Meie Elu = Our life, March 3, 1983

              1- ' ,;i,5ele Elu" nr. 9 (1722) 1!$83 pJMIele Elu" nr. 9 (1722) 198S
Published by Estonian PuWišhing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ganada.
M4K:2R6 — Tel.466-095r V
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. IJoinieftaja New
Yorgis B . Parraing, 473 Luhmann Dr.,.New Milford, MJ.,
USA: Tel. (201) 262-0771
,;MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. Ä. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Cai^da Tel. 466^95L
Tellimiste ja kyulutustc vastuvõtmine igal tööp. M . 9 hm.
—5 p.l., esmasp. ja neljap; kl. 9 hm. -~ 8 õ., laup. kl. 9 hm.
„MEIE ELU" tellimishinnad :Kanadas l a . $37.00, 6 k.
J20.0Ö, 3 k . | l sm USA-sse — l a . $41.00, 6 k. $23.00,3 k.
$17.00; Ülemeremaadesse: 1 a. $46.00, 6 k. 25.00, 3 k,
$19.00. Kiripostilisa Kanadasv 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Ki­ri-
ja õhupostilisa USA-ssfe: 1 a; $30.80, 6 k. $15.40. Õhu-,
postilisaülemeremaadesse: l a . $58,00^ 6 k. $29.00.
Üksiknumber-—.65^,
Kuulütushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
.50, kuulutusteiküljd $4.25.
LEEDU VABARIIGI 65. AASTAPÄEV
Eestlaste kuld-teenetemärk Leedu Iconsulik
18. veebruaril korraldas leedu ühiskonna kesk-organisatslöoini
„The Uthuanian Canadian Communily" Leedu Vabariigi 65. aasta-päeva
tähistamiseks piduliku vastuvõtu Torontos suure leedu kiru»
ku avaras ning sisekujunduslikialt kaunis seltskondlikus saalis.
Vastuvõtt 'toimus >köktedõhtuiia, baduse kaotanud rahvastele on aas»
võimaldaks seltskondlikul kujul tairäevad seotud' ka kurbuse nmg va-luua
häid kontakte leedulaste, teiste lusate mälestustega. Kuid teades
rahvusgruppide esindajate ning ka- meie saatuskaaslaste mrikumatut tu-nädalastest
Leedu sõpradie ning Ka
nada poliitikategelastega.
Pidulik, mahuka tervituste-osa
ning hea 'kavaga sisustatud õhtu lõi
meeldiva õhkkonna mõtetevahetU'
gevust ning usku vabadusse, võidak-se
kindel dla, et lihel päeval see
aastapäev on taas õnnelik!
Seejärel teatas aupeakonsul Hein­soo,
et Eestlaste Kesknõukogu Ka-
PORTFELLITA MINISTER
iiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiHiiitiiiiiiiiiiin
seks endiste iseseisvate väikerü-kide nadas oma .peakoosolekul oh otsusta-sünni,
majaJidusUku, poliitilise ning nüd Leedu aupeakonsul dr. L Zmuid.
kiire kultuurilise ai^ngu ja: selMe zinast - tema eluaegse panuse eest
järgnenud kannatusaastate meenuta- Leedu hüvanguks — austada Kana-miseks
ning rahvusgruppide seisuks da eestlaste kuld-teenetemargiga.
halt oluliste tulevikukavade arutami- Auväärne dr. Zmmdzmas, saadetu-ggj^
g na Joana Kuras'est, kõndi& seejärel
Päevakohase kokkutuleku avas pMamööda läbi saali - osavrõtjate
ning tervitas külalisi keskorganisat- püsti seistes - lava ette. kus aupea-siöMii
president Joana iKurasLasys, konsul Ilmar Heinsoo täile ule an=
kes oma sõnavõtus meenutas Leedu dis eeestlaste kuldteenetemargi.
i^eseisvusaastaid, lootes vaba maail- .,Dr. Zmuidzinas olgu eeskujuks ja
ma Leedu iseseisvustaotlusist aru- inspiratsiooniks kõikidele leedulaste-
PROVOKATSIOONIL!
