile kroonile. • ^
Tegevusaruandejargi tuli ajavahe­mikus
1978-1986 uute poliitvangide­na
juurde 91 ning viidi vabanenud |a
vangistuses või vangistuse tagajärjel
I surnud poliitvangide nimestikku üle
119 isikut. Vabanenud poliitvangide
nimestik hõlmab kokku 186 nime.
Vangistuses või vangistusetagajärjel
surnud poliitvangide nimestikus esi­neb
30 nime. Poliitvangide teadaole­vate
perekondade nimestikus esineb
üle kahekümne perekonna.
Austraalias,' Belgias, Hollandis,
Inglismaal, Kanadas, Prantsusmaal,
Rootsis, Saksamaal, Shv^itsis ja
USA-s tegutsevate eesti organisat­sioonide,
koguduste ja üksikisikute
poolt on võetud hooldamiseleisuu-,
rem osa aktuaalses nimestikus esi­nevaist
poliitvangidest. Samaaegselt
kuuluvadteadaolevad perekonnad ja
tagakiusatud vabadusvõitlejad kaas-hooldusele.
Skandinaavias on eesti
poliitvangide heaks tegutsemas 28
norralast, rootslast, soomlast ja taan­last.
Austraalias ja USA-s pn eesti,
poliitvange asunud hooldama küm^
mekond austraallast ja amfeetiklast.
Abistamiskeskus andnud informat-,
siooni läänemaailma massimeediu­mile.
Kodumaise' vastupanuliikumi­se
ülesandel on valminud põrandaa­luste
kroonikate ,,Lisandusi mõtete
ja uudiste vabale levikule Eestis" III'»
köide, sisaldades kogud XIV-XIX.
Väljaandmisel on läände saabunud
kogud XX-XXIIL
Abistamiskeskuse majanduse
aruande kohaselt ulatusid keskuse
1985.a. tulud kroonile 182.406,54.
Toetused Rootsist moodustasid kr
72.366,74. Toetused väljastpoolt
Rootsit ulatusid kroonile 65.357.89,
sellest toetused USA-st kr 30.821,10,
Kanadast kr 11.447,50, Austraaliast
kr 10.582,95, Saksamaalt kr 5.186,00,
Soomest kr 2.242,26, Shveitsist kr
2.000,00, Prantsusmaalt kr 1.834»50,
Norrast kr 400,00, Inglismaalt kr
351,50, Belgiast kr 294,00 ja Taanist
kr 198,08.
Abistamiskeskuse otsesed tege­vusalased
kulud ulatusid 1985.a.
kroonile 138.845,55. Sellest moodus­tas
poliitvangide abistamine kr 88.
124,55, välistegeyus kr 45.491,00,
korjandusaktsioonid kr2.829,00 ning
raamatud ja ajakirjad Icr 2.401,00.
Abistamiskeskuse asjaajamise kulud
ulatusid kroonile 33.525,05. •
' Tegevusaasta ülejääk pii krooni
6.313,24, mis koos eelmiste aastate
ülejääkidega moodustas bilansi pasr
siva poolel Abistamiskeskuse kroo­nile
65.800,59 ulatuva tegevuskai)i-tali.-
:
Abistamiskeskuse lM5,a. majan­duse
aruanne sisaldab ainult kesk­kassa
läbikäigud.
Poliitvangidele saadetavate kirja­de
osas märgitakse, et hooldustege-vuses
on esikohal poliitvangidele
igakuuliste kirjade lähetamine. Kir­jade
saatmise eesmärgiks on kaitsta
neid kinnipidamiskohtade juhtkon­na
omavoli vastu ja vältida nende
muutumist unustatud, vangideks.
pkiitvangide perekondade abista­mise
osas rõhutatakse, et Abistamis­keskus
on poliitvangide ja tagakiusa-,
tud vabadusvõitlejate perekondade
abistamisel asunud täitma lubaduS|t
abivajavaile perekondadele ca
30.000 ru|)la suuruse abistamissumma
kättesaadavaks tegerniše osas. Abis-tamiskesj^
uš on samal ajal jätkuvalt
katnud jooksvaid abivajadusieripak-
• kide, arstimite jne Eestisse toimeta­misel.
