1984-04-12-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„M?ie Elu" nr. 15
„Meie ESu" ^nr; 15 {I7m} 1984
ea
WELJÄPÄEVAL 12.'APRILI'^^ THURSDAY, ÄPRIL 12
"r-mrmtiai,
oupae¥
nis
ie tünniga. —
[JL esimeheks
KALJU TORI '
jsti Võitlejate Ühingute
J^anadas esimees
et alul varutud E. Maja keskmi-baar
on ära antud teiseks otstar-
Is ja loodetakse leida uus sobiv
äigu kohta andis' seletusi
ust Jurs, kes m.aiiiis, et võiks
a ca 10,000 osavõtjat. Rongkäik,
sneks viiest/ko.lonnist ja sõjame-plekšid
ühe kolonni peas. Kõige
aga skaudid ja gaidid ca 100
ga. On lootusi, et ka Balti Vete-d
oma esindusüksustega sellest
võtavad. Praegu on Udo Peter-
: andmeil 5 orkestrit, kuid kui
cholmist saabub veel üks, siis
ku 6! Eesti kool esineb 40 lapse-dkadeemilised
organisatsioonid
arvides ja oma lippudega. Kolon-juhid
on endised sõjamehed,
gkäigulõppaktus toimub Raeko-
,s, kus kõneleb opositsiooni par- ft Brian Mulroney ja'esitatakse
tsioon kahes keeles.
3jayigastatute,llletoomiseKomi-"
simees Valdek Raiend teatas, et •
rve pn 15,000 dollarit ja anrieta-on
juba ligi poole sellest kokku:
md! S^javigjastatud; saabuvad'
1 eraldi lennukil 6. juunil ja taga-id
toimub 23. juulil. Enne seda on
sil,, lennu väe poistel" kava neile
astuvõttu korraldada. Argentii- .
bn lisaks tulemas Endel Oraste
iglismaalt Osvald Välk. Samuti
aliforniast üks sõjavigastatu ka
i avaldanud.
öosolekul ülestõstetud küsimus-šas
esitas ettepaneku põhikirja
tmiseks Harald Teder, mis vastu
Itija^läheb järgmise aasta peäkoö-kü
päevakorda tema poolt esita-
|kujul. Ülo Tamre soovitas ühtlast
liriietust muretseda,, et rongkäi-öleksime
ühise nimetaja all. Koo-k
lõppes hümni laulmisega,
rgnes 'Hamiltoni EVÜ daamide
t pakutud eine, '
KJUHATUSE KOOSOLEK
pmase ja kolmanda koosolekuna
us August Jursi. juhtimisel Üle-ilmsB
Eesti Vabadusvõitleja Keskjuhatuse
koosojek, kus käsiteldi
neteristide küsimust, kinnitati
estuWistide sooviavaldusi, aru-
Esto'84-ga seoses olevad eriküsi-i
ja tegevuskava osas esialgselt
arata aastapeakoosoleku ajaks 26.
Võeti teatavaks Kanada Liidu
It äsja valitud isindajad ÜEVK-^
koosolekule: K. Tori, A. Jurs, H
ber, H. Teder, A. Tooming, Ü
:iFe ja R.Moks. Kandidaadid: L i l
s ja Koger:
. SCRIBA
INTERIOR
iSIGW & CONTRACTIIMG
lemised ü m b e r e h i t u s e d ja sisse-fded,
kodus, ä r i s v õ i kontoros.
CÕõkide moderniseerimine ja
|ud eritell jmised p M U t ö ö s t u s e s t.
I X ü s i d a : Werner Haberkorn
™tOris 738-0036, kodus 469-1287
KAIKÄÄRID
fAALip MÜÜGIL suures valikus. '
r Helistage ette 225-5595.
I 390 plriricess Ave., Willowdale
(Ml.
^URTE KOGEMUSTEGA
EUROOPA RÄTSEP
r r õmbleb ,
KVALITEET-MATERJALIST
.naistele ja meestole
KOSTÜÜMID ©MANTLID
: • ÜLIKONNAD "
ÖLDMILL
Riverview Gardens (Bloor-Janö
[bway Stn.) Toronto, Önt. M6S 4E^
Tel. 41^/769-9535
Rudi H. Schneider
Ka Fanemad eestlased
sõprus
Kunstikool „Pallase" 65. aastapäeva näituselt. Vasakult — Endel Kõksi
vennanaine Valli Kõks, endine pallaslane Benita Vomm, Eric
Pehap'i lesk Alberta Pehap, Jaan Miljani poeg prof. Toivo Miljan,
Helmi Kalmu tütar Leelo Roman koos tütretütrega, endine pallaslane
Arthur Mihkelsoo, kunstikriitik Richard Antik. VFoto — jaak Järve
5 A i 6 e asutamise
Kõrgem Kunstikopi ,,Pallas'el",
esimesel kujutavkunsti koolil Eesti
pinnal, on olnud eesti kunsti arengus
määrav koht< Kui rindel käisid
alles veel ägedad väitlused vaenlasega,
kes ähvardas väljakuulutatud
noort Eesti Vabariigi, meie delegatsioonid
välismaadel olid selgitamas
ja nõutamas Vabariigi tunnustamist
ning majand, abi- ja kre-diidjsaamjst,
toimus tagalas orga-,
niseerimine ja ülesehitustöö kõigil
aladel, sellehulgas hariduse, teaduse
ja kultuuri aladel. Avati oma
Ejesti Tartu'ÜlikooM919, konservatooriumid
ning Kõrgem Kunsti-kool„
Pallas" (1919).
„ P a l l a s e l " õnnestus heade õppejõududega,
kes välismaadel kunstihariduse
saanud ning kodumaale
tulnutena liitund „Noor-Eesti" rüh-innits^
usega ja j sellej Jops,ung^
,,o?gem"eestlased, fiuid saageni ka
eurooplaseks" ning olid juba kodumaal
ja väljaspool hästitunnus-tatud
— konrad Mägi, Nikolai
Triik, Ado Vabbe, Anton Starkopf
(Rea), Vold, Melnilt (Mellik), Vil-lem
Orinisson ja j a an Vahtra, kes
algusest peale õppejõududena
rakendati. Konrad Mägi esimese
direktorina kuni oma surmani
|1925). Hiijem.õppetegevuse kasvades
tulid juurde juba oma koolist
Eduard Wiiralt, Aleksander Berg-man
(Vardi), Hando Mugasto, Juhan
Nõmmik, ]oh. Võerähansu jt.
