Meie Elu = Our life, October 10, 1985

              „M8ie Elu" nir. 41 (1858) 198§
„MGie Eh
KD
II
91
100
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd:, Estonian
HouiSe,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. .Canada, M4K 2E8
Tel. 460-0951 ' ' •
Toimetajad: i H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., N^w Milford, N.I.,USA.
Tel. (201) 282-0773.
r ,,Meie Elu'' väljaandjaks pn Eesti Kirjastus
AsutA. Weileri algatusel 1950.
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
„MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu-võtpaiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja iieljap. k l . 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. — 1 p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad:^ Kanadas l a . S43.00,6 k. 124.00,
3 k. $15.00. üSA-sse (USS) 1 a. S47.00, 6 k. ^25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaadesse 1 a. §52.00, 6 k. S28.00, 3 k. S18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. S14.25, 3 k. S7.00.
UÖA-sse 1 a. S33.00, 6 k. S16.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse:
l a . 162.00, 6 k. $31.00, 3 k. S15.50.
\ \ , • • Üksiknumber - 75e. . • ' ' • _.
Kiiulutiishinnad: 1 toll ühel veerul— esiküljel^ö.OO,
tekstis $5.00. •
Kaius Meipoom;
NDP erakonna enan^us valitseb
politiseeril? koolisid
TWIT
Toronto koolinõukogu (Board of
Education) koosolekud on muutia-nud
poliitilise tsirkuse areeniks,
kus üks partei kasutab koolinõuko"
gu poliitilisteks aktsioonideks, ütt»
las voliniku (trustee) kandidaat
Kaius Meipoom Eesti PC klubi kõ­nekoosolekul
22. septembril Eesti
Majas. Kaius Meipoom kandidee'^
rib eelseisvatel valimistel koo!!-
r
iUUiniHllllllllllilllllllHiilllllllllilüllllllltllH^
Kahe Lääne-Kanada panga kok­kuvarisemine
on tekitanud ulatus­likke
kahje Kakada ühiskonnas.
Paljudel on kadunud usaldus Ka­nada
pangasüsteemiivastu. Kahju­de
korraldamine nõuab valitsuselt,
seega ka rahvalt, esialgsete hin­nangute
kohaselt 3,3^ miljardit dol­larit.
Kohtasime ühte sõpra, kes kinni­tas:
on kadunud usaldus igasuguste
pankade vastu. Ei saanud selgeks,
kus ta siis oma vabad summad
hoiab. T^ine sobvis teada^ milline
m vaba summade kõige kindlam ja
kasulikum investeerimise viis.
Leidsime, et kõigepealt ei ole kõige
kindlamad investeeringud samal
ajal kõigej kasulikumad. Ainult
need kaks lauset näitavad, et ini­mesed
otsivad vastuseid selleks, et
hoida oma sääste tulevasteks päe­vadeks.
Need, kes on päevasündmusi jäl­ginud,
teavad, et jutt on kahest
pangast: Canadian Gommercial ja
Northland pangad^ Pole imestada,
et pankrotti läinud pangad olid
nooremad Kanada vanade panka­de
reas. Kas olid nad kogemusteta
juhtide, käe all või olid juhid liiga
agressiivsed oma kasvamise püüd­lustes.
Kuid imestama paneb asja­olu,
et need pangad |olidsuutelised
investeerimisi ja hoiuseid hankima
isegi Toronto asutustelt, pensioni­fondidelt
jne. Tekib küsimus, kas
ka siin valitses I kasumiahnus, et
mindi rahva raha viima sinna, kus
puudus tagapõhL
Kahe panga kokkuvarisemine
võinuks tekitada paanika Kanada
rahandusmaailmas,! sest selleks
pole rohkem vaja, Kui hoiustajad
hakkavad tormi jooksma ülejäänud
pankadele, et oma summasid ringi
paigutada ja pulveriseerida. Seda
on juhtunud, kuid mitte küllalda­selt
paanika tekitamiseks. Paljude­le
hoiustajatele on rahustavalt mõ­junud
keskvalitsuse lubadus hoo­litseda
selle eest, et hoiustajad oma
irahad kätte saavad. Jääb küsimu-
Si^ks, mis kujul või kunas.