Poliitvangide ja vabadusvõit­lejate
laste osas on Abistamiskeskus
saatnud kaks korda aa§tas 24-le ni­mestikus
olevale lapsele väikepakke
ja raamatuid, i ,
VÄLISTEGEVUSE
Poliitvangide kaitseaktsipdnide
raames on varemate aastate eeskujul
kasutatud rahvusvahelisi kokkutule­kuid
Eesti poliitvangide olukorda
valgustavate materjalide esitami­seks.
On jätkatud rahvusvaheliste
teadeteagentuuride ja lääne ajakir­janduse
varustamist E p t i poliitvan­gide
olukorda selgitava materjaliga.
On jätkatud Eesti poliitv^angide va­bastamise
nõudega postkaartide ja
Mart Nikluse kirjaüm.brike levita­mist.
On levitalud Mart Nikluse ja
Jüri Kuke mälestusmärke. On jätka­tud
eesti-, inglis- ja rootsikeelsete
lendlehtede,,Toetage Eesti Vabadus­võitlust"
väljasaatmist.
Välistegevuse osas märgitakse, pt
poliitvangide küsimuses on Abista-miskeskusel
jätkuv koostöö inimõi­guste
probleemidega tegelevate rah­vusvaheliste
organisatsioonidega. Et
tutvustada laiemale avalikkusele
Eesti poliitvangide küsimust ja kodu­maist
vatilpanuliikumist,on Abista­miskeskus
esinenud eriväljapaneku-tega.
Seoses okupeeritu(| koduniiaal
toimunud poliitprotsessidega, vahis-tamistega,
läbiotsimistega jne on
Saada oma kodumaisölova-toetus
se nimol® väljakirjutatifd
tshekiga aadr®ssiB: Eesti Van­gistatud
Vabadusv&itl®!ato
Abistamiskeskus, Box 340(18,
S-100 26, Stockholm, Sverige.
Eelarve osas võttis üldkoosolek
vastu juhatuse ettepaneku, mille ko­haselt
aastal 1986 loodetakse tulusid
kry215.00O ning 1987 kr 230.000. Et
kindlustada poliitvangide ja tagakiu­satud
vabadusvõitlejate perekonda­de
rahalist abistamist langeb erimaa-dele
kohustus järgmiste toetussum­made
hankimiseks: Rootsi kr 60.000
(1986) ja kr 65.000 (1987), ÜSA igal
aastal kr 50.000, Kanada igal aastal
kr 50.000, Austraalia igal aastal kr
20.000 ning muud maad kr 20.000
(1986) ja kr 30.000 (1987). Kulude
poolel on eelarves perekondade abis­tamiseks
ettenähtud kr 120.000
(1986) ja kr 130.000 (1987). Muudeks
kodumaale suunatavateks toetus­teks
(eripakid, arstimid jne) on eel­arves
reserveeritud kr 20.000 aastas.
Välistegevuseks (pressiteadaanded,
memorandumid jne) on eelarves ette­nähtud
kr 20.000 aastas. Abistamis­keskuse
asjaajamise kuludeks (kon-torimaterjal,
paljundamine, post, te­lefon
ning büroo ja muud kulud) on
reserveeritud kr 31.000 aastas.
VALIMISED .
Juhatusse valiti endisist liikmeist
lvi Hubel-Puusepp, Jaak Jüriado,
Mihkel Jüris, Ants Kippar, Wolde-mar
Krüppelman, Ants Pahv, Piia
Saare ja Külla Velliste ning uuena
Mart Kikerpuu. Asemikeks Mark
Karell ja Lembit Pella. Revisjoniko­misjon
valiti tagasi endlises koossei­sus,
Senta Karupää, Harald Nurk jü
Voldemar Palm. Revisjonikomisjoni
liikmete asemikeks valiti Rein Puu­sepp,
ja Ailo Mikiver.
