1985-11-28-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
- \ ationai Libs^ai-y o f fenwla Collection Qevelopraent Jranoh. Nr. 48 (1865] 1985 - THURSDAY, NOVEMBER 28 XXXVI aastakäik Balti rahvusgruppide! peaks olema õigus võtta psaUROtöös Tuleks koguda kuus miljonit allkirja-t ks i ©estlase, lätlase ja leedulase kohta — loliuidmisele, et Balti rahvus-gruppidele Vabas M&ailmas antakse õigus saata esindajad Ühinenud Rahvaste Orgehisatsiooni istungitele, selle mõtte tõstatas Eesti Ohvitseride kogu Kanadas esimees kpt. August Nõmmik Vabadusvõitluse Nädalat tähistaval aktusel Hamiitonis. Sama puudutas ka E.V, aupeakonsul Ilmar Heinsoo Läti Vabariigi aastapäeva aktusel. Kõneldes pühapäeval Victoria kiriku ruumes Hamiltoni eestlastele ütles aktusekõneleja'.\ „Balti rahvad kuuluvad ajalooliselt ja kultuuriliselt Lääne-Euroo-passe. Strasbourgis on Euroopa Parlament. Sinna ei ole kutsutud vabade Balti rahvaste esindajaid ja Euroopa riigid ei pea aega veel küpseks, et soovitada Balti riikide esindajatele koha andmist ÜRO istungitel, nagu Austria krahv Otto vbn Habšburg soovitas. Vaba maailn^ käitub kummaliselt N. Liidu suhtes. ESINDAJAD- ÜRO IST.bNGITELE On selge, et oma tuleviku kujundä-jaiks Ida-Euroopas peavad algatuse haarama seal asuvad anastatud rahvad. Nende seas pii erilises olukorras 'eestlased, lätlased ja leediilašed, kes • olid iseseisvad kahe maailmasõja vahel ning täisõiguslikud liikmed Rahvaste Liidus. Arvestadi^s Balti riikide vägivaldset sõjalist okupeerimist N. Liidu poolt, nendel rahvastel peaks olema õigus oma esindajate saatmiseks ÜRO isturigitele ning osavõtuks komisjonide tööst. ÜRO liikmesriigid peaksid julgustama, toetama ning tunnustama Balti rahvaste poojt moodustatav^id eksiilvalitsüsi, et neil oleks kergem arendada omavahelist koostööd ning sõlmida koostööks siduvaid lepinguid teiste riikide valitsustega. Psimeses järjekorras tuleks nõuda, et Balti rahvusgruppi-dele vabas maailmas antakse õigus saata oma esindajaid ÜRO istungitele samal alusel kui PLO (Palestiina Vabadusvõitluse Organisatsioonile). Ilma erilise selgitustööta vabade rahvaste seas ja ÜRO liikmesriikide valitsuste juures seda nõudmist ei arvestata. ^ ^ On vajalik alustada laiaulatuslikku allkirjade korjamist — üks allkiri, iga anastatud eestlase, lätlase ja leedulase kohta N. Liidus.6 miljonit allkirja! See ei tohiks olla hirmuäratavaks koormaks, kui aktsioon on hästi organiseeritud. Allkir|ade korjamisega tuleks alata Eesti ja Leedu. Vabariigi aastapäeva tähistamise ajal ja lõbule viia ning allkirjad üle anda ÜRO peasekretärile Läti Vabariigi aastapäeval 1986. Sellele ühisele aktsioonile võiksid järgneda'kaugemas tulevikus teised aktsioonid kui teised rahvad on kaasa tõmma ud, mis võivad vabaduse tuua kõig|le anastatud rahvastele Ida-EurooAas. Töötame ja palveta- Genfi resümee Meil tuleb koos töötada püsivaks rahuks me, et me seisvas Eedtis!" T.E. Pensionäride koosviibimisel E. Mumm abikaasaga püüavad mõistatada, kas maskeeritud „Mardid" on pesuehtsad. (Lähemalt Ihk. võiksime kord elada ise- 6) Foto — 0. Haamer AKTUS Aktus kor jäte Ühingu