Meie Elu = Our life, November 28, 1985

              NELIAPÄEVÄL, 28. NOVEMBRIL' - THURSDAY, NOVEMBER 2©
OB
II
98
II
Published by Estonian Publishlng Co. Toronto L
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Qnt. Can©i
Tel. 486-0951 • '
d:, Estonian
T^oimetajad: H/ Rebane ja S. Veidesnbaum.ToiMaja New
Yorgis B.Parming, 473 LuhmannDr.fN@w Mi!fori,N.I.,USA,
Tel. (201) 262^)771 f
' „Meie Elu" väljaandjaks m Eesti Kirjastus pnadas,
1950.
LUGEJA KIRJUTAB
..Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M 4 K 2 R 6 Canada - Tel.
„Ji!EIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja teil miste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l. Alates |
okt. 15. teisip. ja neljap. kL 9 hm. - 8 õhtul. Laup ieviti avatud'
kl 9 hm. — 1 p l
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.0(l, 6 k. S24.00.
3 k.flS.OO. • ® USA-sse la.S47.00.:6 k.S25.0C ,3k.S16.00.
Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. S28.00, 3 k. ilS.OO.
Kiripostilisa: Kanadas l a . ^28.50, 6 k. $14.25 3 k. S7.00.
USA-ssel a. S33.00, 6 k. 116.50, 3 k. $8.00. Õhuoostilisa üle-meremaadesse:
1 a. ^62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15150.
üksiknumber ~ 75t
GBG, föderaal- ja provintsiministrid
taotlevad etniliste ringkondade
poolehoidu
Kiiulutdshinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljelJ6.00,
tekstis^S.OO.
i l S l l l l l l l l l l i 9 l l l l i S l l l l l l i l l l l l B l l i i l l i l l l l ! i S I I S 9 8 l l l i l l l l l l l l l l ^
WtHUBimn
OMoobrikiiia oli Toronto etno»
kultuurilistele gruppidele mitme-kultuurilisuse
põllul õige rohke
«külvajate" poolest.
Toimusid mitmed vastuvõtud,
kuhu olid kutsutud etniliste ring­kondade
juhtivaid tegelasi ja etni­lise
meedia esindajaid. Föderaal­valitsuse
mümekultuuri-ministeff
Öttojelinek jagas toetusi, Ontario
valitsuse portfellita minister koda­kondsuse
ja kultuuri alal Tony
Ruprecht külastas ja kõneles Eesti
) HHttlB.
i99ilii91)ll99illlSlil!llilillllil»i
Naeratuste ja käepigistustega ei resinduste lafendamine vastasti-khendata
suuri küsimusi, kuigi kusel alusel. On selge, et mõlemad
need aitavad. Kuid suuri lahendusi küsimused on vähema tähtsusegi
ei saa lahendada ka vaiksete lähen- küi tuumarelvadii vähendamise
dustega. Seda oli näha,kuigi mitte küsimus. Neis küsimustes tekkis
kuulda, president Reagani ja kom- USA ja Nöukogudä L i i du vahel tõk-partei
peasekretäri Gorbatšovi keid pärast sissetungi Afganistani
kohtumisel läinud nädalal Genfis, nõukogude vägede poolt ja see häl-
Sest kohtuminte Genfis oli avalik- rib USA-d ka praegu,
kusele kinnine ja seega massimee- Mõlemad küsimused on siiski
dia pidi rahulduma tühja-tähja ja olulised, olenevalt spetsifikat8ioiO)-
Nancy Reagani ning Raisa Gorbat- nidest võib kultuuriline läbikäimi-
6ovi riietuste kirjeldamisega. ne kahe maa vahel avada uksevaie-
Peamekohe küsima, kas oliüld- hsteks. Kultuuriline sissetung
se mõtet sellisel kohtumisel? Mõte Nõukogude poolt USA-sse haarab
siiski oli, kuna kohtumine andis läbikäimise sagedust, valikut, ees-võimaluse
kalbel suurriigi juhil märki ja alasid. Kreml ei saada
üksteisele pilku heita, viisakusi va- läände kedagi ilma propagandalis-hetada
ja üksteisest arvamist ku- te ülesannetega. Nõukogud paku-jundada.
