Meie Elu = Our life, March 3, 1983

              cr[.niiim'i«|g
.9 1^83
Second CSass Mail Registratlon No. 13S4.
NELJAPÄEVAL, 3. MÄRTSIL - THÜRSDAY, MARCH 3 XXXIV aastakäik
Eesti Vabariigi 65.-da aastapäeva tähistamise kontsert-aktusel
jMhatusölHv Leivati koosta
|ikooli aulas esines T.E.S. ia Täienduskoolid G. Iltali
Foto —0. Haamer
Võitlus enese-
• t #•
• I . , . . . .
Eesti sõdur olMultpunktis Eesti Vabariigi 65. aastapäeva tähistamisel Torontos, kus
ja kolonel Ylo Anson, toetudes rahvusvahelistele lepingutele, iseloomustas meie v
kui oma kodumaa kaitsjaid, kelle kohta ei käi Moskva poolt toetatud iüüdistused.
Hallipäised Yabadusristi kavalerid
lilleõitega rinrias, riigitegelased ise-seisvuspäevilt
ja väliskülalised istu­sid
pä^mkohaselt kaunistatud To-ironto
ülikooli aulas, esiridades kui
kl., 3 kõlas Estonia orkestrilt Uno
Kooki juhatusel avamarss „TEesti hu-saar",
^i\\\e helide lõppedes tõusis
Jigii 1300' kontsertaktusele kogunenut
s'kaütlikl noorte poolt sisse kantud
lippude tervituseks.
™ p E OTSE ETTE
ParaH, „Q'Cahada't" ütles pakesõ-.
nad õp. Oskar Gnadenteich, võttes
oma vaimuliku kõne aluselcs Taaveti
laulu 121: „Ma tõstan oma silmad
üles mägede poole, kust mu abi tu­leb."
Ta meenutas kindral J. Laido­neri
üht Viimast kõnet, milles sõjavä-
^eed ülemjuhataja ütles, et eesti rah­va
silmavaade on sageli suunatud
maa poole. „Meie vaade peab olema ;
suunatud otse ette — julge lootusega
tulevikku, olgu selles tulevikus häid
aegasid, raskeid võitlusi-või kanna-tUSi.^
f • /
On õige, et meie vaade on suuna-i:
ud maa poole: Maale oleme külva­nud,
jälginud orase kasvu ja vilja-iõikust;
ka kalurid on. merel võrku­desse
vaadaniid, et kalu korjata väl­ja:
'ka oma Metsa, põllu või nõmme
teedel oleme silmad suunanud maa
poole. Ka kooliõpilastel ja üliõpilas-
^t.e|. on silmad suunatud oma raama-
Susse. -'^ •: '••
kuid 'kui töö juurest kaugemale
vaadata, kus elu ja vabadus on kaa­lul
ühel rahval, siis peab ta julgelt
ette vaatama. Mii on ka meie mehed
lahinguväljadel jätnud allapoK^le vaa­tamise
ja otse vaenlastele vastu vaa­danud,
et võitlusega neid vabalt
, maz^lt eemale hoida.
Kolonel Ylo Anson kõnelemas
E.¥. aastapäeva aktusel. - J
Foto—-S. Preem
oma usukäega oma Jumala ja Looja
käest kinni hoiaksime kui oma pare-.
mast liitlasest.
tali juhatusel algas sõnalis-muusika-line
põimik lauluga: ,yMu koduke on
t i l l u k e . . k i p p u s mõnelegi pisiar sil­ma.
Kui aga ikõlas „Saa val?aks Ees­ti
meri..." ühines ka publik ühislau­luks.
Muusikaline saade klaveril oli
Liina TeoseU
Langenute mälestamise leinaseisa­kuga
juhatas sisse , Toronto Eesti
Võitlejate Ühingu esimees Ülo Tarn-re,
kes meenutas eesti sõdalaste ve­reohvrit
meie paljudes vabadusivõit-lustes.
Toronto Eesti Meeskoor lauliis Char­les
Kipperi juhatusel E. Võrgu „Ui-nuge
langenud kotkad".
