Meie Elu = Our life, September 3, 1987

              ir. 36 tl956) 1987 „Meie E5u" nr, 36 1987 3. SEPTEMBRIL -
Ideni" siasekai-to
•— A . Woode
mitmesuguses
lietades sildasid,
)eatudes vaheie-isi
huvitab mui-
(bustuspargi tao-
|ilei keerlevad ja
väikseid karuš-entrifugaal-
sõi-hseks
on peasis-
Ihäline restoran,
lete kauplus ja
likud ehitused,
|) iluaia maa-alal
:'S, päevas 2-3
^iib aias tegevus:
lamisejne, näol.
ön, jõulu pe-
Irde kuulub laga
}y: Barns". miS:
miili kaugusel
'!; Pärast teatri--
ki siirdus selts-
()line. hoone on
jaseks; avaraks
|c'lida moodsat
|kü'lma asjalik-möödunudaja
ida, D.n siseehi-
:isid ja lauama-lü,
lammutami-
|. Lahtised kor-yõi
õigemini.
peale keskpõ-ümberringi
3 - :
õus va tele pal-
|b kaupade era- •
nekesisus. On
|alikku: kunsti-üd,
riietusese-'
|lit. potilillesid,
majapidamise/
viibimist nende
ide- väljapar|e-luieele,
kaasas
muljed sellest
ledast reisist,
mc.
22-7142
laahjusid,
hindu la
kk-idool
glish on seHe-j;
idopl, et taon
|ruu oma üks
irmeni vastu,
[idning" jä jät-,
|'.<e. oma naise
ima ..vanemad
jä tema naine
l i . Seevastu on
[meni sugulas-tulevast
naist
nest saadikpn
jpeal on John
fks rokk-idoo-riüünudmiljo-c.
rmeniga: 14-
l-aastane }o-
MISED
J AT
)äeva nädalas
lajoonis: Auto
V Mitte,korisr
jpel.' •
b975.
4* I
KIRJANDUS • K U N ST
• K U L T U U R .
Eesti 1.
Eesti Õppetooli külalisprofessor %^^£,
dr. Hain Rebas alustab oma loen­gutega
„Scandinavia and Balticum
from Vikings to the Present** teisi­päeval,
15. septembril kl. 10.00 Vic­toria
CoUege'i hoones (NF 007).
Kursus käsitab Skandinaavia —
Balti/Eesti kontakte viikingite ajas­tust
kuni tänapäeva tundmatute all°
Veelaevadeni Rootsi rannavetes.
Nädalas on kaks loengut ja instnii'-
eerimisklass igal teisel nädalal.
Ajaloo edasiõppijate ,,Graduate
kursuse seminar „Estonia in
20thCentury" toimub kesknädalal
IS. sept. kl. 10-12, Room 2054, Sid­ney
Smith Häiris ja jätkub kesknä-dalati.
blom klaveril ja Alisoa Puhm
n 7 Kunsti" lõppes
Foto — Aipo Tera
Eesti keskkoolis
algab õppetöö
25. s<
SEEDRIORU (ME) - Lõplpes edu­kas
ja huvitav kunstinädal „Seit8e
Kunsti". 14.^ aug. toimus Rahvus-kultuurne
Nõupäev, kus arutati „7
Kunsti" tuleviku programmi ja Ees­ti
Kultuurimuuseumi asutamisekü-simusi.
Otsustati korraldada, „Seitse
Kunsti" 3 aastat järjest, järgmisel
aastal toimub see teisel augusti näv
dalal jällegi Seedriorul. Tegevuse
laiendamiseks soovitakse Seed-rioruie
asutada rahvakunsti stuu­dio,
kui selleks saab kokkuleppele
Sihtasutus Seedrioruga.
• Nõupäevast võttis osa Seedrioru
juhatyse esindajana August Jurs.