„Pallase" asutamise 65 -aastapäeva
^ tähistan^ise mõtt^ ülemaailmselt
keskustes, kus pallas-lasi
või nende töid, tõi esile pallaslane
Ende j Kõks. kahjuks tema ootamatu
lahkumine möödnud aasta
lõpul, seisatas selle ihõtte.
Kanadas sai mõte teoks Torontos
(vist-küll esimesena) 31. märtsil ja
1 aprillil näitusega Eesti Majas.
Avas Ants Vomm, lausudes mh.:
„Kuigi „Pallasel" polevat kohta tä-mapäeva
Tartus, möödub ometi 65.
a. iselle kooli sünnist". Edasi mälestas
avaja Torontos aktiivselt tegevat
pallaslast, kes käesoleva näituse
üks toimkonnd liikmeist, ise
potamafuit just nädal varem manala
teedele asus. Koos mälestati ka
teisi lahlfunuid pallaslasi ja õppejõude,
avaja lausudes: „01gu nende
tulihingeliste-isamaalaste südamed
vaimuvallas täna rõõmsad,
kes õpetanud noori kunstijüngreid
ja saatnud need eesti rahva kunsti-j
a vaimupõllule."
Näitusel esines kaheksa nime,
kokku 34 eksponaadiga — suurema
ja keskmise mõõtmega maalid.
Skulptuure 3 ning graafikat jL menetlusi
6. Esinejaist alles veel kaks
elavate kirjas (B. Vomm ja A. Mihkelsoo).
'Aeg pole kunagise siin
kümnepiiressö ulatuvale pallaslas-tele
armuline olud. Veel võiks märkida,
et esinejaist oliti kooli meistritiitliga
lõpetajaid ainult kolm, teised
joonistusõpetaja kutsega ja üks
!vaid lühemat aeg^ koolis õppinud,,
Helmi Kalm-Reiman (1895-1971)
joonistusõpetaja kutsega, hiljem
mujal õppiinud skulptuuri ja keraamikat,
oli ^sitatud kolme skulptuuriga
—piibliline„Juudas", „Endel
Toming" (moleniad kunstkivi) ja
„Helmut Roman" (kips). Head ja
karakteriga portreepüstid. Maalidest
suuremõõtmelised „Kärikak-rad"
ja tihedas kompositsioonis
traditsioonilises teostuses „Väike-
Hilda Mikkeisäar-Martinson
(1906-1969), samuti joonistusõpetaja
kutsega, oli esitatud vaid söejoo-nistusliku
„autoportreegä"-ja nelja
vesivärvis väiksemate liUebukettr-dega:
wKarikakrad" (2), „Suvelil-led"
ja„Sügislilled". Kahju, et see
produktiivne jä mitmepalgeline
kunstnik, tähelepandav, portreede
ja figuraalsete kompositsioonide,
maastiku-ja eriti suurte lillemaali-dega,
oli kõnesoleval korral esitatud
nõrgalt.
Jaan Miljan (1904-7-1984), joonistusõpetaja
kutse. Neli maali näitusel
Autoportree" (ilmselt noorukina
kooli päevilt Pallases). Kas
autor hiljem portreemaali on viljelenud,
pole siinkirjutajal teada,
vähemalt mitte näitustel. Edasistes
teostustes on ta olnud realistlik
ma^pHl^umaalija,,^ tii-gevarnini
s ü m^
iai;ud maalis „Suvi" -r- millel lambad
väikese veekogu juures janu
kustutamas. Poolkuivanud veekogu
ja janunevad loob suvekuuina meeleolu.
Veel hiljem, religiöösena,
jääb kunstnikule reaalne maastik
kitsaks, leides abstraktsema viisi
juures oma tundeelamusele ja
sümboolsusele avarama pinna.
Kaks' suuremõõtmelist maali,, otse
pillavas koloriidirikkuses, distantsis
ja tugevalt realismis olid head
näited meistrist. (Lähemalt kunstnikust
meie lehe eelmises numbris).
Benita Vomm-Mölder, joonistüs-opet.
kutsega, oma kahe pastellis
„Autoportreedega" (üks originaal,
teine originaälisuurune värvifoto)
Pallase päevist ilmutab juba tollal
portreetisti vaistu. Paguluses teame
temalt õige hulk kordaläinud
portreid, üht ka sel näitusel—- „Ab-del
Hamid". Teistes kahes figuraal-seis
—„Aias" ja „Kompositsioon figuuridega",
milledes kaardjas- ja
geomeetrilisjoone plastilisust ja
vormi. Koloriidis võinuks olla
enam väryikõla, eriti „Aias".
Aksel tamme (1912—1975), lühemat
aega Pallases õppinud, oli esitatud
kahe maaliga — „Nature mor-to'Vja
„Linnud", milledes näiliselt
esineb õpetajate A. Vabbe ja J.
Vahtra (tollal mõlemad kubismi
esindajad) vormi ja pinna dekoratiivne
käsitluslaad^ mis näitusele
lisas eripärasust.
Pallase täiskursuse lõpetajad
(vabakunstnikud) neid oli esinemas
kolmr Mihkelsoo, Pehap ja
Kõks. Kui tpised kõik, eespool vaadeldud
ja järgnevad on kooli maaliklassidest,
siis erand on
Arthur Mihkelsoo, kes lõpetanud
skulptorina. Esines aga maalidega.
On ju nii, et paljud skulptorid harrastavad
ka maalimist. Meie Vanameister
Aman(|us Adamson on tun^
tud, enam veel Jaati Koort, kes esinenud
Pariisi . kunstisalonges ja
skulptor Eduard Wiiralfist kujunes
maailmakuulus graafik. Mihkelsoo
on mõlemaid, vahest küll
paguluses enam maalija (portreed,
maastikud, lava- jt. dekoratsioonid).