eesti organis •aldati Hamiltoni Võitle-algatusel kõigi sealsete itsioonide kaasabil. Palvuse pillas õp. Tõnis Nõmmik. Rahvas tervitjps.püsti seistes rahvuslippu selle sisisetoomisel ja laulis traditsioonilist Hamiltoni Võitlejate Ühingu võitluslaulu: ..Eestimaa su mehe meel ..L*' Avasõnas EVÜ esimees August Jurs kinnitas, et eesti sõdur on võidelnud ennastsalgavalt kõigis sõdades oma maa ja rahva iseseisvuse kaits- Leniiiikihõiväig lõppes iüimee© surmaga Sismolnuist suurima inimohvri- i Ellu jäänud piloot, k@s surmas teiega lennukihõiyang lõppes Maita .ia tulistanud terroristi kirvega, üt-pe| alihna Vallettä lennuväljal, kus^ils rünnak oli õigustatud, kuna ve-surma sai 60 inimest. Viis terroristi rejanulised hõivajad olid täitmas sundisid Ateenast õhkutõusnud oma plaani-tappa üks reisija iga Egiptuse saja reisijaga liinilennuki, tunni järele. Terroristid, kes varem mille sihtkohaks Kairo, maanduma vabastasid osa naisreisijaid, olid Luqa lennuväljal.kus hakkasid sur- eriti toored juutide ja ameeriklaste miseks. Nend gematu ja me 3 võitlustahe on raü- 1 on põhjust loota, et nad võitlevad Eesti kord vabaks. Teadustaja Endel Lindaja kutsus ette ainukese Kohaloleva Vabadussõjast osavõtnu, Karl Ranna. August Jurs tervitas tefla ja õp. Tõnis Nõmmiku noorim tütar Tiiu andis talle mama reisijaid. Egiptus saatis kohale oma sõjaväeüksuse, kes ründas lennukit. Tulevahetuses ja terroristide poolt visatud käsigranaatidest said esialgsete andmete järgi surma 57 inimest, nende hulgas terroristid, kellest ainult üks jäi tunnustuseks li Eeskävalises Heidi Plinto-Ci pala. ja katkem marmortahvlil" Kohvilaua olid Hamiltoni eest iii. Dsas klaverikunstnik ssano mängis kolm i raamatust ..Nimed vastu, ja valisid nad välja esmajärjekorras mõrvamiseks. Egyptair'i reisilennuk Boeing 737 on sama, millega Egiptus trans-porteeris Itaalia laeva hõivanud terroriste ja sunniti maanduma ameeriklaste poolt. Lennuki hõivajad ei esitanud poliitilisi nõudmisi, kuid Egiptus väi-kuune poeg, kes olid teel külastama dab, et terroristidele andis ülesan- SaudiAraabias töötavat abikaasat, de Liibüa. Surmasaanute hulgas on ka 27- aastane kanadalane ja tema 16< GenBs lõppes neljapäeval 21. nov. president Ronald Reagani ja N. Liidu juhi ning Nõukogude kommunistliku partei peasekretäri Mihhail Gorbat-shovi kolmepäevane nõupidamine tuumarelvade arvu vähendamise ning sõjalise kasutamise kohta, koos diskussiooniga teiste rahvusvaheliste probleemide üle. Mõlemad suurriikide juhid nõustusid selles, et ükski sõua tuumarelvadega pole võidetav. Suurvõimudel tuleb leida teid, kuidas kindlustada rahu maailmas ja hoiduda üldse sõdadest suurriikide vahel. Otsesteks nõupidamisteks ^Reagan ja Gorbatsnov kulutasid 9 tundi 19. ja 20. nov. Mõnel nõupidamisel olid neil kaasas kuni 6 eksperti, teistel nõupidamistel ainult üks tõlk kummalgi. Nad mõlemad eelistasid rohkem otsest omavahelist kõnelust. Nõupidamiste kestel ei antud ajakirjanikele mingisugust informatsiooni. KpMMÜNIKEE ' Ühises kommünikees, mis avaldati Genfis enne sealt lahkumist, president Reagan ja Gor-batshov teatasid, et nemad