1978-08-03-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4R2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igal tööp,, ki; 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup.kl. 9 p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.00,
.6 k. |13.00, 3 k. $850. UŠÄ-sse: l a .
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. -.9,00. Ülemere-maadesse:
1 a. ! $30-00, 6 k. $16.00,
3; k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. $13.50, 6 k. $6.75. K i r i ja lennu,
jpostiiisa US^sse: l a . $14.50, 6 k.
|$7.25. Lennupostilrsa.. Ülemeremaa-.
jdesse: 1. a. $23. 5,0p.k. $11.75.
Üksiknumber—.50c.
Kuulutushihnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste
küljel $3.25.
- MA-latt..
Megistraüöiii No. I$ŠW.
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 © Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbatim.
Toimetaja New Yorgis B. Pap-ming,
473 Luhmaiin Dr., New M i l
ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaan^afe on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 31 (1486) 1978 NELJAPÄEVAL, 3. AUGUSTIL — THÜRSDAY, AUGUST 3 XXIX aastakäük
Vaatamata ebasoodsale ilmale oli Moohstpne^^^
Müüdi umbes 1700 pääset. Kui arvata juurde arvukad tegeläsed,Mapsed ja hilised tulijad arvestasid mõned
korraldajad osavõtjate arvu ligi kolmetuhandele.
Kuigi oli vihmane, käis juba . varas
test ^ vilgas
töö, „Järvamaäl" noored ehitasid
lavapilti A . H . Tammsaare ,,Tõde ja
õiguse" dramatiseeringu katkendi
esitamiseks^ ,,To^mpeal" oldi tegevuses
maakondade vappide ülesseadmisega,
Võrulased ehitasid
„Munamäele" vaatetorni < jne. Igal
maakonnal oli midagi teha|ja viimistleda.
Kõigil oli aga küsimus,
kas ilm muutub paremaks ja kas
vihm lakkab? Lähenes - pidustuse
avamiseks ettenähtud kl; 1 p.l. Pilved
hõrenesid ja vihma sagarad lakkasid,
i \
Vähese hilinemisega kostis Estonia
orkestrilt „Tulge kokku" ja selle
järele 0'Canada. Killamangude abi-
,esimees A. Kelder avasõnas tervitas
osavõtjaid ja piiskop Karl Raud'
sepp pidas sütitava vaimuliku kõne
ja palvuse. Lauldi. „Issand, sa hämaral
ajal" ja ,,Õnnista ja hoia . . ..
,.AVAMIM\. ,;: /•;;•
R. Kreeihavas Killamängud, öeldes
tere tulemast külalistele ligidalt
ja kaugelt, Põhja-Ameerika kontinendilt
ja Rootsist. „Kui meile ette
heidetakse, et elame minevikus ja
Killamängud viivad meid tagasi minevikku,
siis tahaksin veel kord
ütelda, et „Minevik on tuleviku isa".
Minevikuta pole tulevikku . . . Killamängud
on eesti vaimu ja eesti
usu tõlgendus, nad on tükike armastust,
ja. vennavaimü, naeru ja infor-maalšus.
t . /. . noorte ja vanade kokkutulek,
et tunnetada eesti vaimu ja
usu pärandit. Meie rahvas on suureks
kasvanud just lihtsuse ja rahvapärasusega,
mis inimesed üksteisele
lähemale toob* Mulle on Kodü-
Eestist saabunud süsi, mis võetud
Lembitule kuuluvalt mõõgalt Lõha-vere
linnusese. See süsi kõneleb iseenesest
ja me mõistame seda kõnet.
