Meie Elu = Our life, November 13, 1986

              „MEIE ELU" - „OUR LIFE" - Estoiiam Weekly
Published by Estonian Publishlng Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 firoadview Ave., Toronto, Oot. Canada,M4N2R6.
•Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Y o r g i s B . Parming, 473 LuhmannDr., NewMilford, N.J. USA.
Tel. (201) 262-0773,
„MeieElii'Vväljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asul A. Weileri algatusel 1950.
„ M e i e Elli'' toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Önt. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
,,MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p . l . , teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul, lupäeviti avatud kl. 9 hm. -1 p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnau: Kanadas 1 a. ^43.00,6k. $24.00,
3 k. $15.00. t USA-^se 1 a. 147.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
0 Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $1«.00. ©
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $^8.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
U S A - s s e 1 a. $33.po, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50.
, ÜKSIKNUMBER - 75^/
. K U U L U T U S H I N N K D : 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.00,
tekstis $5.00.
N E L I A P Ä E V A U 1 3 „Mei8 i l u " iiP. 48 (1914)
, Ameerika mütoloogia
ja s-ahvaste vahekorrad vet vähendatud. Samal ajal on USA-siin
maailmaö tänapäeval on küll sse pidevalt voolanud Nõukogude
nii segased ja sassis, et neid la&ats Liidu ametiisikuid tuhandete viisi,
arutada ei oska küll keegi, nagu kusjuures kolmandiku ümber neist
legendaaPsetGordiuse sõlme vana- on spioonid („Readers Digest"). Ja
ija Früügias. Makedoonia Alek- ehk seepärast ei jõua kõigil silma
sander lahendas probleemi, lõigs- peal pidada. Aga siiski peab ehmatu-tes
sõlme lahti mõõgaga. Kas täna- sega kogema ja täiesti arusaamata
päeva maailma probleemid lähen- on, kuidas USA julgeolekuga seotud
datakse kord samaviisi? Kes seda ametikohtadel on aastakümnetegi
teab! Igatahes' püütakse selliaeot kaupa võinud istuda riigi äraandjad!
lahendusest hoiduda. Üldse on Läänemaailm selles mõttes
nõrgakaitsega. Tuletagem meelde, et
Lahendus oleneb muidugi sellest, ühes vastuluure koolis Euroopas oli
kuidas käituvad ja mida taotlevad tä- kooli juhatajaks Nõukogude Liidu
napäeva kaks suurvõimu. Seni on spioon. Üks selline oli koguni Inglise
nende vahel olnud enamasti hõõru- keskluure asutuses juhtival kohal. Ja
mised, ja — nagu mainivad kommen- Lääne.-Saksamaal riigikantsleri abi-taatorid
— sõnasõjas võidab ikka Ilseks!
Nõukogude Liit. Kui abitu võib oÜa Suureks veaks on asjaolu, et amee-
USA Nõukogude KGB vastu, ilmnes riklased on raskuste vastu nõrgad ja
ju selgesti spioonide konfliktis. KGB- jooksevad igal võimalikul juhul psü-
1 on alati kõik vajalikud tõendid käe- hiaatri juurde. Nagu hiljutine Riia- •
pärast. Ja nendes ei ole vaja kahelda, ranna konverents veelkord näitas.
Seda on korduvah kinnitanud ju igatsevad ameeriklased väga vene-
USA valitsuse enese käsi — OSI (eri- laste sõprust ja arvavad, et viimased
uurimisamet)! samuti on häälestatud, ainult kui
^ Sellevastu USA-s endas tõstetakse . .Vrahvas" pääseks rääkima ,,rahva-
™^ :. ' . \ '" •. • .. . • ^ .• •• •. . " . . kohe kergesti kriitikat omaenese vas- ga". See jäi küll saavutamata, kuna
'l»läll'!ll'l'li'll'llll'l>lllll»lll"ilil""^^ „ra^vas"^i olnui.,rahvas"
vad krntikud, et USA luureasutüste kellega USA rahvas tahtis sõprust
ametkond on vähe haritud, ei tunne teha.