diskuteerisid põhilisi küsimusi relvastuse vähendamise alal ja teisi rahvusvahelisi probleeme. Kõnelused olid selgesõnalised ja otsesed. Kõneldi otseselt üksteisele silma vaadates. Otsustati jälle kohata ja mitmeid küsimusi otsustati-lasta ekspertidel selgitada. Kumbki pool ei lubanud kasutamisele võtta tulevases sõjas keemilisi relvi (sõjagaase). Konkreetselt lepiti kokku: — Kumbki pool ei taotle endale ülekaalu relvastuse alal; — President Reagan ja Gorbat-shov saavad uuesti kokku 1986.a. Ühendriiges ja 1987.a. N. Liidus; — Koostööd suurendatakse kultuurilisel alal; — Astutakse samme õhutranspordi kindlustamise alal, et midagi sellist enam ei juhtuks nagu Lõuna-Korea reisilennuki alla-tulistamine 2 aastat tagasi; — Lepiti kokku selles, et USA avab oma konsulaadi Kiievis ja N. Liit New Yorgis. ERINEVAD SEISUKOHAD Täiendavates ^ sõnavõttudes ühise kommünikee kohta president Reagan märkis, et kumbki pool ei ole saavutanud seda, mida ta lootis. Seisukohad on põhiliselt erinevad ja nende lahendamiseks njng kokkuleppe saavutamiseks on vajalised uued nõupidamised. Selgitamisel oli N. Liidu sõjaliste jõudude välja-J toomise küsimus Afganistanist. President ootab, et N. Liidu valitsus esitab üksikasjalikuma kava. ' ' I • , Gorbatshovi kava tuumarel-' vade arvu vähendamiseks ei tulnud lähemale selgitamisele, sest Gorbatshovi eeltingimuseks oli, • et president Reagan loobuks oma strateegilise kaitse kavast. President Reagan sellega ei nõustunud. Mittenõustumises ajaleht „Pravda" Moskvas ei süüdistanud president Reaganit, vaid sõjaminister Gaspar Weinbergerit, kes oli ipresidendile selgitanud, et Gorbatshovile ei tulle tolligi järele anda. Tippude nõupidamisel disku-teeriti ka rahuliku koostöö probleeme, eriti kuidas tuumaenergiat suuremal hulgal kasutada suurendatud energia vajaduste rahuldamiseks rahvusvahelises ulatuses. BRÜSSELIS lA PRAHAS President Reagan lendas Gen-fist Brüsseli, kus ta andis NATO riikide juhtidele üksikasjalise ülevaate Genfis asetleidnud nõupidamise kohta. See näis rahuldavat NATO riikide juhte selles, et president Reagan ja Gorbat-shov otsustasid pidada uusi läbirääkimisi järgmistel aastatel. Gorbatshov sõitis Genf ist Prahasse, kus ta informeeris Genfi nõupidamisest Varssavi Pakti riikide juhte. Washingtonis Saadikutekoja demokraatide liider Tip 0'NeiU kritiseeris president Reaganit, et ta oli liiga kitsi järeleandmiste! , Gorbatshovi nõudmistele. See ei võimaldanud tippudel tulla tõsisemalt tuumarelvade vähendamise ja kontrollimise küsimuse juurde. Ta oli ähvardanud blokeerida , administratsiooni püüdeid riigivõla suurendamiseks, kui valitsus hakkab seda nõudma J a teiseks suruda läbi riigikaitse eelarve vähendamine, et 1990. aastaks jõuda tasakaalustatud eelarve juurde. (Järg. lk. 3) etles Ivar Ranna, (orraldanud ühiselt organisatsioonide daamid pensionäride klubi esinaise pr. Hilda Kleineli juhtimisel. Lõppsõnas Hatniltorii Eesti Seltsi juhatuse liige Leo Saar tänas aktuse korraldajaid, esinejaid, p)^renaisi ja koosolijaid, et nad nü suurel hulgal võtsid osa Vabacusvõitluse Nädala aktusest. Lauldi uniselt