Järgmiseks ,,;Seitsrhe Kunsti" nädala
läbiviimiseks asutati komitee, mis
' juba novembrikuus kokku tuleb. Ko-miteese
kuuluvad:' Armas Maiste,
Ants Elken, Andres Söans, Margit
Viia, Imbi Plinte, Härnald Toomsalu,
Evi Eichenbaum, Stella Kerson, Abel
Lee, Hans Westerblom, Anita Nip-pak,
Peeter Martin.
• Kultuurimuuseumi küsimuse aru­tamiseks
oli kohapeal E K K laekur ja
Toronto Eesti Maja juhktuse liige
Toomas Koger. (Eesti Maja oli varem
esitanud plaani 10.000 ruutjata juur­de
saamiseks, kuid Vello Hubel on
valmistanud uue plaani 5.000 ruut­jata
suurusele, mis tuleb Eesti Majale
esitamiseks lähemal ajal. Raskusi te­kitasid
finantsilised probleemid E KK
ja Eesti Maja vahel, mis tulevad välja
töötada. Esto Valley jääb puuduta­mata,
kuni on selge, mis saab,,Seits­mest.
Kunstist" ja Kunstimuuseu­mist.
' '
, Õhtul võis saalis näha nädala kes­tel
valmistatud kunstiesemeid, nii,
rakuu-tehnikas keraamikat kui sii-diniaajingus
rätikesi ja salle ning
maale. Lõpukontserdil' esitati nii
muusikat, luulet kui tantsu. Lydia
Vohu-Viksten oli koostanud väga
huvitava luule demons ratsiooni
oma grupiga, tugeriedes teatavatele
häälikutele, millele lisandus muusi­ka
ja tants (A. Maiste ja M. Viia).
Haaravalt kandsid nad ette veel Kal­ju
Lepiku kantaadi ,,Valgusest ja
varjust" jä Henrik Visnapuu Me
kestame üle aja". Deklameeris veel
Daisy Reet Taada ja Eva Eichenbaum
kandis ette enda luulekogust ,,Voices
of Niagara",, mis ilmus trükis järg­misel
päeval.
Tantsusoolodega esinesid 9- a.
Krista Westerblom ja Eva Eichen­baum.
Oli haruldane võimalus jällegi
nautida Armas Maiste virtuooslikku
klaverimängu nii klassilise kui džäsš-muusika
esitamisel, samuti Mare
Westerblomi viiulisoolo.sid. Klaveril
esinesid nii üksinda kui kahel klave­ril
ja ka neljal käel Stella Kerson,
Margit Viia,"Krista ja Mare Wester­blom.
Taavo Westerblomilt kuulsi­me
kitarrisoolo. Ei saa siirijuures jät­ta
nimetamata väikest flöödimängi-
: jat Alissa Puhmi, kes esines kontser­dil
paar päeva varem, kuid oli vii­maseks
õhtuks juba kahjuks lahku-;
nud. Kontserdil oli teadustajaks Eri­ka
Veskimets-Solom. Kõik esinejad
said tänutäheks peale sooja aplausi
-ka lilleõied.
L i l l i ja tänu said ka' ,,Seitsme
Kunsti" osakondade juhid ja ka ka­heksanda
kunsti tegijad, köögi-prouad
Marie Alaver ja Hilda Klei-'
ner, Nagu ikka, oli Hans Westerblom
kogu tegevust filmimas. Pärast kont­serti
sai nautida nädala kestel H.
Westerblomi ja E. Eichenbaumi
poolt valmistatud videofilmi,-mis kä­sitles
rahvapille, Kommentaatoriks
on filmis Lydia Vohu-Viksten ja rah­vapillimehed;
nii Andres Peekna
USA) ansambel kui Oskar Haameri
ansambel demonstreerib rahvamuu­sikat.
Antakse seletusi väga mitme­suguste
kannelde päritolu kohta,
nende Valmistusviisist ja mängustii­list,
ka on seal teisi pille, nagu io-kupill
põispill, jauram jt.
