1985-11-28-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ir. 48 (1865) 198S
IllllllllllllllBIIBIIBIISIItllOillllltlBi
2
5
..MeieElu" nr. 48 (1865) 1985 NELJAPÄEVAL, 28. NOVEMBRIL -THIJRSDAY, NOVEMBER 28 5
e
1987
topsviibimine.
Laup., 25. —
l. -Taliharja
)idu.Laup.,8.
T.E. Mees-
2Ö. - T.E.
ICN välisküla-
[astapäeva tä-ipäeva
aktus.
LLaup., 15. —
jr.E. Aianduo-
LLaup.,22.—
Ipeakoosolek.
,/i2.'-, Eesti
nväliide Toe-fhäride
Klubi
Ise pidu; Pü-
Liandusklubi
|ii. T.E. Sega-lu.
T.E.R.R.
looli emade-
) 08 Viibimine.
}k.'
1.23. - Maa-
T.E.Penslo-itu.
Neljap.,
f M l 8 . - T . E .
T.E. Äian-leltsi
pidu.
--Invaliide
Seltsi mardi-
- E t -
'ensionäride
lahimeeste
laaline kont-
29. - Eesti
|., 30. - T.E.
18. - T.E.
T.E.Mees-l.
Segal^oorl
la vastuvõtu
2 4 . - T . E .
Iliharja pidu.
1 4 . - T.E.
)imine, Nel-leede,
20. —
la Vabariigi
aastapäeva
Pühap.,15.
T.E. Aian-ikontsert.
L 9. - T.E.
Isteaia moe-is.
Invaliide
)ori juubeli-iandusklubi
9. - Laste-lo.—
T.E.S.
pnsionäride
line. Laup.,
[aakondade
lul palumiS
•8237.
m
5
5
m
s
cõ
õ
a
•õ
n
õ"
n
õ
s
õ
õ
n
õ
£
s
£
•m
m
m
m
S
3 •
5
• 2
õ
• õ
5
Z
õ
5
5 •
õ
£
£
E •
5
m'
5
m
£
m
m
m
5
5
«
cš
õ
õ
õ
C l
õ
õ
5 •
õ
ä
õ
2
> D
£
£
£
£
Õ
m
m
5
£
£
£
£
£
£
£
S
5
m
£
£
£
m
m
£
£
m
£
£
5
õ
m
E
m
5
m
m
m
£
5
- 5
m
£
5 ^
igillllBIIDIIBIIilllDIIOIIO
to. Nood arvu-kuulajasl^
onna
liä informeeritud
liöögidolidvalu-
U kui oli arutu-fioru
nelja linna
ihi kulutas palju
leku ehitada en-
[ mis juba varem
• 'ebapraktiline,
viis nii mõnegi
se ja seltsimaja
nitu koosolekut
Iki üks või teine
latel meelde, mi-cord
ütles,
ij Kuhi vaikima,
Imisjon veel lõpnuma
kirjad eesti
Segadus jälle -•
la. .
ihi on Manalas-ilju
teisigi. Eesti
raiksemäks, liik-
Juurdekasv on
)humaadele mu-
|urdetulnud pen-
Ihud ridu.. Küll
vahel mõnevõr-lis
motiividel see
ole veel üldusel
V.T.
Abel Lee, kellelt hiljuti ilmus kolmas
graafiline mapp ^Faces and
figurals", on aega leidnud ka kunstinäituse
kokkuseadmiseks/See toimub
30. nov. ja 1. dets. Eesti
Hamiltoni ajalehed on viimasel
ajal kiitvalt hinnanud Norman
Reintamme muusikaannet ja tema
tööd muusika edendami$e( HamiJ-tonis.
N. Reintamm andis nimelt 2.
oktoobril orelikontserdi,! mida
„The Hamilton Spectator'i'^^muusi-kakariitik,
Antony Hammorid, väga
kiitvalt arvustas. (3. okt.)
Kontserdi haripunktis oli Franz
Liszti,,Adnos, adsalutarpmundam",
"mis koosneb kolmest erinevast osast:
fantaasia, adaadžo ja fuuga. Tööd
peetakse üheks.nõudvaimaks organistile
ja Reintamm „täielikult kontrollis
selle tehnilisi ja tõlgenduslikke
keeruhsusi, kuid oli tundeile vaba ja
vastuvõtlik". Ka teiste tööde suhtes-oli
kriitik peagu ülistav.
N. Reintamm ori Hamiltoni lehtede
ja muusikaringkondade, tähelepanu
juba varemgi äratanud. Ta on St.
PauPs Presbyterian kiriku muusika^
direktor ja organist, kuid propageerib
innukalt kõikjal, et kirikut mitmekülgsete
muusikaprogramniidega
,n.ö. avalikuks" teha ja muusikat
rahva hulka viia. Kuna ta hariduslik
ja muusikaline tagapõhi on erakordselt
silmapaistev, siis leiavadta ideed
ja plaanid Hamiltonis elavat vastukaja.
Norman Reintamm alustas^ klaveriõpinguid
4-aastasena ja öiselt andis
oma esimese „kontserdi". Järgnevail
aastair hakkas ta üha sagedamini
auhindu ja õppetoetusi saamal Siis
tuli Kuninglik Konservatoorium, Toronto
Ülikool (magistri- ja doktorikraadiga)
ning ,,pärastdoktorlik"
õping Londonis (Royal College of
Music), mille lõpetas orkestrijuhti-mise
ja orelil esinemise alal.