Teadupärast on hoiused Kanada
pankades, kre^liitumoonides ja
teistes rahaasutustes kindlustatud
nn. Kanada deposiidi kindlustuse
korporatsiooni (Canada Deposit
Insurance Corp.) poort.Finantsmi-nister
Barbara McDougall on luba­nud,
et deponeerijatele makstakse
välja kindlustatud summad kiires­ti.
Kuid sealsamas selgub, et kind»
lustusasutus, mis peab katma hoiur
sed $60.000 ulatuses isikult, peaks
ise olema pankrotis. Vähemalt on
tema ülekulutused teiste pankrotti­de
näol juba nüüd 1,2 miljardit
dollarit. Kui kindlustusasutus ta­hab
eelolevaid nõudmisi korralda­da,
peab ta ise minema keskvalit­suse
kassast laenama. Aga peami­nister
Mulroney teatas hiljuti avali­kult,
et Kanada ise ok pankrotis.
Kuid keskvalitsuse olukord on
lihtsam kui meil kõigil. Sest kui
valitsusel on summade puudus,
maksame meie kõik juurde oma
tulumaksu näol. Oleks asjata soov,
et keskvalitsus oma väljaminekuid
koondaks, et maksumaksjat säästa
ulatuslikumate kasseeringute eest.
Valitsus esitas neil päevil parla­mendile
seadluse anda valitsuse
kasutusse $875 miljonit dollarit, et
kompenseerida kindlustamata de­poneerijaid.
Siit selguvad järgmi­sed
deponeerijad: välismaa pan­gad,
provintsivalitsused, Kanada
pangad, investeerijad agentuurid,
krediitunioonide keskasutused,
pensionifondid, ülikoolid, haiglad,
majanduslikud ettevõtted ja isi­kud.
Kuid fiiiantsminister märkis,
et see nõudmine on alles algus.
Juurde tuleb 420 miljonit kind­lustatud
deponeerijatele.
Kuid Kanada Pank on varem avans-seerinud
$1,8 miljardit dollarit mõ­lemale
põhjaläinud pangale ajuti°
seks likviidsuseks. Keskvalitsus
avansseeris Kanada konimertspan-gale
$60 miljonit osaliseks, kuigi
asjatuks saneerimiseks. Seda teg;i
ka Alberta valitsus omaltpoolt. Suu­remad
pangad kandsid omaltpoolt
üle $60 miljonit dollarit. Ottavira,
Briti-Columbia ja Alberta avans-seerisid
juba varem $13 miljonit
dollarit ikka samal õilsal põhimõt­tel
— saneerida.
Siin ongi mõistetes tekkinud erl-mõisted.
Kas seotud pangad on
pankrotpankade kontodes depo­neerijad
või krediitorid? Pangad
leiavad, et nad on deponeerijad ja
keskvalitsus peab neid välja lunas­tama.
^
Mõlemal pangal on ka oma akti­vad,
mis tulevad likvideerimisele.
Can. Commercialil on USA pank
Kalifornias. Kuid selle aktivatele
On Kalifornia seaduste kohaselt ju­ba
käsi peale pandud. Aktivate lik­videerimisest
saadavad vabad
summad katavad siis osaliselt ka
deponeerijate summad. Nende ak­tivate
seas on ka väljaantud lae­nud,
mis teatud ulatuses võivad
amortiseeruda ja väärtuses kaota-
Oma kõnes ta ütles muuhulgas:
„Noukogus on 22 volinikku, nn.
„school trustees", pluss mõned kato­liku
nõukogu vaatlejad. 22-st esinda­jast
on 12 NDP partei liikmed, ning
need 12 moodustavad nn. „caucus"
ehk partei tselli. See tsell peab oma­vahelise
salajasi, mittevalikke koos­olekuid,
küs enne koolinõukogu
koosolekuid „ otsustatakse, kuidas
tselli liikmed peavad hääletama.