Suur maal „Mälestus kodumaalt"
meenutas tüüpilist Lõuna-
Eesti maastikku, kõigis sinna kuuluvaga
— orud ja nõlvakud, järv,
mets ning taamal kõrgendikud. Illustratiivne
„Tuulemäe õnn" ilmselt
motiiv A. Gailiti romaanist
„Leegitsev süda" Anu Maärva majake
tulukesega aknal. Õhtumefele-olu
edasi antud heas koloriidis.
Kolmas maal „Toronto rannikult"
0
York Ülikoolis
(Ganadian Seene) — Torontos asuva
York'i Ülikooli juurde on loodud
S700,000-line õppefond, ^ i l l e protsentidest
laekuv summa on kasutatav
itaaliaaineliste uurimistööde ja
õppeprogrammide kulude katmiseks.
Sääraste õppefondide eesmärk
on ergutada paremat arusaamist Kanada
pluralistlikust iseloomust.
Tehes teatavaks föderaalvalitsuse
kavatsuse annetada $350,000 itaa-.
liaainelise õppetooli loomiseks
YorkU Ülikooli juurde, tänas mitme-kultuuri
minister DavidM. Gollenet-te
senaator Peter Bosale't tehtud töö
eest, et propageerida itaalia aineid ja
selle eest, et ta suutis koguda pri-vaatsektorilt
nii palju raha, et saada
toetust ka valitsuse poolt. „Murray
Anthony Elia Charitable Founda-.
tion'i", kaudu koguti pool vajalikust
summast ning .teine pool tuli Otta-wast
võrdse summana.
Valitsuse õppetooli abirahade
"programm on mõidud selleks, et pro-.
pageerida õppetoolide loomist Kanada
ülikoolide juurde neil aladel,
mis on seotud Kanada rahvusgruppi-dega.
Valitsus toetab õppetooli loomist
võrdse summaga sellele, mida
iga rahvusgrupp suudab ise koguda:
York'i Ülikooli juurde loodud õppetool
on seitsmes õppetool, mis on
loodud selle programmi alusel Õppetoolid
on juba ungarlastel ja ukrainlastel
Toronto Ülikooli juuros,
mennoni.itidel Winnipegi Ülikooli
juures, akaadlastel Moncloni Ülikooli
juures, gaeli keeltel St. Frannis
XavierM Ülikooli juures ia Kanada
idaranniku põlisrahvastelf\St. Tho
mas'i Ülikooli juures.
EstoKirjasõpruse programmi korraldajad, Toronto Eesti Täiendus-gümnaasiumi,
Esto '84 ja E K N Noorsootöö Komisjoni esindajad.
Vasakult: juta Metsala, Kalli Hubel, Kadi Kaljuste, Piret Konii ja
Maiki Andre-Lupp. • . . • ...
Üle 75-1 eestlasel Torontos on
nüüd kirjasõprus välismaadel elunevate
eestlastega. Umbes kaks kolmandikku
nendest on noored. Korraldajate
soov ja lootus on, et kõik
Toronto noored, kellel on kirjasõbrad
olemas, jätkaksid pidevalt kirjutamist.
Loodetakse, et ka vanemad selles
osas kaasa aitaksid. Teretulnud
on.ka kõik, kes veel soovivad' kir-jasõprust
alustada.
ESTO Kirjasõpruse korraldajate
kõige suurem palve on meie vanematele
eestlastele. On tulnud paarkümmend
kirja pensioniealistelt Euroopast
ja mujalt, kes paluvad kirjasõpru
Kanadast. Kõik ei saagi ESTO'le tulla
aga soovivad väga sõprusvahekor-di
teiste eestlastega, eriti kuna paljud
elavad väljaspool suuri eesti ühiskondi.
Võtke meie kaaseestlaste
soov südamesse ja helistage või kirjutage
E KN büroosse kontaktide I09-
miseks! •
362 Danforth Ave., !
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
466-1502
FLOWEfiS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
KIJLL.4SEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja
PUUNIKERDUSE alal
Kõneldakse eesli, lali ja inglise keelt.
•
Teatavasti taotletakse ka eestiainelise
õppetooli loomist Toronto Ülikooli
juurde Tartu Coilege'i poolt.
Koos valitsuse loetusega/kava kohn-selt
on vajalik kpguda Sl.100.000.
= &REAUTOCOLüSION
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
• Räägitakse eesti keelt. — R. POLASHEK
Helistage: 251 -4544. Külastage:37.lyiagnificentRd Etöbicoke
ILMUS
J3USTAV SUITS
F. R. Kreutzwaldi arengulugu — 216 Ihk.
Hinnad tellijaliikmeiie: üksik raamat brosh. $9.50, köites $11,70.
Poolsari brosh. S57.00, köites S7O.20. - Kaanehind mitteliikmeile:
brosh. $12.00, köites $16.00
Esindajad: A, Viirlaid, 63 Glen Davls Cres., Toronto, Ontario M4E
1X7; Estonian Publishing Co.,„Meie Elu" 958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario, M4K2R6; E. Kalm, R.R.2, Breslaü, Ontario NOB IMO;
E. Kivestu, • 588 Westluke Ave., Montreal, Que. H4X 1P7; tel. 484-
0685; V. Kurm, 368 Toledo St., Thunder Bay, Ont.; V. Lenk, 511 Law-son
Rd. London, Ont., N6G l Y l ; W. Metski, 6 Dawn Rd., St. Cathari-nes,
Ont. L2N 4M6; Mrs. L. Normet, 343 Cannon St. E., Hamilton,
Ont. L8L 2C1; U. Veedler, 47 Kant Ave., Sault Ste. Marie, Ont.; V.
Spargue, 2313 SamuelDrive, Ottawa, Orit. K l G 3C3.