Selles vaimus avan ma täna ka Killamängud
Moonstone'is, Kanadas.,
Jõekääru kasvandikkude kõne-koor,
gruppides maakondade vappide
taga, esitas E. Ruubergi koostatud
teksti ,,Eesti hõim". Kõrtekoori
juhtis Viive Lpmäx. Kõnekoor lõpetas
Visnapuu sõnadega: aastatuhanded
on sinu kätes, pea vastu
rahvas ja maa! Eestis voolab mu
elüläte hoia kinni, nii kaua, kui
saad!" ; V ••"
MUNAMÄELT. SOOME - LAHlSNi
E. V. aupeakonsul I. Heinsoo tervitades
kõiki maakondlikust kokkutulekust
osavõtjaid, kõiki kes oma
panuse on andnud selle korraldamiseks,
kõiki kes saabunud väljastpoolt
Kanada eestlaskonna piire, ütles:
„01eme kogunenud siia looduskaunisse
Ontario südamesse, et
üheskoos öieenutada paiku ja sündmusi,
kohata omakandi inimesi ja
uuendada roostetanud tutvusi. Oleme
tulnud meenutama oma hälle,
mis kukusid Peipsi rannalt Läänemere
rannani ja Munamäe metsalt
murult lahke Soome laheni .,C. aga
ükskõik, kuhu eestlane ka ei koguneks,
me meenutame, et see maa
meilt võeti vägivaldselt ja vastu
rahvusvahelisi õigusi . . .üheskoos
kinnitame oma usku, et kord tuleb
KillamängudeltMoonstonels.'Parkeeritud.autod;-.täidavad avara väljaku. All teejuhis Võrumaale ja grupp rahvast
ringkäigul maakondades. Foto — O. Haamer
mädal iive eestlaste - .hulgajs;' teiseks
on Eesti kõige kõrgema elutaseme-aeg,
kui vabaduse kuldne; p|ike4aas j . a a l a N õ u k o f f ü d e Liidus mis imee-koidab
meie rahvale . . AupeakonJ al4.;Npuko^de. Ludus, mis -mee
s*u "l'i lõpetas oma +t ervituse vEt. xVr. vn-- i.htab ,v ,e nel.asi sisserandama ja kol- T„ r , .vM M ,
•Ä A- v ••n-x"»- vm,t a•e a s•stv.:e i.„ -i.mp M*r*ae•issn eiads t.e o nl,kide in-ir j•aKu sh•vt. k ei"oP ,• ma]m|•t•.sa.e .i i •;ev-s a õnkingi *nJai. odd jolea,lg --: a m p„*aoJnul isditta i•kkv. as e nNe•,—sõ t,u•a k m o.ig, n üu.emd J. ejb a.e S" frp irVhoailh,li^ ,ivik tuVi lsri ntaaeh,m vauilnslae--, :
meelne rahvas oi e ul'oed ia kind s u r u m i n e tekitab aga kodumaal vas-
, , . .*.. „ > ö^ge juge^ ja 1 0 ~ tuiDidise effekti; tahetakse olla eest-iad
ja puudke jõuda meie .suurele , - , , , v , ., .
.. -l4 , [ u eesmargile , , lased, tahetakse raakida ainult ees- y nimelt, et vabaks saak- . , , .... JV si•d j m_e ie• k,o dvud , meie. vab,a l , k,o du, - ti keelt (eriti noored ) . ja see on lga- a u •»
maal!" Aupeakonsul lõpetas L; Koi- U C a u a ^ 1"
düla sõnadega: ,,Mu Eestimaa, oh EESTI NOORUS
looda: ka ajad muutvad. Meil tule- • Käsitledes olukorda vabas maail-vased
tunnid veel toovad kinnitust, mas, kus eestlaste arv umbes 100.-
Käi kindlalt! Pea püsti! Aeg annab 000, neist 15-20.000 pooleestlast (üks
langes
CIA on teinud kindlaks, et senini
on Aafrikas langenud vähemalt 1400
kuubalast võitluses kommunismi
vastastega. Haavatuid on üle 5000-de
Kõige suuremad kaotused on An-goolas
ja Abessiinias. Kuubalisi on
Aafrikas praegu üle 50.000-de.-
punamäe vaatetorn" Võrumaal, mille ees mängib „Piiberi Ikopr4'. Vasakul
: August- Tuvikene tervitab külalisi. : Foto — O,
Haanja miis teel Tiganikü puuti . . .• Foto O. Haamer
oiitiiBiiiiiaiiaiiBiiiiisiiaiiDiiDiiBiiiiiiotiiiiigiiBiiDiiDiiaiiDiioiiaiiDiiaiioiiDiiDiiaiiDiiDTm
c
tD
>C
(D
T.
T-g-
D
a
X.
D3 1 a.
• x
a
o
2
5
a
• 3'
T.E. Naisseltsi Jõekääru Lastesuvekodu korraldab
Jõekääru spordiväljakul laupäeval, 12. augustil 1978
kell 8.30 õhtul. Eeskava lastelt. Einelaud.
iiiiiiaiiaiiouatiQiiBiiBiiBiiBiiiiiiuBiiiiiiiiiiiDiiDiioimtmiioiifiiieiiDtioiiiiiifi
arutust."