Tselli otsusega erapooletuks jäämine
ehk vastuhääletamine toob kaasa
tsellišt väljaviskamise. Sellega tsell,
sageli ainult 7-me liikme kohalole­kul,
otsustab koolinõukogu tegevuse
üle, ilma et avalikkusel on võima­lust
nende otsuste tegemise protsessi
jälgida. Nõukogude koosolekud on
ette nähtud avalikud, et valijad saak­sid
jälgida, mida nende esindajad
pooldavad ja soodustavad.
Ka on tselli koosoleku juhataja
väljastpoolt, ega mitte valitud isik.
Ta on Ontario NDP partei keskorga­nisatsiooni
poliitikat moodustava
komitee liig^ ehk esimees. Minule tu­letab
selline viis kommunistlikku
süsteemi meelde, kus kohaliku täi­tevkomitee
tegevuse järele valvab
kõrgema instantsi politruk.
Hiljuti kaks tselli liiget sunniti tsel­lišt
lahkuma, kuna nad keeldusid
tselli otsuse kohaselt hääletama. Nad
hiljem teatasid ajakirjandusele, et
nad lahkusid tsellist, kuna nad leia­vad,
et partei joone ehk dogma järgi
otsustamine ei ole alati kooskõlas
hariduslike vajadustega.
Asjaosaliste arvates võib kogu
protsess võtta 10 aastat ja see mõju­tab
ka rahausaldajaid hoiusta­jaid—
ja nende olukorda. Pangan­dussüsteem
on tugevasti rahaasu­tuste
vahel läbi põimitud, kus üks
hoiustab ja teine laenab, ja kontova-hekordade
korraldamine nõuab
aega. Seega ei tea üleöö keegi, kus
ta seisab oma hoiuste ja investee­ringutega.
Pole siis ime, kui mõnigi
on kaotanud usalduse panganduse
vastu. Olukord on selles mõttes
isegi traagiline, et ka tagaaias kivi
all pole võimalik oma summasid
hoida. Esiteks võidakse need ära
varastada. Teiseks ei kanna kivi-alune
protsente. v.
LÖUNA-AAFRIKA
Mida seal koolinõukogus otsusta­takse,
et poliitilisel kuuluvusel on
tekkinud nii suur osatähtsus? Kooli­nõukogu
valimine oli tavaliselt nn.
viimases järgus tähtsuse poolest
omavalitsuste, valimisel. Andmete
kohaselt läheb nüüd 70% koosoleku
ajast mittehariduslikkude otsuste üle
vaidlemiseks.
Tsell tahab otsustada Toronto ela­nikkonna
nimel ja üle maailma väl­ja
kuulutada otsuseid nagu:
— ,,Nuclear disarmamenfV.olles selle
poolt, 30 kooliõpetajat käivad koolist
kooli seda õpetamas. Millisest vaa­tekohast
see õpetus toimub,võite ise
ette kujutada, kui te hiljem kuulete
koolinõukogu palkamise poliitikast.
— Keelduda tegutsemast firmarooga,
kellel osakonnad L.-Aafrikas.
— Boikoteerida Kalifornia viinamar­ju,
marjakorjajate streigi toetamiseks.
— Mõned ostused on negatiivsed.
Hiljuti koolinõukogu soovitas kogu­da
abi Etioopiale. Sel puhul Wardl
volinik, ja tugev ukraina vabadus­võitleja,
A l Chumak, soovitas et las-^
tele võiks kõneleda Etioopia maatea­dusest,
ajaloost ja poliitilisest olu­korrast,
kasutada ära silmapilgu hu­vi
hariduse hüvanguks. NDP keel­dus,
kuna see oleks toonud avali­kuks
Etioopia vallutussõjad, nälja
suurendamist kolhoseerimise teel, ja
vaenulikkude suguharude massilist
küüditamist Etioopia malaaria tau­dide
all kannatavatele tagamaadele.
— Näidatakse filme, mille mõju on
sarnane „ajudepesemisega".
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
465-4659 .
