Meie Elu = Our life, January 30, 1986

              (1874) 1936 „Meie Eju" nF. 5 1986 NELJAPÄEVAL, 30. JAAN.UAKlL
am
UHIIIH.IIJ ' l i r i l l l l lB
ter
sel aastal
)0 jalga me-
)hk on palju
Itest saadeti
Kia Puhm.
Itakse võist-toimus27;
linnas asuva
cöke klubi
teenimisel.
|i majandus-aso.
ooo -
ei suudeta
la. Selleks
fnetega igal
<us iga liige
|gub klubile ^
n korjandug.
lollarit. Kui
jsi, kes teda
lellest talle.
Riverside
1B6, telef.
tada/Etobi':
l Alates 10- .
Pesust maha
Jjumisliidu
Ita v tõend,
aprillikuu
lAIGNA
Is
s
'0-
tes.'
in-l
a - - ; '
Ist-ale
liit
iteldesll-
18 peetud
vanuse-medalit,
hõbe- ja
liblikuju»
ildmedali.
- 1 : 0 2 , 1 ,
mindi V.
la 4 X 100
Iteujumiso
la aeg
alid. Tuli
liujumises
[pleksstiili
las, kus
ironksme-isid
25 m
H.M.
66
Yvonne Väär TORONTO MOTIIV
Pool lehekülge kunstnikust ,,Globe and MaiPis"
tegi Prantsuse riiklik televisioon sel­lest
pikema saate.
Prantsuse ajakiri ,,Ghasseur d'
Images" trükkis ühe Väär'i fotodest
ja nimetas näituse suurepäraseks
avastusreisiks Torontos". Toronto
prantsuskeelne ajaleht „l.'Express"
pühendas ta töödele pool lehekülge
eraldi fotoga esiküljel, pealkirjaga
„Yvonne Väär'i elegantne ja rahu­tus
linna ja kohaliku ülikooli poolt tust - tekitav fotograafia". Itaalia-
Yvonne - Vääri
M m üheaegsel näitust Itaalias ja
Prantsusmaal kujunesid tähtsaks
kanada kunsti missiooniks, mis
leidis suurt tähelepanu Euroopa
ajakirjanduses ja aasta lõpul tõi
tunnustava, peagu poole-lehekül-jelise
kirjutuse Kanada suuräjale-
Unes „Globe and Mail".
Perugias, Itaalias, kohaldati näi-kesklinna
ajaloolises palees ja seda
külastas korraldajate andmetel ülle
1500 inimese. Perugia linn tahab
kunstnikule korraldada uue näituse
1987. aasta kevadel.*^
PERUGIA „SUU1SAADIK" :
Ajaleht ,,Nazione" kirjutas näituse
puhul, et Väär'ist on saanud Perugia
keelne -„Corriere Canadese" tõi
kunstniku pildi ja kirjeldas teda kui
,,ilusat fotograafi, kes armastab Itaa­liat
ja keda Itaalia armastab vastu".
„GLOBE AND MAIL"
kiitvatele arvustustele pani lõpp­punkti
Toronto ,,Globe and Mail"
suurejoonelise artikliga tuntud kriiti-linna
„suursaadik"; ta armastal|) seda ku Kay Kritzwiser'! sulest. Viievee-linna
ja tunneb \selle tõelist essentsi, ruline „spread" kunstniku foto ja
Käesolev näitus on sijüntees selle kahe näitega ta töödest kannab peal-üutorijntelligentsest
loomingust. Ta kirja ,,Võõrustumise nägemused
püüab avastada asjade peidetud ja must-valges".
vaikivat külge, kooskõlas ta oma si- Artikkel kirjeldab Väär'iülemine-semise
maailmaga." kut maalikunstist fotokunstile, tema
„Ta näitab kuidas on võimalik kiiret edukaiku Euroopas ja Käna-kaamera
kaudu ühendust leida valis- das, ning „haruldast hinnangut rah-maailmaga
originaalsel ja resonant- vusvahelistelt kunstikriitikutelt",
sel viisil." Kritzwiser kirjutab: „Ta fotodel,
Näitusel Kanada Kunstikeskuses nüüdlaialdaselt näha näitustel, võib
Võõrustamine suur,tes linnades,
kus inimesed on vahej nagu vangis­tatud
kõrgele tõusva arhitektuuri va­hel,
või ähvardatud s|lle varjudest,
vähendatud nukukesteks, muutub
reaalsuseks fantaasia'iasemel palju­des
tema fotodes.