Eesti hümni. KUNSTSNÄITUS näituse saalis lühapäevaU. koBI 11.00 ®.L kuni k®ll 9.00 p.l. Toronto Eesti Baptisti kogudus 883 Broadview Ave. Pühap., 15. dets. kl. 4.00 p.l. ÄDVENT-KONTSERT Soga- ja noortekoor "Charles Kipperi j DESIREE MEDRI - viiul JAANUS KÄRNER - kön® KÕIK ON KUTSUTUD ARKADY SHEVCHENKO, endine N. Liidu suursaadik >yal York Hotellis, 4. dets. 198i VASTUVÕTT 8.30 ö., ÕHTUSÖÖK 7.30 HIetid $60.00, saadaval EKN büroos - 465 ÜLEJÄÄK LÄHEB SÜÜDISTATUD ENDISTE SÕJAVÄELASTE KA' 1T8EF0NDI CmSPlN ELSTED Jaan Kaplinski ingliskeelse luuletuskogu bibliofiilse köite . väljaandja Briti-Columbiast esitab luulet kogust: E SEA IN US ALL, selected poems of Jaan Kaplinski". Reedel 29. nov. kell 8.00 õ. Medical Science Building, ruum nr. 3163, 1 Kings College Circle EESTI KIRJANDUSE SÕBRAD EESTI BAPTISTI KIRIKUS, 883 Broadview Ave. Torontoc Laupäeval, 30. nov. ca. algusega kell 1 p.l. MITMESUGUSTE KÄSITÖÖDE, KÜPSETISTE J.M. MÜÜK VAESLASTE JA VAESTE ABISTAMISEKS iParagyBrasiilias ja Argentiinas vaeslaste IkoiSudes, ^ Aafrikas, Pöhja-Kanadas Ja mujal. TÄNAME TEID LAHKE OSAVÕTU JA KAASABI EEST. , 1!.30-4.30 p.l. Viimane näituse päev pühap. . dets. 1985. Fühapäovaf, 3. dets. koll 6 pJ. Boyal Conservatory of Music AISTE II II . 2 h JOULUNAITUS-kunstnik Saarniidu töödest •I I Pääsmed $8.00, $7.00 ja $6.00 . ja 8. detsembril Toronto Eesti Maja väikeses saalis kella 10.00 — 20.00-nl j BXEOS AASTAKS
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 28, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-11-28 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E851128 |
Description
Title | 1985-11-28-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | - \ ationai Libs^ai-y o f fenwla Collection Qevelopraent Jranoh. Nr. 48 (1865] 1985 - THURSDAY, NOVEMBER 28 XXXVI aastakäik Balti rahvusgruppide! peaks olema õigus võtta psaUROtöös Tuleks koguda kuus miljonit allkirja-t ks i ©estlase, lätlase ja leedulase kohta — loliuidmisele, et Balti rahvus-gruppidele Vabas M&ailmas antakse õigus saata esindajad Ühinenud Rahvaste Orgehisatsiooni istungitele, selle mõtte tõstatas Eesti Ohvitseride kogu Kanadas esimees kpt. August Nõmmik Vabadusvõitluse Nädalat tähistaval aktusel Hamiitonis. Sama puudutas ka E.V, aupeakonsul Ilmar Heinsoo Läti Vabariigi aastapäeva aktusel. Kõneldes pühapäeval Victoria kiriku ruumes Hamiltoni eestlastele ütles aktusekõneleja'.\ „Balti rahvad kuuluvad ajalooliselt ja kultuuriliselt Lääne-Euroo-passe. Strasbourgis on Euroopa Parlament. Sinna ei ole kutsutud vabade Balti rahvaste esindajaid ja Euroopa riigid ei pea aega veel küpseks, et soovitada Balti riikide esindajatele koha andmist ÜRO istungitel, nagu Austria krahv Otto vbn Habšburg soovitas. Vaba maailn^ käitub kummaliselt N. Liidu suhtes. ESINDAJAD- ÜRO IST.bNGITELE On selge, et oma tuleviku kujundä-jaiks Ida-Euroopas peavad algatuse haarama seal asuvad anastatud rahvad. Nende seas pii erilises olukorras 'eestlased, lätlased ja leediilašed, kes • olid iseseisvad kahe maailmasõja vahel ning täisõiguslikud liikmed Rahvaste Liidus. Arvestadi^s Balti riikide vägivaldset