Estonia orkestri poolt esitatud
„Kalevite Kants'i" järele Sihtasutus
Eesti Päevad Kanadas esimees Tõnu
Tõsine, tutvustas aktusekõnele-'
jat, „Eesti 80": esimeest Richard
Norvell'i, kes aastate jooksul on
mitmel korraLkaasa elanud ja juhtinud
eestlaste rändamisi üle maakeral
Ta tähendas ka, et „Eestlastel
on pikk suurürituste korraldamise
ajalugu. Uuem moment selles ajaloos
on tänane kokkutulek. Järgmisel
aastal tähistame .110. aastat eesti
esimesest laulupeost ja 1980. aastal
ootavad meid III ÜEP. Stockholmis.
Nende ürituste kaudu saame
tutvustada eestlasi ja Eesti saa?
.tust",
M I N E V I K U 'ÄLÜSMÜÜE
R. Norvell oma kõnes analüüsis
meie rahvusgrupi olukorda pagulu:
ses. Olles kodumaalt1 eemal juba 34
aastat, aeg mille jooksul on jõudnud
võrsuda üks, või vast juba kaks generatsiooni
uusi eestlasi, kellel puuduvad
isiklikud mälestused seal toimunud
sündmustest. Kõneleja: arvas,
et pole_ põhjendatud noorema
generatsiooni poolt tehtud etteheited,
et takerdume liiga minevikku,
selle asemel, et olla olevikus. Kõneleja
ütles:. „Meie et saa teha minevikku
olematuks. Igal kultuurrahval
on oma minevik, oma ajalugu, omad
traditsioonid; seega on minevik see
alusmüür, millele saame ehitada
oma tuleviku. . ." Kõneleja arvates
teab meie- pealekasvav põlv liiga vähe:
meie esiisade ja ka meie vanemate
minevikust. Ta ütles: „mitte
ainult noored, vaid ka täiskasvanud
20 ja 35 aasta vahel ei tea pahatihti
põhjust, miks nende vanemad on
praegu Läänemaailmas . . . Samuti
ei teata Eesti kohutavast saatusest
1940^1944 ega tänapäevast. Kus peitub
siin viga? Arvatavasti just va.
nemates . ; . " Edasi vaatles kõneleja
Nõukogude Liidu : okupatsiooni all
elavate eestlaste olukorda, kus venelaste
arv kasvab hirmuäratavalt, olles
juba 32% kogu elanike arvust
Eestis. Venelaste arvu kasvamise
>põhjusi on kõneleja arvates kolm:
vanematest muulane), nad lahkusid
kodumaalt 34 aastat tagasi lootusega,
-et eemalolek kestab lühikest
aega, kuid olukord kujunes teiseks.
Pessimistlikud ennustajad on kuulutanud
et eesti noorsugu kaob,
kuid.veel pole ta kadunud ega kao ka
edaspidi. „Võõrsil on saavutatud palju
kultuurilisel alal, mida tõendavad
eesti kirjastajate poolt kirjastatud
raamatud paguluses, . teatrid, kunstitooted,
poliitiline aktiivsus jne." Kodumaa
eestlastele on teadmine, et välismaal
vabaduses pole neid unustatud
ja et meie jätkame edasi võitlust,-
püüdes valgustada oma asukohamaa
de valitsusi ja poliitikuid tõelisest
olukorrast okupeeritud Eestis •— see
annab ka neile jõudu trotsida venes
Urnist." ' :"v
LÄBI MAAKONDADE
Et aktuse algus ilma tõttu hilines
ja ka kõne pikemaks kujunes, siis
siirduti kohe peale aktuse lõppu maa
kondadesse tervituskülaskäigule, alates*
Harjumaaga.
Hiina ja USA vahe-
Arvatakse, et Hiina ja USA vahekordade
paranemisele aitab kaasa
peaministri abi Teng Hsiao-ping,
kes andis selleks: ühele ameeriklaste
delegatsioonile suuri lootusi. Hiina
taotleb USA-st tehnikat ja relvi oma
armee:- moderniseerimiseks. Taiwani
küsimuses muutuvad hiinlased järeleandlikumaks.
Ameeriklased lah
kuvad LigbanonBst
-v-v/••.r:ii-;i- : •
Kämda. ja USA saatkonnad vähendavad
oma saatkonna personali
Beirutis, Liibanonis, sest vahekorrad
maad okupeerivate süürialaste '
ja Liibanoni kristlaste vahel oh väga
pinevad ja tänavavõitlused on
puhkenud uuesti. Korraldus on, et
USA turistid lahkuks Liibanonis!..