Kas need ähvardavad seinad on
uued, või ajast kulunud ja märgitud
nagu Avignonis ja Perugias, inime­sed
näivad olevat neelatud nende
poolt. Tema kaamera silmas linn
muutub reaalsuseks, omaette olen­diks,
mis kääbustab inimesed, kes
ebamääraselt liiguvad ta ümber."
Valdo Lillakas
ajaleht „Võitleja
oimetajaks
Sihtasutus „Võitleja" koosolekul,
26. jaan. Eesti Majas valiti ajaleht
..Võitleja" uueks toimetajaks Valdo
Lillakas. Senine toimetaja August
Nõmmik soovis juba möödunud aas­takoosolekul
sellelt kohalt lahkuda
vanaduse tõttu. Valdo Lillakas oli
juba siis andnud nõusoleku peatoi­metaja
August Jursile, et tema on
nõus vastu võtma „Võitleja" tdimer
taja koha, kui ta lõpetab ..Eestlased
Kanadas" teise osa trükivalmis sead­mise.
Valdo Lillakas on endine soome-poiss,
lõpetanud sõjakooU Soomes.
No Liidu kirjaniked
@i tiälnud
konverentsile
NEW YORK - Läänemaailma
kirjanike pealinnaks kujunes New
York, kuhu olid kogunenud Rah­vusvahelise
PEN-Klubi kongres­siks
^ delegatsioonid kõigist vaba
maailma maadest, isegi mõnest
kommunistliku diktatuuri maast.
Avamiseks oli kohal kirjanikke
koos külalistega kokku tuhandeni
ulatuvas arvus^ mis kongressi lõpu-päevaks
(reedel, .17. jaan.) jättis
küsimusi arutama üle 600 kirjaniku
kõigilt kirjandusaladelt, nagu seda
üxiärkis „The New York Times". Ko­hal
oli ka Eesti PEN-Klubi delegat­sioon,
kelle ametlikeks delegaati­deks
olid esimees Arved Viirlaid.
Kanadast ja prof. PaulF. Saagpakk
USA-st. Kohal olid veel kirjanikest
Salme Ekbaum Torontost, Heino
Susi Philadelphiast ja Ilmar Külvet
Washingtonist.
Kongressi korraldava toimkonna
- USA PEN-Klubi - esimehe,
maailmakuulsa kirjaniku Norman
Maileri poolt oli kutsutud kong­ressist
osa võtma vaatlejaina ka N.
Liidu kirjanike esindus, kuid need
jäid ilmumata.
Ühe N. Liidust väljapääsenud
end. nõuk. kirjaniku V . Aksjonovi
Rutt Tulvingumeistripale
The Ukrainian Canadian Art
Foundation galeriis toimus Rutt
Tulvingu(RGA) ulatuslik, 75 ekspo­naadiga
kunstinäitus, mis avati 12.
jaanuaril ning oli kestvusega kaks
nädalat. Ühtlasi tähistas Founda­tion
oma kümnendat asutamise
tähtpäeva ning seetõttu oli avami­sel
rohkearvulise publiku hulgas
ka ukrainlasi, nende hulgas kunsti­de
maja kinkijad ukrainlastele
nende kunsti viljelemiseks ja talle­tamiseks
abielupaar Szafraniuk,
kes samuti olid veel juurde lisanud
oma hinnalise kunstikollektsiooni.