e E.V. aastapäeva
Torontos
Omaaegne Münibergi protsess kann-.,
dis, teatavat ametlikku pitsatit, kuana
tegemist oli sõja võitnud liitlaste
pr(^tsessiga sõja kaotanud Saksamaa
ülel Kuid nüüd toimub Nürnbergis
„Toronto Stari" järgi uus protsess,
ku^ praktiliselt on süüpingis üks
omaaegse protsessi osalisi USA. Vä­hemalt
käsitab „Toronto Star" seda
sellisena mitte suvatsedes nimetust
I^ürhbergi "protsess isegi asetamast
jutumärkidesse. See oji võltsingf, s«st
legemist on) ainult grupi ameerika
uute aatomirelvade vastastega, kes
praegu pead tõstavad.
Et sellist tribunaali just Number,
gis peetakse, näitab, et küsimusele
puuakse anda teatud könthiuiteedl
jätkuvust omaaegsele sõjakurjategi­jate
protsessile. Praktiliselt on see
osavalt väljaifiõeldud poliitiline de­magoogia,
mille Nürnbergi nimetust
püütakse kavalalt kasutada,
üllatavalt |0n selle trlbunaall üks
mehi raamatu ,JPentagon Papers" ja
rea artiklite autor, David EUsberg,
kelle paljastuste rida oli üks osa Wa-
4ergate'i affaärls, mille lõpptulemu­sena
sunniti president Nixoh ametist
lahkuma. Mida sUs „T.S." järgi üt-kb
Ellsberg Nürnbergis nüüd? Minul
cli ligipääs ülimalt salajastele pabe-i;
jtele ja ma usun, et need on ka prae»
gu ülimalt salajased informatsioonid.
Ellsberg räägib eriti pärast 1960<late
aastate USA kavatsustest kasutada
esimesena aatömlöögi võimalust
Nõukogude Liidu vastu •Berliini küsi­muses.',
Ellsberg teenis ©ma raamatuga
ränka raha ja sai omamoodi kuul­saks,
kuigi mitte lugupeetuks tlŠA
poliitikas. Ellsberg suunas oma väl­jendused
juutide hävitamisele natsi-saksamaa
poolt jne. Ta püüdis selle
paralleeliga näidata kuritahtlik^
inimhävitust uute relvade soetami­sel,
kuigi kahe näite vahel ei olnud
midagi ühist. Võib olla see näitab ka
kust puhuvad EUsbergi ^uled.
ütleme nii, et Nürnbergi praeguse
patsifistide tribunaali ja omaaegse
protsessi vahel ei ole midagi iihist.
õiget uut Nürnbergi pple veel tek­kinud,
kuä süüpinki kutsutakse Nõu­kogude
Liidu kuritegude teostajad,
kus hukati miljonid inimesed, mil­lest
kirjutab dokumenteeriW Nq
Tolstoi oma raamatus.
Et nüüdne tribunaal toimub vali­tult
Nürnbergis, on tegelikult kuri­tegelik
provokatsioon, millest ka
Ellsberg osa võtab.
USA julgeoleku apamtuur peab
selliste liikumiste vastu põhjal&ku
huvi tundma enne, kui sellised pro­vokatsioonid
ulatusitkiku tuld võtsu
vad. ^ .
USA ja nlaailma avalikkusel pn
õigus teada, millistes sidemetes oh
Ellsberg ja kelle huvisid ta teenib.
Kui Ellsberg on avaldanud salajasi
andmeid, siis tuleb ta kohtu alla an^
da ja kui süüdi mõistetud/siis Sea
karistust kandma.
Kuid USA vastased demonstrat.
sioonld on käiku pandud Ja, siin ei
aita ainult valitsuste vastupanu, vaid
on tarvis ka laiade hulkade omapool­set
vastupanu. Meil on poliitilised
võitlusorganisatsioonid koos teiste
rahvaste võitlusorganisatsioonidega.