On tekkinud võitlusi ka Liibanoni
politsei, miilitsa ja süürialaste vahel.
Kardetakse võitluste puhkemist
Liibanoni pinnal, kuhu võivad sekkuda
mitmed riigid.
oskvas 8 aastat
vöngistüsf ;
53. aastane Asta Šokov mõisteti
8. aastaks orjalaagri. Teda süüdistati
selles, et ta taotles Moskva len
nuväljal N. Liidust tuua välja asju,
mida seal peeti harulduseks. Kuid
peasüüdistuseks kohtus oli asjaolu,
„Säde" grupp, koosseisus: Merike e t Moskva loeb teda N . Liidu, koda
Toomes, Kristiina Meiboom ja Andres
Tamm Vänemgaidide .koor G.
Mitt'i juhatusel esitasid mõne laulu.
Teadustajana tegutses Anne Tüll.
Hai" umaalt siirduti Viljandimaale.
Läbic' s „Tere tulemast" väravast
paistis ..Viljandi järv" ja „lossivare-,
med". Järvekaldal paadis paadimees
sinisilmalise neiuga. Paremal kuulus
„Seas tare" suupoolistega. Maavanem
J. Vii. Tta ütles tere tulemast külalistele,
kelle hulk vaevalt mahtus Mulgimaa
maaalale. Teadustajana E. Kink
tutvustas maavanemat huumorikalt
kui isikut, kelle süüks võiks ajada
mitte just meeldivat ilma. Laulume-hed
laulsid „Rõõmsad laulumehed"
ja „Küule kuidas hääli helab" Harri
Toi juhatusel ja selle järele ühislauluna
kahe äkordeoni saatel „Viljandi
paadimees". Lahkuti Mulgimaal,
seal on hea elada'1 helide saatel
Järvamaal andis H. Lepni lühikese
seletuse A. H. Tammsaare „Var
gamäe'st", mille järele esitati H.
Mürk'i lavastusel lühike H. Lepne
poolt koostatud dramatiseering „Tõ
Onassise mili
enelastel@
Moskvast teatati, et kaks korda
varem abielus olnud Kreeka poole-miljardilise
varanduse omanik J.
Kennedy — Onassise omaaegse mehe
tütar Christine Onassise seekordne
peigmees . on .venelane Sergei
Kauzov. Sergei Kauzovi ja Christina
Onassise abielu sõlmitakse Moskvas
ja Onassise poolemiljardine laevan-dusettevõte,
üks suuremaid maailmas,
läheb Moskva . kommunistide
valdusse..
Üks -osa .Onassise varandusest
läks Jaekie Kenrtedy-Qnassisele, mille
eest Christina maksis Jackie'le 25
miljonit dollarit.
nikuks, sest ta on sündinud N. Liidus
saksa vanematest, lahkus 1943
a. ja keeldus kodumaale tagasi minemast.
Viimane asjaolu . on nagu
demoklese mõõk ka kõikide kodumaad
külastavate eestlaste peade kohal.
Neid. võidakse igal ajal vangistada
mõne kummalise tollimaäruse
rikkumise ettekäändel. Kuid pea-'
süüdistuseks on kodumaale mitte
tagasipöördumine, mille eest ähvardab
kõiki raske. vanglakaristus ja
ülemmäärana surmanuhtlus.
lifiline km
Portugali sotsialistide vähemuspar-teisse
kuuluv peaminister:. Mario
Soärez tagandati presidendi poolt
ametist1 ja on oodata uus valimisi.
Kriis tekkis sellest, et peaminister
keeldus vallandamast põllutöömi
nistrit ja konservatiivid ning mõõdukad
demokraadid on oma poole
i Järg lk. J) hoidu suurendanud.
Liidu õhukaitse
puudulik
N. Liit on ainukene riik maailmas
peale Hiina; milline on ehitanud tohutu
suure arvu õhükaitsevarjen-deid
aatomrünnaku vastu. Kuid arvatakse,
et need varjendid suudavad
mahutada ainult 20(A rahvast ja
aatomrünnaku puhul hävib vähemalt
100.000 inimest.
Hoopis raskem on kaitsta tööstu-si
ja hooneid aatomrünnaku vastu.