sõjalist okupeerimist N. Liidu poolt, nendel rahvastel peaks olema õigus oma esindajate saatmiseks ÜRO isturigitele ning osavõtuks komisjonide tööst. ÜRO liikmesriigid peaksid julgustama, toetama ning tunnustama Balti rahvaste poojt moodustatav^id eksiilvalitsüsi, et neil oleks kergem arendada omavahelist koostööd ning sõlmida koostööks siduvaid lepinguid teiste riikide valitsustega. Psimeses järjekorras tuleks nõuda, et Balti rahvusgruppi-dele vabas maailmas antakse õigus saata oma esindajaid ÜRO istungitele samal alusel kui PLO (Palestiina Vabadusvõitluse Organisatsioonile). Ilma erilise selgitustööta vabade rahvaste seas ja ÜRO liikmesriikide valitsuste juures seda nõudmist ei arvestata. ^ ^ On vajalik alustada laiaulatuslikku allkirjade korjamist — üks allkiri, iga anastatud eestlase, lätlase ja leedulase kohta N. Liidus.6 miljonit allkirja! See ei tohiks olla hirmuäratavaks koormaks, kui aktsioon on hästi organiseeritud. Allkir|ade korjamisega tuleks alata Eesti ja Leedu. Vabariigi aastapäeva tähistamise ajal ja lõbule viia ning allkirjad üle anda ÜRO peasekretärile Läti Vabariigi aastapäeval 1986. Sellele ühisele aktsioonile võiksid järgneda'kaugemas tulevikus teised aktsioonid kui teised rahvad on kaasa tõmma ud, mis võivad vabaduse tuua kõig|le anastatud rahvastele Ida-EurooAas. Töötame ja palveta- Genfi resümee Meil tuleb koos töötada püsivaks rahuks me, et me seisvas Eedtis!" T.E. Pensionäride koosviibimisel E. Mumm abikaasaga püüavad mõistatada, kas maskeeritud „Mardid" on pesuehtsad. (Lähemalt Ihk. võiksime kord elada ise- 6) Foto — 0. Haamer AKTUS Aktus kor jäte Ühingu eesti organis •aldati Hamiltoni Võitle-algatusel kõigi sealsete itsioonide kaasabil. Palvuse pillas õp. Tõnis Nõmmik. Rahvas tervitjps.püsti seistes rahvuslippu selle sisisetoomisel ja laulis traditsioonilist Hamiltoni Võitlejate Ühingu võitluslaulu: ..Eestimaa su mehe meel ..L*' Avasõnas EVÜ esimees August Jurs kinnitas, et eesti sõdur on võidelnud ennastsalgavalt kõigis sõdades oma maa ja rahva iseseisvuse kaits- Leniiiikihõiväig lõppes iüimee© surmaga Sismolnuist suurima inimohvri- i Ellu jäänud piloot, k@s surmas teiega lennukihõiyang lõppes Maita .ia tulistanud terroristi kirvega, üt-pe| alihna Vallettä lennuväljal, kus^ils rünnak oli õigustatud, kuna ve-surma sai 60 inimest. Viis terroristi rejanulised hõivajad olid täitmas sundisid Ateenast õhkutõusnud oma plaani-tappa üks reisija iga Egiptuse saja reisijaga liinilennuki, tunni järele. Terroristid, kes varem mille sihtkohaks Kairo, maanduma vabastasid osa naisreisijaid, olid Luqa lennuväljal.kus hakkasid sur- eriti toored juutide ja ameeriklaste miseks. Nend gematu ja me 3 võitlustahe on raü- 1 on põhjust loota, et nad võitlevad Eesti kord vabaks. Teadustaja Endel Lindaja kutsus ette ainukese Kohaloleva Vabadussõjast osavõtnu, Karl Ranna. August Jurs tervitas tefla ja õp. Tõnis Nõmmiku noorim tütar Tiiu andis talle mama reisijaid. Egiptus saatis kohale oma sõjaväeüksuse, kes ründas lennukit. Tulevahetuses ja terroristide poolt visatud käsigranaatidest said esialgsete andmete järgi surma 