Kunstimaja äriruumidega ja viie
kunstide otstarbeks ajakohase väl­jaehitatud
saaliga, millest kaks
suuremat oli kasutuses Rutt Tul-vinguL
Näituse körraldajaiks olid
meie kunsti entusiastid Maret Ra-sins
ja Livia Holmberg ning avami­ne
toimus teatava tseremoonilise
pidulikkusega. Foundationi direk­tor
Chrystyna Bidiak tervitas ko­gunenud
külastajaid ning tutvustas
korraldajaid ja kunstnikku, kelle
järel L. Holmberg lühidalt märkis
näituse saamisloo ning tutvustas
avajat, Ontario parlamendiliiget
kohalikust valimispiirkonnast Yuri
Shymko't (P.C., M.P.P.). Viimane
mh. mainis, et väikeses eesti ühis­konnas
on nii arvukalt kunsti jt.
loomingualade viljelejaid, kellede
hulgas tänasel esinejal RuttTulvin»
gul on märkimisväärne osa ka
kanada kunstielus, mida kinni­tab
juba 1977.a. tema valimine Ka­nada
Kuningliku Kunstiakadeemia
(RGA) liikmeks ning tema läheta­mine
väljapoole kanada kunsti
esindama Pariisi jm.
Veel lisaksime kavalehelt kunst­niku
üle: Ta on lõpetanud Ontario
Gollege of Art, jätkanud õpinguid
(postgraduate) Pariisis jm., esine­nud
mitmete eri- ja grupinäitustel
Põhja-Ameerikas ja Euroopas, saa­nud
tunnustusi ja auhindu, nime-poolt
märgiti sel puhul, et N. Liidu
kirjamehed jäid ilmumata seepä­rast,
et kongressist võtavad osa B al­ti
PEN-Klubid.
VES
Roomas oli osavõtt sama elav tunnetada minimalismi ülekandmist
Kanada saatkonna poolt oli avami- lõuendilt' filmile. Ta suurepäraselt
seks välja saadetud 2000 kutset. viimistletud kompositsioonid oma-
Rooma„InternationalCourier" tõi vad haruldaselt isikupärase vaate-häitusest
kolmeveerulise kiitva är- punkti. Ta tabab, mida ta ise nimetab
vustuse kolme näitega .Väär'i töö- oma „hetkelisteks ilmustusteks",
dest. Kriitik Susy 0'Hare kirutas, et lihtsates valguse ja varju kombinat-
Väär töötab must-valgete komposit- sioonides.
sioonidega, kuna tema arvates need Ta ei näi kasutavat pimiku trikke,
on,,abstraktsemad'.' ja suurema Itfo- vaid oma reaktsioone päevavalgüse-mingulise
potentsiaaliga kui värvi-, le. Oma sissejuhatuses Toronto port-fotod.
Ta ei kombineeri kokku nle- fooliole ta kirjutab, et linn näib teda
gatiivejVaid töötab tundide viisi jji- haaravat,,salapärasel ja isegi paha-mikus,
et negatiividest oma kompo- jendelisel viisil. Otsides linna südant,
sitsioone välja tuua. 'ma olin'rohkem ja rohkem huvitatud
FANTAASIA-MAAILM - äriakendestvälise maailma sala-
..Tema pildid jätavad fantaasia- ' ^used lõpmatult peegeldatud klaa-maailma
või sürreaalsuse tunde; üks,
millel on hiigelsuur naenev nägu rek-laam-
sildil, taeva suunas nähtuna,
tuletab meelde Magritte'i."