, Ingliskeelse tervituse, välislkülalis-tele
ütles EIKN noorsootöö Ikomisjoni
esimees Maiki Andre Ltipp. Tõlkes ta
lausus 'koikkuvõetult: Meie väike
maa, see valgete suve-ööde-maa Balti
mere idaikaldal põhjg.' ipool teisi Bal­ti:
Läti ja Leedu riike, on kannata­nud
võõraste sissetungide all neli­kümmend
:korda, 36'nendest, vägival-larünnakulst
olid teostatud venelaste
poolt!
Eestlased on täna ikjigunenud siia
ja kõikjale vabas maaUmas, et mee­nutada
meie vabaditse ja iseseisvuse
lühikest õnneaega ning loota tulevi­kule,
mil Eesti ja 1 "ste ikestatud
rahvaste vabadus olel ; uuesti taas­tatud.
Oleme siin, et pühitseda eestlaste
püsimis- ja vaimujõudu. See vaimu-aaramise
oigus@
laesf btkub
NEW YORK (M.E.) — Selle tänm-väärse
panuse eest, mis dr. Otto von
Habsburg andis Eestile, latile ja
Leedule kolme okupeeritud riigi õi-guste
esiletõstmisel Euroopaparla-mendJs,
saatis peakonsul Ernst Jaak-son
E.V. peakonsulaadi ja eesti rah­va
nimel temale tänukirja. Dr. Habs.
burgi selle tähelepanu eest omakorda
tänades, märgib, et temale on Balti
riikide vabadusvõitlus täiesti loomu­likuks
ülesandeks, sest ta ei suuda
kujutleda Euroopa tulevikku, kui
kõigil eurooplastel ei ole võhnalust
teostada oma enesemäräamise õl
gust.
Samas mõttes kinnitab ta oma vas­tuses
peakonsul Jaaksonile, et ta on
otsustanud asju mitte puhkama jät­ta,
vald aktsioon Euroopaparlamen-dis
oli alles esimene etapp. Ta kavat­seb
kasutada kõiki võfanalusi, et er­gutada
riigivalitsusi praktilistele
sammudele. Seejuures möönab dr.
Habsburg, et see töö ei lähe külLldi-resti,
kuid sellest hoolimata tema ja
ta kaastöölised ei lase valitmstel
oma kohustustest kõrvale hoiduda.
Seejärel luges õpetaja lühikese p a i jõud on aidanud meil läbi aegade
korduvalt tagasi võifta omai vaba­dust.
— See vaimujõud keeldus su­ve
ja ütles õnnistamissõnad.
NOORED SOENDASID SÜDANT •
Järgnevalt vaimuMkule osale lau­lis
Toronto Eesti Segakoor Uno Koo­ki
juhatusel K. Türnpuu „Püha" ja
kogunesid noored Toronto Eesti
Seltsi Lasteaiast ja koolidest hoides
remast sovieti ähvardava
ees. Venelastel oli
ülevõimu
meie^
vabaduse hävitamiseks ,kuid nad ei
suutiiud meilt kunagi röövida msie
' säilumistahet ja vaimujõudu.
Kui meie oleme mahajäetud seisu- sini-must-valgeid lipulkesi. Laste pikk EESTLUSE VAIMUJÕUD
'korras^ siis tõstame oma silmad mä­gede
poole ja see mägi on Xumala sõ­na.
Jumal räägib oma sõna läbi oma
jrahvale. Seda on ka meil tarvis, et
rivi eesotsas tillukestega põimus lava See oli meie mõniikoM küll vägi-ette
pakkudes südantsoojendava pii- valdselt nõrgestatud,, kuid mitte nai
di oma rahvarõivaste ja sikautlike allaandev eestluse vaimujõud, mis
noorte vormidega. Ja kui Georg II- meid sün Kanadaski innustab jatl^a.
EESTI RAHVUSTEATER ESITAB
pühapäeval, !3. märtsil s.a. kell 3.00 p.L Eesti Majas,
958 Broadview Ave.
STSEENE OPERETTIDEST ^, LAULE TANTSE
Sissepääs S8.—, eelmüügiLAbistamiskomitees ja üks tund enne kava
Sissetulek läheb ESTO'84 teatrietenduste eeltöödeks.