Mõlemal alal on ta võitnud ehk
saavutanud palju auhindu, millede
hulgas võiks mainida ka Els-Kaljot
Vaarmani auhinda Rootsis; teised on
Inglismaalt ja Kanadast. Ta orkestri-juhti
võimeist räägib juba tõik, et ta
on külalisena juhtinud selliseid tuntuid
orkestreid, kui Londoni maailmakuulus
Sadler Wells balletiorkest-rit,
Praha Raadio sümfooniaorkestrit!
ja kodulinna Hamiltoni filharmooniaorkestrit.
On ka esinenud eestlasi-le.
Talvel seisab ees reis Poolasse ja
Inglismaale.
N. Reintamm aga ei taha, et orelimuusika
ainuh kirikuga või et klassikaline
muusika ainult asjatundjatega
piirduks. Liiga tõsise klassikalise!
muusika'jarock-and-rolli vahel ole-'
vat suur ja avar muusikamaailm.'
„Muusika on turustatav tarve ja on
mõeldud rahvale nautimiseks,'' ütleb
ta. Ta arvab, et Hamilton on kunstiliselt
küps, all-lihnas on võimalused
olemas ja „turg" on ootamas. Vaja on
ainult ideid rakendada.
Selleks on ta esialgselt kokku pannud
1985/1986 kontsertsarja, mis
koosneb oreli-, klaveri- ja sümfooniakontserdist
ning laulukoorist. Hiljem
loodab ta ka teatri sellesse „kul-tuuri
noorendamisprotsessi" sisse
lülitada ja programmide ja publiku
vahel kahesuunalise liikluse käima
panna. Seni on Hamiltoni meedia ja
muusikaringkonnad soojalt ta ideid
toetanud.
Vilp
saame
näha^vastab A. Leebet väljapanek on
suurelt osalt tagasivaateline, alates
aastast 1968,- nii siis näited 18 aasta
loomingupenoodist.
„Minu töötamise meetod ongi pikaajaline,
vahel tuleva d ideed rutates
üksteise peale, katsun nad kõik
^visandlikult kirja panna, et neid siis
hiljem aastate jooksul lõpetada. Mõned
asjad olen ka mitmekordselt sig-neerinud.
V
Olles üle elanud mitmed ideede ja
laadide impul sid, alates Rootsis
loodusemaalimisega ja figuraalkompositsioonidega,
jätkasin värvidega
ilutsemises „kalliskivide" ja
„liblikate', perioodil. Sellel järgnesid
..liikumised", mis oli suur grupp mo-nokroomseid
vitriograafe. Järgmisena
jõudsin reaalset vormi ning detaili
rõhutava laadini, sürrealistlikes ja
fantastilistes kompositsioonides.
Ebareaalne, fantastiline, mõistatuslik
on minule alati atraktiivne olnud,
need suunad on esitatud ka sellel
näitusel.
Olen teinud ka suure hulga väikeseformaadilisi
asju. Need on reageerimised
värvidele ja vormidele meie
ümber, poeetilised ilutsemised, kutsun
neid visuaalseteks poeemideks.
Nende väiksema formaadi tõttu
jõuan neid lühema ajaga lõpetada.
Viimaste aastate tegevusest, on
näitusel realistlikud ja detailsed joonistused
ilusalt Kawagama järvelt
Muskokas. Tänavu alustatud suuremad
maalid saan tõenäoliselt valmis
alles aasta või paari pärast, sest vajan
ajalist distantsi, et teost korralikult
lõpetada. Iga teos peab minu filosoofia
järele omama eri tähenduse, elama
oma isikupärast elu, igaüks erinev
teisest. Enese kordamine on minule
vastuvõtmatu, see võib muutuda
sisutuks produktsiooniks.
Tulevikukavas on näitus kevadel
Rootsis, suure hulga e« libriste lõpetamine
ning uue graafilise mapi kavandamine
äsja ilmunud (III) graafiline
mapp saab samuti olema näitusel"
100 aastat
or Altermanni
sünnist
Theodor Altermann sündis 24. novembril
1885. a. (vana k&k järele 12.
novembril). Ta oli ..Estonia" teatri
näitleja ja eesti lavakunsti pioneere.
Raamatust, P. Pinna ..Mälestused
I",Paul Pinna ütleb lk. 7,,.. .tutvusin
ka Th. Altermann'iga, kellega saime
kohe suurteks sõpradeks. Olime ühes
klassis."
Th. Altermann siirdus Saksamaale,
kus tä asus Esseni teatri juurde
19l2-13,a. hooajaks kindla palga peale.
Lk. 115: Väga õigesti langetas H.
Raudsepp tema kohta lause: ..Eesti
teatri ajaloos, neist, kes meist on
lahkunud, on tema suurimiaid kujusid.'^
Aadu Lüüs kirjutas oma raamatus,
..Talutarest Tartusse": . .nägin
esimest korda Th. Altermanni. kes
väga hea ja soliidse mulje jättis. A l termanni
kuulasin ja imetlesin ma
pärast Tallinnas, .,Estonia"s niimitu
ja mitu korda.
Nägin Altermanni ..Estonia" avamisel
Hamleti mängimas. See andekas
näitleja suri kahjuks liiga noo=
reit. juba 19l5.'a. tiisikusse.
Pärast tema surma avaldati mõtet
et. temale tuleb mälestusmärk püsti-da
ja mis ka hiljem teoks sai, koos K.