keeli ja üldse kohmakas. (See kehtib Üldse elab ameerika rahvas nagu
ka muude asutuste kohta: nieenutä- mingis olukorras, mida on nimetatud
gem vaid venelase väljaandmist USA „ameerika mütoloogiaks" (Jeane
saatkonnast Afganistanis, kuna Kirkpatrick). Kui vaid venelane on
keegi ei mõistnud temaga kõnelda!) kena välimusega, lahke ja viisakas.
Aga nende kaitseks peab möönma, et siis ta tingimata tahab sedasama mis
nende käsi-jalgu on eelmiste admi- meiegi. Me tingimata peame temaga
nistratsioonide ajal kõvasti seotud, nõu pidama, läbi rääkima ja kompro-
Näiteks ei või kelleltki ametisse võt- misse tegema. Küll Nõukogude Liit
misel küsida, kas ta kuulub kuhugi siis muudab ära oma valitsemisviisi
organisatsiooni, mille sihiks on keh- ja hakkab käituma demokraatlikult,
tiva riigikorra kukutamine. See ole- Siis saavad tema rahvas ja meie rah-vat
inimese eraasi! vas ilusti üksteise kaissu: oleme ju
Peale selle on USA luureasutüste kõik inimesed!
-7
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Torpnto,
Ontario M4K'2M
ühenduses on jõud
KliyKIGE LASTELE
ESIMENE $20.00 ARVEL ON MEIE
POOLNE
465-
IPank avatud ®siiiiQ8p.-r®odo 10:00-3:00
Teisip. ja noljap. õhtuti 5:30-8:00
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
QGANM Müük ja rentimine
Äris 291Õ054
ChevOIds Limited Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 41.9
0 ae
IKenada majanduslik nägu jääib ongi valitsus
vist alatiseks selleks nagu ta on. se seisukoha omapoolseks impordi
Geograafiliselt asudes suure töös- tariifiks USA maisi ja maisisaadus-tusmaa
külje all pakub see suuri te impordile põhjapool lõunapiiri,
soodustusi, kuid ka suuri ohte. Soo- Mõlemapoolne seletus on, et nii
dustuseks on elav kaubavahetus, puit Kanadas kui mais USA-s too-sest
Kanada turustab ligemale 80% detakse riikliku subsideerimig®
oma ekspordist USA-8. Ohuks on abil.
asjaolu, et igasugune kõikumine Siit peale ongi tariifide küsimus
lõunanaabri majanduseluis kõigu- kerkinud poliitilisele pinnale
tab ka Kanada ekspordi-mahtu tuues kaasa küsimuse, kas ja pal-
USA turul. Just praegu on tekkinud juks valitsused subsideerivad neid
selline olukord ja see mõjub k@ tooteid, küsimused poliitilisel pin-
Kariada kaubabilansile. nai on juba teravaloomulised ja sa-
, , \ geli tigedad. Kuid see on alles algus
Liberaalide peaminister^ P.E. in^pordi-ekspordi küsimustes. Lõp-
Trudeau katsus seda olukorda pu pole kaugeltki näha.
randada^ puhtisikliku auforiteedi- Kui vaidlus käib alles tariifide
koosseise tugevasti kärbitud ja eelar- -e.
s
Ligi 30 a. tagasihakati Eestis korral­dama
rajoonide suvepäevi noortele.
USA taotleb
aalomirelvastiise
ga. Ta reisis läbi rida Euroopa maid piilkonnas, siis tuleb küsida kuidas Need hakkasid asendama seniseid
ja selgitas võimalusi Kanada eks ja kunas j USA va-pordi^
suuremaks turustamiseks bakaubanduse küsimuste juurde ja
seal.^ See katse jai samaJiasti km üldse jõutakse. Ka Kanada
tagajärjetuks. Nn sus jar*- endiselt töötab eelarveliste defitsiitidega
uiRi tea- kust tal on raske välja jõuda riikli-k
i r i k l i k k e leeripäevi. Suvepäevi kor=
raldatakse igal suvel peale keskkooli
l õ p u e k s a m e i d ja kestavad nädal ae­ga.