Nende ülesandelcs on nüüd korralda­da
tugevat vastuaktsiooni Ja näidata
valitsustele, kus seisavad n^snde tM-ootame
icellt.
Eesti sõdur eS ole Teise maailmasõja kaotaja, vaid rahvusvahe­liste
normde, õiguste ia printsüpide eest võitleja, väitis kolonel Yl©
Amon kõfieldes Eesti Vabariigi öiaastapäeva aktusel Torontos.
Taütleskoikkuvõttes: Meie.esiisad, 'mist, kui samal ajal ei õigustanu<J
meie vanemad' ja ka meie oleme see õelust, piiinami&[ ega mõtetut
kandnud ohvreid kui oli vaja kind- kannatamist. Grotius'e mõttelaad on
lustada riigi piire ning kaitsta oma jäänud ; iäänemaailmas mõõdliand-maad.
Meie rahva panus ja pingutu- vaks tänapäevm^^^^
sed olid need tegurid mis tagasid Veel on sõja-ajaloost tuntud Haag'i
meile vabaduse, iseseisvuse, pärast konverents 1899—1907 ajavahemikul.
Eesti Vabariigi värjakuulutämiist 65. Sel|ele järgnes Genfi konventsioon
aastat tagasi. 192p, mis peale muu keelas mürkgaa-
Neis pingutustes, heithisteš Ja side ja baMerioloogia rakendamise
ohvrites leiame midagi põhilist —^ sõjas. Sõja ajal peab säilitama
leiame sõõmi. kunst,'haiglad jne. Kaitsetute linna-
Sõdür Vab^ssõjas miUe võitsid de ja hooriete purustaanine on keela­me,
sõdur II-s maaibnasõjas mida tud. Ei tohi ka vaenlase lippu, märke
me ei võitnud. , Sõdur hilisemates ja sõjaväe vorme kanda segaduse te-heitlusites,
millised ei hõlmanud Ees- kitamiseks. „0n keelatud sundida
tit otseselt. Kuid sõdur polnud kuna» okupeeritud alade elanikke vanduma
gi üksinda, tal oli seljataigune, tugi ja truudust vaenlasele" -r huvitav sät-toetus
— ning see side hõlmab meid t€i Veel — kaitsesõda, piiride kaits-kõiki.
j mine on õigustatud alati. iKallale-
Sõduri ülesanne on jäänud samaks| tungi sõda aga seda ei ole.
riigi .piiride kaitsmine, vaenlase lö4r Millised on siis vaated tänapäeval?
mine. 'See oli nii meie — Eesti W Milline on eesti sõdur II maailmasõ-vabadusõjas.
See on olnud siin man^f- ja valguses ja ka liitlaste silmis? Kas
ril viimase paarisaja aasta jooksul. eesti sõdur võrreldav teljeriikide
See mees ja naine, kes aitavad riigi sõduriga? Kas on siis eesti sõdur H
saamisele, kaasaelamisells ning toetu­sele.
Kanada peaminister Pierre E. Tru-deaü,
Ontario peaminister William G.
Davis, Ont. liberaalide juht David Pe­terson,
Toronto linnapea Art Eggle-ton
j.t. olid saatnud tervitusi, milli­sed
esitati nimekate föderaal- ja pro-vintsiparlamendi-
nmg Toronto liiv
navalitsuse liikmete poolt.
Külalistena viibisid veel kohal Ees-
)e jätkamaks võitlust Leedu vabadu-
^e taastamiseks!", lõpetas Ilmar
Heinsoo.
„Dr. Zmuidzinas tänas liigutatult
talle osaks saanud suure austusaival»
duse eest.
Kavalise osa täitis leedu tütarlaste­koor
,/Aidas" (,jKaja") Hamiltonist.
Kauneis rahvarõivais neiud esitasid
ti, Prantsuse, Jamaika ja Venetsueela oma juhi Deksnys-Powelli taktikepi
p^akonsulid. all mõjuvalt ja meeleoluliselt rea
kauneid leedu rahvaviise ja laulupõi-
"A: mikuid.