Jungholz'iga.
TH.ÄLTERMANN
AABS-i sümpoosioii
Balti Uurimuste Edehjdamise
Ühingu (AABS) Toronto komitee
kuuenda sümpoosioni (26. okt.) teemaks
oli balti rahvamuusika. Dr.
Roman Toi esines kahe loenguga.
Esimeses ta analüüsis eesti rahvalaulude
viiside omapära, tuues esile
ka võrdlusi teistest rahvustest. Normeeritud
skaalaga graafikule niärgi-takse
viiside algus- ja lõpunoodid ja
ka selle kõrgemad ja madalamad
noodid. Ja siis on n.ö. pilt-selge vahe
kurbade, rõõmsate ja muude eritee-maliste
laulude käigus, samuti ilmnevad
erinevused teiste rahvuste sa-mateemalidtest
viiksidest.
Sümpoosioni viimases loengi s dr.
Toi kohe ajguses, oma tavalisel elaval
viisil, pani kogu kuulajas^konna
mitme hääle kooris^ „õigel viisil"
rahvamuusikat esitama. Loengili teemaks
oli Veljo'Toripise ,,Pikse litaania"
. mille tagapõhja selgitati ja analüüsiti.
Üheks tähelepanekuks-oli. et
varaseniatel aegadel heliloojad kasutasid
ainult rahvaviise, kuid ignoreerisid
rahvalaulude erinevat esituslaadi.
Lõpuks esitati ..Pikse litaania",
mis heliplaadiltki t^ies ulatuses väga
mõjuvalt esile tuli.' i
Teise lektorina, helilooja ja komponist
Darius Lapinskas Chicagost,
selgitas leedu rahvaviiside mõju i l mingut
Stravinski, Orfi ja leedu komponistide
töödes. Demonstreeriti
Igor Stravinski paljude tööde üllatavaid
sarnasusi leedu rahvaviisidega.
Teatavasti Stravinski, keda loetakse
venelaseks, on mõnda aega ka Leedus
viibinud. Üsna palju Carl Orfi
loomingust näidati olevat õige lähedane
jäljendus Stravinski töist. Seda
loengut illustreerisid sopran Laima
Rastenis ja palad helilindilt. Helilised
näited on muidugi vajalikud niisugustes
loengutes, kuid liiga sagedane
lektori liikumine poodiumil
asuva kõnepuldi juurest alla klaveri
juurde ja tagasi raskendavad loengu
jälgimist.
Läti helilooja, komponist ja süm-fooniaorkesti
oboist, Andreis Jasons
Nev\^ Yorgist, rääkis läti rahvaviiside
klassifitseerimisest, mis tavaliselt on
käinud sõnalise sisu järgi. Selle
üheks paheks on, et tarbijal on vaja
keeleoskust. Teiseks, laule on tunduvalt
rohkem kui meloodiaid: lätlastel on
korjatud üle miljoni rahvalaulu, kuid
..ainult" 98.000 rahvaviisi. Selgitati
Osvald Timmase „Veerkivi Oja" käimasolevalt erinäituselt
Bramptonis.
Dr. Felix Oinas Vancouveris
vipoeg ja Kalevala
Eesti-Soome ühiskava kultuuriõhtul
Eesti Kultuuri Ühing Kanadas
EKÜK) külalislektorina viibis Vancouveris
prof. dr. Felix J. Oinas
Indiana ülikoolist mitmekülgse ka-
Bartoki poolt ettepandud meetodit.
• Toronto Ülikooli tervitus professor
Timothy Rice'i poolt kujunes
meeldivaks lühiloenguks halkani
rahvalauludele viitamisega, mis on
tema erialaks. Ta avaldas ka lootust,
et AABSti konverentside tulemusena
trükitakse rohkem ingliskeelset
kirjBvara balti rahvamuusikast.
Osavõtjaid oli 40 ümber. See oleks
väärinud palju suuremat osavõttu,
kuid nähtavasti ei ole üle saadud
tõhusa reklaami korraldamise probleemidest.
Ajalehed kahjuks ei leia
teed sellel kunsti ja muusikateaduse
vahemaal olijateni. Korraldus oli sujuv,
milleks eestlaste poolt aitasid
kaasa Epp Aruja ja Helge Kurm.
Kõige lõpuks veedeti tund või paar
juteldes, veini ja juustu nautides, tagapõhjaks
muusika uutelt Tubina heliplaatidelt,
mida seal üsna elavalt
osteti. '
ELU" asutas Eesti ühiskond
ILMUNUD
SB
WESTERN SEA
ased on the novel A.
snd oth®r eourc^s)
Hind $20,00. Postiteel tellide
lisandub saatekulu.
MUügU
01
II
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
10. oktoobril alustas prof. Oinas
Simon Frasen ülikoolis eesti õppeprogrammi
raames 2 inglis keelse
loenguga.,,Kalevala" 150. aastapäeva
tähistamiseks oli esimene nendest
tituleeritud ..Kalevala as a Shama-nistic
Epic". Selles ettekandes ta
analüüsis pikemalt ..Kalevala" Ša-manistlikust
seisukohast. Siin esinev
šamaan oli see. kelle keha sattus
transsi ja kelle hing lahkus ajutiselt
kehast oma ülesande täitmisel (Lem-minkäinen.
hiljem Väinämöinen).
Sellega ei tule siinesinev^t samaani
segada teiste primitiivrahvaste nõidadega.