Korraldajateks on igas rajoonis
selle komsomolikomitee. Suure fsa
Ameerika Ühendriigid on valmk
vähendama viie aasta jooksul aato-mirelvastust
poole võrra, teatatak­se
Washingtonist Ühendriikide
Urho Kekkonem
kavatses Soome
pagulasvalitsust
Äsja surnud endise Soome presi»
dendi Urho Kekkose arhiive haka­takse
vähehaaval avama. Nn. Kes­kerakonna
õukonna ajaloolane Ju­hani
Suomi on uurinud maahärra
Kaarlo Hillilä ja Kekkose arhiive
ning leidnud neist palju huvitavat.
Selgub, et 1942. sügisel kavatses
tolleaegne rahvasaadik Kekkonen
'^',i4 tõsiselt astuda ameeriklaste, inglaste
7 ja rootslaste poolt toetatud pagulas-
\ ^// valitsusse. Sama kinnitas omal ajal
ka hilisema presidendi hea sõber,
sõjaaegse tsensuuriasutuse ülem
Kustaa Vilkuna. Aga sama aasta no­vembris
otsustasid Kekkonen, V i l k u ­na,
Lapi lääni m a a h ä r r a Hillilä koos
siseasjade ministeeriumi kõrgema
ametniku Paavo Säipäga — kõik
veendunud agraarparteilased — lõp-
Tarbijate ja ä r i s u h e t e ministeeri- ^^^^^^^^ pagulasvalitsus pole siiski
urn {„Ministry of Consumer and ^g^^j^g ^^^jj^j hakkasid Soome kõr-
Commercial Relations") soovitab g^.^^ juhtkonna silmad avanema ja
vaadata hoolsamalt raha järel ja mit- ^ ^^^^ati, et Natsi-Saksamaa kaotab sõ-
KASULIK TEADA
Ettevaatust
ettemaksuga
juštada oma huvide kasuks. See on
ka mõistetav ja^sellega tuleb para- ^^.^ ^g, „ ^aksanie meie
tamatult leppida. Sest kõigepealt
oma kohustusi e i suuda õigeaegselt tumised s õ j a v e t e r a n i d e g a ja rajcöni
parteitöötajatega, sõjalised Imre- vähendamist strateegilist.
on USA
maa ja mitte
naabritele.
mängud jne. Vahelduseks veel sDort relvade alal poole võrra ja keskmi-oma
jeie vaatamata on USA ometi
Kanada parimaks turuks oma 80
^ , , , . , protsendiga. Isegi siis kui eksport
^See olukord ei paku analüütilist uSA-sse kuude kaupa kõigub. Ka-nada
statistika septembrikuu and­med
näitavad, et Kanada eksportis
10 miljardit dollarit ja importis 9,2
miljardi dollari eest Nii oli Kanada
0,8
püsima USA ki
tWkmkumi8t.ga.Paretotflhtnu.e k^m^isH^^^saiJär^lIm :uv:i^''t^g^;;;:;;rm^ ; ; :b ^ndajaUe Genfla toimuvail aat^ ^ te nii ker,e k ä e g ^ ja j ; S o ^ m ^ ^ ^ l l^^^Ä^ ^ n ^.
juures e, suuda vähema maana Ka. p„„d„ g^k on võlg ja iga võlgnik ideoloogiline ..selgitustöö", n.gu n>'relva8lu8e vahendamise ,a kont- vo, t nmduse eest. m^a e,^^^^^ ^ kekkose elust aval-nada
import. poh,apoo»p,.nmo.^^^^Jjg^„^^^^^^^ ^ ateismi-ja poliitilised laengud, toh- rolh konverentsil antakse juhtnoo- ta katte nädalate, kuude vo. iseg. dati alles adgusti lõpul TV-s esitatud
~ " " aastate )00KSui. lühidokumentaalfilmina.