Ühenduses on jõud
DEQ ELEPANU
Pank on avatud teisipäeva õhtul
esmaspäeva õhtu asemel
alates
15. oktoobrist
INFORMATSIOONIKS HELISTAGE
465-4659
I
3@2 Danfor^h Ave.,
Toronto, Ont. rVI4K 1
Tel. (416) 466-1951
_^ (416 466-1502
riöwEÄS 1 eiFts
ÕLLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled.
Matuseks — pärjad ja lillekorvid.
^id.
merev
mika-, naha ja puunikerdüse aSal.
(itakse eesti/läti ja inglise keelt.
! Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.1:, laupäeval 8.30-5.00 p.l.
rmmniTTTiniTrin nininiiiiiiiiiiiniiiriiniiiiinii iii'i<iinTiMiiirniiioniirPTrTiiiiiTTtonTiriiii iiKiimMimmiiiniiiiimini im i n m i miinnn i i im iiiinij;!
Koolimaksude osa on kinnisvara­maksust
viimase nelja aasta jooksul
tõusnud 44%. Linnamaks on tõus­nud
vähem kui pool sellest,.õpetajad
pole sellist palgatõusu saanud ning
korrashoiukulud pole eriti suurene­nud,
uusi koolimaju pole ehitatud,
ning õpilaste arv on vähenenud.
Oma kogemuste tõttu on mul eri­teadmisi
suurfirmade pankrotti mi-neku
tundemärkides, kuna töötasin
firmadele, mis päästeti pankrotist
ainult teiste firmadega ühendamise­ga.
Toronto SchoolBoard asjaajami­sel
on kõik pankrotti mineku tunde­märgid,
ning on päästetud ainuh teie
käest järjest suureneva maksustami­sega.
Suur osa maksude suurenemisest
on NDP poliitika tulemus. NDP oma
1980.a. väljaantud pikaajalises polii-tilises
plaanis, mida edaspidi kutsun
NDP manifestiks, nõuab, et ainult
nende firmadega tohib ärilises vahe­korras
olla, kellel ametiühingu lepin-
KASUS MEIPOOM
gud, ehk nn.„unionized companies".
Siinjuures tuleb tähele panna, et üle
kahe -kolmandiku Toronto ettevõtja­test-
töölistest-ametkonnast ei ole
ametiühingutes. Sellega on enamu­sel
kohus makse maksta, aga mitte
õigus tööd saada. Tööde hinnad on
selletõttu palju kõrgemad, kuna puu­dub
võistlusmoment. Mitteameti-ühingus
firmad maksvad sageli isegi
rohkem palka oma teenistujatele,
kuid see ei aita. Miks nii? Kuna
ametiühingud ja Labour Council toe­tavad
tunduvah rahaliselt NDP par-teid.
mõned õpetajate ametiühingud
sisse arvatud.
Näited: Asbestose äravõtmise fir­masid
on vast ainult üks ametiühingu
kokkuleppega, ja võib selletõttu
küsida mis hinda tahab. Mänguaeda-de
hind. hiljuti oli 300.000,- kuid
mitteametiühingus firmad teinuks
S90.000—SIOO.OOO eest! Koolinõu­kogu
jäi ilma S500.000 abist koolide
värvimiseks, kuna polnud ühtegi töö­tut
ametiühingu maalrit, ning sum­ma
oli määratud töötutele töö andmi­seks!
Kokkuvõttes Toronto õpilane on
vast Ontario kõige kallim, makstes
1984.a. S4800 aastas õpilaselt", sellega
rohkem kui mõned erakoolid. 1985.a.
kulud on umbes 11% kõrgemad. Sa­muti
on 16,1 õpilast keskmiseh õpe­taja
kohta, ja 13,8 õpilast õpetaja
kohta eri klassides. Kooliõpetajad
võitlevad, et hoida klassi suurust all­pool
32. Seega iga teine õpetaja te­gutseb
muuga kui õpetamisega?
KOOLIDE POLITSEERIMINE
Miks lapsed ei õpi lugema? kir­jutama?