Eestlased
Florida rahvusgruppide
näituse
Kesk-Florida Resti Selts võttis selgi
aastal osa St. Petersburgir. F l ,
hiljuti toimunud rahvusvahelisest
näitusest (International Folk Fair).
Seda korraldab igal aastal Sl. Po-tersburgi
rahvusvaheline selts,, mille
liikmeskonda kuulub 42 rahvusgrup-pi-
Eesti Selts võttis näitusest osa väljapanekuga,
esinemjsega ja joogi-kioskiga.
Avatseremoonia algas rahvuste
paraadiga, nende hulgas ka
rahvarõivais eestlaste grupp oma lipuga.
Eesti väljapanek paistis silma oma
Juhan Aaviku ja
Peeter Süda austamine
New Yorgis
PRAOST PUHM KÜLALISENA
.LEXINGTON AVE. KIRIKUS •
NEW YORK - Pühapäeva, 25.
• märtsi ebasoodus varakevadine ilm
ei takistanud selle suure linna eestlasi
kogenemast Manhattani heas linnaosas
asuvasse eestlaste kirikusse,
et võtta osa kahe Eesti helilooja —
Juhan Aaviku ja Peeter Süda —100 a.
sünnipäevale pühendatud kontsert-^
jumalateenistusest, mille ususlis-ra-hvusliku
meditatsiooni pidajaks oli
kutsutud praost Oskar Puhm.
Juhan Aaviku ja PeeterSüda sündimise
mälestamine toimus koguduse
tiheda koostöö kaudu Eesti Heli-'
kunsti Keskuse esinaise. Juta Kummani
ja New Yorgi kahe suure eesti
kooriga, kes kannavad Naiskoori ja
Meeskoori nimetust. Solistidena oli
rakendatud noorteperest Tiina Ruut
MacGovern jaValdeko Kangro, orelil
Meta Noorkukk. Kõne kontserdi
esimeses osas oli Juta Kurmanilt ja
käsitles kahe suure muusikalise viljakusega
sünnipäevalapse h)omin-gut.
. Palvete osa oli praost Rudolf Kivirannalt.
Kohe pärast kontserti koguneti
avarasse kirikusaali, kus' koovii-bimise
lauad olid kaetud Hildegard
Kuura ja tema abiliste poolt. Tervituse
ja tänusõnad öeldi siin koguduse
esimehe ajaloolase Aleksander Er-silt.
Esimees ja õpetaja õnnitlesid 90
a. sünnipäevalast Salme Kolki, kes
on kapten Bernhard Kolki lesk ja ÖO-a.
teele asuvat Voldemar Kõivi! kes
mitmekümpe aasta jooksul kogunud
andmeid noorte eestlaste kohta, kes
läänemaailmas on saavutanud teaduslikke
kraade. Soojalt õnnitleti praost
Oskar Puhmi; kes New Yorki oli sõitnud
koos abikaasaga. Sõjameeste
tervituse külalisele Kanadast andis
edasi Long Islandi Võitlejate ühingu
nimel Jaan Muks. Kohal oli ratastoolis
suurte teenetega veteraanide lii- ,
kumise juhtiv .tegelane ja Lexington
Ave. koguduse nõukogu auliige.
Eduard Ojandu. Külalistena olidl<iri-kus
ja koosviibimisel poola, Ungari
ja Slovaki rahvusgrupi esindajad,
Esto ingliskeelne
informatsioon
Esto juhatus otsustas välja anda
eraldi lehte ". — ingliskeelsed
TEATED 84 - materjalica.mis .ruumipuudusel
jäi välja nr, 3-dasl, Seal
oleks lühendatudingViskeeine,üritusse
kalender, valitud ürituste kirjeldus
ja piletite tellimisleht. See on mõeldud
peamiselt neile perokondadeln,
kus eesti keelest arusaamisega on
raskusi. Kes soovib neid anda oma
perekonnaliikmetele või naabritele,
palutakse te/itada Esto büroole,
veebruar, otsustati erilauale välja
panna traditsiooniline sünnipäeva-kringel,
mis köitis külastajate tähelepanu.
Näituse jaoks .oli koostatud nägus
Eestit ja eestlasi tutvustav voldik,
milles oli, peale muu. ära toodud ka
sünnipäevakringli retsept.
Eestlased pidid aga seekord leppima
ainult kiitusekirjaga, olgugi, nt
saadi väljapaneku eest kõige enam
punkte. Puudusid aga punktid demonstratsioonide
eest.
oma kivimürakatega on olnud hästi
sobivaks motiiviks skuIptor-maa°
lijale.
Jääb järele vaadelda veel kaht
kunstniku tiitliga pallaslast. Endel
Kõks (1912--1983) ja Eric Pehap
(1912—1981). Mõlemad on esine-
Tübina sümfoonia
Esmakordselt
/ ' heliplaadil
Haruldase^plaadina (Collectors
nud rahvusvahelistel näitustel, item siitmaa keeles) eesti muusikast
saades auhindu ja tunnustuskirju J nägi eelmisel aastal ilmavalgust meie
Ining nende nimed. on pääsenud' suure helilooja Eduard Tubina IV
kunstileksikonidesse ja -väljaan- sümfoonia („Lüüriline"). See. on te-netesse'
ning töid nimekatesse ma kümnest sümfooniast seega esi-!