Paljud tema kompositsioonid pn
rajatud osavalt tabatud visuaalsele to, mis näitab valgustjärsku ümbrit-kooskõlale
erinevate elementide,
sis",
See sürreaalneeju hingestab pal-juid
ta fotosid. Näiteks» ühel päeval
ta klõpsutas viimase pildi oma kaa­meras
Front tänaval. Saavutatud fo-ševat
liikuvat autot CN torni tumeda
samba all, resultaadiks on Mondriani
graafika.
nagu näiteks pilvede ja puude vommi­de,
vahel. Ta sageli kasutab kont­rasti
sünteetilise ja orgaani ise\(atiel,
rõhutades esimese karme jooni ja
teise ebamääraseid liikumisi." l
„Sageli ta tabab briljantselt, mida
Roland Barthes oma nCamera Luci- DC-8 lahkub Torontost 1. mail
da's" nimetab ,.pünetum" - selle 3.30 p.l., Kopenhaagenis kell 5.55
perfektse detaili, mis annab fotole järgmisel hommikul Tagasi 14. või
elu: pisike, põgenev laps haihtumas 2I. mail kell 12. lõunal. Torontos
massiivsete sammaste vahel üksilda- kell 2.20 p.l. (uus aeg). Sissemaksud
sel linnatänaval - need pisiasjad , teha 15. veebruariks $122 isikult
annavad ta töödele müstilise, hoõgü'- p. L A W S O N T R A V E L (Mgr. Freda
va, poeetilisuse." Pelz), 130BloorSt.W.Toronto,Ont.
Kolmas, kuuajaline näitus dii M5S 1N5. ® Tel. (416) 920-6
Lyon'is,Prantsusmaal, kuulsas foto- Märkida tagasituleku aeg.
kunsti galeriis Galerie Vrais Reves.
Samuti kui Itaalia RAI-TY Perugias
NÜÜD SAADAVAL
B8
ao
J ®
@@m@ J^ärvi jyhatys©!
Saadaval Meie Elu talituses.
Postiteel või kojutoomine: ALAN TEDER, 29 Bowden St,
Toronto, M4K 2X3 ® Tel. (416) 465-5382
Kui teie, teie abikaasa või mõlemad vastate järgmistele nõuetele:
olete 31 .märtsil 1986.. 65-aastane või v^nem
saate 31. märtsil 1986. keskvalitsuselt igakuulist
Guaranteed.lncome Supplenienfi
Olete omanud linna elamurajoonis kinnisvara vähemalt
viimase, viie aasta jooksul arvates 31. märtsist.1986 ja
® eljate kinnisvaras, millelt omavalitsuse maksud on sisse nõutud,
siis teie olete õigustatud saama 1986. a. Toronto linna maksukrediiti, mis
antakse eakamatele koduomanikele.
i teie kvalifitseerute, kuid pole selleks veel sooviavalduslehte saanud, või
soovite lisainformatsiooni, helistage City Clerk's Departmenti telefonil 947-7036.
siis kui saite nimetatud krediidi 1985. aastal, peate uue sooviavalduse sisse
1 aastaks.
kätes kunstiorganisatsioonides
juhtivalt tegev (Visual Arts Ontario
asepresident, Ontario Society of
Artists president), olnud õppejõud
Ontario College of Art, University
of Toronto artist in residence ja
Oxford University külalisesineja.
Näitus, 75 suuremõõtmelise eks­ponaadiga,
on tähelepandav juha oma
ulatuslikkuse ja pillava värviküllu°
sega, mis köidab ja end vaatama
ahvatleb. Need on valminud kunst­nikult
Viimase viie kuue aasta jook°
suL Sel perioodil on kunstnik ava-likkusest
olnud tagasi tõmbunud.
Seda vähemalt oma kunsti esitami­sel,
ning ka varemail perioodidel
on ta esinenud vaid siis, kui tal
olnud uut öelda — uusi tulemusi,
mitmeid tehnilisi, joonistuslikke ja
vormivõtteid. Professionaalse
tõsidusega õppetegevuses Ontario
Gollege of Art on tal olnud saavu­tusi
ja avardusi nii õli-.akrüül- ning
kõnesoleval, korral embossing
maali alal Lisada tuleb ka graafi­ka
alal otsingud ja avastusi, olles
spetsiaalse Printmakers Wörkshop
ellukutsuja ja aktiivselt tegev. See
kõik on teinud kunstniku kindla­käeliselt
üleolevaks materjalist,
joone ja pinna käsitusest ja maali-tehnilistest
võtetest, mis tingib ja
eeliseks on voolava ja vaba mõtete,
tunnetuse, fantaasialennu oma­näolisuses.