Kaunis Otepääle sarnanev Seed­rioru
maastik on hästi spbiv kand-lemängu
tagapõhjaks. Õhtul hilja
veedeti ühiselt veel veidi aega män­nikus
lõkketule ümber.
Oleks raske loetella kogu sedati-hedat
tegevust nädala jooksul. Peale
.otsese õpetuse oli palju demonstrat­sioone,
analüüse, diskussioone,
loenguid, arutelusid.
AINO TERA
Eesti keskkooli õppetöö TES Täien­duskoolis
algab Eesti Majas, 958
Broadview Ave. Toronto, reedel 25
septembril s.a. keil 19.00.
KesKkooii võetakse vastu noori,
kes on lõpetanud TES T.äiendusalg-kooli
kursuse või mõne ieis>j i.*iien-duskooli
kuus klassi. Regislrperimi-ne
ja vastuvõtmine toimub esimesel
koolipäeval kohapeal.
Toronto Eesti Keskkool töötab ree­de
õhtuti Eesli Majas täiendusküolile
kohandatud keskkooli õppekavade
aluselja ulatuses, mida võimaldab
kasutedaolev aeg. Kursuse pikky-seks
on kolm aastat.
KÜOLIKOMITEE
Laudkonnavestlus Kotkajärve Metsaülikoolis tänapäeva probleemidest, vasakult — Toomas Ilves, Riina
Kionka, Aarne Vahtra ja Veljo Kalep. Paremal — Toomas Ilves kõnelemas foBforiidi kaevandamisest oku°
peeritud Eestis. All — Vello Salo, Tõnu Parming, Tiina ja Hain Rebas. Foto — Anu Ewen
kultuur käsikäes poliitikaga
Esindaja:
VICTO
BU8: 7i2-3111 r 1 1919 Lawr®nc®
(705) 42S-915i Scarborough, Ont. Ml K 2Y6
5165 Yonge St
^illowdale,
Ont. M2N 5P5
TeS. (416) 733-4515
FLOWERS & GIFTS 733-4516
ÜLLEDE S Ä A t M i M ÜLEMAÄILr^^SES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled.
kuld- ja suures vaiakus merevaigust ehted.
Räägitakse eest
Avatud: äripäevadel 9.00-6.00 p.l., laupäeval 9.00-5.00 p.S.
Eesti keele kursiised
Toronto Ülikooli
Eesti keelt on juba mõnd aega
õpetatud Torontos, kuid alles möö­dunud
aastal jõudis eestlaskond nii
kaugele et pani aluse eesti õppe­tooli
loomiseks ülikooli juurde.
Sellega seoses on nüüd võimalik
muule lisaks õppida ka eesti keeli
ülikooli tasemel ning selle eest
saada vajalikke ülikooli punkte
(krediite). Õpetamine läks läinud
septembris täies hoos lahti algaja­tele
mõeldud kursusega (Elemen-tary
Estonian, ESTlOOY), mida õpe­tas
Vello Salo. Kevadel oli selle
esimese kursuse lõpetajaid kokku
kuus, kellel on nüüd võimalik jät­kata
oma keeleõpinguid edasijõud-.
nute kursusel (Intermediate Esto­nian,
EST200Y). Edasijõudnute kur
suse juhendaja Oli Toronto eestlas­tele
hästi tuntud dotsent Harri
Mürk, kes naasis hiljuti Blooming-tonist.
Seal oli dots Mürk eesti ja
soome keele õpetajaks Indiana Ü-likooli
juures kus ta valmistub dok­toriks
soome-ugri keeleteaduse
alal. Oma väitekirja eesti keele vor­miõpetuse
alal loodab ta kaitsta käes­oleval
sügisel. Teise aasta kursus
on mõeldud eeskätt neile, kes edu­kalt
sooritasid esimese kursuse,
kuid teretulnud on ka kõik ülikooli
õpilased, kellel on juba teatud eesti
keele oskus olemas ja kes tahavad
seda edasi arendada. Kes aga väl­jastpoolt
ülikooli soovivad kursu­sest
osa võtta peavad endid ülikoo­li
sisse registreerima. Tunnid toi­muvad
kaks korda nädalas esmas­päeviti
ja kolmapäeviti kl 19-21
New GolIege'i loengusaalis WE 74.