Leedu Vabariigi 65. aastapäeva pi^
duiiku vastuvõtu kõrgpunktiks kuju­nes
E.V. aupeaikonsul Ilmar Heinsoo
tervitus ning sellele järgnenud aus­tusavaldus
Leedu aupeakonsul dr. J.
Zmuidzinas'le.
Ilmar. Heinsoo soovis küll «õnne­likku
aastapäeva", kuid lisas, et va-
T5r
Pühaipäeval, 20. veebr, toimus Lee­du
iseseisvuse 65. aastapäeva mäles-tusaktus
Mississaugas suurearvulise
leedu ühiskonnaliikmete ning palju­de
kutsutud külaliste osawtul.
' V.A. •
(iisiiniininiincniHnie9tini!!iiiiiniinniiiininniiniiiinitnMin!^^^^^
LUGEJA KIRJUTAB
,jMeie avaldah m2dsasU
oma hgejate mõtteavaldusi — ka
neid mis eiühtu ajalehe seisukoK-tadega.
falume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi j&
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redige^da ja
lüKendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Richard Antikub
, 'Richard Antik (edaspidi R.A.) oma
lugejakirjas ,(M.E. nr. 7,1983) mainib
raamatus ,|Sumeri kilde" minu 25
(mitte 26 nagu R.A. poolt märgitud)
sumeri aega kujutavat isikupärast
reproduktsiooni, nagu oleksin mina
kasutanud nende- eeskujuks kusagilt
sumeri fotostatud fragmente. 'See on
vale. Minu huvi ärkas Eestis kui
'Icuulsin kõnelemas.koi. Utustet Taa­ra
usust Ja sumerist. See liikuynipe
suri varjusurma (1925. a.). Teise
tõuke andis minule kadunud G. Wai-mel
(Torontos) keHe huviala 25-a.
jooksul oli leida muistse eesti rahva
identsust, kuigi ta lähtus keelte võrd^
lustest. Huv| maailma esimese kul­tuurrahva
ajastul kujundamme elas
minus edasi.
Vastava materjali ja teadmiste
puudumisel, et oli varajane kindla
veendumusega avalikkusele tulla. 15
a. tagasi kui pii hulk teaduslikku loe­tud,
muuseumidest kogutud mater­jali
saadiid teostasin esimese esine­mise.
Kujundasin selle isikupära­selt
'•vasta-valt ajjastule,; 2e!gatehni'l^s
skrüülmaterjaliga. Sumerlastel pol­nud
tahvelmaaliniguid säilunud. On
250 000 üuriiud kiilkirja tahvelt, ke­raamikat,
skulptuuri, ehteid' j.n.e.
Meed olid'minule algtõukeks, inspi­reerijaks
~ mitte fotostatud pildid
nagu R.A. kirjutas.
Dr. Curtiis '(sumeriloog Antiques
Museum, London, England), kellele
näitasin oma töid, ütles, et seesugust
kujundamist sumeri ajastust oli te­mal
rõõm näha.^
R.A. ühineb keelte teoreetikute^pä-rivusgrupi
mineviku teadlaste J.
SjÖgreni ja M. A Castremiga, et soo-me-
ugri rahvaste aligpärivuse idus on
sla:vismi, mis annab meie maa oku­pantidele
Eesti rahva lämmatamisele
,,gaasi" juurde. Tuleks lugeda sumer-laätest
1980.- a. teadüslildcü kirjan-dust,;
kokku umbes 100 raamatut.
R.A.-le ei meeldinud kui kirjutasin
muuhulgas (M.E. 1983, nr. 3), et minu
töid oksjoneeritakse veel enne minu
surma (olen uhke sellele).
Ometi kord ühinen RA.-ga,et kvan­titeet
kunstis pole oluliine. 'Et aga
minu maalide hulk ulatub 2000 peale
on R.A. vaimusünnitus.