Lektor vaatles šamanistlike omaduste
esinemist ka teiste soome-ugri
keeli kõnelevate hõimude juures, kes
kunagi elunesid Läänemere ja Uurali
vahelisel maa-alal ning Siberis paiknevaid
kaugemaid keelelisi hõimlasi
on umbes 700 000.
Oma. teises loengus „Estonian
Folkreligion" vaatles lektor ligemalt
eesti muistset rahvausundit ja suhtumist
loodusesse. Prof. Oinas peatus
pikemalt metsa- ja koduhaldjate,
Uku, Taara ja Peko juures. Samuti
käsitas ta ohverdamist, hingede aega
ja mitmesuguseid pidustusi.
Kuigi mõlemad loengud olid avalikud,
takistas samal päeval VancoU-verit
tabanud paduvihmpaljude osavõttu.
Seevastu järgmine ettekanne
11. oktoobril Meie Kodis oli kokku
toonud ligi sada inimeff. Õhtu kujunes
eesti-soome ühis^rogrammiks.
Avaaktiks ütles EKÜK asepresident
Lembit Pütsep sissejuhatavad sõnad,
mille järel esines Vancouveri Eesti
Seltsi laulukoor Thomas Kirves'e juhatusel
3 lauluga. See noor koor on
saavutanud hääleliselt Ja ettekandelt
kõrge ja nauditava taseme.
Järgnes EKÜK presidendi Juta
Kitchingu esitlev kõne referendi tutvustamiseks.
Ilmnes, et meil on prof.
Oinas'es tegemist staažiga teadlasega,
kes onolnudFulbrighfi ja2 korda
Guggenheim'i stipendiaat, kirjutanud
üle 100 artikli ja 20 raamatu.
KALEVIPOEG JA KALEVALA
Siis astus ette lektor ise. kõneledes
teemal ..Eesti ja soome eeposed: Kalevipoeg
ja Kalevala". Referent leiab
põhilise erinevuse nende kahe vahel.
..Kalevala" on loonud mehed, peamiselt
Karjala aladelt ja on seetõttu
eepiline, võitluste ja kosjade lugu.
..Kalevala" on kõige rahvalikum eepos
30 erilauluga mosaiiktehnikas
üles ehitatud, nii et 95% on puhas
rahvaluule, millele lisatud 5% Elias
Lönnroti loomingut.
Edela-Soome rahvaluules leiduv
„Kalevan põika" on arvatavasti sinna
liikunud Eestist. Seevastu kandus
see Soomest viikingite ajal karjalaste,
ingerlaste ja eestlaste kaudu Venesse,
kus kangelaslauludes ehk bõliinades
esinevad Kolovan. Ivan Kolo-vanov
ja Kolovanovitch on tugeva-
" mad vene rahvuskangelasest
Murometsasi
Kuna Eestis olid rahvalauljateks
naised, siis on ,,Kalevipojast" saanud
subjektiivne, melanhoolne ja romantiline
eepos. Maa-alaliselt on
Kalevipoja algupära peamiselt Peipsist
läänepoole Tallinna suunas. Seal
on moräänkünkad. sood ja rändrahnud,
mis on rahva fantaasia viinud
hiidudele.
Põhimaterjali kogumist alustas
Fählmann ja lõpetas Kreutzwald, nii
et alles 1862.a-. trükiti esimene „Ka-levipoeg"
Kuopio linnas, Soomes.
Kreutzwaldil tuli proosamaterjal
luuletada rahvalaulu vormi, kaotades
sellega palju oma autentsusest."
Mõlemal, eeposel oli määratu tähtsus
rahvustunnete äratamisel. Soome
oli rootsistumise ohus, aga „Kalevala"
ilmumine 1835.a. andis tõuke
rahvusliku teaduse, kirjanduse ja
kunsti arengule. Samn sündis Eestis:
ärkamisaeg, Kalevipoja-õhtud, rahvalaulude
uurimine — kõ|k oli ettevalmistuseks
iseseisvusele.
SOOMEPOISID
Järgmine osa pidulikust õhtust oli
pühendatud ..soomesilla" ehitajatele
— ,,soomepoistele". Kuigi neid on
Vancouveri alal mitu-teist, olid kohal
• 5: Georg Aatonen, Johann Eilau, Paul
Lepik, Enno Lepnurm ja Rudolf 011-
jum. Viimane andis lühiülevaate sellest
relvavendlusest ja laulis oma
kõlava baritoniga Thomas Kirves'e
klaverisaatel Raimund Kulli „ Kalevite
laulu" ja Endel Stafenau ,,Me
vabad Põhjamaa pojad", viimase refräänid
koos ..soomepoistega".
Õhtu lõpposas Hilary Tanner esitas
klaveril Erkki Melartini „Idülli" ja
Sibeliuse ..Finlandia", mille bravuurset
ettekannet publik väärika
aplausiga kviteeris,
Paul Lepiku lõppsõnale järgnes
rikkalik kohvilaud Helga Paakspuu
korraldusel.
15. oktoobril' oli prof. Oinasel järjekordne
loeng Briti-Kolumbia ülikoolis
slaavi osakonna (UBC) ja eesti
õppeprogrammi (SFU) ühiskorraldu-sel,
teemaks ..Politics end Folklore in
the Soviet Union". Selles ettekandes
näitas ta selgelt, kuidas vene
valitsus rahvaluulet enese huvides
on tööle pannud. Uued rahvalaul
kiidavad käsukohaselt töölisi, manavad
kurje mehi, kes naisi peksavad
„vana valitsuse" ajal ja muud. Kuulajaskonnale
sai selgeks rezhiimi ole-mus,-
kus „sisult sotsialistlik, vormilt
rahvuslik" on täielik pete.