See oli riigipeade inimlik vad läänes kõike: tantsu, muusikat,
kohtumine, otseühendus, mis loob kõnesid, õpilasi, õpetajaid ja ikka
Maldust ja annab arusaamise, et panevad sellele poliitilise tipu pea»
otsekohe üksteise hävitamiseks ei le, kui mitte mujal, siis tagasi ko-lähe.
Siit tuleneb järeldus, et mis dus, trükkides milliselt läänes
Genfis otsustamata jäi, selle otsus- pühitseti nõukogude saavutusi ja
tamise üle on Võimalik rääkida hili- tähtpäevi. Tavalisele ameeriklase^
semal kuupäeval delegatsioonide le ei tähenda see palju. Kuid USA
ÖTTOJELINEK
Esmaspäeval, 7. okt. oli Kanada
mitmekultuuri-minister Otto Jelinek
vastu võtnud poliitiliste ringkondade
ning etniliste organisatsioonide esin­dajaid.
Sellest ilmus pikem ülevaade
V.Meie^Elus" nr. 42. Kaks nädalat
hiljem toimus Torontos Royal York
hotellis vastuvõtt etnilisele meedia­le.
Minister pidas lühikese sissejuha­tava
kõne, mille järel ta vastas kohal-esitatud
küsimustele, kinnitades kor­duvalt
oma sügavalt tunnetatud suh­tumist
mitmekultuurilisuse problee­midesse
njing oma kõikidele rahvus-gruppidele
„avatud ukse" hoiakut.
Ta lubas etnilistele ajalehtedele
alates novembrist tasulisi
kuulutusi. Väites end olevat vastutav
ainult Kanada peaministrile, teatas
ta ühtlasi, et Kanadas on esmakord­selt
tegev ka abiminister mitmekul­tuuri
alal. Riiklike^ asutuste ja organi­satsioonide
positsioonide osas väitis
minister, et' esimese valitsusaasta
jooksul on määramisi tehtud 12%
ulatuses, võrreldes eelmise valitsuse
5-7 %-ga. „Kuid k a l 2 % pole kau­geltki
küllaldane. Tõstan selle mino-riteetide
osas poole kõrgemaks. See
on lubadus!" kinnitas minister Jeli­nek.
Õhtu üldine toon oli väga heasoov­lik
ja paljulubav.
Ministri emotsionaalne väide „01-
les ise sunnitud põgenema kommu­nistlikult
maalt (Tšehhoslovakkia),
teadke teie, kes te olete siin raud­eesriide
tagant, et teil pole kunagi
enne olnud sellist ..eesträäkijat" .
(spokesman) kui mina. Olen; teie sõ­ber!",
kutsus esile tugeva poolehoiu-avalduse
ja aplausi etnilise pressi
esindajailt, eriti muidugi nendeU, kes
jagavad ministri poliitilist meelsust.
TONY RUPRECHT
Ontario valitsuse liige, portfellita
minister kodakondsuse ja kultuuri
alal, Tony Ruprecht, erilise vastutu­sega
mitmekultuuri sektoris, on eesti
ajalehtede lugejaskonnale oma ak­tiivse
osavõtuga eesti rahvuspoliiti-listest
pürgimustest juba kauaaegne
sõber ja teda on korduvalt tutvusta­tud
meie ajakirjanduse veergudel.
Tony Ruprechti auks toimus pidu­lik
vastuvõtt Toronto Boulevard
Club'is22. okt. Olulisim uudis on mo­mendil
vahest siiski omamoodi es­makordne
ürituste sari. Nimelt on
minister Ruprecht kavandanud kõ­nekoosolekute
sarja. Ontarios, mis,
hõlmab 21 nädalat. Iga koosolek
oleks umbes 3-tunnise kestvusega
ning võimaldaks osavõtjaile esineda
mitmekultuurilisusse puutuvais kü­simusis
nii suuliselt kui kirjalikult.
