Meie Elu = Our life, August 2, 1979

              Golleetion Deve.
395 Wellington Sth tete seot
Ottawas On t o
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal toop., kl. 9h.-5 p.l.,esmasp; ja
neljap. kl. 9 h.-8. õ. Laup. kl, 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: 1 ä.$24.00,
6 k. $13.00, 3 lc. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3: -k. 9.00. Ülemere-mäadessc:.
l a . $30.00, 6 k. $16.00,
3. k. $10:00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. $14.50, 6 k. $7.25; Kiri-ja lennu­postil
isa USÄ-sse 1 a. $16.50,: 6 k.
S8.j25. Lennupostilisa ülemeremaa-desse:
1.a. $32.75, 6 k. $16.38. ,
Üksiknumber—.500.. ••"-••.•••••• \
Kuulutushinnad: 1 toll'ühel .veen
esiküljel §3.75, tekstis $3.50, kuulu\
tuste küljel $3.25. '
TLAST
1
•Al"
SecondOass Mall Ilegistratioa No. 1354
Nr. 31 (1538) 1979
„OUR LIFE" - ,,MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 © Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Pär­mine:,
473 Luhmann Dr., New Mil-fordi
N.L,;USÄ. Tel; (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on g
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weiieri algatusel 1950,
NELJAPÄEVAL, 2. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 2 XXX aastakäik
Rahvaste "'Öf^diii-5^tsip0rri le
laagrist
Grupp poliitilisi vange, nende hulgas eestlane K. Myätyk (Mättik) on
saatnud kirja Ühendatud' Rahvaste Orgamsatsioonile, protesteerides Nõu­kogude
\ Vene kolonialismi vastu. Apelli teksti avaldab inimõiguste küsi­musi
. Ukrainas, ja Ida-Euroopas. käsitav USA-s ilmuv ; väljaanne. • „§mol<v
"skyp".
Selles(üteidakpe, et koonduslaagris
; n r. 36;! ki nn i pee tava te vangide grupp
.-.•.võtab osa kümnepäevasest vene ko­lonialismi
ja imperialismi vastu^pro­testeerivate
rahvaste solidaarsuse
perioodist, mis on esmakordne N;
Liidus,
23. juuni oli pühendatud nõudmise­le
nende tagasipääsemiseks oma ko­dumaadele,
kust nad deporteeritud
koloniseerijate^ poolt tuhandete kilo­meetrite
kaugusele karmi. kliimaga
võõrale maale, 26. juuni oli protes­tiks
diskrimineerimise vastu vang?
laagris, kus ei lubata kasutada ema­keelt,
rahvuslikke traditsioone jä ka­ristatakse"
kiriklike pühade pidamise
pärast. 29. juuni oli pühendatud po­liitiliste
vangide solidaarsusele. Rah­vuslikule
enesemääramisele, on tra-
, ditsiooniliselt pühendatud .1. au­gust,
päev mil kirjutati alla Helsingi
kokkuleppele.
•••.Kümnepäevane vene poliitvangide
protestiaeg möödus surve ja taga­kiusamise
õhkkonnas.
Apellis soovitakse tõstatada LRO
üldkogus, et riikide staatus, mis
moodustavad N. Liidu, määratakse
kui koloniäal — sõltuvad territooriu­mid
ja juhitakse tähelepanu 14. det
sembri 1966 deklaratsioonile, iseseis­vuse,
tagamiseks koloniseeritud maa­dele.
.;-•-.'!
See ei ole teostatav ilma rahvusli­ku
iseseisvuse andmiseta 50 miljoni
elanikuga Ukrainale, 8 miljonile.val­gevenelasele,
4 6 miljonile lätlasele
leedulasele ja eestlasele, .15 miljoni
Ilse rahvastikuga Kaukaasia maade
le, 6 miljonile tatarlasele ja paljude­le
väiksematele Volga piirkonna,
Kesk-Äasia, Põhja-Uurali ja Siberi
rahvastele.
Praegu Vene-Sovieti impeerium
viib' pimesi maailma kolmanda maa­ilmasõja
kuristikku, üteldakse apel
lis. Seepärast peame omaks pühaks
kohustuseks teid hoiatada — mida
meie praegu peame taluma, võib juh
tuda teile homme...
Kirjale on alla kirjutanud 9 uk­rainlast,
2 armeenlast, 1 venelane, 2
juuti, 1 eestlane K. Mättik (kirjuta­tud
K. Myatyk). ja 1 tatarlane.
(Aadress: Urhc. VS-389/36
Kuchyno, Ghusovsky, Rayoh,
maskava obl. Russian SFSR)
pos.