Palju ralia läheb kaduma ettemak- Teatavasti oli tulevane president
sudena tantsuklubide kursustele. ,ä,kusÕja kestel peaaegu täiesti ee-näitlemise
või modelleerimise õppe- ^ijgj poiütiüsest juhtkonnast,
tundidele ja parandustöödele. Kui et- hoolimata et ta sõja algul tulihinge-tevõte
voi firma ,.kaob ara", on tihli ü^gn ^ ^ ^ ^ ^ ^ jcoostööd Saksamaaga
võimatu saada raha tagasi. Vene vastu. Kestis aga üks aasta, kui
Teenmdusfirmad, nagu tervis- kekkonen tüüris end sõjavastaste
võimlemise ja tantsuklubid, on alati ^^^^^ ^^^^^ s^gigg, jg^g-jg järgmisel
opereerinud pikaajaliste lepingute- ^^jjal hakkasid Soomes eksisteeri-ga.
Paljud inimesed ostavad säärast ^g^^j j^^u pooldavad opositsi-teenindust
(„service ) aastase või oonjrühmad sotsiaaldemokraatide
hooajalise lepinguga. hulgas (Tanneri vastased) kui ka
Tarbijate ja ärisuhete mmisteeri- rahvaparteis. Rühmad andsid
urn kuigi heaks kiites vajalisi pika- ^g^g ^^^ji ^^^^^.^ ^^j^g^, ^.^^^
ajalisi lepinguid, soovitab aga mitte ,5,^ memorandumi, milles tuletati
koike raha korraga et e maksta, vaid meelde ning juhiti tähelepanu sellele,
teha väikese sissemaksu, ja maksta g^^^^ ^^hted Ühendriikidega olid
edaspidi kuu voi nädala kaupa. Sel nõrgenenud. Hoolimata USA ja N.
vusil, km ettevõte lõpetab kuue kuu ^1;^^ ^-^.^^.^^^^ Voos\:m^i olid Soome
pärast äkki tegevuse, voite lõpetada ^SA vahekorrad kaua head. Alles
maksud ja teie kahju on vaike. jg^^ ^g^,^ j^^^j ,5 , katkestasid
Inimesed, kes ei taha siduda end ameeriklased diplomaatilised suhted
lepinguga, võiksid osta teenindust ka ,
ühekordsel kujul, õppetunni kaupa. ^^ho Kekkonen siiski ei kirjuta-
IVloni firma peaks selles suhtes vastu oposilsioonirühmade memo-
^' , • , • u . J f J randumile, kuigi oli tihedas kontak-
Viimasel ajal juhtunud firmade ,is ^ahu pooldajatega. Kekkonen jät^
pankroti tõttu ongi mitmed teenin- allkirja andmata president Ryti
dusklubid muutnud oma maksusus- g^Q^jj > '
teeme kuulisteks, aastaste või pike- g^^j ,g ^^.^.^^ tähelepanu pöbra-mate
lepingute asemel. See^suund tud Kekkose mõttele pagulasvalitsu-
. laieneb kindlasti üldisemaks, kui ini- ^g^, ^g,,^ ^,
võimalust ka kõneallolevale vaba
kaubanduse küsimusele kahe maa
vahel, millist teemat on püütud ju­ba
mõnda aega Ottawas arendada.