Vaheajal— KOHV
ust.
,,OLGE JULGED JA KINDUD!"
i.V. @sindaja Ernst Jaakson'1
õnavõtt Radio Liberty's E.V. 65
i
aastapäeva puhul 24. veebruari
mä võitlust selle eest, mille olime
sunnitud maha jätma, samaaegselt
säilitades oma kultuiu-i ja vaimupä-randit
ning andes oma aktiivse panu­se
ka Kanada ühiskonnale.
Seda eestluse vaimujõudu tõesta­me
mitte ainult eriliste sündmuste,
nagu Vabariigi Aastapäeva aktuste
puhul, vaid iga päev. See vaimujõud
avaldut) kõikjal — eesti kirikutest
'kuni eesti koolideni. See. vaimujõud
särab läbi eestlaste kimstide ja kir­janduse.
'See juhtis Ülemaailmsete
E^sti Fäevade juhte ja osavõtjaid
Torontos 1972. a.,. Ameerikas 1976. a.
ja Rootsis 1980. aastal. See sama tu­gev
vaimujõud juhib järgmise suve
'ülemaailmsete Eesti Päevade orga­niseerijaid
Torontos.
^ Sama vaimujõud on meiega ka tä­na
siin. See särab eesti laste silma-kes
tunnevad heameelt päevast,
mil nad võivad riietuda oma eesti
ralivarõivaišse ning laulda eesti lau­le-
See on vanade silmis, kelle vai­mujõud
on pidanud enim kannata­ma,
kes enty vaatavad' nendele, kes
küll neist palju nooremad ning kes
po!e kunagi (kogenud vabaduse kao-
^tust, kuid kes ometi 'kannavad edasi
võitlust vabaduse eest Eestiüe, mi
toetades ja toites vanadegi vaimu­jõudu.
See on see eestluse vaimujõud, miv
da te näete ja kuulete ja tunnete oma
Annsad kuolajad Eestis:
24. veebruaril 1918. aastal iiuu-lutati
välja iseseisev Eesti Vaba­riik.
Tol ajal ei teadnud keegi,
kas Eesti rahvos suudab oma
iseseisvust maksma panna. Oli
ka kuulda kahüevaid hääli. Meie
rahva juhid teadsid aga, et iga
maa vaütsemfaie kuulub õigusli­kult
selle maa oma rahvale ja
ühelgi võõral riigil ega võimul
pole õigust valitseda teist maad
ja rahvast. See põhimõte on ka
maksev tänapäev. Seepärast tä­histavad
väliseestlased üle kogu
vaba maailma Eesti Vabariigi
aastapäeva.
Nõukogude Liidu vägivaldne
sissetung E^tisse, samuti Lätis­se
ja Leedusse, 1940. aastal ja
uuesti 1944. aastal pole andnud
KremlUe absoluutselt mhigit õi­guslikku
alust valitseda Eesti
maad ja rahvast. Vaatamata
kestvale Nõukogude Vene propa­gandale,
ei ole Moskva suutnud
veenda vaba maailma valitsusi,
nagu oleks venelased tuhiud Bal­ti
riikidesse kohalike rahvaste
alandlikul palvel. See mõte ise
on juba täiesti absurdne ja iga
loogllea vastane, sest ükski rah­vas
ei lähe paluma võõrast või­mu
oma maa valitsejaks.
Balti riikide okupeerimine Ja
nende iseseisvuse lõpetamine
Nõukogude LUdu poolt on too°
res vägivalla akt, mis käib kõigi •
rahvusvahelise õiguse normids^
ja Nõukogude Liidu poolt sõl­mitud
lephigute vastu. Seda fakti
peab iga eestlane teadma ja rõ­hutama,
kui on juttu meie rahva
saatusest ja kannatustest.