Sealjuures on minister võtnud endale
Ontario peaministri nõusolekul või­maluse
kutsuda osalema teadaole­vaid
väljapaistvaid etnokultuurilisi
isiksusi ka väljastpoolt ametlikke et­niliste
organisatsioonide juhtkonda­de
koosseisu.
Tony Ruprecht jagab Ontario pea­minister
David Petersoni seisukohta,
et selle asemel et valitsus suruks
ühiskondadele peale oma mitmekul­tuuri-
poliitikat, peaks etnilistele
ühiskondadele ning nende esindajai-
„Mete Elu'* avalddh meehasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajale^ie seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate Tcirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Vastus H. Lestal!
kirjale
Ajalehelugejale on kindlasti ka­suks,
kui enam-vähem võhiklikule
majandusala artiklile järgneb ühe asja­tundja
seletus, mis asi see pangandus
õieti on. .
Mõningaid H. Lestali oletusi on
vaja õiendada.
H.L. soovitus — et ma oleks pida­nud
tõlkima terve artikU, mitte üksi­kuid
lõikeid tooma — on täiesti vil­dak.
Ma pole nimetatud ajakirjast,
peale arvude, välja võtnud ühtegi
sõna. Kui H L leidis sarnasusi, siis
need on juhuslikud kokkusattumi­sed.
Meie mõlemad lugesime sama aja­kirja
ja ma toon sellest veelgi mõnin­gaid
arve. Kanada tuhandet ettevõ­tet
võrreldes viie Kanada pangaga
leiame, et need on — 1984.a. profiidi
le võimaldatama läbirääkimiste näol
omade seisukohtade ja eesmärkide
avaldamist.
CBC - «ÜHISKONNA PEEGEL"
Juba teist aastat korraldas GBC
etniliste ringkondade ja nende esinda­jaile
seminari eesmärgiga tutvusta­da
CBC televisiooni ja raadio tege­vust,
probleeme, eesmärke ja elu­avalduste
peegeldusi ning samaaeg­selt
ära kuulata ka „rahva hääU".
Peale poole tosina CBC juhtiva
isiksuse esinesid ettekannetega veel
Multifax Communication Corp-i pre­sident
ning teisi vastavate erialade
asjatundjaid. ^
CBC järjest suurenev tähelepanu
etnokultuurilistele ringkondadele on
ilmne ja järjekordne tõend nii valit­susringkondade
kui ka riiklike kor­poratsioonide
arusaavamast hoia­kust
multikultuuriliste ringkondade
osatähtsusest Kanada ühiskonnas.
vahel sealsamas Genfis. rahvastikku kuuluvad ka miljonit
Mõlemad juhid saabusid Genfi allutatud maade inimesed ja neile
täies teadmises, mida kumbki ta- on see propaganda vastuvõtmatu,
hab. Ka see pidi selge olema, et Kui kultuuriline vahetus haarab
kumbki ei loobu oma pakkumistest ka õppiva noorsoo vahetust, siis
tuumarelvade vähendamise küsi- toob see vastuluürevõrgu otse üli°
muses. Gorbatšovi pakkumine o l i koolide ja tehniliste õppeasutustie
sõjaliselt oluliste spetsifikatsioon®
juurde ja annab nõukogude sõja°
le,
tuumarelvade võrdne vähendami­ne
mõlei^al poolel. Kuid ainult tin-gimuseVet
Reagan loodub oma at­mosfääris
projekteeritavast kaitse- selleta alinul! spionaazhi abil sae°
vööndist. Viimane ongi saanuid
Gorbatšovi kategooriliseks nõud­miseks,
et tuumarelvade vähenda­mise
küsimuses üldse edasi jätka- gude diplomaatilised esindused
te. peale otseste ülesannete tegelevad
On selge, et üheksa tundi kohtU" ka spionaazhiga. Iga uus konsulaat
misi kahe riigipea vahel ei saanud avab luureliseks tegevuseks ka