Tänavu ei pakuta algajate kur
sust, kuid tulevast septembrist ala­tes
on võimalik eesti keelt õppida
nii algajate kui ka edasijõudnute
tasemel, kuna tuleval aastal paku­takse
mõlemad, EST lOOY ja EST
200Y. Neile kahele lisaks on kavas
pakkudakapooldaastane keelekur-sus
kolmanda aasta tasemel ning
veel pooleaastane eesti kirjanduse
kursus kui huvilisi osutub küllalda­seks.
Kõik kursused eesti keele alal
pakutakse slaavi keelte ja kirjan­duse
kateedri (koolkonna) kaudu
(Department of Slavic Languages
and Literatures). Kuna paljud noo­red
üliõpilased meie lehti ei loe,
kas puuduliku keeleosku 3 tõttu
või mõnel muul põhjusel, siis pöör­dub
Toronto Ülikooli eesti keele
lektoraat lugejate poole palvega, et
kutsuksite kõiki, kes vähegi asjast
huvitatud on, kaasa lööma. Regis­treerimine
algab 7. septembril ja
esimene eesti keele tund läheb lah­ti
esmaspäeval, IC
KOTKAJÄRVEL (ME) - Metsa-ülikool
astus tänavu Kotkajärvel
elujõuliselt oma kolmandasse tege-vusaastakümnesse.
Tänavune kur­sus
100 osavõtjaga suunas palju tä­helepanu
poliitilistele ja kultuur-poliitilistele
küsimustele, eriti Ees­tis,
tublisti noorenenud lektorite
eestveol.
Alates vahetult pärast Metsakooli
lõppu.laupäeval 15, augustil, toimus
Metsaülikool kohati soojade päeva­de,
kohati külmade õhtute saatel.
Url^us läks programmi ja praktilise
juhendamise näol eelmisel aastal üle
nooremale, võib ütelda isegi kolman­dale
põlvele. Peeter Einola program­mi
juhatajana kui ka Olev Trass MÜ
vormilise juhatajana tervitasid saa­bujaid,
millele järgnes dr. Tõnu Parr
mingu loeng teemal Eestluse prob­lemaatikast".
Parming andis üldhin­nangu
Metsaülikooli arenguloole
meid mõjustavate üldtegurite taus­tal.
Samalt lektorilt järgnes esmas­päeval
teine loeng teemal ,,Nõuko­gude
Liidupoliitikast", kus käsitleti
sealseid võimuolukordi ja muudatu­si,
ning nende tähendust Eestile ja
eestlastele. Elavale arutelule andis
palju juurde Metsaülikoolis alguses
ja lõpul kohal viibinud Veljo Ka­lep.
Ta osales ka laudkonnavestlu-ses
tänapäeva probleemidest Eestis
koos Aarne Vahtra ja Toomas Ilveser
ga, juhen^datuna Riina Kionka,poolt.
Ilves ja Kionka kuuluvad juba M Ü
lektorüe,,kolmandasse põlvkonda".
Esimene on tuntuks saanud Vaba-dusraadio
juures töötava eesti asjade
uurijana, teine on poliitteaduste dok­torant
Columbia Ülikoolis. Kionkast,
nagu seda teda tutvustades öeldi,
saab esimene autentne eesti soost
doktorikraadiga ,,^ovjetoloog" um­bes
35 aasta jooksul.