Kui kaitsesin oma meistri kutse­tunnistust
Riigi Kõrgemas Kunsti^
kolis 1939. a., oli kooli nimetus sel­line.
R.A. peaks teadlik olema, kuid
kahjuks mitte, et kõikide kunstide
sünd teostub käte abil.
R.A. oma lugejakirjas kirjutab pi­kalt
haridusest. Et end. Riigi Kõrge-mai
Kunstikoolil pole praegusega
(N. Liidu valitsuse ajal) midagi ühist.
See on tõsi, kuid kahjuks ka kõikidel
teistel õppeasutustel on nimed mui^r
detud, kaasaarvatud ka Ülikoolil, tä­navate
nimed, maanteed j ji.e.
Rakenduskunstniku nimetus saavu­tati
6 a. kursuse (8—10 tundi päevas
õppekavaga) lõpetamisel ja kunagi
kcoU TOukogu poolt kutait!
piiride ja suveräänsuse kindiustani!'
sel kaasa, kasvõi jõuga — mida tohi-me
me neilt loota ja nõuda? Mida
tohib see mundris naine või mees te­ha?
Mida tal ei kõlba teha? Mida ta
peaib, on kohustatud tegema? MiUi-
. sed on ta kohustused ja õigused rah­vusvaheliste
normide taustal? Millist
kohtlemist ta väärib sõja lõppedes?
Mõteldes neile küsimustele — tun­dub
kurvana ja ülekohtusena fähe-mast
minevikust, et nii eesti kui sak­sa
sõdurit karistati ebaõigustatult ja
karmilt, kui neid Nõukogude Liidu
jõudude kätte langedes veeti orja»-
laagritesse tööle ja siurema. Kuid kas
OÜ eesti sõdur II maailmasõjas kao­taja
poolel olukordade tõttu või oli
ta sõja 'kaotaja?
Mis on õigus nii võitjal kui kao-tajal?
Oli eesti sõdur Teises maaiihiasõ-jas
kaotaja, eriti liitlaste silmis? Tä­napäeval
on see küsimus uuesti foo-kuses
veel kestvate sõjakurjat^jate
protsessidega.
SõJAREEGLID
maailmasõja kaotaja ning seega sun­nitud
vastu võtma ja taluma eba­meeldivusi
mis kaasuvad sõja kaota­misega?
Või oli eesti sõdur maa pii­ride
kaitsja sissetungijate vastu, ning
seega kaitsesõja võitleja?
Veel larast 38-t aastat kerfcivad
esile need küsimused' seoses eesti kui
ka teiste balti sõduritega II-s maail­masõjas.
Meie väidame küll et võitlesime
Nõukogude Liidu ja koimmunismi
vastu. Kuid rah\'usvahelise õiguse
seisukohalt on neil väidetel vähe kaa­lu.
Pole dokumentatsiooni millele
võiks toetuda.
Mis siiski alused,"mis põhjendatult
õigustasid Eesti ja teiste Balti rah­vaste
sekkumist Il-e maailmasõja
vaenutegevusse kui oma maa kaits­ja
ning mitte liitlaste vastu sõdijad,
nagu Nõukogude Liit seda püüab
väita eriti paari viimase aasta jook-
. sul ühendriikide kohtuministeeriumi
kaudu.
LEPINGUP
Mida leiame rahvusvahelistest 'k-
HILLSIDE BAKERY
5 and Delicatessen
Läwrence Ave, E., 261-2238
(üillside Plaza Brimley nurgal)
SOOME PAGAR
pagarisaadused | Q d®lfi&Q(<&soy, stMMiie k&rdemoiiüai, Mpik Ja ruMdU
leib. Maitsvad togidid Ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse*
Ilsed pagarisaadused. • Spetsiaal tordid Ja sttnnipäeva Kringlid teK
Umlse peale. 9 Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gldi
sultsuribid Ja soolahceringad. • Sultsukalkunid tellimise peale.
OMANIK AKE SAARINEN
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
RMSTAALUSED JA PÄIKESEVARJUD.