Arvatakse, et aatomrünnaku puhul
hävib enamik tööstust.-. CIA eksperdid
arvavad, et ei ole võimalik ehitada
selliseid õhukaitsevarjendeid,
mis väldiks inimkaotusi ja tööstuse
hävimist.
„MEIE ELÜ' toimetus ja talitus
on suletud esmaspäeval, 7. augustil
CIVIC HOLIDAY puhul.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 3, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-08-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780803 |
Description
| Title | 1978-08-03-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4R2R6, Canada © Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp,, ki; 9 h.-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup.kl. 9 p.l. Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.00, .6 k. |13.00, 3 k. $850. UŠÄ-sse: l a . $26.00, 6 k. 14.00, 3 k. -.9,00. Ülemere-maadesse: 1 a. ! $30-00, 6 k. $16.00, 3; k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $13.50, 6 k. $6.75. K i r i ja lennu, jpostiiisa US^sse: l a . $14.50, 6 k. |$7.25. Lennupostilrsa.. Ülemeremaa-. jdesse: 1. a. $23. 5,0p.k. $11.75. Üksiknumber—.50c. Kuulutushihnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25. - MA-latt.. Megistraüöiii No. I$ŠW. Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 © Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbatim. Toimetaja New Yorgis B. Pap-ming, 473 Luhmaiin Dr., New M i l ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773 „MEIE ELU" väljaan^afe on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. Nr. 31 (1486) 1978 NELJAPÄEVAL, 3. AUGUSTIL — THÜRSDAY, AUGUST 3 XXIX aastakäük Vaatamata ebasoodsale ilmale oli Moohstpne^^^ Müüdi umbes 1700 pääset. Kui arvata juurde arvukad tegeläsed,Mapsed ja hilised tulijad arvestasid mõned korraldajad osavõtjate arvu ligi kolmetuhandele. Kuigi oli vihmane, käis juba . varas test ^ vilgas töö, „Järvamaäl" noored ehitasid lavapilti A . H . Tammsaare ,,Tõde ja õiguse" dramatiseeringu katkendi esitamiseks^ ,,To^mpeal" oldi tegevuses maakondade vappide ülesseadmisega, Võrulased ehitasid „Munamäele" vaatetorni < jne. Igal maakonnal oli midagi teha|ja viimistleda. Kõigil oli aga küsimus, kas ilm muutub paremaks ja kas vihm lakkab? Lähenes - pidustuse avamiseks ettenähtud kl; 1 p.l. Pilved hõrenesid ja vihma sagarad lakkasid, i \ Vähese hilinemisega kostis Estonia orkestrilt „Tulge kokku" ja selle järele 0'Canada. Killamangude abi- ,esimees A. Kelder avasõnas tervitas osavõtjaid ja piiskop Karl Raud' sepp pidas sütitava vaimuliku kõne ja palvuse. Lauldi. „Issand, sa hämaral ajal" ja ,,Õnnista ja hoia . . .. ,.AVAMIM\. ,;: /•;;• R. Kreeihavas Killamängud, öeldes tere tulemast külalistele ligidalt ja kaugelt, Põhja-Ameerika kontinendilt ja Rootsist. „Kui meile ette heidetakse, et elame minevikus ja Killamängud viivad meid tagasi minevikku, siis tahaksin veel kord ütelda, et „Minevik on tuleviku isa". Minevikuta pole tulevikku . . . Killamängud on eesti vaimu ja eesti usu tõlgendus, nad on tükike armastust, ja. vennavaimü, naeru ja infor-maalšus. t . /. . noorte ja vanade kokkutulek, et tunnetada eesti vaimu ja usu pärandit. Meie rahvas on suureks kasvanud just lihtsuse ja rahvapärasusega, mis inimesed üksteisele lähemale toob* Mulle on Kodü- Eestist saabunud süsi, mis võetud Lembitule kuuluvalt mõõgalt Lõha-vere linnusese. See süsi kõneleb iseenesest ja me mõistame seda kõnet. Selles vaimus avan ma täna