KULTUUR JA POLIITIKA
Kionka rääkis hiljem veel Nõuko­gude
rahvuspoliitikast jä Ilves öko­loogilistest
probleemidest eelkõige
'osforiidi võimalikust üleskaevan-damisest
ja selle tagajärgedest. Mit-
Teadaasine
T.E.R.R. „Kungla" 1987-88. tege­vusaasta
algab ühisharjutusega 9.
sept. Eesti Maja suures saalis kell
7.00 õhtul.
Uued liikmed teretulnud! Sõi­dame
koos Austraaliasse! Infor­matsiooniks
helistada Peter Jee-gerile
283-0734.
Eesti algkool stardib
22. septembril
Kutse
Toronto lauluhuvilistele
Toronto E.E.L.K. Vana-Andrese
koguduse segakoor alustab oma
1987/88. tegevus-hooajaga, esmas­päeval
14. sept. kell 6.30 kiriku saa­lis.
•:
Koor palub kõiki, kellel on huvi,
eriti vaimuliku laulu ja muusika vas­tu,
ühineda koori tööga.
Koori juhatab, nagueelmistel aas­tatel,
muusikapedagoog ja koorijuht
AstaBallstadt.
Eesti gümnaasium
alustab
Eesti gümnaasiumi õppetöö TES
Täienduskoolis .algab Eesti Majas.
958 Broadview Ave. Toronto, reedel.
25. septembril s.a. kell 20.00.
Gümnaasiumi võetakse vastu neid,
kes on lõpetanud Toronto Eesti
Keskkooli kursuse või mõne teise
eesti täienduskeskkooli või kes oma
eesti keele oskuse ja eestiaineliste
teadmiste osas on saavutanud tase­me;
mis võimaldab neile vastava erl-korra
alusel kooli sisseastumise. Re­gistreerimine
toimub esimesel kooli­päeval
kohapeal.
Toronto Eesti Gümnaasium töö­tab
reede õhtuti Eesti Majas täien­duskooli
eritüübilisele iseloomule
kohandatud gümnaasiumi õppeka­vade
alusel ja ulatuses, mida võimal­dab
kasutadaolevaegkoos eriprojek­tide,
eriürituste ja huviala rühmade
Algkooli õppetöö TES Täiendus­koolis
algab Eesti Majas. 958 Broad­view
Ave. Toronto, teisipäeval 22.
septembril s.a. kell 19.00. Edaspidi
toimub õppetöö teisipäeva õhtuti.
Eesti algkooli Õppetöö toimub
koostöös Toronto linna koolivalitsu­sega.
Kooiiealised köik Torontos
ja ümbruskonnas elunevad lapsed,
kes on vähemalt seitsmeaastased.
Võetakse vastu ka vanemaid õpilasi,
kes veel senini ei ole kBlnud eesti alg­koolis.
Samuti on ka tänavu kavas
vastu võtta uusi ja jätkata tööd se­niste
eesti keelt mittevaldavate Õpi­lastega.
Kooliaasta sujuva alguse huvides
on vajalik, et esimesel koolipäeval
oleksid kohal nii uued kui ka senised
õpilased. Lühikesest avaaktusest
võivad lastevanemad soovikorral
osa võtta. Aktusele järgneb uu.te õpi­laste
registreerimine ja esimesed
koolitunnid klassides.
Palume kõiki selle teadaande luge­jaid
omapoolselt kaasa aidata, et
käesolev teadaanne levineks igasse
kodusse, kus leidub koolleallsi noori,
kuna senised kogemused näitavad, et
lastevanemail on tahet, aega ja või­malusi
oma lastele eestikeelse hari­duse
pakkumiseks.
Kohaliku omavalitsuse haridus­osakonna
ja provintsi-ning föderaal­valitsuse
toetuste abil püütakse õpi­laste
eesti kooli saatmise kulud hoido
nii madalad kui võimalik. Õppeva­hendid
ja õpikud on ka sel aastal
kooli poolt tasuta.
KOOLIKOMITEE
tegevusega. Kursuse pikkuseks on
kaks aastat.