muuseumidesse ja. galeriidesse, mene ja siiamaani ainuke, mistervi-
Mõlemad otsivad maalides, värvi- kunapnheliplaädistatud. Selle teene
kõla ning valguse-varjude suhteid meie muusikaajaloole tegi muusika-ning
on olnud süvenenud kunsti- selts „Harmonien" Bergeni linnas,
teadlased. Kummagilt viis maali Norras, kelle sümfooniaorkester 1982
Tääkisid saavutistest. Kõksi puhul a. novembris Neeme järvi juhatusel
tuleb lisada, et ta pole otseselt To- salvestas selle 1943. aastal loodud
ronto pallaslane, vaid alalise elu- oopuse Järgmisel aastal valmis
kohaga Rootsis, kuid mitmete pike- Rootsis sellest heliplaat, täieliku uimate
peatustega Torontos ja USA- mega ümbrisel: EDUARD TUBIN:
Ettekannete osas esines kolmel
maitseka kujunduse ja kõrgekvali- päeval rahvalauludega tenor Evald
teedilisteeksponaatide poolest. Eesti Pohl, Ludwig Wahteri akordioni saa-väljapäneku
kunstiliseks kujunda- tel, kes esines ka ühe soolopalaga,
jaiks olid arhitekt Tõnis Linnamaa Toitude ja jookide hallis oli eest-koos
oma kunstiajaloo profeissorist lastel oma jookide kiosk populaar-abikaasa
Elleniga. Suure-vaevanägi- seks saanud ,,kuremariiniga". Müüjaks
väljapaneku organiseerimisel gipunkti peakorraldajaks oli Ludwig
oli Maie Rebane, Wahter, keda abistasid paljud virgad
Et näituse avamispäevaks oli 24. abistajad.
s, maalides ja esinedes ning neis
miaades mitmesse nimiekasse kuns-tiorgidesse
kuuluvana on teda peetud
kolme maa kunstnikuks.
Üldiselt ^ästi organiseeritud ja
hea näitus, milles esinejad on hästi selgitustega ja kommentaaridega
esindanud kcloli, näitamaks koolis viies keeles. Toronto CBG raadio on
tugeva põhialuse saanuid. Nad on seda sümfooniat esitanud mitu korda
symphony No. 4 „Sinfonia lirica".
(1943/1978)., M U S I K S E L S K A B ET
M H A R M O N I E N " , Bergen/NEEME
lARVI, märk: B I S L P - 2 2 7 S T E R E O .
Ümbris on varustatud Harri Kiiski
Pagari- ja kondiitrisaadlused,
delikatessid, shokolaadid ja maiustused
SUUR VALIK LIHASAADUSI JA JUUSTE. TORDID PIDU-
' LIKKUDEKS SÜNDMUSTEKS. 80-ISTMELINE KOHVIK.
200 AUTO
PARKIMINE
UJ
>
U><J
.(/)
D
CJ
D <
484 QUEEN ST. W.
võinud uutel asukohamaadel toimida
võrdselt kohapealsetega ning
isegi rahvusvaheliselt. Eriti imponeeriv
on, et tagasihoidliku, joonistusõpetaja
kutsega, on loovkunst-arendanud
küllaltki tä-
^ateks.
•K. ANTIK
nikena end
9.ma pärastlõunamuusika saadetes.
Ühel mängimisel teadustaja mainis
-This is the record of the yearl".
See heliplaat kui haruldus ei tohiks
puududa üheski tõsise muusikasõb-ra
plaadikogus. (Heliplaat on müügil
Eesti Majas „Meie Elu" talituses).
484 Queen St. W.
Toronto, Ontario M5V 2B2
366-1205 366-3519
LAKESHORE BLVD.
GARDINER EXPRESS
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 12, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-04-12 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840412 |
Description
| Title | 1984-04-12-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
„M?ie Elu" nr. 15
„Meie ESu" ^nr; 15 {I7m} 1984
ea
WELJÄPÄEVAL 12.'APRILI'^^ THURSDAY, ÄPRIL 12
"r-mrmtiai,
oupae¥
nis
ie tünniga. —
[JL esimeheks
KALJU TORI '
jsti Võitlejate Ühingute
J^anadas esimees
et alul varutud E. Maja keskmi-baar
on ära antud teiseks otstar-
Is ja loodetakse leida uus sobiv
äigu kohta andis' seletusi
ust Jurs, kes m.aiiiis, et võiks
a ca 10,000 osavõtjat. Rongkäik,
sneks viiest/ko.lonnist ja sõjame-plekšid
ühe kolonni peas. Kõige
aga skaudid ja gaidid ca 100
ga. On lootusi, et ka Balti Vete-d
oma esindusüksustega sellest
võtavad. Praegu on Udo Peter-
: andmeil 5 orkestrit, kuid kui
cholmist saabub veel üks, siis
ku 6! Eesti kool esineb 40 lapse-dkadeemilised
organisatsioonid
arvides ja oma lippudega. Kolon-juhid
on endised sõjamehed,
gkäigulõppaktus toimub Raeko-
,s, kus kõneleb opositsiooni par- ft Brian Mulroney ja'esitatakse
tsioon kahes keeles.
3jayigastatute,llletoomiseKomi-"
simees Valdek Raiend teatas, et •
rve pn 15,000 dollarit ja anrieta-on
juba ligi poole sellest kokku:
md! S^javigjastatud; saabuvad'
1 eraldi lennukil 6. juunil ja taga-id
toimub 23. juulil. Enne seda on
sil,, lennu väe poistel" kava neile
astuvõttu korraldada. Argentii- .
bn lisaks tulemas Endel Oraste
iglismaalt Osvald Välk. Samuti
aliforniast üks sõjavigastatu ka
i avaldanud.
öosolekul ülestõstetud küsimus-šas
esitas ettepaneku põhikirja
tmiseks Harald Teder, mis vastu
Itija^läheb järgmise aasta peäkoö-kü
päevakorda tema poolt esita-
|kujul. Ülo Tamre soovitas ühtlast
liriietust muretseda,, et rongkäi-öleksime
ühise nimetaja all. Koo-k
lõppes hümni laulmisega,
rgnes 'Hamiltoni EVÜ daamide
t pakutud eine, '
KJUHATUSE KOOSOLEK
pmase ja kolmanda koosolekuna
us August Jursi. juhtimisel Üle-ilmsB
Eesti Vabadusvõitleja Keskjuhatuse
koosojek, kus käsiteldi
neteristide küsimust, kinnitati
estuWistide sooviavaldusi, aru-
Esto'84-ga seoses olevad eriküsi-i
ja tegevuskava osas esialgselt
arata aastapeakoosoleku ajaks 26.