Nii näeme, et prof. Oinas toi külakostiks
Vancouveri eestlaskonnale
väga mitmek'esise kava. Järgmiseks
loenguõhtuks EKÜK sarjas aga on 15.
novembril Meie Kodus ins. Boris
Tesnovi ettekanne valguspiltidega
suvisest reisist Ungarisse, Austriasse
ja Saksamaale.
HMH ,
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 28, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-11-28 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E851128 |
Description
| Title | 1985-11-28-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ir. 48 (1865) 198S IllllllllllllllBIIBIIBIISIItllOillllltlBi 2 5 ..MeieElu" nr. 48 (1865) 1985 NELJAPÄEVAL, 28. NOVEMBRIL -THIJRSDAY, NOVEMBER 28 5 e 1987 topsviibimine. Laup., 25. — l. -Taliharja )idu.Laup.,8. T.E. Mees- 2Ö. - T.E. ICN välisküla- [astapäeva tä-ipäeva aktus. LLaup., 15. — jr.E. Aianduo- LLaup.,22.— Ipeakoosolek. ,/i2.'-, Eesti nväliide Toe-fhäride Klubi Ise pidu; Pü- Liandusklubi |ii. T.E. Sega-lu. T.E.R.R. looli emade- ) 08 Viibimine. }k.' 1.23. - Maa- T.E.Penslo-itu. Neljap., f M l 8 . - T . E . T.E. Äian-leltsi pidu. --Invaliide Seltsi mardi- - E t - 'ensionäride lahimeeste laaline kont- 29. - Eesti |., 30. - T.E. 18. - T.E. T.E.Mees-l. Segal^oorl la vastuvõtu 2 4 . - T . E . Iliharja pidu. 1 4 . - T.E. )imine, Nel-leede, 20. — la Vabariigi aastapäeva Pühap.,15. T.E. Aian-ikontsert. L 9. - T.E. Isteaia moe-is. Invaliide )ori juubeli-iandusklubi 9. - Laste-lo.— T.E.S. pnsionäride line. Laup., [aakondade lul palumiS •8237. m 5 5 m s cõ õ a •õ n õ" n õ s õ õ n õ £ s £ •m m m m S 3 • 5 • 2 õ • õ 5 Z õ 5 5 • õ £ £ E • 5 m' 5 m £ m m m 5 5 « cš õ õ õ C l õ õ 5 • õ ä õ 2 > D £ £ £ £ Õ m m 5 £ £ £ £ £ £ £ S 5 m £ £ £ m m £ £ m £ £ 5 õ m E m 5 m m m £ 5 - 5 m £ 5 ^ igillllBIIDIIBIIilllDIIOIIO to. Nood arvu-kuulajasl^ onna liä informeeritud liöögidolidvalu- U kui oli arutu-fioru nelja linna ihi kulutas palju leku ehitada en- [ mis juba varem • 'ebapraktiline, viis nii mõnegi se ja seltsimaja nitu koosolekut Iki üks või teine latel meelde, mi-cord ütles, ij Kuhi vaikima, Imisjon veel lõpnuma kirjad eesti Segadus jälle -• la. . ihi on Manalas-ilju teisigi. Eesti raiksemäks, liik- Juurdekasv on )humaadele mu- |urdetulnud pen- Ihud ridu.. Küll vahel mõnevõr-lis motiividel see ole veel üldusel V.T. Abel Lee, kellelt hiljuti ilmus kolmas graafiline mapp ^Faces and figurals", on aega leidnud ka kunstinäituse kokkuseadmiseks/See toimub 30. nov. ja 1. dets. Eesti Hamiltoni ajalehed on viimasel ajal kiitvalt hinnanud Norman Reintamme muusikaannet ja tema tööd muusika edendami$e( HamiJ-tonis. N. Reintamm andis nimelt 2. oktoobril orelikontserdi,! mida „The Hamilton Spectator'i'^^muusi-kakariitik, Antony Hammorid, väga kiitvalt arvustas. (3. okt.) Kontserdi haripunktis oli Franz Liszti,,Adnos, adsalutarpmundam", "mis koosneb kolmest erinevast osast: fantaasia, adaadžo ja fuuga. Tööd peetakse üheks.nõudvaimaks organistile ja Reintamm „täielikult kontrollis selle tehnilisi ja tõlgenduslikke keeruhsusi, kuid oli tundeile vaba ja vastuvõtlik". Ka teiste tööde suhtes-oli kriitik peagu ülistav. N. Reintamm ori Hamiltoni lehtede ja muusikaringkondade, tähelepanu juba varemgi äratanud. Ta on St. PauPs Presbyterian kiriku muusika^ direktor ja organist, kuid propageerib innukalt kõikjal, et kirikut mitmekülgsete muusikaprogramniidega ,n.ö. avalikuks" teha ja muusikat rahva hulka viia. Kuna ta hariduslik ja muusikaline tagapõhi on erakordselt silmapaistev, siis leiavadta ideed ja plaanid Hamiltonis elavat vastukaja. Norman Reintamm alustas^ klaveriõpinguid 4-aastasena ja öiselt andis oma esimese „kontserdi". Järgnevail aastair hakkas ta üha sagedamini auhindu ja õppetoetusi saamal Siis tuli Kuninglik Konservatoorium, Toronto Ülikool (magistri- ja doktorikraadiga) ning ,,pärastdoktorlik" õping Londonis (Royal College of Music), mille lõpetas orkestrijuhti-mise ja orelil esinemise alal. Mõlemal alal on ta võitnud ehk saavutanud palju auhindu, millede hulgas võiks mainida ka Els-Kaljot Vaarmani auhinda Rootsis; teised on Inglismaalt ja Kanadast. Ta orkestri-juhti võimeist räägib juba tõik, et ta