hendab umbes sama, sest Nõuko-^
muud, kui põhimõttelist aru- laiema territooriumi. Mõlemad kü-saamist,
kui sedagi. Jääb edaspidi- simused tohiksid päevakorrale tul°
8eksselgitadä,milli8elttuumarelvi la vaid siis, kui Nõukogude Liit
vähendada. Neid on paljusid liike, laäitab tegelikult, et ta on huvitatud
mitmesugustes võimsustes, aseta- ja valmis relvastuse tagasikäiku-tud
maal, merel ja õhus. Nende
vahel võrdsust arvestada on hiigel- Genfi kokkusaamine oli vaid
töö ja ulatus. Enne selle kõige juur- meeleoluliseks ürituseks osalistele
asumist on suurim tõke USA endile, kuid eriti laiemale avalik-
KOMITEE
maaramis®
Ontario
Alates detsembrist 1985, alustab ülalnimetatud Ontario Parlamendi alaline
komitee Leitnani-Kuberneri poolt isikute ai^etisse määramise eeskirjade
uurimist. Tähendatud komitee püüab täpsustada parlamentaarsetele tava-dele
baseeruvaid meetodeid hõlmates kõiki ametisse määramisi Ontario
valitsusele kuuliyatesse. asutustesse/ komisjonidesse, agentuuridesse ja
ettevõtetesse Leitnant-Kuberneri poolt.
Edasi kutsub käesolev komitee kõiki huvitatud isikuid, gruppe või organi­satsioone
üles avaldama komentaare selle küsimuse kohta. Kõik selleko­hased
kirjalikud avaldused palutakse esitada komitee kirjatoimetajale
hiljemalt reedeks, 6. detsembriks 1985.a.
MICHAEL J. BREAUGH, M.P.P.
Chairman
Ä. SMIRLEFORSYTH
rkfef the Committee
Room 104, Legislative
Queen's Park
Toronto, Ontario l\/17A
416/963-1462
„Meie Elu" nr. 48 (1865) 1985^
osas 4. - 16. kohal, 1983.a. profiidi
osas 2. - 9. kohal, 1984.a. sissetuleku­te
osas 5. -16. kohal, 1984.a. varade
(assets) osas 1. - 5. kohal, s.o. päris
tipus!
Kuigi lühiajaline aruanne, siiski on
väga raske uskuda, et pangad on
vaesed ja pilvelõhkujad seisavad
püsti vaid võlgade najall
Kui ettevõtte juhid teevad raskeid
vigu või on kuritarvitusi, siis järgneb
pankrot. Ent Kanada valitsus ruttas
Commercial pangale otsekohe appi.
Abi ei tulnud, kui talud ja sajad väi­kesed
ettevõtted pankrotti läksid —
need, millest me ei kuule ja milliseid
pangad kunagi ei abista.
Ma püüdsin artiklis (Meie Elu, nr.
19(1985) näidata, et 'varanduste tasa-kaalustajad'
on oskanud kapitalistli­ku
majanduse juhtida sügavale um­mikusse,
jõukamad riigid on parata­matuse
ees — nad peava4 laene kus­tutama,
moratooriumid enam palju ei
aita. Siin aitaks Lenini Õpetus: samm
tagasi, kaks edasi. Kui kõmmud selle
taktikaga on pool maailma ära võit­nud,
siis võiks õppust võtta. Printsii­bil
pole ju vähimatki ühist sotsialis­mi
ega kommunismiga.
H.L. kirja lõpuosas on vihje, nagu
ma soovitaks pankade natsionalisee­rimist.
See pole muidugi tõsi. Pan­gandus
on kapitalistliku korra üks
kaubanduse haru, kuigi ebaproduk­tiivne,
siiski aktivaator. Vabaturu
ühiskonnas leiab seegi endale koha
ja hinna. Kuid valitsused on andnud
pankadele igasuguseid soodustusi,
mida ükski teine ala, isegi mitte põl­lumajandus,
pole saanud. See siin
ongi H.L. poolt küsitu 1 nn. ..edasi-suunamine"
— pikaajaline abi pan­gandusele
riigi kodanike arvel! Selle
..tagasisuunamisest" ma kirjutasin.