Koosolekut juhatas esimees Ants
Kippar ja protokollis abiesimees
Kulla Velliste. ^
Kiri S t : Gatharines'isf
U S A senaatorile
Linnase küsimuses
ST. GATHARINES - Siinse eesti
seltsi juhatuse liige Asta J. Jostman
sai kirja USA senaatorilt Joseph R.
Bindenilt jun seoses Karl Linnase
deporteerimise küsimusega, milles ta
ütleb, et pn astunud ühendusse USA
kohtumihisteeriumiga. Senaatori ki­ri
oli vastuseks Asta J. Jostmani J3äl-vele
peatada Karl Linnase väljasaat­mine
N. Liitu ja anda talle võimalus
end kaitsta süüdistuste vastu mis
toetuvad sovjettide tunnistustele.
Karl Linnasele tuleks lubada sedus-pärane
kohtulik menetlus USA van­dekohtus
tunnistajate küsitlemisegav
Tema deporteerimine oleks vastu­olus
Balti riikide annekteerimise
mitte tunnustamisega ÜSA poolt.
St. Catharines'i Eesti Seltsi laekur
Asta J. Jostman tunneb Joseph R.
Biden'i jun kuna ta aastaid tagasi oli
Wilmingtonis pearaamatupidajaks
advokaadifirmas kus praegune se­naator
oli advokaadiks.
Baltlaste...
(Algus esiküljel) ' ,
Belgia delegatsiooni esimehega
toimus ka üks huvitav vahejuhtum.
Ta oli kõnelnud ühe N. Liidu dele­gaadiga,
Kneelands'iga, kes oli ütel­nud
et tema on N . Läti abivälisminis-ter,
ja et tema esindab lätlasi konve­rentsil.
Belglane oli aga vastanud, et
ta ei esinda lätlasi ja näidanud siis
käega mõnele Kanadast ja USA-st
reisinud lätlastele, kes juhuslikult
seisid ligidal ja ütelnud et nemad
esindavad lätlasi.
Neljapäeva pärastlõunal toimus
laudkonnavestlus teemal „Vangista-tud
ja tagakiusatud naised N. Lii­dus",
kus nimetati ka Lagle Parek'ul
ja Olga Metsniin.Kiseleva't. USA
saadiku Zimmermani abikaasa luges
ette tervituse.
Reedel toimusid jälle külaskäigud
delegatsioonidesse. Rootsi deleigatsi-ooniga
arutati venestamist ja koloni­seerimist
ja eestlaste saatmist Tsher-nobõli.
Rootsi delegatsioon teatas et
nende seisukoht on, Helsingi kokku­leppe
alusel on Euroopa piirid kind­laks
määratud ja neid ei saa tulevikus
enam muuta. Hiljem samal päeval
aga USA delegatsioon ütles, et Rootsi
peaks kokkulepet lähemalt uurima,
kuna seal on ette nähtud piiride
muutmine läbirääkimiste näol. Root­si
ütles ka et nemad ei tõsta ametli-kuh
esile Kaisa Randpere olukorda,
kuid on valmis seda tegema eraviisi-listel
läbirääkimistel.
Nädala jooksul on toimunud terve
rida demonstratsioone läti ja leedu
noorte osavõtul. Eestlastest on silma­paistvalt
demonstreerinud prouad
Sander ja Jegorov, kelle vastu koha­lik
meedia on näidanud suuremat
huvi. Möödunud nädalal Viini polit­sei
vahistas rootsi-lätlase, 59-aastase
Gunnars Pavulsi. Ta oli läinud ühe N,
Liidu ausamba juurde, mis tunnustas
Punaarmee abi Austria vabastamisel
Teise maailmasõja ajal ja sinna kir­jutanud:
„This is just the beginning"
(See on ainult algus.) Visanud siis
pangetäie bensiini sambale ja selle
süüdanud. Pavuls istub praegu Viini
vanglas.