on külalisena juhtinud selliseid tuntuid orkestreid, kui Londoni maailmakuulus Sadler Wells balletiorkest-rit, Praha Raadio sümfooniaorkestrit! ja kodulinna Hamiltoni filharmooniaorkestrit. On ka esinenud eestlasi-le. Talvel seisab ees reis Poolasse ja Inglismaale. N. Reintamm aga ei taha, et orelimuusika ainuh kirikuga või et klassikaline muusika ainult asjatundjatega piirduks. Liiga tõsise klassikalise! muusika'jarock-and-rolli vahel ole-' vat suur ja avar muusikamaailm.' „Muusika on turustatav tarve ja on mõeldud rahvale nautimiseks,'' ütleb ta. Ta arvab, et Hamilton on kunstiliselt küps, all-lihnas on võimalused olemas ja „turg" on ootamas. Vaja on ainult ideid rakendada. Selleks on ta esialgselt kokku pannud 1985/1986 kontsertsarja, mis koosneb oreli-, klaveri- ja sümfooniakontserdist ning laulukoorist. Hiljem loodab ta ka teatri sellesse „kul-tuuri noorendamisprotsessi" sisse lülitada ja programmide ja publiku vahel kahesuunalise liikluse käima panna. Seni on Hamiltoni meedia ja muusikaringkonnad soojalt ta ideid toetanud. Vilp saame näha^vastab A. Leebet väljapanek on suurelt osalt tagasivaateline, alates aastast 1968,- nii siis näited 18 aasta loomingupenoodist. „Minu töötamise meetod ongi pikaajaline, vahel tuleva d ideed rutates üksteise peale, katsun nad kõik ^visandlikult kirja panna, et neid siis hiljem aastate jooksul lõpetada. Mõned asjad olen ka mitmekordselt sig-neerinud. V Olles üle elanud mitmed ideede ja laadide impul sid, alates Rootsis loodusemaalimisega ja figuraalkompositsioonidega, jätkasin värvidega ilutsemises „kalliskivide" ja „liblikate', perioodil. Sellel järgnesid ..liikumised", mis oli suur grupp mo-nokroomseid vitriograafe. Järgmisena jõudsin reaalset vormi ning detaili rõhutava laadini, sürrealistlikes ja fantastilistes kompositsioonides. Ebareaalne, fantastiline, mõistatuslik on minule alati atraktiivne olnud, need suunad on esitatud ka sellel näitusel. Olen teinud ka suure hulga väikeseformaadilisi asju. Need on reageerimised värvidele ja vormidele meie ümber, poeetilised ilutsemised, kutsun neid visuaalseteks poeemideks. Nende väiksema formaadi tõttu jõuan neid lühema ajaga lõpetada. Viimaste aastate tegevusest, on näitusel realistlikud ja detailsed joonistused ilusalt Kawagama järvelt Muskokas. Tänavu alustatud suuremad maalid saan tõenäoliselt valmis alles aasta või paari pärast, sest vajan ajalist distantsi, et teost korralikult lõpetada. Iga teos peab minu filosoofia järele omama eri tähenduse, elama oma isikupärast elu, igaüks erinev teisest. Enese kordamine on minule vastuvõtmatu, see võib muutuda sisutuks produktsiooniks. Tulevikukavas on näitus kevadel Rootsis, suure hulga e« libriste lõpetamine ning uue graafilise mapi kavandamine äsja ilmunud (III) graafiline mapp saab samuti olema näitusel" 100 aastat or Altermanni sünnist Theodor Altermann sündis 24. novembril 1885. a. (vana k&k järele 12. novembril). Ta oli ..Estonia" teatri näitleja ja eesti lavakunsti pioneere. Raamatust, P. Pinna ..Mälestused I",Paul Pinna ütleb lk. 7,,.. .tutvusin ka Th. Altermann'iga, kellega saime kohe suurteks sõpradeks. Olime ühes klassis." Th. Altermann siirdus Saksamaale, kus tä asus Esseni teatri juurde 19l2-13,a. hooajaks kindla palga peale. Lk. 115: Väga õigesti langetas H. Raudsepp tema kohta lause: ..Eesti teatri ajaloos, neist, kes meist on lahkunud, on tema suurimiaid kujusid.'^ Aadu Lüüs kirjutas oma raamatus, ..Talutarest Tartusse": . .nägin esimest korda Th. Altermanni. kes väga hea ja soliidse mulje jättis. A l termanni kuulasin ja imetlesin ma pärast Tallinnas, .,Estonia"s niimitu ja mitu korda. Nägin Altermanni ..Estonia" avamisel Hamleti mängimas. See andekas näitleja suri kahjuks liiga noo= reit. juba 19l5.'a. tiisikusse. Pärast tema surma avaldati mõtet et. temale tuleb mälestusmärk püsti-da ja mis ka hiljem teoks sai, koos K. Jungholz'iga. TH.ÄLTERMANN AABS-i sümpoosioii Balti Uurimuste Edehjdamise Ühingu (AABS) Toronto komitee kuuenda sümpoosioni (26. okt.) teemaks oli balti rahvamuusika. Dr. Roman Toi esines kahe loenguga. Esimeses ta analüüsis eesti rahvalaulude viiside omapära, tuues esile ka võrdlusi teistest rahvustest. Normeeritud skaalaga graafikule niärgi-takse viiside algus- ja lõpunoodid ja ka selle kõrgemad ja madalamad noodid. Ja siis on n.