Tulgu pangad appi, kui riik on ras­kustes.
Ükski riik maailmas pole vaba.
Vabadus on müüdud ühele imagi­naarsele
süsteemile — kõik riigid on
rasketes võlgades. Peaaegu kõik
Kolmanda maailma riigid on mak­sujõuetud,
mis oma põhivõlga iialgi
ei suuda või ei tahagi tasuda.
Miks pankade ,,samm tagasi"
oleks naiivne?
Kas H. Lestalil on näidata realist­lik
ja parem pankade kriisi lahendus,
või arvab ta, et kriisi polegi, või et see
ei ilmu enne käesoleva sajandi lõp­pu?
Seesugune usk ja usaldus ilmneis
Jaltas ja Potsdamis; usaldus laenas
kommunismimaadele miljoneid;
usaldus tõi kodanike säästusummad
panka hoiule; usaldus arvab, et pan­kurid
ja poliitikud on ausad ja oska­vad
hästi valitseda ja kodanike huve
kaitsta; usaldus on hakanud nüüd
suure suuga Gorbatshovi k i i t m a . . .
seal on naiivsus!
Usk, et pankade kriis iseenesest
laheneb, võistleb naiivse usuga, et
kommunism/revolutsioon/terrorism
iseenesest laheneb, jättes kapitalismi
„ever-after" elama!
Sellepärast tasuks ehk vaadata
lihtsat preventiivset ettepanekut,
mis polegi minu leiutis.
H. RIGA
J 9
Õhuruumi kaitsebarjääri küsimus, kusele rahvusvahelises ulatuses
President Reagan ei ole sellest ta- seni, liuni Genfist hakkab kostuma
ganenud, sest ta leiab, et uus SÜÕ- konkreetseid tulepusi nii relvas-teeniy
teeb luumarelvad tarbetuks, tuse vähendamise alal kui
Naibv et kahes küsiniuses ei
nu^ takistust: 1) k^uituuriline vahe­tus
kahe maa Vahel ja 2) konsulasi-u
MUS koosseis on alustamas tööd.
EKN hiljutisel üldkoosolekul võeti
vastu ulatuslik töökava, mille koh­ta
ühes sõnavõtus märgiti, et selles
töökavas on näha senisest suure­mat
aktiivsust. Sellekohaselt võeti
vastu ka kenisestitunduvalt suurem
eelarve.
Nii on loodud vajalikud eeldused
algavaks tööks. Millega tuleks sel­les
töös alustada?
Selleks annab meile juhtnööri
kord. Kahe suurvõimu, Ühendriiki­de
ja Nõukogude Liidu vahel on
juba pikemat aega käinud eellähi-misteks,
uute kokkuljspete loomi­seks,
itiis kindlustaks maailma­le
suurema stabiilsuse pikemaks
njaks. Olenemata värske tippkon-verentsi
vähestest tulemustest on
mõlema suurvõimu sooviks uue
püsivama mooduse leidmine vaba
ja kommunistlik! miailma vahe­kordades.
Sellel uute vahekordade otBimi-konkreetse
küsimuse lahendami­sest.
Nii oli Genfi päevakorda võe­tud
Afganistani okupatsioonile
lahenduse leidmine. E i ole aga
üheski informatsioonis kuulda ol-nudret
Vene okupatsiooni Balti
riikides oleks kuskil kavatsus ol­nuid
kõne alla~ võüa. Vastupidi,
Washingtonis Balti rahvusgruppi­de
informeerimistel Genfi läbi­rääkimistest
öeldi selgelt, et eks­perte
Balti riikide küsimuses ei
võetud Genf i läbirääkimistele kaa­sa.