Keegi ei suuda vastaja, kas vaba-kaubandi^
on Kanadele kasuks või .^^^.^ ^^^^^^^ ^j^^j^^^ Q^^^. _
kahjuks Sest majanduslikud olu- kolmanda veerandi aktiva vähene-korrad,
kas suunatult vormitte,;voi- g^ud 40% protsendi võrra võrdluses
vad USA-s muutuda Nad^ongi juba ^^-^^ veerandiga. Sellel veerandil
muutumas, sest USA maj«uuu«uM vältas juulikuu esmakordset defit-juba
kannatanud m^ 10 aasta kohta. Võrd-lookide
all. Rukhk aruanne on nai- j^^^g iggg.a. kolme veerandiga oli
tarnas enneolem^tmd puudujääke k.a. aktiva 6,8 miljardit vähem. Se-vaatamata
pi^esidendi mitme aasta da tulemust peetakse nõrgaks USA
püüdlusele valitsuse kulusid pura- p^^^^^^^ majanduse taustal.
^' Küsimuseks jääb, mis on juhtim-mas
just praegu Kanada ekspordi­ga,
mis ei suuda kaasas sammuda
USA majandusliku arenguga? Op­timistlikud
majanduslikud vaatle­jad
usuvad siiski, ettõusutunnused
Need asjaolud mõjutavad lõuna-
Isete majandusmeeste mõtle­mist
ja nõudlusi, mis kandub edasi
Kanadale kui ekspordimaale, Ava­likkusse
on nendest seisukohta-dest^_
kandunud ainult väike osa uSA majanduses peaksid peagi
probleem^ ,a vastureaktsioone ^eflekteeruma ka Kanada ekspor-siitpoolt
Esimesena kerkis m Ka- dis. Ometi ei ole Kanada dollari
nada pehmepuidu ekspordi kusi- kurss suutnud end parandada ja va-mus
kus USA aset.^ peale 15.p^^^^^ litsusel lasub kohustus Kanada
i}endilise tariin ja tõstis kunstlikult
pehmepUiMu hinda USA-s. Reakt­sioon
Kanadas oli tugev ja äge.
l^erkis valitspe ähvardus Kanada- °f '
poolseteks vastuabinõudeks. Nüüd
ja taidlus. Tänavustel rajoonide '««''«".'«Iii''»'' ™!""!!''^ ^"^"^
noorte suvepäevadel torkas muuiul- «aielikku väljaviimist Eu-gas
silma neidude arvu erakoidne '•°°P'\''*- Ameerika ja Vene ettepa-ülekaal
noormeestest. Kuigi seik te- l^''»'' «""«^"^^ "1.".^' 'emeteisest
gelikest põhjustest ei kirjutata kfilci. "k«ika8jades. Ka väidavad vene a-de
„Noorte Hääle" suvepäeva a.tik- f'""' ^'^^fff ".'^ ^'"I"^"
Utes, leidus kolmes ajalehe numbris '"'""'ä •?'^"'«. « • • ' « « « « « ' ' • « «B
siiski mõndagi tähelepanu äratavat. m'felvade kaotamist 10 aasta jook-
Nii kirjutati artiklis Pärnu suvepäe- ^"l" Ameeriklased ei vota omaks
vade kohta muuhulgas järgmist; seda venelaste tõlgitsemist labiraa^
kimiste kohta ja kinnitavad, et sel-
„Äsja võttis 80 P ä r n u linna noor- |est oli kõnet ainult põhimõttelS»
meest ette ajateenistuse_ teekonna." ggjt kui soovist t u l e v i k u suhtes.
A r t i k l i s V õ r u m a a s u v e p ä e v a d e koh- , • • •——.— -
ta seisis artiklis aga: . , . .
„Osa noormehi läks juba armees- laksid voi kohe l ä h e v a d armeeteenis-se."