ö. pilt-selge vahe kurbade, rõõmsate ja muude eritee-maliste laulude käigus, samuti ilmnevad erinevused teiste rahvuste sa-mateemalidtest viiksidest. Sümpoosioni viimases loengi s dr. Toi kohe ajguses, oma tavalisel elaval viisil, pani kogu kuulajas^konna mitme hääle kooris^ „õigel viisil" rahvamuusikat esitama. Loengili teemaks oli Veljo'Toripise ,,Pikse litaania" . mille tagapõhja selgitati ja analüüsiti. Üheks tähelepanekuks-oli. et varaseniatel aegadel heliloojad kasutasid ainult rahvaviise, kuid ignoreerisid rahvalaulude erinevat esituslaadi. Lõpuks esitati ..Pikse litaania", mis heliplaadiltki t^ies ulatuses väga mõjuvalt esile tuli.' i Teise lektorina, helilooja ja komponist Darius Lapinskas Chicagost, selgitas leedu rahvaviiside mõju i l mingut Stravinski, Orfi ja leedu komponistide töödes. Demonstreeriti Igor Stravinski paljude tööde üllatavaid sarnasusi leedu rahvaviisidega. Teatavasti Stravinski, keda loetakse venelaseks, on mõnda aega ka Leedus viibinud. Üsna palju Carl Orfi loomingust näidati olevat õige lähedane jäljendus Stravinski töist. Seda loengut illustreerisid sopran Laima Rastenis ja palad helilindilt. Helilised näited on muidugi vajalikud niisugustes loengutes, kuid liiga sagedane lektori liikumine poodiumil asuva kõnepuldi juurest alla klaveri juurde ja tagasi raskendavad loengu jälgimist. Läti helilooja, komponist ja süm-fooniaorkesti oboist, Andreis Jasons Nev\^ Yorgist, rääkis läti rahvaviiside klassifitseerimisest, mis tavaliselt on käinud sõnalise sisu järgi. Selle üheks paheks on, et tarbijal on vaja keeleoskust. Teiseks, laule on tunduvalt rohkem kui meloodiaid: lätlastel on korjatud üle miljoni rahvalaulu, kuid ..ainult" 98.000 rahvaviisi. Selgitati Osvald Timmase „Veerkivi Oja" käimasolevalt erinäituselt Bramptonis. Dr. Felix Oinas Vancouveris vipoeg ja Kalevala Eesti-Soome ühiskava kultuuriõhtul Eesti Kultuuri Ühing Kanadas EKÜK) külalislektorina viibis Vancouveris prof. dr. Felix J. Oinas Indiana ülikoolist mitmekülgse ka- Bartoki poolt ettepandud meetodit. • Toronto Ülikooli tervitus professor Timothy Rice'i poolt kujunes meeldivaks lühiloenguks halkani rahvalauludele viitamisega, mis on tema erialaks. Ta avaldas ka lootust, et AABSti konverentside tulemusena trükitakse rohkem ingliskeelset kirjBvara balti rahvamuusikast. Osavõtjaid oli 40 ümber. See oleks väärinud palju suuremat osavõttu, kuid nähtavasti ei ole üle saadud tõhusa reklaami korraldamise probleemidest. Ajalehed kahjuks ei leia teed sellel kunsti ja muusikateaduse vahemaal olijateni. Korraldus oli sujuv, milleks eestlaste poolt aitasid kaasa Epp Aruja ja Helge Kurm. Kõige lõpuks veedeti tund või paar juteldes, veini ja juustu nautides, tagapõhjaks muusika uutelt Tubina heliplaatidelt, mida seal üsna elavalt osteti. ' ELU" asutas Eesti ühiskond ILMUNUD SB WESTERN SEA ased on the novel A. snd oth®r eourc^s) Hind $20,00. Postiteel tellide lisandub saatekulu. MUügU 01 II 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 10. oktoobril alustas prof. Oinas Simon Frasen ülikoolis eesti õppeprogrammi raames 2 inglis keelse loenguga.,,Kalevala" 150. aastapäeva tähistamiseks oli esimene nendest tituleeritud ..Kalevala as a Shama-nistic Epic". Selles ettekandes ta analüüsis pikemalt ..Kalevala" Ša-manistlikust seisukohast. Siin esinev šamaan oli see. kelle keha sattus transsi ja kelle hing lahkus ajutiselt kehast oma ülesande täitmisel (Lem-minkäinen. hiljem Väinämöinen). Sellega ei tule siinesinev^t samaani segada teiste primitiivrahvaste nõidadega. Lektor vaatles šamanistlike omaduste esinemist ka teiste soome-ugri keeli kõnelevate hõimude juures, kes kunagi elunesid Läänemere ja Uurali vahelisel maa-alal ning Siberis paiknevaid kaugemaid keelelisi hõimlasi on umbes 700 000. Oma. teises loengus „Estonian Folkreligion" vaatles lektor ligemalt eesti muistset rahvausundit ja suhtumist loodusesse. Prof. Oinas peatus