See olukord kohustab Balti võit­lusorganisatsioone
ja poliitilisi
.^esindajaid tegutsema. On vajadus
koheselt algatada suuremaid aktsi­oone,
et Balti riikide küsimus tuleb
üles uut maailmapoliitilist olukor-rääkimistel.
võtmisel esitas EKNexofficio liige
L Kolk täienduseks juhatuse ette-panekuile
julge lisaettepaneku —
astutagu samme ja tehtagu algatusi,
et Eesti (ja teised Balti riigid) võe-
(UN-i),
nagu nad olid enne II Maailmasõ­da
Rahvasteliidud liikmed. Balti
riigid, Eesti, Läti ja Leedu, püsivad
-'juriidiliselt edasi ja neid tunnusta­takse
de jure paljude riikide poolt.
Loogiliselt on neil õigus kuuluda ka
Liitunud Rahvaste Organisatsiooni
(UN4). Et neid sinna ei ole arvatud
selle eest on vastutavad UN-i loo­jad.
Kui seda UN- i loomisel II
maailmasõja lõpu joovastuses sõja
võitjate poolt ei tehtud, siis nüüd on
aeg viga parandada. Olukorrad on
vahepeal põhjalikult muutunud.
Endistest liitlastest on saanud po-liitised
vastased, endistest vastas­test
on saanud liitlased. Ja kui nüüd
tulevikuks uusi vahekordi planee­ritakse,
siis on aeg ka UN-i uuesti
ümberplaneerida ja UN'i loomisel
väljajäetud Balti riikidele anda
UN-is nende õigustatud esindus.
Ettepanek UN' i l e selles suunas
Balti riikide ja rahvaste esindust®
poolt võib tunduda utoopilisena,
aga selles on oma loogika. EKN
üldkoosolek andis L. Kolki ettepa­neku
juhatusele kaalumiseks ja
selgitamiseks ja sellekohaste edas­pidiste
sammude astumiseks. Käi­gus
oleval maailmapoliitiliste läbi­rääkimiste
j a pläneerimiste ajajär­gul
on paras aeg Balti riikide küsio
mus maailmapoliitilisse fookusse
tuua. Balti riikide diplomaatilised
esindused koos Balti rahvusgrup­pide
ülemaailmsete keskorgahisat*
sioonidega peaks asuma selleko­hastele
eeltöödele. EKN üldkoos-saab
EKN siin olla üheks algatajaks
ja küsimuse liikuma panejaks. Se­da
tuleb ka teha ja vastu võetud
otsus mitte ainult sooviavalduseks
jätta.
Balti rahvaste keskorganisat­sioonid
ja Balti riikide esindused
oma ettepanekuis loomulikult ar­vestavad
raskus tega, mis esinevad
Balti riikide küsimuse rahvusvahe­liselt
ülesvõtmisel. Oma õiguste
eest võitlevate teiste rahvaste ko­gemused
aga näitavad, et midagi
siiski saavutatakse, kui oma õigusi
resoluutselt ja järelejätmatult nõu­takse.
Nii on oma õiguste eest võit­levad
palestiinlased, PLO, saavu­tanud
omale UN-is teatud ametliku
esinduse, kuigi neil ei ole ei valit­sust
ega territooriumi. Miks ei
võiks Balti riikidel olla UN^is samsir
sugused esindused?
On mõningaid tunnuseid, et riiki­de
valitsused, kes Balti riikide küsi­musse
põhimõtteliselt suhtuvad
heatahtlikult ja Balti riikide ole­masolu
de jure tunnustavad, tun­neksid
ennast mugavamalt, kui
Balti riikide küsimust ei oleks.
Meie kohus on aga tegutseda vas­tupidiselt
ja nõuda oma õiguste ra­kendamist,
et põhimõttelise tun­nustamise
asemel Balti riikide
küsimusega tõsisemalt arvestataks
ja see aktuaalselt päevakorda võe-
Meeldiv üllatus sugulastele
ja sõpradele on teie
JÕULUTERVITUS
ajaleht„Meie Elu" jõulunumbris.