Võeti teatavaks Kanada Liidu
It äsja valitud isindajad ÜEVK-^
koosolekule: K. Tori, A. Jurs, H
ber, H. Teder, A. Tooming, Ü
:iFe ja R.Moks. Kandidaadid: L i l
s ja Koger:
. SCRIBA
INTERIOR
iSIGW & CONTRACTIIMG
lemised ü m b e r e h i t u s e d ja sisse-fded,
kodus, ä r i s v õ i kontoros.
CÕõkide moderniseerimine ja
|ud eritell jmised p M U t ö ö s t u s e s t.
I X ü s i d a : Werner Haberkorn
™tOris 738-0036, kodus 469-1287
KAIKÄÄRID
fAALip MÜÜGIL suures valikus. '
r Helistage ette 225-5595.
I 390 plriricess Ave., Willowdale
(Ml.
^URTE KOGEMUSTEGA
EUROOPA RÄTSEP
r r õmbleb ,
KVALITEET-MATERJALIST
.naistele ja meestole
KOSTÜÜMID ©MANTLID
: • ÜLIKONNAD "
ÖLDMILL
Riverview Gardens (Bloor-Janö
[bway Stn.) Toronto, Önt. M6S 4E^
Tel. 41^/769-9535
Rudi H. Schneider
Ka Fanemad eestlased
sõprus
Kunstikool „Pallase" 65. aastapäeva näituselt. Vasakult — Endel Kõksi
vennanaine Valli Kõks, endine pallaslane Benita Vomm, Eric
Pehap'i lesk Alberta Pehap, Jaan Miljani poeg prof. Toivo Miljan,
Helmi Kalmu tütar Leelo Roman koos tütretütrega, endine pallaslane
Arthur Mihkelsoo, kunstikriitik Richard Antik. VFoto — jaak Järve
5 A i 6 e asutamise
Kõrgem Kunstikopi ,,Pallas'el",
esimesel kujutavkunsti koolil Eesti
pinnal, on olnud eesti kunsti arengus
määrav koht< Kui rindel käisid
alles veel ägedad väitlused vaenlasega,
kes ähvardas väljakuulutatud
noort Eesti Vabariigi, meie delegatsioonid
välismaadel olid selgitamas
ja nõutamas Vabariigi tunnustamist
ning majand, abi- ja kre-diidjsaamjst,
toimus tagalas orga-,
niseerimine ja ülesehitustöö kõigil
aladel, sellehulgas hariduse, teaduse
ja kultuuri aladel. Avati oma
Ejesti Tartu'ÜlikooM919, konservatooriumid
ning Kõrgem Kunsti-kool„
Pallas" (1919).
„ P a l l a s e l " õnnestus heade õppejõududega,
kes välismaadel kunstihariduse
saanud ning kodumaale
tulnutena liitund „Noor-Eesti" rüh-innits^
usega ja j sellej Jops,ung^
,,o?gem"eestlased, fiuid saageni ka
eurooplaseks" ning olid juba kodumaal
ja väljaspool hästitunnus-tatud
— konrad Mägi, Nikolai
Triik, Ado Vabbe, Anton Starkopf
(Rea), Vold, Melnilt (Mellik), Vil-lem
Orinisson ja j a an Vahtra, kes
algusest peale õppejõududena
rakendati. Konrad Mägi esimese
direktorina kuni oma surmani
|1925). Hiijem.õppetegevuse kasvades
tulid juurde juba oma koolist
Eduard Wiiralt, Aleksander Berg-man
(Vardi), Hando Mugasto, Juhan
Nõmmik, ]oh. Võerähansu jt.
„Pallase" asutamise 65 -aastapäeva
^ tähistan^ise mõtt^ ülemaailmselt
keskustes, kus pallas-lasi
või nende töid, tõi esile pallaslane
Ende j Kõks. kahjuks tema ootamatu
lahkumine möödnud aasta
lõpul, seisatas selle ihõtte.
Kanadas sai mõte teoks Torontos
(vist-küll esimesena) 31. märtsil ja
1 aprillil näitusega Eesti Majas.
Avas Ants Vomm, lausudes mh.:
„Kuigi „Pallasel" polevat kohta tä-mapäeva
Tartus, möödub ometi 65.
a. iselle kooli sünnist". Edasi mälestas
avaja Torontos aktiivselt tegevat
pallaslast, kes käesoleva näituse
üks toimkonnd liikmeist, ise
potamafuit just nädal varem manala
teedele asus. Koos mälestati ka
teisi lahlfunuid pallaslasi ja õppejõude,
avaja lausudes: „01gu nende
tulihingeliste-isamaalaste südamed
vaimuvallas täna rõõmsad,
kes õpetanud noori kunstijüngreid
ja saatnud need eesti rahva kunsti-j
a vaimupõllule."
Näitusel esines kaheksa nime,
kokku 34 eksponaadiga — suurema
ja keskmise mõõtmega maalid.
Skulptuure 3 ning graafikat jL menetlusi
6. Esinejaist alles veel kaks
elavate kirjas (B. Vomm ja A. Mihkelsoo).
'Aeg pole kunagise siin
kümnepiiressö ulatuvale pallaslas-tele
armuline olud. Veel võiks märkida,
et esinejaist oliti kooli meistritiitliga
lõpetajaid ainult kolm, teised
joonistusõpetaja kutsega ja üks
!vaid lühemat aeg^ koolis õppinud,,
Helmi Kalm-Reiman (1895-1971)
joonistusõpetaja kutsega, hiljem
mujal õppiinud skulptuuri ja keraamikat,
oli ^sitatud kolme skulptuuriga
—piibliline„Juudas", „Endel
Toming" (moleniad kunstkivi) ja
„Helmut Roman" (kips). Head ja
karakteriga portreepüstid. Maalidest
suuremõõtmelised „Kärikak-rad"
ja tihedas kompositsioonis
traditsioonilises teostuses „Väike-
Hilda Mikkeisäar-Martinson
(1906-1969), samuti joonistusõpetaja
kutsega, oli esitatud vaid söejoo-nistusliku
„autoportreegä"-ja nelja
vesivärvis väiksemate liUebukettr-dega:
wKarikakrad" (2), „Suvelil-led"
ja„Sügislilled". Kahju, et see
produktiivne jä mitmepalgeline
kunstnik, tähelepandav, portreede
ja figuraalsete kompositsioonide,
maastiku-ja eriti suurte lillemaali-dega,
oli kõnesoleval korral esitatud
nõrgalt.