KOOLIKOMITEE
meie Metsaülikoolist osavõtjale tor­kas
silma tugev rõhu asetus poliitilist
laadi küsimustele. On ilmne, et noo­remad
lektorid ja osalejad on jõud­nud
hinnangule, et eesti probleemi­dest
ei ole üleüldse võimalik aru
saada väljaspool nende poliitilist
konteksti. Korduvalt rõhutati, et ka
tänapäeva kultuuril^üsimused Eestis
ei ole mõistetavad ilma rahvustun-deid
käsitlemata.
Ent siiski ei puudunud kultuurili­ne
külg. Rutt Tulving kõneles oma
reisimuljeist Tallinna» märkides .
muuhulgas et.sealne graafika on lää­ne
kunsti peavooludest maha jäänud,
eriti trükitehnika ja värvirikkuse
poolest. Teises ettekandes käsitles
Rutt Tulving oma loomingut, pak­kudes
lisaks ülevaate kunstniku elu­olust
siinses ühiskonnas.
Kirjanduslikul teemai esines Mic­higani
ülikoolidoktor^nt Tiina kirss,
meie noorema põlve erudiitsemaid
õpetlasi. Ta juhendas ka elavat laud-konnavestlust
kirjanduslike küsi­muste
kohta Toomas Ilvese ja Heino
Susi osalemisel. Vello Salo kõneles
hiljem kirikute olukorrast Eestis, Ar­vi
Tinits ,,lennuväepoiste" saatusest
sõjapäevil. Lisaks sellele juhendas
Tõnu Parming laudkonnavestlust,
mis käsitles Teise maailmasõja ja
selleaegsete strateegiliste suundade
kulgemise mõju Eesti poliitilisele
saatusele. Toronto estofiil Raimo
Toiviainen käsitles selle raames sõja­järgset
olukorda Soomes, Hain Re­bas
eesti metsavendlust.
TUHAT OSAVÕTNUT
Muudele meelelahutustele lisaks
esitas Jyri Kork kaks humoristlikku
ettekannet, millest üks käsitles Vad-vanasõnu,
teine Liivimaa libahun-te.
Viimane pani aluse ,,hulumislii-kumisele",
mille tagajärjel metsa ek­sija
võis küll järeldada, et Kotkajär­ve
laaned on libahuntide poolt vallu­tatud.
Eriti edukalt tegutsesid teatri-ja
videohuviringid. Lõpupeole mõni
päev eelnevalt pakkus Ingvar Liitoja
ülevaate Eesti rokkmuusikast. Kui
Läänes pahandatakse roki allakäi­nud
sisust, võiks eestlasi Läänes hu­vitada
asjaolu, et rokk Eestis on väga
eestlaslikult isamaaliku sisuga.
Metsaülikooli lõppedes oli osavõt-
, jatel ilmselt kahju kaunilt Kotkajär­velt
lahkuda. Peeter Einola ja teiste
juhatusliikmete hinnangul õnnestus
üritus suurepäraselt. Seda kinnitasid
ka osalejate ar^&mised. Oli ilmne, et
. Metsaülikool 'õn astunud väärikalt
kolmandasse kümnendisse noorene­nud
elutajitega. Kahekümne ühe aas­ta
jooksul onlv4Ü kursusest osa võt­nud
umbes tuhat inimest, kusjuures
eriteadlaste paarisajas asjalikus
loengus on käsitletud igat laadi eesti
aineid puudutavaid küsimusi.
Lõpetades võiks ' tähendada, et
eestlaskonnal pole ühtegi teist taoli­se
panusega üritust välismaal olnud,
kus kümne päeva vältel elatakse nii.
intensiivses eestikeelses miljöös ja
kus muud tegevust täiendavad väi­kesed
töögrupid, mis päeviti pühen­duvad
just emakeele õppimisele.
Metsaülikoolist, vähemalt Kotkajär­vel,
on saanud korrapärane eestlas-
- konna institutsioon, üks meie ühis­konna
tähtsamaid tugisambaid.