ka Killamängud Moonstone'is, Kanadas., Jõekääru kasvandikkude kõne-koor, gruppides maakondade vappide taga, esitas E. Ruubergi koostatud teksti ,,Eesti hõim". Kõrtekoori juhtis Viive Lpmäx. Kõnekoor lõpetas Visnapuu sõnadega: aastatuhanded on sinu kätes, pea vastu rahvas ja maa! Eestis voolab mu elüläte hoia kinni, nii kaua, kui saad!" ; V ••" MUNAMÄELT. SOOME - LAHlSNi E. V. aupeakonsul I. Heinsoo tervitades kõiki maakondlikust kokkutulekust osavõtjaid, kõiki kes oma panuse on andnud selle korraldamiseks, kõiki kes saabunud väljastpoolt Kanada eestlaskonna piire, ütles: „01eme kogunenud siia looduskaunisse Ontario südamesse, et üheskoos öieenutada paiku ja sündmusi, kohata omakandi inimesi ja uuendada roostetanud tutvusi. Oleme tulnud meenutama oma hälle, mis kukusid Peipsi rannalt Läänemere rannani ja Munamäe metsalt murult lahke Soome laheni .,C. aga ükskõik, kuhu eestlane ka ei koguneks, me meenutame, et see maa meilt võeti vägivaldselt ja vastu rahvusvahelisi õigusi . . .üheskoos kinnitame oma usku, et kord tuleb KillamängudeltMoonstonels.'Parkeeritud.autod;-.täidavad avara väljaku. All teejuhis Võrumaale ja grupp rahvast ringkäigul maakondades. Foto — O. Haamer mädal iive eestlaste - .hulgajs;' teiseks on Eesti kõige kõrgema elutaseme-aeg, kui vabaduse kuldne; p|ike4aas j . a a l a N õ u k o f f ü d e Liidus mis imee-koidab meie rahvale . . AupeakonJ al4.;Npuko^de. Ludus, mis -mee s*u "l'i lõpetas oma +t ervituse vEt. xVr. vn-- i.htab ,v ,e nel.asi sisserandama ja kol- T„ r , .vM M , •Ä A- v ••n-x"»- vm,t a•e a s•stv.:e i.„ -i.mp M*r*ae•issn eiads t.e o nl,kide in-ir j•aKu sh•vt. k ei"oP ,• ma]m|•t•.sa.e .i i •;ev-s a õnkingi *nJai. odd jolea,lg --: a m p„*aoJnul isditta i•kkv. as e nNe•,—sõ t,u•a k m o.ig, n üu.emd J. ejb a.e S" frp irVhoailh,li^ ,ivik tuVi lsri ntaaeh,m vauilnslae--, : meelne rahvas oi e ul'oed ia kind s u r u m i n e tekitab aga kodumaal vas- , , . .*.. „ > ö^ge juge^ ja 1 0 ~ tuiDidise effekti; tahetakse olla eest-iad ja puudke jõuda meie .suurele , - , , , v , ., . .. -l4 , [ u eesmargile , , lased, tahetakse raakida ainult ees- y nimelt, et vabaks saak- . , , .... JV si•d j m_e ie• k,o dvud , meie. vab,a l , k,o du, - ti keelt (eriti noored ) . ja see on lga- a u •» maal!" Aupeakonsul lõpetas L; Koi- U C a u a ^ 1" düla sõnadega: ,,Mu Eestimaa, oh EESTI NOORUS looda: ka ajad muutvad. Meil tule- • Käsitledes olukorda vabas maail-vased tunnid veel toovad kinnitust, mas, kus eestlaste arv umbes 100.- Käi kindlalt! Pea püsti! Aeg annab 000, neist 15-20.000 pooleestlast (üks langes CIA on teinud kindlaks, et senini on Aafrikas langenud vähemalt 1400 kuubalast võitluses kommunismi vastastega. Haavatuid on üle 5000-de Kõige suuremad kaotused on An-goolas ja Abessiinias. Kuubalisi on Aafrikas praegu üle 50.000-de.- punamäe vaatetorn" Võrumaal, mille ees mängib „Piiberi Ikopr4'. Vasakul : August- Tuvikene tervitab külalisi. : Foto — O, Haanja miis teel Tiganikü puuti . . .