57 inimest, nende hulgas terroristid, kellest ainult üks jäi tunnustuseks li Eeskävalises Heidi Plinto-Ci pala. ja katkem marmortahvlil" Kohvilaua olid Hamiltoni eest iii. Dsas klaverikunstnik ssano mängis kolm i raamatust ..Nimed vastu, ja valisid nad välja esmajärjekorras mõrvamiseks. Egyptair'i reisilennuk Boeing 737 on sama, millega Egiptus trans-porteeris Itaalia laeva hõivanud terroriste ja sunniti maanduma ameeriklaste poolt. Lennuki hõivajad ei esitanud poliitilisi nõudmisi, kuid Egiptus väi-kuune poeg, kes olid teel külastama dab, et terroristidele andis ülesan- SaudiAraabias töötavat abikaasat, de Liibüa. Surmasaanute hulgas on ka 27- aastane kanadalane ja tema 16< GenBs lõppes neljapäeval 21. nov. president Ronald Reagani ja N. Liidu juhi ning Nõukogude kommunistliku partei peasekretäri Mihhail Gorbat-shovi kolmepäevane nõupidamine tuumarelvade arvu vähendamise ning sõjalise kasutamise kohta, koos diskussiooniga teiste rahvusvaheliste probleemide üle. Mõlemad suurriikide juhid nõustusid selles, et ükski sõua tuumarelvadega pole võidetav. Suurvõimudel tuleb leida teid, kuidas kindlustada rahu maailmas ja hoiduda üldse sõdadest suurriikide vahel. Otsesteks nõupidamisteks ^Reagan ja Gorbatsnov kulutasid 9 tundi 19. ja 20. nov. Mõnel nõupidamisel olid neil kaasas kuni 6 eksperti, teistel nõupidamistel ainult üks tõlk kummalgi. Nad mõlemad eelistasid rohkem otsest omavahelist kõnelust. Nõupidamiste kestel ei antud ajakirjanikele mingisugust informatsiooni. KpMMÜNIKEE ' Ühises kommünikees, mis avaldati Genfis enne sealt lahkumist, president Reagan ja Gor-batshov teatasid, et nemad diskuteerisid põhilisi küsimusi relvastuse vähendamise alal ja teisi rahvusvahelisi probleeme. Kõnelused olid selgesõnalised ja otsesed. Kõneldi otseselt üksteisele silma vaadates. Otsustati jälle kohata ja mitmeid küsimusi otsustati-lasta ekspertidel selgitada. Kumbki pool ei lubanud kasutamisele võtta tulevases sõjas keemilisi relvi (sõjagaase). Konkreetselt lepiti kokku: — Kumbki pool ei taotle endale ülekaalu relvastuse alal; — President Reagan ja Gorbat-shov saavad uuesti kokku 1986.a. Ühendriiges ja 1987.a. N. Liidus; — Koostööd suurendatakse kultuurilisel alal; — Astutakse samme õhutranspordi kindlustamise alal, et midagi sellist enam ei juhtuks nagu Lõuna-Korea reisilennuki alla-tulistamine 2 aastat tagasi; — Lepiti kokku selles, et USA avab oma konsulaadi Kiievis ja N. Liit New Yorgis. ERINEVAD SEISUKOHAD Täiendavates ^ sõnavõttudes ühise kommünikee kohta president Reagan märkis, et kumbki pool ei ole saavutanud seda, mida ta lootis. Seisukohad on põhiliselt erinevad ja nende lahendamiseks njng kokkuleppe saavutamiseks on vajalised uued nõupidamised. Selgitamisel oli N. Liidu sõjaliste jõudude välja-J toomise küsimus Afganistanist. President ootab, et N. Liidu valitsus esitab üksikasjalikuma kava. ' ' I • , Gorbatshovi kava tuumarel-' vade arvu vähendamiseks ei tulnud lähemale selgitamisele, sest Gorbatshovi eeltingimuseks oli, • et president Reagan loobuks oma strateegilise kaitse kavast. President Reagan sellega ei nõustunud. Mittenõustumises