Jaan Miljan (1904-7-1984), joonistusõpetaja
kutse. Neli maali näitusel
Autoportree" (ilmselt noorukina
kooli päevilt Pallases). Kas
autor hiljem portreemaali on viljelenud,
pole siinkirjutajal teada,
vähemalt mitte näitustel. Edasistes
teostustes on ta olnud realistlik
ma^pHl^umaalija,,^ tii-gevarnini
s ü m^
iai;ud maalis „Suvi" -r- millel lambad
väikese veekogu juures janu
kustutamas. Poolkuivanud veekogu
ja janunevad loob suvekuuina meeleolu.
Veel hiljem, religiöösena,
jääb kunstnikule reaalne maastik
kitsaks, leides abstraktsema viisi
juures oma tundeelamusele ja
sümboolsusele avarama pinna.
Kaks' suuremõõtmelist maali,, otse
pillavas koloriidirikkuses, distantsis
ja tugevalt realismis olid head
näited meistrist. (Lähemalt kunstnikust
meie lehe eelmises numbris).
Benita Vomm-Mölder, joonistüs-opet.
kutsega, oma kahe pastellis
„Autoportreedega" (üks originaal,
teine originaälisuurune värvifoto)
Pallase päevist ilmutab juba tollal
portreetisti vaistu. Paguluses teame
temalt õige hulk kordaläinud
portreid, üht ka sel näitusel—- „Ab-del
Hamid". Teistes kahes figuraal-seis
—„Aias" ja „Kompositsioon figuuridega",
milledes kaardjas- ja
geomeetrilisjoone plastilisust ja
vormi. Koloriidis võinuks olla
enam väryikõla, eriti „Aias".
Aksel tamme (1912—1975), lühemat
aega Pallases õppinud, oli esitatud
kahe maaliga — „Nature mor-to'Vja
„Linnud", milledes näiliselt
esineb õpetajate A. Vabbe ja J.
Vahtra (tollal mõlemad kubismi
esindajad) vormi ja pinna dekoratiivne
käsitluslaad^ mis näitusele
lisas eripärasust.
Pallase täiskursuse lõpetajad
(vabakunstnikud) neid oli esinemas
kolmr Mihkelsoo, Pehap ja
Kõks. Kui tpised kõik, eespool vaadeldud
ja järgnevad on kooli maaliklassidest,
siis erand on
Arthur Mihkelsoo, kes lõpetanud
skulptorina. Esines aga maalidega.
On ju nii, et paljud skulptorid harrastavad
ka maalimist. Meie Vanameister
Aman(|us Adamson on tun^
tud, enam veel Jaati Koort, kes esinenud
Pariisi . kunstisalonges ja
skulptor Eduard Wiiralfist kujunes
maailmakuulus graafik. Mihkelsoo
on mõlemaid, vahest küll
paguluses enam maalija (portreed,
maastikud, lava- jt. dekoratsioonid).
Suur maal „Mälestus kodumaalt"
meenutas tüüpilist Lõuna-
Eesti maastikku, kõigis sinna kuuluvaga
— orud ja nõlvakud, järv,
mets ning taamal kõrgendikud. Illustratiivne
„Tuulemäe õnn" ilmselt
motiiv A. Gailiti romaanist
„Leegitsev süda" Anu Maärva majake
tulukesega aknal. Õhtumefele-olu
edasi antud heas koloriidis.
Kolmas maal „Toronto rannikult"
0
York Ülikoolis
(Ganadian Seene) — Torontos asuva
York'i Ülikooli juurde on loodud
S700,000-line õppefond, ^ i l l e protsentidest
laekuv summa on kasutatav
itaaliaaineliste uurimistööde ja
õppeprogrammide kulude katmiseks.
Sääraste õppefondide eesmärk
on ergutada paremat arusaamist Kanada
pluralistlikust iseloomust.
Tehes teatavaks föderaalvalitsuse
kavatsuse annetada $350,000 itaa-.
liaainelise õppetooli loomiseks
YorkU Ülikooli juurde, tänas mitme-kultuuri
minister DavidM. Gollenet-te
senaator Peter Bosale't tehtud töö
eest, et propageerida itaalia aineid ja
selle eest, et ta suutis koguda pri-vaatsektorilt
nii palju raha, et saada
toetust ka valitsuse poolt. „Murray
Anthony Elia Charitable Founda-.
tion'i", kaudu koguti pool vajalikust
summast ning .teine pool tuli Otta-wast
võrdse summana.
Valitsuse õppetooli abirahade
"programm on mõidud selleks, et pro-.
pageerida õppetoolide loomist Kanada
ülikoolide juurde neil aladel,
mis on seotud Kanada rahvusgruppi-dega.
Valitsus toetab õppetooli loomist
võrdse summaga sellele, mida
iga rahvusgrupp suudab ise koguda:
York'i Ülikooli juurde loodud õppetool
on seitsmes õppetool, mis on
loodud selle programmi alusel Õppetoolid
on juba ungarlastel ja ukrainlastel
Toronto Ülikooli juuros,
mennoni.itidel Winnipegi Ülikooli
juures, akaadlastel Moncloni Ülikooli
juures, gaeli keeltel St. Frannis
XavierM Ülikooli juures ia Kanada
idaranniku põlisrahvastelf\St. Tho
mas'i Ülikooli juures.
EstoKirjasõpruse programmi korraldajad, Toronto Eesti Täiendus-gümnaasiumi,
Esto '84 ja E K N Noorsootöö Komisjoni esindajad.
Vasakult: juta Metsala, Kalli Hubel, Kadi Kaljuste, Piret Konii ja
Maiki Andre-Lupp. • . . • ...
Üle 75-1 eestlasel Torontos on
nüüd kirjasõprus välismaadel elunevate
eestlastega. Umbes kaks kolmandikku
nendest on noored. Korraldajate
soov ja lootus on, et kõik
Toronto noored, kellel on kirjasõbrad
olemas, jätkaksid pidevalt kirjutamist.