• Foto O. Haamer oiitiiBiiiiiaiiaiiBiiiiisiiaiiDiiDiiBiiiiiiotiiiiigiiBiiDiiDiiaiiDiioiiaiiDiiaiioiiDiiDiiaiiDiiDTm c tD >C (D T. T-g- D a X. D3 1 a. • x a o 2 5 a • 3' T.E. Naisseltsi Jõekääru Lastesuvekodu korraldab Jõekääru spordiväljakul laupäeval, 12. augustil 1978 kell 8.30 õhtul. Eeskava lastelt. Einelaud. iiiiiiaiiaiiouatiQiiBiiBiiBiiBiiiiiiuBiiiiiiiiiiiDiiDiioimtmiioiifiiieiiDtioiiiiiifi arutust." Estonia orkestri poolt esitatud „Kalevite Kants'i" järele Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas esimees Tõnu Tõsine, tutvustas aktusekõnele-' jat, „Eesti 80": esimeest Richard Norvell'i, kes aastate jooksul on mitmel korraLkaasa elanud ja juhtinud eestlaste rändamisi üle maakeral Ta tähendas ka, et „Eestlastel on pikk suurürituste korraldamise ajalugu. Uuem moment selles ajaloos on tänane kokkutulek. Järgmisel aastal tähistame .110. aastat eesti esimesest laulupeost ja 1980. aastal ootavad meid III ÜEP. Stockholmis. Nende ürituste kaudu saame tutvustada eestlasi ja Eesti saa? .tust", M I N E V I K U 'ÄLÜSMÜÜE R. Norvell oma kõnes analüüsis meie rahvusgrupi olukorda pagulu: ses. Olles kodumaalt1 eemal juba 34 aastat, aeg mille jooksul on jõudnud võrsuda üks, või vast juba kaks generatsiooni uusi eestlasi, kellel puuduvad isiklikud mälestused seal toimunud sündmustest. Kõneleja: arvas, et pole_ põhjendatud noorema generatsiooni poolt tehtud etteheited, et takerdume liiga minevikku, selle asemel, et olla olevikus. Kõneleja ütles:. „Meie et saa teha minevikku olematuks. Igal kultuurrahval on oma minevik, oma ajalugu, omad traditsioonid; seega on minevik see alusmüür, millele saame ehitada oma tuleviku. . ." Kõneleja arvates teab meie- pealekasvav põlv liiga vähe: meie esiisade ja ka meie vanemate minevikust. Ta ütles: „mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud 20 ja 35 aasta vahel ei tea pahatihti põhjust, miks nende vanemad on praegu Läänemaailmas . . . Samuti ei teata Eesti kohutavast saatusest 1940^1944 ega tänapäevast. Kus peitub siin viga? Arvatavasti just va. nemates . ; . " Edasi vaatles kõneleja Nõukogude Liidu : okupatsiooni all elavate eestlaste olukorda, kus venelaste arv kasvab hirmuäratavalt, olles juba 32% kogu elanike arvust Eestis. Venelaste arvu kasvamise >põhjusi on kõneleja arvates kolm: vanematest muulane), nad lahkusid kodumaalt 34 aastat tagasi lootusega, -et eemalolek kestab lühikest aega, kuid olukord kujunes teiseks. Pessimistlikud ennustajad on kuulutanud et eesti noorsugu kaob, kuid.veel pole ta kadunud ega kao ka edaspidi. „Võõrsil on saavutatud palju kultuurilisel alal, mida tõendavad eesti kirjastajate poolt kirjastatud raamatud paguluses, . teatrid, kunstitooted, poliitiline aktiivsus jne." Kodumaa eestlastele on teadmine, et välismaal vabaduses pole neid unustatud ja et meie jätkame edasi võitlust,- püüdes valgustada oma asukohamaa de valitsusi ja poliitikuid tõelisest olukorrast okupeeritud Eestis •— see annab ka neile jõudu trotsida venes Urnist." ' :"v LÄBI MAAKONDADE Et aktuse algus ilma tõttu hilines ja ka kõne pikemaks kujunes, siis siirduti kohe peale aktuse lõppu maa kondadesse tervituskülaskäigule, alates* Harjumaaga. Hiina ja USA vahe- Arvatakse, et Hiina ja USA vahekordade paranemisele aitab kaasa peaministri abi Teng Hsiao-ping, kes andis selleks: ühele ameeriklaste delegatsioonile suuri lootusi. Hiina taotleb USA-st tehnikat ja relvi oma armee:- moderniseerimiseks. Taiwani küsimuses muutuvad hiinlased järeleandlikumaks. Ameeriklased lah kuvad LigbanonBst -v-v/••.r:ii-;i- : • Kämda. ja USA saatkonnad vähendavad oma saatkonna personali Beirutis, Liibanonis, sest vahekorrad maad okupeerivate süürialaste ' ja Liibanoni kristlaste vahel oh väga pinevad ja tänavavõitlused on puhkenud uuesti. Korraldus on, et USA turistid lahkuks Liibanonis!.. On