Per-
Usuteadusliku Instituudi õpilased, lektorid ja „Õpetajate Päevadest" osa võtnud vaimulikud Vana-Andrese kiri
kus 26. juulil. Istuvad, vasakult: õp. E.Pähn, õp* T. Nõmmik, õp. M. Saar, õp. A. Taul, õp. W. Kopperman, ass.
praost O Puhm, piiskop K. Raudsepp, ass. dr. A. .Võõbus* praost R. Kiviranna, dr. R. Toi, õp. E. Lind, õp. (
Mägis. 2. rida: Inst. õpilased: A. Männistu, I. Nõmmik, E. Pidu, Ä. Talistu, V, Kaldma, P. Maidre, K. Merilo, A.
Roost, õp. H. Laaneots, õp. Ö.Gnadenteich, õp. X Vaga, inst. õp. K. Pinna ja V. Reio. 3. rida: Inst: õpilased:
T;!Tralla, 0. Pint, H. Altosaar, ü. Saar, E. Järvet, H. Kivi, P. Süive, E. Kuningas,-W. Ilves ja W.Taal.
Foto — O. Haamer
alal edasi töötada. Teade, et Usutea­dusliku
Instita^ on lubanud
edaspidi kaasa töötada prof. V. Salo,
kes viibis koosolijate hulgas, võeti
vastu tugeva aplausiga.
Opetajai. Pähn, omas sõnavõtus
pöördus instituudi õpilaste poole
tunnustavate sõnadega. Isegi kuu­mad
ilmad ei suutnud kahandada
nende tööindu, ega vähendada loen­gutel
tähelepanelikkust. Olete Ju­malariigi
kaastöölised . . . ja lähete
oma kogudustesse kui tõrvikukand­jad!"
lõpetas E. Pähn oma hingesta­tud,
sõnavõtu. •.';.•••'
'..;-!'. ri<i- v-v" • J";-
SCyltMuritoetused
• | ' • • . . • ' " . • • • . . • • • . : • ' • ;•
fi • . • •.- . . . . ..
Rootsis
STOKHOLM (EPL) ~ Kuiturradet
on järjekordselt jaganud toetusi kul­tuuritööle,
selle juures on toetatud
I ka sisserändajate ja minoriteetide
kultuurilist' tesevüst.
Kokku on 17-le . ämatöörteatrigru­pile
sisserändajate hulgas! antud
170.000 krooni; Stokholmi Eesti Tea­ter
sai 8500 krooni, samapalju sai Li-dingöl
asuv läti teater. • •
Ajakirjadest on saanud „Invandra-re
öch minoriteter" 75.000 krooni,
„Värt Nya land" 60.000 krooni. Aja­kiri
„östeuropa" on saanud 15.000
krooni. Eesti ajakirjadest on ..Tuli­muld"
saanud 17.000 krooni. Toetust
on saanud . ka „Rysk . kulturrevv"
(10.000 krooni). . ^
Raamatutest on saanud 13.200
krooni k.ir j astus „Librise" juures i l-munud!
Andres Küngi teos „En dröm
om frihet".
se vanusega 54 aastat, Saksamaal
asuvate viie õpetaja keskmine vanus
on ^9 aastat, Austraalias asuvad 3
õpi 'ajat, keskmise vanusega 60 aas­tat,
Inglismaal asuvate kahe õpetaja
keskmine vanus on 68 aastat ja Ar­gentiinas
asub üks 33 aastane !• õpe­ta
jr Kokku — 61 õpetaja keskmine
vai. 's ori 60 aastat..Kokkuvõte näi­tab
kujukalt järelkasvu tungivat va­jadust.
Prof. dr'. A. Võõbüs ütles tänu kõi­gile,
kes kaasa, aidanud instituudi
tööle. Eriti oli talle silma paistnud
töötahe ja sügav kiindumus. Ta aval­das
.lootust, et tulevikus on instituu1
di õpilastel veel võimalus teoloogia
ERKU liige ja Balti Komitee sekretär Michiganis Raimond Tralla enne
Küüditamisepäeva Mälestusaktust Detroit-SöuthfieMs. Vasakult — sekre­tär
Ruth Broder, senaator Carl E. Levin (I>) ja R. Tralla.
Ikestatud Rahvaste Nädala puhul
Ühendriikides toimus Detroitis ikes­tatud
rahvaste aktus pühapäeval, 22.
juulil Ukraina Majas. Aktusest võttis
osa arvukalt ikestatud rahvaste liik­meid
ja eestlased olid silmapaistvalt
tugevalt esindatud. I
Aktus algas Ühendriikide hümniga
bass Raimond Tralla ettekandes.Ava*
sõna ütles Ikestatud Rahvaste Nä­dala
Detroiti komitee esimees S.