Miks nii paljud välja kuku­vad-
lahkuvad koolidest? NDP hari­duspoliitika
põhineb 1960-del aasta­tel
koostatud Labour Party printsii-pideljkõik
on ühesugused. Iga ema
aga teab, et isegi ühes-perekonnas
lapsed ei ole ühesugused. NDP print-siipidealusel
on NDP alati võidelnud,
erivajadustega lastele eriõpetuse
andmise vastu. Selle tõttu Toronto, ja
eriti Ward 2,ei võimalda eriti ande­katele
lastele kiirendatud kooli, ning
võimaldab eriabi ainult väga raske­te
probleemidega lastele. Selletõttu
kõik on ühes klassis, andekat! ei saa
küllalt huvitavat tööd, et nende huvi
koolitöövastu hoida, raskustega lap­sed
hakkavad kooli vihkama, kuna
nad mitmel põhjusel ei jõua järele
õppimisega. Pidades kõike ühes
klassis, klassid on suured. Ka ei eral­data
lapsi, kes näiteks kolmajidas
klassis loevad esimese klassi tasemel
jpm.
Huvitava nähtena, lapsed kes käi­vad
eesti täienduskoolis saavad üldi­selt
lugemise-kirjutamise selgeks
palju kiire mini japaremini kui lap­sed,
kes ainult ingliskeelt õpivad. See
tuleb ehk õpetamise metoodikast.
Täienduskoolid õpetavad foneetili­selt,
paljud kanada koolid õpeta­vad
sõnu tundma kui pilte. Sellega
õpilane peab kuni 20.000 pihi õppi­ma,
ning ei oska sõnu lugeda, mida
ta pole varem näinud/õppinud/õpe­tatud.
Näit N. Liidus õpivad lapsed
lugema pooleteist õppeaasta jooksul,
ning pärast seda ei ole enam lugemis­õpetust.
NDP süüdistab mitmes piirkonnas
õpetajaid, et nad rassi ja rahvusse
kuuluvuse põhjal suunavad õpilasi
nn. madalamate nõuetega õppeka­vadesse.
Nii süüdistatakse õpetajaid, ühis­konda,
provintsi valitsust, ignoreeri­des
salajast raporti,millest ilmneb, et
mitmete rahvuste lapsed ei ole pea
üldse esindatud nn. madalamates õp­pekavades.
Salajases rapordis tuuak­se
esile nimeliselt, et eestlased, hiin­lased,
ukrainased, sakslased puudu­vad
sellistes programmides. Nii ka­sutatakse
ära NDP poliitika huvides
olukorda, kus Portugalist ja Kariibi
saarelt saabunuid ässitatakse valitsu­se
vastu diskrimineerimisega süüdis-
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsoMi
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei üKtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Saarlasi ei süüdistatud
Hr. R. Kreem'i kirjutis Eesti Maja
minevikust (Že.IX.lehes nr. 85] sunnib
kirjalikult vastama, kuna see sisal­dab
alusetuid süüdistusi tolle aegsete
E.M. juhatuste vastu. Kuna nüüd
peame E. Maja 34-aastast asutamise
I juubelit, siis mõni ^õna E.M. sünnist.
. Eesti Selts pidas Hiironi tänavas asu­vas
Soome Klubis iga neljapäev kok­kutulekuid.
Seal valiti 25—30-ne
isikuline E.M. asutav kogu.
Olin valitute seas. Küi mälu ei peta,
siis esimene koosolek peeti Taisto
Salo Real Estate kontoris Bay&Ger-rardi
nurgal. Asutava kogu esime­heks
valiti Enn Salurand. Kõik koos-olejad
olid uustulnukad ja vähese
keeleoskusega. Esimene ülesanne oli
meil kinnitada A/S Eesti Maja. Taht­sime
selle teha nii nagu Eestis oli
tavaks. Hr. Tarum valiti esialgsesse
juhatusse ja kuna tema õppis tol ajal
advokaadi^ametit, siis muidugi jäi
tema ülesandeks nn. „Charter"
koostada. Tema astus ühendusse ühe
Kanada advokaadiga, kes selle ka
valmis tegi. Siis selgus, et eesti-tao-list
A/S-i siin ei ole võimalik teha ja
nii tekkisi nn. omaniku-aktsiad. Iga
juhatuse liige sai ühe $1.00-se aktsia.