Võite kasutada oma illutratsiop-ne
või sõnastust või oma loodud
poeeme. ® Ten/itus-kuulutuse
hind 1" kahel veerul $10,00.
Uute maailmapoliitiliste vahe­kordade
kujundamise ajal on õige
Taani pidurdab
immigratsiooni
Taani valitsus otsustas pidurda­da
senist liberaalset immigratsioo­ni,
mille tagajärjel on elanikkond
rassiliselt segunenud ja andnud
põhjust hõõrumisteks erinevate
gruppide vahel.
Tulevikus lubatakse ainult piira­tud
immigratsiooni nendest piir­kondadest,
kust immigrandid ras­kusteta
võivad sulada taani rahvas­se.
Kitsendus hõlmab ka põgenik-
Ehatare'* ülesanne
Lugedes „M.E." #41ilmunud Ex-tenslve
Care Fund „Ehatares" roh­kem
abivajajate jaoks, paistis mulle
eriti silma üks lause — „et oleks
majanduslik tagatis sellest ajast üle
aitamiseks, kus vananevad elanikud
vajavad rohkem abi kui see on „Eha-tare"
ülesanne ja otstarve - et saaks
palgata abijõude abivajajate toitmi­seks,
hoolitsemiseks, vannitamiseks
jne., kuni omastel avaneb võimalus
abivajaja „Nursing Home'i" või
„Ghronic Care Hospitari" paiguta­miseks.'*
\
Kui inimene tuleb ise või teda
tuuakse „Ehatarre", siis on see üks
suurematest murrangutest tema elus.
Seda teab kindlasti igaüks, kes seal
töötab. Kui ta pikapeale selle pai­gaga
harjub ja selle viimaks omaks
võtab, siis peab ta haigestumise kor­ral
sealt lahkuma, kuna „Ehatare"
ü l e s a n n e , ja seda sõna on seal
korratud kahel korral, ei ole enam
tema eest hoolitsemine.
Kui „Ehata.re" plaanitseti ja ehi­tati,
siis oli see minu arvates paik,
kus üks vanem eestlane võis rahu-likuh
oma elupäevade lõpule vastu
minna. Kas ei mõeldud sel ajal nii
kaugele ette, et inimesed haigestuvad
ja vajavad hoolt, mille andmine oleks
võimalik koha peal.
Haigused on igaühe elus mida kee­gi
ei soovi, veel vähem, kui oled vana
ja vajad abi. Mis ütlesid „Ehatare"
plaanitsemisel arstid, psühholoogid?
Nemad kindlasti teavad kui halb —
lihtsalt hirmus on olla haigena võõ­rast
keelt kõnelejate keskel ja võõra
ümbruse mõjust haigele. Toitmine,
hoolitsemine, vannitamine peaks
olema üks „Ehatare" põhilistest
ülesannetest ja oleks pidanud olema
selle otstarve selle plaanitsemisel.
„Ehatare" on ehitatud eestlaste
ühise panusena — see on meie ühis­kondlik
ettevõte. Kuidas võib „EhE-tare"
selle ühiskonna kõige hädalise­mat
liiget nii kohelda!
JOHANNA TOOME
St. Bruno, Que. .
i •
MMeie
Stj
nöül
küsil
Eestlal
saatis
StephenI
mene kii
N. Liidi
vemadzf
Kanadall
mõista
seda teh
lijen Le)
võimaliki
inimöig»
Liidus,
kuu alull
hukka m
AfganistI
Lewis tõi
küslmus(
informatj
avaldami
EKN
algatusel)
nai Exhil
misel sui
pagandai
Mööduni
tutvustan
jämedalt
Eesti ajall
ses ütleb,!
lubaks ml
eitavad
maailmasl
eksemplaj
nia —A
juhi abi,
ole tavaki
roversiaal
et asi tuH
inson sool
nadatoliill
raamatuil
N. LiidI
välja anti
viet Newi
terve lehel
ära tood\
kirjeldab,!
• tahtlikult I
õigus igall
et igal koi
vabadus j|
takse üle
EKN nõul
te valede