Pole kahtlust, et sama olukord va-
Rapla ja Haapsalu ü h i s t e suvepäeva- litses ka ü l e j ä ä n u d rajoonides, kuigi
de artiklis kirjutati jälle: lehed armeesse kutsumisest nendes
„ N ü ü d moodustasidki haapsalla- artiklites enam ei kirjuta. Pole vist
sed vaid veerandi P a e k ü l a s olnud vaja lisada sedagi, et neist enamiku
s u v e p ä e v a l i s t e s t . Noormehi oli nen- sihtkohaks sai kindlasti Tšerno-de
hulgas aga väga napilt, vaid ka- bõI. (B-P)
heksa. T u l l a ei saanud need, kes juba („Noorte H ä ä l " 1, 4, 8, juuli 1986.a.]
le taga on ainult valitsuse hoiak või
sekkuvad jka rahvusvahelised mah-oülited
katkestetl
Inglismaa katkestasvahaseltoma taks. Kohtuprotsessiga tehti vastu-diplomaatilised
suhted Süüriaga vaidlematult kindlaks Süüria valit-pärast
seda kui Inglise kohus kuu- suse kaastegevus selle Iisraeli rei-lutas
otsuse Süüria ametivõimude silennukil kavatsetud terroristliku
ja nende Londoni saatkonna orga- kuriteo ettevalmistamisel,
niseerimisel terroristlikuks leidnu- Ühendriigid ja Kanada teatasid
kihävitamise ettevalmistamisQS oma toetuse Inglismaa aktsioonile
Süüria terrodsti Naiear Hindawi ja kutsusid tagasi oma
kohta, kes mõisteti vangi 4S aas- Süürlast
mesed seda nõuavad. ^. j^.j.^^^^j ^.^j
Inimesed on hakanud nõudma roh- loratud peagu pühakukultusega.
kem kindlustust oma rahale. Niini- . , ^ , , *
• , J , , Ka hiljem ei pooldanud Kekkonen
jmubeata kuädib,,eelltu kaaedgunneu dn. kRmaheam saäkäss tmoin­,
pagulasvalitsuse kava. Nii lük-ne,
mis võiks kaasneda pikaajalise
kas ta veel 1944. aastal tagasi Soome
o p o s i t s i o o n i r ü h m a d e pooh Stock-lepingu
ettemaksuga, läheb tavali- holmis'kavatsetud teise pagulasva-selt
kaduma kartuses, et firma ei
0
,,MEIE E L U " TALITUS
958 Broadview Ave.. Toronto, Ont. M 4 K 2R6, Canada
ii.LiifrmiiuB
Soome ettevõte
. • Omanik V. KANGAS
7 ELROSE AVENUE WEŠTON, ONTARIO umim 222-7U2
lj® ELEICTOIAI^JUO. Saunaahjusid
valmistanud ül^ 26 aasta. Pakume teile soodsamaid hindu ja
parimat kvaliteeti, mis saadaval.
TELUMISKUPONG:
Palun saatke minule „MEIE ELU" • •— • • l^^Juks.
Tellimisraha siinjuures • • • • •
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
suuda täita oma pikaajalisi lubadusi.
Kui inimesed hakkavad kord nõud­ma
lühemaajalisi lepinguid ja maha-litsuse
plaani.. T a o l i esimene kodan­liku
partei poliitik, kes pidas läbirää­kimisi
venelastega.
Lisatagu siia, et kõigis Kekkost
nimast ta tegevust Soome-Eesti Selt­si
esimehena.
f J.M.
Postiaadress: c a a 1 3 3
9 D H. 0 t
Kuupäev
(Allkiri)
makse, sus on firmad sunnitud selle- i\\A^\ * i , ' , m 1 . 1 1. ulistavais artikleis unustatakse mai­le
vastu tulema. Tarbijatel on palju
võimu ärimaailma mõjutamiseks.
Maksutähtajad oleneksid teenin­duse
liigist. Näiteks, koduparanduse
tööde tasud peaksid järgnema iga
vastava tööosa lõpetaniisele. Model­leerimise
või näitlemise õppetunde
võiks maksta klassitundide kaupa.
Klubide liikmemaksud on sobiva­mad
tasuda nädalati või kuukaupa.
(Erandiks on heategevad organi­satsioonid
ja eesti organisatsioonid.