Reedel USA delegatsioon vastas
ka Shev^rnadze ettepanekule, pida­da
järgmine inimõiguste konverents
Moskvas, üteldes et selline ettevõte
Eesti Invaliide Toetava Naisriogi moenäituselt Eesti Majas. Ees lapsed: Julia ja Shawna. 2. rida: Anu oleks mõeldav ainult selle kindla tin-
Reitav, Ene Migur ja Linda Kauküla. 3. rida: Elva Palo ja Marta Tiido. 4. rida: M a i k i Andre-Lupp, Silvia gimusega, et mitteriiklikute organi-
Preem, Lin^a Liigaed, Elve Massakasj Oosiia Mällo, Tiina Kaumisipaa, Linda Kukk, Silvi Matsoo, Anne satsioonide esindajad saaksidkonve-jõgi,
Ann Pajuäär, l v i Kiilaspea, Cristim. A U - N a i s r i n g i liikmeid. 1,;^^ Linda Kirs, Hilda Ohi, Õie t ü r k , rentsist vabalt osa võtta ja võivad
Helju Salumets, Helgi Sooaru, Leida Nihe, Oldi Põder. 2. rida: Juta Kübarsepp, Ilse Härm, Leida Keinas, ""ff^ ^ZBIVLTN ^^S^tõimide
Evi Moks, Magda Kivilö, Ann Pajuäär,Emilie Vooglaid, Abbe Orunuk, Marianne Lenk. 3. rida: Helle pooiriJSA arvas et vaevaU^^
Kreem, Aino Laanep, Helma Jürima, EhaLupp, Alvine Toots, Irja-Ann Pihlberg, Ene Paulus. Foto - S. Preem nõustuks selle tingimusega.
Reede õhtul lätlased tähistasid
nende vabariigi aastapäeva, millest
osa võtsid ka eestlaste ja leedulaste
esindajad.
Laas Leivat ütles, et Viinis kehtib
range julgeoleku kontroll; Igal pool
kontrollitakse isikut tõendavaid do-
EestilnvaliidfrToetavaNaisringi ges publikule esiteks esinejate ni- -tudreklaamkaart,,ESTIQUE"byVi-moenäitus.
koos riietusärideganied, keda oli kahest generatsioonist, vi.
toimus 2. nov. Eesti Maja suures Nende hulgas oli mitte-eestlastest *
saalis, mida kohalik naispere oli äride omanikke, kes müütasid all Päevariietuse demonstreerimisel kumente ja vaevalt saab liikuda, ilma
oodanud ja saali tulvil täitis, klassiruumis oma moesalongi saadu- kerkis esile veel mitmeid noori, kes et vastu ei tule kuulipildujat kandev
Sügisesed moed toovad alati suu­remaid
ja kallimaid muudatusi kui
si, lubades läbimüügist 10% Eesti pühendavad aega õmblemisele. Üks politseinik,
majale. neist oli Tiina Kaunismaa. Ta oli
Suure vaeva nägijad daamid olid: õmmelnud laitmatu valge siidpluusi
Anne Jõgi, Linda Kauküla, Tiina ja villasest riidest sirge seelikuga
Kaunismaa, lvi Kiilaspea, Linda päevakleidi. Ehteks oli hõbe setu-
Kukk, Linda Liigand, Helvi Mässa- kett. Pärastlõunaks oli Tiina valinud
iiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiniiiiiis
Mis on tänavuses moepildis uut? Eesti Sihtkapital Kanadas
Üldiselt on see nii: Moeloojad rõhu- ^ . « J J i
tavad naiselikkust ja tähelepanu on kas, Silvi Matsoo, Ene Migur, Oona lilla värvilise nahk kleidi ja Õhtuks Annetused, testamendi-pärandused Ja
pööratudpeenelevööjoonele, sestap MäHo, Ann Pajuäär, Elva Palo, Silvia oli kavanda^^ mälestusfondid on tulumaksuvabad. '
pole kadunud „tüütud" õlapadjad, Preem, Anu Reitav, Marta Tiido ja täänist.sügava seljalõikega tualeti. Suiw^fke oma annetused noortele Ja
mis tekitavad üliriietuse all ebamu- nooredlastemoodideesitajad Julia ja Teine, kes oma õmblemise annet teistele eesti organisatsioonidele
gava tunde, eriti kimono lõike puhul, Shawna koos äriomanikuGristinaga,' esitas, oli lvi Kiilaspea. Vagaprakti- Eesti Sihticapital Kanadas
mis on lai, jättes suure avaruse. Riie- kes esitas suuremate, ülekaalu oleva- - Ilsele roosa-lilla kleidile järgnes tal kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- ^