Loodetakse, et ka vanemad selles
osas kaasa aitaksid. Teretulnud
on.ka kõik, kes veel soovivad' kir-jasõprust
alustada.
ESTO Kirjasõpruse korraldajate
kõige suurem palve on meie vanematele
eestlastele. On tulnud paarkümmend
kirja pensioniealistelt Euroopast
ja mujalt, kes paluvad kirjasõpru
Kanadast. Kõik ei saagi ESTO'le tulla
aga soovivad väga sõprusvahekor-di
teiste eestlastega, eriti kuna paljud
elavad väljaspool suuri eesti ühiskondi.
Võtke meie kaaseestlaste
soov südamesse ja helistage või kirjutage
E KN büroosse kontaktide I09-
miseks! •
362 Danforth Ave., !
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
466-1502
FLOWEfiS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
KIJLL.4SEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja
PUUNIKERDUSE alal
Kõneldakse eesli, lali ja inglise keelt.
•
Teatavasti taotletakse ka eestiainelise
õppetooli loomist Toronto Ülikooli
juurde Tartu Coilege'i poolt.
Koos valitsuse loetusega/kava kohn-selt
on vajalik kpguda Sl.100.000.
= &REAUTOCOLüSION
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
• Räägitakse eesti keelt. — R. POLASHEK
Helistage: 251 -4544. Külastage:37.lyiagnificentRd Etöbicoke
ILMUS
J3USTAV SUITS
F. R. Kreutzwaldi arengulugu — 216 Ihk.
Hinnad tellijaliikmeiie: üksik raamat brosh. $9.50, köites $11,70.
Poolsari brosh. S57.00, köites S7O.20. - Kaanehind mitteliikmeile:
brosh. $12.00, köites $16.00
Esindajad: A, Viirlaid, 63 Glen Davls Cres., Toronto, Ontario M4E
1X7; Estonian Publishing Co.,„Meie Elu" 958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario, M4K2R6; E. Kalm, R.R.2, Breslaü, Ontario NOB IMO;
E. Kivestu, • 588 Westluke Ave., Montreal, Que. H4X 1P7; tel. 484-
0685; V. Kurm, 368 Toledo St., Thunder Bay, Ont.; V. Lenk, 511 Law-son
Rd. London, Ont., N6G l Y l ; W. Metski, 6 Dawn Rd., St. Cathari-nes,
Ont. L2N 4M6; Mrs. L. Normet, 343 Cannon St. E., Hamilton,
Ont. L8L 2C1; U. Veedler, 47 Kant Ave., Sault Ste. Marie, Ont.; V.
Spargue, 2313 SamuelDrive, Ottawa, Orit. K l G 3C3.
Eestlased
Florida rahvusgruppide
näituse
Kesk-Florida Resti Selts võttis selgi
aastal osa St. Petersburgir. F l ,
hiljuti toimunud rahvusvahelisest
näitusest (International Folk Fair).
Seda korraldab igal aastal Sl. Po-tersburgi
rahvusvaheline selts,, mille
liikmeskonda kuulub 42 rahvusgrup-pi-
Eesti Selts võttis näitusest osa väljapanekuga,
esinemjsega ja joogi-kioskiga.
Avatseremoonia algas rahvuste
paraadiga, nende hulgas ka
rahvarõivais eestlaste grupp oma lipuga.
Eesti väljapanek paistis silma oma
Juhan Aaviku ja
Peeter Süda austamine
New Yorgis
PRAOST PUHM KÜLALISENA
.LEXINGTON AVE. KIRIKUS •
NEW YORK - Pühapäeva, 25.
• märtsi ebasoodus varakevadine ilm
ei takistanud selle suure linna eestlasi
kogenemast Manhattani heas linnaosas
asuvasse eestlaste kirikusse,
et võtta osa kahe Eesti helilooja —
Juhan Aaviku ja Peeter Süda —100 a.
sünnipäevale pühendatud kontsert-^
jumalateenistusest, mille ususlis-ra-hvusliku
meditatsiooni pidajaks oli
kutsutud praost Oskar Puhm.
Juhan Aaviku ja PeeterSüda sündimise
mälestamine toimus koguduse
tiheda koostöö kaudu Eesti Heli-'
kunsti Keskuse esinaise. Juta Kummani
ja New Yorgi kahe suure eesti
kooriga, kes kannavad Naiskoori ja
Meeskoori nimetust. Solistidena oli
rakendatud noorteperest Tiina Ruut
MacGovern jaValdeko Kangro, orelil
Meta Noorkukk. Kõne kontserdi
esimeses osas oli Juta Kurmanilt ja
käsitles kahe suure muusikalise viljakusega
sünnipäevalapse h)omin-gut.
. Palvete osa oli praost Rudolf Kivirannalt.
Kohe pärast kontserti koguneti
avarasse kirikusaali, kus' koovii-bimise
lauad olid kaetud Hildegard
Kuura ja tema abiliste poolt. Tervituse
ja tänusõnad öeldi siin koguduse
esimehe ajaloolase Aleksander Er-silt.
Esimees ja õpetaja õnnitlesid 90
a. sünnipäevalast Salme Kolki, kes
on kapten Bernhard Kolki lesk ja ÖO-a.
teele asuvat Voldemar Kõivi! kes
mitmekümpe aasta jooksul kogunud
andmeid noorte eestlaste kohta, kes
läänemaailmas on saavutanud teaduslikke
kraade. Soojalt õnnitleti praost
Oskar Puhmi; kes New Yorki oli sõitnud
koos abikaasaga. Sõjameeste
tervituse külalisele Kanadast andis
edasi Long Islandi Võitlejate ühingu
nimel Jaan Muks. Kohal oli ratastoolis
suurte teenetega veteraanide lii- ,
kumise juhtiv .tegelane ja Lexington
Ave. koguduse nõukogu auliige.
Eduard Ojandu. Külalistena olidl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-04-12-05