Seal on soovitav aastamaks, sest lü-hemaajalised
liilcmemaksud teeksid
organisatsioonile või klubile liiga
palju kulu.)
Sissemaks (või ettemaks) peaks ^— —— „
olema mitte rohkem kui 10% kogu-hinnast,
hoolimata sellest kuidas te riumi tarbijate informatsioonikesku-maksate
ülejäänud hinna. sest — „Consumer Information
Voldikuid koduparanduse ja muu- Centre", 555 Yonge St., Toronto, Ont.
de alade kohta on saadaval ministee- M7A 2H6. Telefon: (418) 963-1111
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts ~ 1918.
•ca.
..Mele Elu" nr. 46 (1
E
vd
A
kah
End
kool
STOCKHOLM-ta
septembrikuus o|
vangide nimistus 39
rem osa neist on org(
koguduste ja üksi)
võetud hooldamisel
Vangistatud VaH
Abistamiskeskuse \
gevusaasta üldkoos
Poliitvangide^ iJ
dade javabadusvõifl
gutseb enam kui sn
toimkonda, hoolduij
dajal Keskuse tcgj
lõppes enam kui
ülejäägiga. Koos ed
ga võib abistamistef
mat vabas maailma]
mait 1,3 miljonile k
Tegevusaruandejä|
mikus 1978-1986 uuf
na| juurde 91 ning v i |
vangistuses või v a n i
surnud poliitvangidj
119 isikut. Vabanen]
nimestik hõlmab, k i
Vangistuses või v a n l
surnud poliitvangidj
neh 30 nime. Poliitvf
vate perekondade nj
üle k a h e k ü m n e peni
Austraalias, BelJ
Inglismaal, Kanadal
Rootsis, Saksamaal
USA-s tegutsevate
sioonide, kogudusttJ
poolt on võetud hoi
rem osa aktuaalses!
nevaist poliitvangid!
kuuluvad teadaolevii
tagakiusatud vabadJ
hooldusele. Skandiij
poliitvangide heaksj
norralast, rootslast, |
last. Austraalias ja
poliitvange asunud
mekond austraallasi
KIRJAD
Poliitvangidele sJ
de osas märgitaksfj,
vuses on esikohal
igakuuliste kirjade
jade saatmise eesmi
neid kinnipidämisk
na omavoli vastu j
muutumist unustati
Poliitvangide per
mise osas rõhutatak
keskus on poliitvanJ
lud vabadusvõitleja
abistamisel asunud
abivajavaile pen
30.000 rubla suuruse
k ä t t e s a a d a v a k s tegJ
tamiskeskus on SHII|
katnud jooksvaid a i
kide, arstimite jne
misel. Poliitvangid
lejate laste osas on
saatnud kaks kord
mestikus olevale la
ja raamatuid.
VÄLISTEGEVUS
Poliitvangide
raames on varemaid
kasutatud rahvusvaj
kuid Eesti poliitvi
valgustavate mali
seks. On jätkatud
teadeteagentuuride
janduse varuslamisl
gide olukorda selgij
On j ä t k a t u d Eesli
bastamise nõudegi
Mart Nikluse kirjj
mist. On levitatud
Jüri Kuke mälestus]
tud eesti-, inglis-lendlehtede,,
Toeta]
võitlust" väljasaati
Välistegevuse os|
poliitvangide küsii
miskeskusel j ä t k u v|
guste probleemidej
vusvaheliste orgaiii|
tutvustada laiem
Eesti poliitvangida
maist vatupanuliik|
miskeskus esinenui
tega. Seoses okupi
joimunud poliitproj
tamistega, läbiotsl
VABADUSVi
PEREK4
VAJÄVi
Saada oma kö|
badusvõitlusell
toetus EVV Ab(
so nimele
tshekiga aadre^
gistatud Vab<
Abi$tami8kesk|
S-10026,Stocl