Neid on veelgi kusagil olemas.
Nüüd hr. Kreemi süüdistus, et
1956.aasta juhatus süüdistas saarlasi
ühiskonna lõhkumises jne. Mingisu­gust
süüdistust juhatus ei teinud.
Olin ise tol ajal juhatuses. E.M. esi­mees
oli tol ajal A. Kala. Tema arvas,
et meie korporatsioonid annavad
peamiseh toetust. Tema eksis. Kui
,,Sakala" andis oma maja kasutada
ühel pühapäeval, siis tuli kohale võr­reldes
endiste aktsioonidega väga
vähe inimesi. Mäletan, et need
„omad mehed midagi ei teinud. Kui
palusin neilt raha, siis kaks meest
keeldus ja teised ütlesid, et aktsiad on
juba taskus. Minu arvates, meie kor­pide
abi E. M-le oli minimaalne, lä­hedane
nullile. R. Kreem kirjutab.
Loe: „A/S Eesti Maja tolleaegsele
juhatusele selline teguviis ei meeldi­nud,
süüdistades saarlasi ühiskonna
killustamises, eriti aga maakondlike
tegevusgruppide võimalikus tek ita-mises
ja nende üksteise vastu män­gimises".
See on absursus.
Kuna R. Kreem tuli avalikkuse ette
kuulujuttude põhjal, siis lubage mi­nul
seletada, mis tegelikult juhtus.
Pello kirikus (nooremad: nii hüüti
meil tõi ajal kirikuid) toimus juhatuse
Commonwealthi
konverents Reginas
Briti C(l)mmonwealth'i riikide par­lamentide
esindajad kogunesid 5.
oktoobril Saskatchewani pealinna
Reginasse, et pidada seal oma.tradit-sioonilist
konvetentsi. Delegaate
koos abikaasadega oli 400 ja konve­rentsi
päevakorras olid sellised küsi- •
mused nagu apartheid Lõüna-Aafri-kas
ja parlamendiliikmete erilised
ülesanded. Konverentsi päevakord ei
ole surutud erilistesse kindlatesse
raamidesse. See lubab arutusele võt­ta
mitmesuguseid küsimusi ja neid
küllaldase põhjalikkusega arutada,
kui selleks osutub vajadus.
Konverentsist osavõtjatele korral­datakse
ka mitmesuguseid ringsõite.
Neid tutvustatakse Saskatchewani
taludega, lehmakasvatuse ja Cow-boy'de
eluga, kaevandustega ja hute-riitide
eluga. Konverentsi lõpul koos­tatakse
ühine kommünikee, mis saa­detakse
teadmiseks Commonvcrealthl
riikide sekretariaadile ja UNO sek­retariaadile.
tades, kuigi olukorra põhjus on hoo­pis
mujal.
Pikaajaliseks ja ehk lõpuks paran­damatuks
NDP poliitika tulemuseks
on koolide politiseerimine. Tsell ot­sustab,
kes saavad kooli juhataja­teks,
abijuhatajateks. Need omakor­da
otsustavad kaasa . õpetajate pal­kamisel,
tõenäoliseh eelistades par-teivaätega
kandidaate.
NDP manifest nõuab, et hakatakse
õpetama koolides ainet nimega „la-bourrelations".
Minu tõlge marksist­likust
dialektikast eesti keeles see
tähendab marksismi mõju töölislii­kumises,
jättes kõrvale, et töölislii-kumisi
on ka väljaspool marksismi­leninismi
ja oli ka olemas enne Karl
Marxi vaimset nurisünnitust."
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
I I l l i l im i\im II M l II • • II MII i i i w i I • II — II — i i M i l i l l i l II l i l l I
koosolek. Vähe aega peale koosole­ku
algust, keegi nimetas, et väljas
ootab neli meest. Läksin välja, Mäle­tan,
et üks meestest oli Hr. Kiss.
Ütlesin juhatusele, et saarlased too­vad
raha ja räägime nendega kohe.