Rudzitis ja president Carteri prokla­matsiooni
kandis ette Michigani koi
inanda ringkonna kohtunik H. Haus
ner. Tugeva kommunismivastase ja
ikestatud rahvastele
va kõne pidas Michigani ülikooli pro­fessor
dr. A. S. Ehrenkreuz* Järgne­sid
Michigani kuberneri W. G. Miili-keni
ja Detroiti linnapea Ted Bätes'i
proklamatsioonide ettekandiiniised lä­ti
ja leedu esindajate poolt.
Usuteadusliku Instituudi kahena- Ameerika Ühendriikides J25 õpetajat,
dalane kursus lõppes•pühapäeval-:^^skmine- vanadus 65 aastat, Rootsis;
juulil piiskopliku lõpujumalateenis- 14 õpetajat, keskmise vanadusega 63$
tusega Vana-Andrese kirikus. Jutlus- aastat, Kanadas 11 õpetajat, kes km i-tas
piiskop K. Raudsepp ja, kaastege­vad
olid prof. dr. A. Võõbus, õpeta­ja
Andres Taul ja instituudi õpilas­test
Hans Kivi, Paul Maidre, Edgar
Pihu, Kalle Merilo, Tiit Tralla, El­mar
Kuningas, Kersti Pinna, Heino
Altosaar, Juta Nõmmik ja Priidu
Kiive. Organistiks oli dr. Roman Toi.
Soololauluna esitas Ülo Saar P. X
Hamiikaineril ,,Pühapäeva hommik"
ja Irene Loosberg laulis R. Toi „Pal-ve".
Vaatamata suvitushooaja hari­punktile
oli kirikulisi arvukalt.
Jumalateenistusele . järgnenud
koosviibimisel kohvilauas koguduse
nõukogu esimees A. Roost tervitas
Vana-Andrese koguduse nimel. Insti­tuudi
õpilaste nimel V. Kaldma ütles
tänusõnu instituudi õppejõududele
Koosviibijate aplausi kutsus esile
nentimine, et „mag. A. Tauli põhja
lik aine tundmine ja eriti meeldiv- et­tekandmise
viis tegid teda meie kõi­kide
lemmikuks." Instituudi rinna­märk,
mis kavandatud Eneri Tauli
poolt, antakse peatselt kõigile insti­tuudi
õpilastele ja lektoritele. Pere­naised,
kes kogu kursuse kestvuse
jooksul hoolitsesid toitlustamise
eest, said tänutäheks roösiõie ja tu­geva
aplausi köosviibijatelt.
Piiskop K. Raudsepp tänades kur­suse
lektorite nimel perenaisi, ja an­dis
neile- üle raamatu, milles leidu­vad
kaugemal elunevate õpetajate
pooit kirjutatud jutlused. Eriti huvi­pakkuv
on raamatus praost R. Kivi­ranna
poolt koostatud E. Ev. Luth.
Usu Kiriku ametikandjate mmekiri
vanaduse järgi. Kokkuvõetult on
Õpetaja H. Laaneots ja õpetaja A.
Taul. kavandasid ja organiseerisid
Usuteadusliku Instiuudi teise nädala
neljapäeval ja reedel (26/27. juulil)
..Õpetajate Päevad", et uuendada
sõprust paljude amet vendadega^ -ke­da
pole kaua aega nähtud, et aruta­da
ühiselt õrna muresid ja, et olla
toeks ja abiks instituudis õppivatele.
Koos Instituudi lektoritega võttis
Päevadest osa 20 ordineeritud õpeta­jat.
;..:;-!!••.:•. .'••!:,-".
Peaminister J. Clark'
Aafrikas
Peaminister Joe Clark koos kahe
ministri ja 27-m'e ajakirjanikuga läks
oma naisega, suurel Kanada sõjaväe-lennukil
2-he nädala pikkusele tee­konnale
Aafrika riikidesse. Ta külas­tab
Kameruni, Keeniat, tansaaniat
ja võtab osa koos kuninganna Eliza-bethiga
Commonwealth konverent­sist
Zambias, kus tuleb otsustamise;
le peamiselt Rodeesiä küsimus. Pea­minister
peaks jõudma tagasi,12. au­gustiks.
Seda tuuri peetakse palju
raskemaks, kui J. Clarki Tokios kä^
ku. Kõik. need Aafrika maad, mida
külastatakse, saavad suuri su uima­sid
Kanadast. Kanada; majandus,
nõuab nende abistamissummade
kärpimist, kuid' hiin'a põgenike suu­remeelne
vastuvõtmine näitab, et J.
Clark qiü heldekäeline' jaga ja tühjas!:
ja võlgadega koormatud riigikassast.
Suured rahvahulgad ' tervitasid J.
Clarki ja tema abikaasat Kamerunis.