Kiindumus loodusse ja ümbritse­vasse
on üldjoontes kunstniku te­maatikaks,
intensiivses ilmekuses
ja väljendusrikkuses; selle kõrval
ürgsus, arhailisus ja müstika. Mul-jeteerksais
teostusis on oluline osa
täita koloriidil, mis Tulvingul õhuli­selt
läbipaistev, nüanssiderikas,
valguse-varjude toonitamises nii
mahedais kui erksais varjundeis.
Vormi konstruktiivsust sageli nagu
ei märkagi, kuid ometi on see igas
teostuses olemas. Ja kas pintslit
juhib mõistus või spontaanne ins­piratsioon?
Kuid siingi on igal ju­hul
teostuste taga reaalseist ese­meist
ja lõikudest tulenevaid ku­jundeid,
mis küll yaid pragmaatili­selt
praktilisiks vahendeiks oma
siseilma visuaalsel esitamisel —
emotsionaalses ja assotsiaalses.
Ehk küll Rutt Tulvingu teostusis
ainevaheline ja teostuslik ühismõ­ju
ning kunstniku fantaasialend on
avar ja teostustes omanäolisus vas­tu
vaatab, ei esine kordumisi te­maatikas.
Iga teostus on omaette ja
samaselt vajab ka käsitlust. Siiski
mõni väiksem grupeering. Mõned
tööd mullusest reisist Norrasse —
£. Munchi, E. Griegi, Sigrid Uudse-ti,
H. Ibseni, B. Björnsonijt.mitme-te
vaimuinimeste sünni- ja kodu­maale.
Nende loetletud vaimusuu­ruste
tõttu Norra Kristiania (prae­gune
Oslo) tõusis 19. ja 20. sajandi
vahetusel Pariisi kõrvale kunstide
Mekaks. Ka meie Konrad Mägi,
Nikolai Triik, Aleks. Tassa jmt. on
selles kas lühemalt või pikemalt
viibinud ja mõjutusi saanud. Suu­resti
on ka Kanada kunstielu sealt
mõjutusi võtnud. Group of Seven
on otseselt mõjustatud ühest Buffa-los
korraldatud skandinaavia
kunstinäitusest. Teadagi ei saanud
Ruti loomupärane vaist immuun­seks
jääda Norra ürgsuse, looduse
karguse ja võimsusele ning müstili­susele.
Näitusel viies maalis on
otseseid kajastusi, kuid seniseis
hoopis teisest aspektist — võrdku-jutusi
võimsatest kaljurahnudest ja
veel võimsatest nähetest taevalao­tuses
~ tormieelseist pilvedest,
mis käsitluse toob Tulvingu loo°
mingusse ja rikastab ta meistripa-let.
R. ANTIK
Roy V. Henderson
CityGlerk
K I R I K L I K KE
TEATEID
TORONTO EMMANUELI
EVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave.
Tel. 698-5645
Jutlustaja Allan Laur
72 Appleby Gres.,
Markham, Ontario L3R 4L2
Tel. 477-5248
Pühapäeval, 2. veebruaril kell 2
p.l. PÜHAPÄEVAKOOL lastele.
Kell 3 p.l. JUMALATEENISTUS.
Külalistena misjonär Carl 0. Hag-wall
koos abikaasa Britta'ga TŠiilist.
Kõneleb Allan Laur. Laulab koor Ülo
Lindströmi juhatusel. Lapse õnnista­mine.
Issanda surma mälestamine.
Inghskeelse jumalateenistuse ase­mel
KOOSVIIBIMINE perek. Lauri
kodus. i
Kolmapäeyal, 5. veebruaril kell 7
õhtul PALVEÕHTU.