Esimees lükkas asja edasi. Käisin
veel paar korda meestega rääkimas,
sest kartsin, et lähevad ära.
Need mehed ootasid seal umbes
üks tund. Miks nad ennast nii kaua
solvata lasid,on müstika. Kui nemad
lõpuks oma asja meile edasi andsid^ei
mäleta, et seal oleks olnud sõnava­hetus,
milline võiks inimese vihale
ajada. Juhatuse sooviks oli, et nende
kogutud raha antakse edasi juhatuse
kätte, sest see tekitas laiemale ring­konnale
ka põhjust annetada, või
õigemini aktsia osta. Millegi pärast
seda ei sündinud. Ma ei mäleta
kindlasti, kas see toimus sel koosole­kul
või hiljem. Saare mehed tulid ju­hatuse
juurde, et nemad leidsid maa­tüki
Eglinton ja Humber jõe lähe­duses.
Käisime seda vaatamas. Oli
ilusa koha peal. Kõlistasin York ja
Weston Townshippi. Sain vastuse, et
seal on raskusi ehitusloa saamiseks,
kuna maa on madal. Järgmisel koos­olekul
mina seda ette ei kannud,
kuna juhatus otsustas selle maatüki
jätta nii öeldes kõrva taha. Põhjus —
liiga kaugel. Saarlased,õigemini nen­de
esindajad, ütlesid kord, et nemad
ehitavad endale ise maja. Õnneks
seda ei juhtunud, sest saarlaste arv
ise juba eeldas, et ilma nendeta meil ^
maja ei oleks olnud. Mäletan, kui
Salurand ütles: ,iPeame saarlastega
hästi läbi saama, sest nemad on töö­mehed."
Olen mitmes juhatuses kaa­sa
löönud, kuid kunagi ei ole mina
kuulnud pahatahtlikke sõnu saarlas­te
suhtes. ,.Varssavi Mässu" ei ole
kunagi olnud. Oli mõne mehe mõtle­matud
sõnad, milline valgus laiali.
Hilisem tegevus E.M. aktsiate müü­gil
toimus mitme saare mehe kaas­abil.
Ei mäleta kõikide nimesi, kuid
tean, et Madis.Peeker oli suuremaid
aktsiate müüjaid. Hr. Kiss aitas kaa­sa.
Ja Sina.Robertjtegid tõhusat tööd.
Ma ei taha olla pahane, kuid kuna
tõid selle sündmuse avalikkuse ette,
siis pidin kaitsma ka teist poolt.
BORIS BOCKFELDT
K t , ,
Toronto E
Mo.osko.ori
na rahvuskci
harukordse
musoks liiid
K0NTSER1
PühapiuM
vai aastal
Mooskoor (i
Majas pidu]
T.E.M. t
koori lipü
uAlati sinu
bado moos 1(1
ditsioonilisH
Türnpu laul
kono, kõdun]
Aktuso a^
R. Kuus ai
koori togiv
märkides. e|
ja mõõnad,
on saadud
poolesajal isi
liikmetest oi
Mälestatii
lauluveiidi
' Markus, hoi
Tubin) langi
meeskooris
,,Koqui(MU a|
n o . . C .
Meeskooli
. juhatusel:. J
HPäike vajul
nesaksja^.Li
Pärast ka[
akluBckõne
aul lige ja 'j
juht dr. Koil
paktses, siig]
salt esitlitui
meeskoori -i
tegevusi! iln
üldise tegev j
anda koduin
le julgust jinl
neleb selges(
koori moto:
kõlagu vab;
selle südami
mus: olenid
mitte vainj
k u l t . . T o l
alati mäng il
See on eesti]
ne. Nii niõn|
alanud 'IT'J
lauluvenna(|
nud oma koJ
eesti muusil
sel." Kõnelel
vav eesti sool
nada ja aniei
see sünnib
moslaäris, n
paremaks o]
muusika po
sealt tulel),t)l
Analüüside.')
dis kõneleja
• viisist ninj-
• ,,harmonisi;(
mitmesugusj
Esimees H.|
aupeakonsi
T.E. Meesl
liikmeks vaj