Aktuse muusikalises osas esines
bass Raimond Tralla, lauldes Känd'i
„Pagulane" ja Meri kalurite laulu".
Aktuse resolutsiooni kandis ette kor
raldava komitee kaasesimees B. Fe-dorak.
Resolutsioonis nõuti vabadust
ikestatud rahvastele;
Seoses Usuteaduse Instituudi tei­se
aasta kursuste algusega korraldas
instituudi juhtkond informatsioöni-koosoleku
õpilastele, et anda selgi­tust
nende tuleviku edasiõppimise ja
tööleasumise võimalustest kogudus­te
juures.
Selgitusi ja informatsiooni andsid
instituudi juhataja prof. A. Võõbus
ja piiskopp K. Raudsepp.
Möödunud, aastal alganud 1 kursus
on enamikul lõpetatud, kuigi leidub
Käesoleval aastal alganud II kur­suse
töö hindamine toimub samal
põhimõttel kui oli see eelmisel aas­tal.
';.• •
Kirjalik eksam toimub 26. jaanua­ril
Toronto ja selle, ümbruskonnas
asuvaile õpilastele Piiskop K. Raud­seppa
jaassessor O. Puhmi järelval­vel.
,;
Kaugemal asuvate õpilaste eksa-mirieerimise'korraldab
prof. A. Võõ­bus.
Sellele järgneb pikem usutea-
Shanghai üliõpilased
pidasid fäaiavavõitlwsi
Pekingist jteatatäkse, et Sharighais
toimusid suured tänavarahutused,
millest võtsid osa Hiina ja Aafrika
üliõpilas.ed •: ja . Hiina poiitseinikuc1.
Tüli tekkis, sellest, et hiina üliõpila-.
sed' nõutfsid, et Aafrika üliõpilased
keeraku kinni oma ilmselt N. Liidust
pärit! raadiosaated tänavale. Kui se­da
ei tehtud Aafrika külalisüliõpiiaš-te
poolt, siis tekkis kokkupõrge, mil-e
tagajärjel 24 hiina, 19 välisüliõpi-ast
ja suur arv hiina politseinikke
viidi haavadega kliinikusse. Hiina
teadeteagentuuri teateil olid pea­süüdlased
Araabia ja Aafrika üliõpi­lased,
kelle karistamist nõuti.
IFShjci-Äi^eefikci Eesti S5jam©e$ie kokkyfylekD
KJ. l ü . l i i dM
puhul Seedriörul laupäeval, 25. aug, 1979. a.
algusega kell 12.00 päeval.
.'V Palvus, õpetaja-E. PÄHH.- •:
Aktusekõne USA armee Kol.Leitn. Y. ANSON. '
}: Õhtune eeskava kaasvõitleja R. TRALLA juhatusel.
Kaastegevad pr. H. SEPP, pr. Ä. TERA ja prl. E. REBANE.
Tants G. ILTAL'1 orkestri saatel. ];•
;
:;!:: EIMELÄUD.
Ööbimise võim s
veel neid kellede tööd on veel lõpe- düslik töö, mis peab olema lõpeta
tamisel. V-' |.tud • järgmiseks kevadeks ja sellele
järgneb' veel lühema ulatusega töö
eriteemal. Kui need tööd on soorita
tud edukalt, tuleb küsimusse opilaš
te tööle rakendamine koguduste juu­res.
Selleks tööle rakendamiseks kiri­kuvalitsus
kindlasti arvestab kogu­duse
ettepanekute ja soovidega.
Kuna osal õpilastel on. aega ja
tahtmist edasiõppimiseks, kirikuõpe
taja kutse; saamiseks, võimaldatakse
usuteaduslikku ettevalmistust kogu
ulatuses. Kui on vajadus, organisee
ritakse õppetöö tuginedes kahele
Tartu ülikooli usuteaduskonna õp
pejõule, kellede ümber koonduvad
teaduslike kraade taotlenud- ja teised
teaduslikult töötavad õpetajad. Sel­lejuures
on aga paratamatu, et Täi­tu
usuteaduskonna õppekava tuieb
kärpida ja kohandada vastavalt selle
mandri usuteaduslike koolide nõud­mistele.
Samuti tuleb teha kõik, mis
on vajalik, et õppetöö võiks toimu­da
avalikkuses. Selleks tuleb Insti­tuudil
oma publikatsioonide kaudu
avaldada õppekava, andmed tehta­vast
tööst - ja samuti teaduslikke
töid. Edukate' katsete järele tuleb
sooritada prooviaasta koguduses.
Selle järele ordineerimine, mille jä­rele'oleks
võimalik kandideerida ko­gudusse,
kus õpetaja koht on vaba.
Hans Kivi
EI ELU" fofmefus / G talitus on suhtud
<£. äüg. 1979 Simeöe Day puhul.