tuses on kolm põhilõiget: otsapan- te naiste moode ,,Elegance-en pius" punakas-lilla siidlinasest materjalist miseks. ~ Eesti Maja, 958. Broad-dud
käis, raglaan ja igivana kimono, poolt. pärastlõuna kleit. Ta ilmutab õmble- view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Otsapandud varrukas on oskuslikke V Kuna Georg lital oli takistatud tu- misel talenti ja annus praktilisust. ,„,„,,,„,„^
lemast, siis asendas teda saatemuusi- Ühistööna abikaasaga oh uhe tualeti • . '
kas osas armastatud muusikakunst- juures 10 m tülli krookimist. Jah, ega
nik Asta Balstadt, kes, nagu öeldi, krookimine pole nii lihtne kui arva- jes, samuti erksa juveel-värvi kostüü-teadmisi
nõudev. Praegu võimutseb
kimono lõige kõikjal: Pariisis, New
Yorgis ja Roomas. Tänavapilt on tal-verpikemate
kleitide ja mantlitega,
kuid ilusate jalgadega naine jääb
meeleldi lühema moe pooldajaks.
Pikk, sirge kitsas seelik on suur­mood.
Liikumise hõlbustamiseks
peab seelikul paratamatult lõhe ole­ma.
Filmitäht Marlene Dietrich tõi
naistele pikkade pükste moe, mis
nüüd on ülevalt avarad, alt aga kit­sad.
Jakid on pikad, allapoole esimest
npäästis meid hädast välja".
Spordiriietust esitati palju. Nende
seas oli ilusaid suure mustriga kamp­suneid,
kuid .esimene üllatus oli kaks
ülimoodsat mantlit. Väga populaar­ne
mantel on tänavu„Fourin one",
ipilles on koos neli kombinatsiooni.
Õhukesest tolmumantlist võib kom-puusajoont.
Sageli on kleit voi seelik bineerida sooja kasuka, karusnahaga
vaid 10-20 cm jaki alt näha. Lühike- ^^f^" või väljaspool. Kaela, ümber
sed jakid on taljes. niõnus soe krae. Seda oleks iga ndne
Värvidest on esikohal must, valge, kahel kael vastu võtnud! Teise,
lilia igas variatsioonis, tuvihalljasiis ni^^ste mantlf siluett oli ennenähta-alles
teised värvid. Miks kannab nai- ni^^uh huvitav: suured materjali
ne meeleldi kõrget kontsa, mis rikub kolm langust seljal, alt väga kitsas,
jalga? Aga see teeb jala elegantselt ^ra võetava peakotiga, selline, mida
ilusaks.
Eesti Maja saal oli dekoreeritud
sügisvärviliste kangaste lintide ja
raagus puudega Leena Kimsto poolt.
Akna taga keerutas külm tuul kuiva
nägm kalli moeajakirja RENEL kaa­nel
197B, a., mida hoian. .
Ene Migur oli ise kavandanud ja
endale õmmelnud laiade revääridega
suure mantli, mille all võis kanda
nüd ^sü"glšlehtT"Nii l"Lo^^^ ^'''^^^!^^ ^öi paksu kampsunit. Na-täielik.
po^eoni-stiilis peakate mõjus koomi­liselt.
Tema garderoob oli kõik ta
Ringi esinaine, Helju Salumets üt- enda, uustulnuka looming. Kanna-les
kõigile teretulemast ja tõi tervitu- tust edaspidises töös!
si invaliididelt, keda ta oli kohanud Mitmed sportlikud ansamblid ja
suvel Heidelbefgijs. Veel vajatakse ehted olid hästi valitud Laura Helwi-meie
õilsate daamide moenäitusestgimoeärist„Backto Front". Nimeta-laekuvat
tulu. Need daamid ei pea tud ärist oli kaunis moodsa lõikeline,
paljuks ohverdada oma aega ega ra- peenest villasest kreemikas-valge
ha. pükskostüüm. Püksid alt kitsad, puu-
Käsitööringi kaunite esemete lote- salt avarad. Jakk mitme kombinatsi-riipiletid
müüdi energilise-Anne Oru- ooniga, seotud hõlmadega. See oli
nuki poolt kiiresti läbi, nii et pool kuulsusele sammuva Kanada moe-jäi
neist ilma. ooja.D. Schucharfi looming.