Eesti Vabariigi aastapäeval tu­letame
eriti meelde neid meie
rahva kangelasi, kp praegu pea-vad
vaevlema vene vanglates ja
orjalaagrites. Vene salapolitsei
KGB jõhkrus ja ebainhnlik Ioo­nis,
millega allutatud rahvaid
praegu vaos hoitakse, on üks
mustemaid plekke kogu maail­ma
ajaloos. Alates Stalini ajast
on miljonid hiimesed oi?ia elu
kaotanud vene Cheka, NKVD,
GPU ja praeguse KGB ohvrite­na.
Selle kohta on ilmunud luge­mata
arv teoseid, milledes tun­nistajad
kirjeldavad neid.õudsii-si,
mis nad on pidanud kannata­ma
selle asutuse vangidega.
Siinkohal on õige nteelde tule­tada,
et viimane Ee^tl Vabariigi
president, Konstanthi Päts, kio-tas
oma elu kohutavate kanna­tuste
tagajärjel Kaasani psüh­hiaatrilises
vanglas. Tema viima­sed
salajased kirjad, mis vabas­se
maailma õn pääsenud, kõnele­vad
tema erakordsest võitlusvai­must
ja ta ütleb oma kaasmaa­lastele:
„01ge julged ja kindlad,
ja püüdke jõuda meie suurele
eesmärgile, nimelt et vabaks
jääksid meie kodud meie vaba
kodumaal."
Tänasel Eesti Vabariigi aasta­päeval
olgu need Uõtted ka mei­le
suuna näitajaiks ja tegevuse
ergutajaiks.
Soovin kõigile kuulajaile ter-v3st
ja Jõudu. ^
5 i
TOORÕU HIND ALANEB
Senised kõrged toorõli hinnad mee­litasid
õli tootvaid maid tegema suu­ri
laene, et suurendada õli tootmist
suurema profiidi saamiseks. El ar­vestatud
^ a , et kõrged õli hinnad
põhjustasid abinõude otsimist, Ikul-das
õli kasutamist vähendada ja uu^
si energiaallikaid kasutamisele võtta.
Tulemuseks on õli üleproduktsioon,
oli tootvate maade profiidid selle ta­gajärjel
on kuivanud kokku ja mit­mel
nendest ei ole võimalusi enam
maksta laenuprptsente.
RUtmed õli tootvad riigid ei pea
enam kinni kokkulepitud hindadest,
et müüki suurendada. Esimestena
alandasid õli hinda Nigeeria, Inglis^
maa, Norra ja N Lüt.
Ainukesed, kes ei poolda õllhinna
alandamist on Araabia riigid, kes eS
ole teinud' laenu oma õU produkt­siooni
šuurendamseks. Nende poolt
on esitatud ultimatiivne nõue, et
kokkulepitud õli hinnast tuleb kinni
pidada või nemad alandavad õli hln«
da veelgi 'suuremal määral.
Seni on õli hinda vähendanud N.
Liit $2.00 võrra vaadilt, teised riigid
kuni $5.50 vaadilt. Araabia riigid on
nõus õlihinna alandamisega $4.00
võrra, seniselt kokkulepitud hinnalt
$34.00 pealt $30.00 peale.
9 estonlQ' koori tuluõhty
Kavas: VINTE JA VIISE
rõSISEID JA LÕBUSAID
AEGLASEID JA HOOGSAID
Laup., 19." märtsil 1983 a. kell 7.30 õ. Tartu College'is
BAAR t SUUPISTED ^ KOHVILAUD iV LOTERII
Sissepääs
r.oo
Piletid saadaval liikmetelt ehk
päeval pr. M. Jomm 881-9657
õhtul pr. L. Kof1461-9308
TORONTO EESTI SEGAKOORI
laup., 12. märtsil kell 7 õlitul^
Fääsmeid vähesel arvul saadaval: tel. 444-92Ž4 \\
\ TORONTO EiSTi SELTSE
KEVADPIDU
märtsil 1983 kell 7.00 õhtul Eesti Majas
Pääsmete eelmüük ja laudade ettetellimine: Jaan Terts, tel.
757-S679 Ja Eesti Maja kohvikus igal teisipäeval ja nelja­päeval
kell 6—8 õhtul. ^
PÄÄSMED $7.00, T E , SELTSI LIIKÄIED f5.00