pikemalt metsa- ja koduhaldjate, Uku, Taara ja Peko juures. Samuti käsitas ta ohverdamist, hingede aega ja mitmesuguseid pidustusi. Kuigi mõlemad loengud olid avalikud, takistas samal päeval VancoU-verit tabanud paduvihmpaljude osavõttu. Seevastu järgmine ettekanne 11. oktoobril Meie Kodis oli kokku toonud ligi sada inimeff. Õhtu kujunes eesti-soome ühis^rogrammiks. Avaaktiks ütles EKÜK asepresident Lembit Pütsep sissejuhatavad sõnad, mille järel esines Vancouveri Eesti Seltsi laulukoor Thomas Kirves'e juhatusel 3 lauluga. See noor koor on saavutanud hääleliselt Ja ettekandelt kõrge ja nauditava taseme. Järgnes EKÜK presidendi Juta Kitchingu esitlev kõne referendi tutvustamiseks. Ilmnes, et meil on prof. Oinas'es tegemist staažiga teadlasega, kes onolnudFulbrighfi ja2 korda Guggenheim'i stipendiaat, kirjutanud üle 100 artikli ja 20 raamatu. KALEVIPOEG JA KALEVALA Siis astus ette lektor ise. kõneledes teemal ..Eesti ja soome eeposed: Kalevipoeg ja Kalevala". Referent leiab põhilise erinevuse nende kahe vahel. ..Kalevala" on loonud mehed, peamiselt Karjala aladelt ja on seetõttu eepiline, võitluste ja kosjade lugu. ..Kalevala" on kõige rahvalikum eepos 30 erilauluga mosaiiktehnikas üles ehitatud, nii et 95% on puhas rahvaluule, millele lisatud 5% Elias Lönnroti loomingut. Edela-Soome rahvaluules leiduv „Kalevan põika" on arvatavasti sinna liikunud Eestist. Seevastu kandus see Soomest viikingite ajal karjalaste, ingerlaste ja eestlaste kaudu Venesse, kus kangelaslauludes ehk bõliinades esinevad Kolovan. Ivan Kolo-vanov ja Kolovanovitch on tugeva- " mad vene rahvuskangelasest Murometsasi Kuna Eestis olid rahvalauljateks naised, siis on ,,Kalevipojast" saanud subjektiivne, melanhoolne ja romantiline eepos. Maa-alaliselt on Kalevipoja algupära peamiselt Peipsist läänepoole Tallinna suunas. Seal on moräänkünkad. sood ja rändrahnud, mis on rahva fantaasia viinud hiidudele. Põhimaterjali kogumist alustas Fählmann ja lõpetas Kreutzwald, nii et alles 1862.a-. trükiti esimene „Ka-levipoeg" Kuopio linnas, Soomes. Kreutzwaldil tuli proosamaterjal luuletada rahvalaulu vormi, kaotades sellega palju oma autentsusest." Mõlemal, eeposel oli määratu tähtsus rahvustunnete äratamisel. Soome oli rootsistumise ohus, aga „Kalevala" ilmumine 1835.a. andis tõuke rahvusliku teaduse, kirjanduse ja kunsti arengule. Samn sündis Eestis: ärkamisaeg, Kalevipoja-õhtud, rahvalaulude uurimine — kõ|k oli ettevalmistuseks iseseisvusele. SOOMEPOISID Järgmine osa pidulikust õhtust oli pühendatud ..soomesilla" ehitajatele — ,,soomepoistele". Kuigi neid on Vancouveri alal mitu-teist, olid kohal • 5: Georg Aatonen, Johann Eilau, Paul Lepik, Enno Lepnurm ja Rudolf 011- jum. Viimane andis lühiülevaate sellest relvavendlusest ja laulis oma kõlava baritoniga Thomas Kirves'e klaverisaatel Raimund Kulli „ Kalevite laulu" ja Endel Stafenau ,,Me vabad Põhjamaa pojad", viimase refräänid koos ..soomepoistega". Õhtu lõpposas Hilary Tanner esitas klaveril Erkki Melartini „Idülli" ja Sibeliuse ..Finlandia", mille bravuurset ettekannet publik väärika aplausiga kviteeris, Paul Lepiku lõppsõnale järgnes rikkalik kohvilaud Helga Paakspuu korraldusel. 15. oktoobril' oli prof. Oinasel järjekordne loeng Briti-Kolumbia ülikoolis slaavi osakonna (UBC) ja eesti õppeprogrammi (SFU) ühiskorraldu-sel, teemaks ..Politics end Folklore in the Soviet Union". Selles ettekandes näitas ta selgelt, kuidas vene valitsus rahvaluulet enese huvides on tööle pannud. Uued rahvalaul kiidavad käsukohaselt töölisi, manavad kurje mehi, kes naisi peksavad „vana valitsuse" ajal ja muud. Kuulajaskonnale sai selgeks rezhiimi ole-mus,- kus „sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" on täielik pete. Nii näeme, et prof. Oinas toi külakostiks Vancouveri eestlaskonnale väga mitmek'esise kava. Järgmiseks loenguõhtuks EKÜK sarjas aga on 15. novembril Meie Kodus ins. Boris Tesnovi ettekanne valguspiltidega suvisest reisist Ungarisse, Austriasse ja Saksamaale. HMH , EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts - 1918. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-11-28-05