tekkinud võitlusi ka Liibanoni politsei, miilitsa ja süürialaste vahel. Kardetakse võitluste puhkemist Liibanoni pinnal, kuhu võivad sekkuda mitmed riigid. oskvas 8 aastat vöngistüsf ; 53. aastane Asta Šokov mõisteti 8. aastaks orjalaagri. Teda süüdistati selles, et ta taotles Moskva len nuväljal N. Liidust tuua välja asju, mida seal peeti harulduseks. Kuid peasüüdistuseks kohtus oli asjaolu, „Säde" grupp, koosseisus: Merike e t Moskva loeb teda N . Liidu, koda Toomes, Kristiina Meiboom ja Andres Tamm Vänemgaidide .koor G. Mitt'i juhatusel esitasid mõne laulu. Teadustajana tegutses Anne Tüll. Hai" umaalt siirduti Viljandimaale. Läbic' s „Tere tulemast" väravast paistis ..Viljandi järv" ja „lossivare-, med". Järvekaldal paadis paadimees sinisilmalise neiuga. Paremal kuulus „Seas tare" suupoolistega. Maavanem J. Vii. Tta ütles tere tulemast külalistele, kelle hulk vaevalt mahtus Mulgimaa maaalale. Teadustajana E. Kink tutvustas maavanemat huumorikalt kui isikut, kelle süüks võiks ajada mitte just meeldivat ilma. Laulume-hed laulsid „Rõõmsad laulumehed" ja „Küule kuidas hääli helab" Harri Toi juhatusel ja selle järele ühislauluna kahe äkordeoni saatel „Viljandi paadimees". Lahkuti Mulgimaal, seal on hea elada'1 helide saatel Järvamaal andis H. Lepni lühikese seletuse A. H. Tammsaare „Var gamäe'st", mille järele esitati H. Mürk'i lavastusel lühike H. Lepne poolt koostatud dramatiseering „Tõ Onassise mili enelastel@ Moskvast teatati, et kaks korda varem abielus olnud Kreeka poole-miljardilise varanduse omanik J. Kennedy — Onassise omaaegse mehe tütar Christine Onassise seekordne peigmees . on .venelane Sergei Kauzov. Sergei Kauzovi ja Christina Onassise abielu sõlmitakse Moskvas ja Onassise poolemiljardine laevan-dusettevõte, üks suuremaid maailmas, läheb Moskva . kommunistide valdusse.. Üks -osa .Onassise varandusest läks Jaekie Kenrtedy-Qnassisele, mille eest Christina maksis Jackie'le 25 miljonit dollarit. nikuks, sest ta on sündinud N. Liidus saksa vanematest, lahkus 1943 a. ja keeldus kodumaale tagasi minemast. Viimane asjaolu . on nagu demoklese mõõk ka kõikide kodumaad külastavate eestlaste peade kohal. Neid. võidakse igal ajal vangistada mõne kummalise tollimaäruse rikkumise ettekäändel. Kuid pea-' süüdistuseks on kodumaale mitte tagasipöördumine, mille eest ähvardab kõiki raske. vanglakaristus ja ülemmäärana surmanuhtlus. lifiline km Portugali sotsialistide vähemuspar-teisse kuuluv peaminister:. Mario Soärez tagandati presidendi poolt ametist1 ja on oodata uus valimisi. Kriis tekkis sellest, et peaminister keeldus vallandamast põllutöömi nistrit ja konservatiivid ning mõõdukad demokraadid on oma poole i Järg lk. J) hoidu suurendanud. Liidu õhukaitse puudulik N. Liit on ainukene riik maailmas peale Hiina; milline on ehitanud tohutu suure arvu õhükaitsevarjen-deid aatomrünnaku vastu. Kuid arvatakse, et need varjendid suudavad mahutada ainult 20(A rahvast ja aatomrünnaku puhul hävib vähemalt 100.000 inimest. Hoopis raskem on kaitsta tööstu-si ja hooneid aatomrünnaku vastu. Arvatakse, et aatomrünnaku puhul hävib enamik tööstust.-. CIA eksperdid arvavad, et ei ole võimalik ehitada selliseid õhukaitsevarjendeid, mis väldiks inimkaotusi ja tööstuse hävimist. „MEIE ELÜ' toimetus ja talitus on suletud esmaspäeval, 7. augustil CIVIC HOLIDAY puhul. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-03-01