Teatustaja Maiki Andre Lupp lu- ^gal laual oli eesti värvides trüki­takse!
Kingadel olid säravad kivike- mi mis oli äärestatud musta ussinah-sed
kp meenutava paelaga. Ballile läheb
Vaheajal esitas tuntud solist-peda- ta siidsametist õhtukleidis, millel
goog Irene Loosberg meile Asta Bais- must-hõbe värviline pitsist jakk, õlad
tadti klaverisaatel: Ed.Tubina,,Sü- toonitatud.
gispäikene'VMart Saare ,,Unustama- Vivi „Estique" ärist oli Jersey ma-tu
laul". Mihkel Lüdigi „Üks pisar terjalist hele-lilla õhiukleit, mille
veereb vaikselt" ja lisapalana Toivo esiosa oli rikkalikult kroogitud ja
Kuula ,,Sügisunglm", Ture Rangs- õlad paljad. Üldiselt võimutseb poly-trömi,,
Üks vana tantsulugu". Publi- ester materjal praegu naiseriietuses,
ku aplaus oli tugev ja mõlemaid täna- kuna see on pehme, siidne — tundub
ti punaste roosidega. seega loomuliku siidina, ei kortsu ja
Järgnes suuremate daamide moode on odavam kui siid. Süplex on puu-äriomaniku
Gristina esituses, peami- villa sarnane, spordiriietuses väga
selt sirgjoonega siluetis. Tüsedale ei praktiline ja vastupidav,
ole siiski soovitav helehalli värvis- H. Maidre oli kavandanud L. Lii-kaalasse
tungida, kuna see rõhutab gandile pika sametist õhtukleidi, mil-tüsedust.
le ülaosa oli mustade litrite kaunis-
I * tuses. Sädelusele lisandus huvitav
Linda Liigand oma suure vilumu- ehe. Muareetaft oli väga fantastiline,
sega moenäituse alal oli seekord piir- ,,Back to Front" moeärlst oli huvita-dunud
peamiselt musta värviga. Sil- vaid ehteid. Tähelepanu väärt' o\i
via Preem oma lemmikvärvi lillaga, mereroheline siidkrepp õhtukleit
Kokteel- ja õhturiietuses pean'esile huvitav drapeeringuga ümber õlga-tõstma
ja imetlema Marta Tiido loo- de, mis langes vabalt üle selja. See-mingut.
Ta on suur talent õmblemise likul lõhe liikumisvabaduseks. Õlad
alal, kes oli aidanud paljusid. Nagu ja drapeeritud osa tikitud rohkelt he-mustast
sametist peokleit, mis oli leroheliste pärlitega,
merekarpide efekti meenutava sä- Moenäitus lõppes esinaise H. Sä­tendava
jakiga. Või kullalõimeline lumetsa tänusõnadega. Lavale toodi
brokaat-kleit, mille taljejoon oli too- suur sületäis värskeid roose, millest
nitatud. Või luksus pruutkleit, mille said kõik esinejad ja eriliste abista-aplikatsioontikand
oli tehtud õhk- misteenete eest Elve Paluots, Helgi
õrnale materjalile. Või must pitskleit Sooaru, Linda Liigand jt. Kuna Helju
pikkade kitsaste varrukatega, kus Salumets on juba 10 aastat ringi edu-õlad
olid õlapatjadega laiendatud kalt juhtinud, siis öeldi ka temale
jne. tänu roosidega. Lõpuks oli tänu pub^
Ukule, et tulid!
Marto Tiido ise esitas lehemustri-lise
süsihalli loomingu, mis istus tal- EHA TARMET-TOOMBERG
\ • :•' • \ • . • • .