ajaleht „Pravda" Moskvas ei süüdistanud president Reaganit, vaid sõjaminister Gaspar Weinbergerit, kes oli ipresidendile selgitanud, et Gorbatshovile ei tulle tolligi järele anda. Tippude nõupidamisel disku-teeriti ka rahuliku koostöö probleeme, eriti kuidas tuumaenergiat suuremal hulgal kasutada suurendatud energia vajaduste rahuldamiseks rahvusvahelises ulatuses. BRÜSSELIS lA PRAHAS President Reagan lendas Gen-fist Brüsseli, kus ta andis NATO riikide juhtidele üksikasjalise ülevaate Genfis asetleidnud nõupidamise kohta. See näis rahuldavat NATO riikide juhte selles, et president Reagan ja Gorbat-shov otsustasid pidada uusi läbirääkimisi järgmistel aastatel. Gorbatshov sõitis Genf ist Prahasse, kus ta informeeris Genfi nõupidamisest Varssavi Pakti riikide juhte. Washingtonis Saadikutekoja demokraatide liider Tip 0'NeiU kritiseeris president Reaganit, et ta oli liiga kitsi järeleandmiste! , Gorbatshovi nõudmistele. See ei võimaldanud tippudel tulla tõsisemalt tuumarelvade vähendamise ja kontrollimise küsimuse juurde. Ta oli ähvardanud blokeerida , administratsiooni püüdeid riigivõla suurendamiseks, kui valitsus hakkab seda nõudma J a teiseks suruda läbi riigikaitse eelarve vähendamine, et 1990. aastaks jõuda tasakaalustatud eelarve juurde. (Järg. lk. 3) etles Ivar Ranna, (orraldanud ühiselt organisatsioonide daamid pensionäride klubi esinaise pr. Hilda Kleineli juhtimisel. Lõppsõnas Hatniltorii Eesti Seltsi juhatuse liige Leo Saar tänas aktuse korraldajaid, esinejaid, p)^renaisi ja koosolijaid, et nad nü suurel hulgal võtsid osa Vabacusvõitluse Nädala aktusest. Lauldi uniselt Eesti hümni. KUNSTSNÄITUS näituse saalis lühapäevaU. koBI 11.00 ®.L kuni k®ll 9.00 p.l. Toronto Eesti Baptisti kogudus 883 Broadview Ave. Pühap., 15. dets. kl. 4.00 p.l. ÄDVENT-KONTSERT Soga- ja noortekoor "Charles Kipperi j DESIREE MEDRI - viiul JAANUS KÄRNER - kön® KÕIK ON KUTSUTUD ARKADY SHEVCHENKO, endine N. Liidu suursaadik >yal York Hotellis, 4. dets. 198i VASTUVÕTT 8.30 ö., ÕHTUSÖÖK 7.30 HIetid $60.00, saadaval EKN büroos - 465 ÜLEJÄÄK LÄHEB SÜÜDISTATUD ENDISTE SÕJAVÄELASTE KA' 1T8EF0NDI CmSPlN ELSTED Jaan Kaplinski ingliskeelse luuletuskogu bibliofiilse köite . väljaandja Briti-Columbiast esitab luulet kogust: E SEA IN US ALL, selected poems of Jaan Kaplinski". Reedel 29. nov. kell 8.00 õ. Medical Science Building, ruum nr. 3163, 1 Kings College Circle EESTI KIRJANDUSE SÕBRAD EESTI BAPTISTI KIRIKUS, 883 Broadview Ave. Torontoc Laupäeval, 30. nov. ca. algusega kell 1 p.l. MITMESUGUSTE KÄSITÖÖDE, KÜPSETISTE J.M. MÜÜK VAESLASTE JA VAESTE ABISTAMISEKS iParagyBrasiilias ja Argentiinas vaeslaste IkoiSudes, ^ Aafrikas, Pöhja-Kanadas Ja mujal. TÄNAME TEID LAHKE OSAVÕTU JA KAASABI EEST. , 1!.30-4.30 p.l. Viimane näituse päev pühap. . dets. 1985. Fühapäovaf, 3. dets. koll 6 pJ. Boyal Conservatory of Music AISTE II II . 2 h JOULUNAITUS-kunstnik Saarniidu töödest •I I Pääsmed $8.00, $7.00 ja $6.00 . ja 8. detsembril Toronto Eesti Maja väikeses saalis kella 10.00 — 20.00-nl j BXEOS AASTAKS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-11-28-01