20 AASTA GARANTII
UTI ETTEVÕTE
CENTURY ALUMINUM INSTAUERS
2226 Dwimdas St. W. Toronto, Ont. M6R 1X3
Telefon 534-2864
Omanik ARTURS ]
ühendust Brma omanikuga. — Ei mingit vahemeest
Me seisame omapärase ja huvitava pingutest?
probleemi ees - sõjapidamise vae- Q 2. veebruaril 1920 Tartu rahuleping
nutegevuse reeglid, normid, õigused;
nooblid teod ja sündsusetud teod.
Põhialuste kujunem.fsel on olnud
oluline sõjaline vajadus, kuid ühtlasi
ka humaansus ja suurmeelsus alates
juba 164a sajandiga. Enne seda ar­meede,
tavad — ka vanas Kreekas ja
Roomas — lähtusid jõu printsiibist.
Kes langes sõjavangi või kaotas soja,
löödi lihtsalt maha või tehti orjaks'
Seda tehakse veel küllaltki tänapäe­val.
-
Kuid sõjafilosoof jä rahvusvaheli
E.V. ja N.L. vahel.
<D 1932. aastal Eeisti ja NX. vaheline
mite-kalla!etlin.gi pakt, milline muu
sõnastuse hulgas mainis: „Vältida
igat sammu või tegu, mis suunatud
teise lepingu-osalise iseseisvuse/suve-räänsuse
rikkumiseks, kas üksinda
või koos teiste maadega kas sõja 'kuu­lutamisega
või mitte."
Lisa'ks sel''elie vee^j '1933fi aastal
M.L. arutas kallaletungi definitsiooni
hõlmates ted^te maade hulgas ka 'La­se
õiguse isa Hugo Grotius, arendas Afganistani. Täpsemalt: ,4^pe
17..da sajandi alul humaansuse osalised ei õigusta kunagi rahvusva-printsiipi
sõjapidamises. Sõjaline va ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ rikkumist mis võiks
jadus võis .küll nõuda elude hävita- ^"'"^ ja esile kerkida nii poliitüistel,
sõjaväelistel või ökonoomsetel kaa^-
lutlustel kallaletungi puhul."
üksikud lõpetajad meistri kutse saa­vutamiseks
teatud projektide esital
miseks Ja kaitsmiseks. ÜA. kirjutas,
et kuue-klassiline haridus aitas kuns!
;'tikoqli astumiseks, kuid kirjutaja ei
Ja viimati aastal 1939 vastastikku­ne
abistamise leping, sedakord juba
ette dikteeritud sama aasta septemb­ris,
kuid mis sündis Molotövi—Rib-bentropi
lepingu valguses. Sisaldas
seegi klausli, et--,ypakti või lepingu
Atlantic Charter (14. augustil 19*1.
a.) mille paar esimest paragraafi te­gelevad
territoriaalsete muudatuste­ga.
Ei mingit muudatust ilma rahva
nõusolekuta. Juba varemnimetatud
arusaamad mõistsid hukka agres-
•sivse, s\6. kallaletungisõja, mis on
vastandiks kaitsesõjale.
Ka tJhendriikdde kohtusüsteem on
seda varem silimas pidanud kohtukäi.
kudes 1941-st kuni 1945-da aastani,
hõlmates meie laevafirmasid.
Rahvusvahelise Õiguse mõistete
alusel oli Saksa võim Eestis niisama
ebaseaduslik kui eelnev Ja järgnev
N.L. võun. Küsimus Icerkis üles ka
tol korral. Kõneldakse, et tehti Miil
leping selleaegse Eesti valitsuse.ja
Saiksa sõjaväevõimude vahel; too le­ping
nägi ette 80000 mehelise nn.
Landesheer'i, kuid täitmist ei leidnud
.see mitte. Saksa kindral von Roth
ütles: „Nüüd mede jageleme nendega
kes eitavad mobilisatsiooni ja viita­vad
küsimuse legaalsusele ja normir
dele. Neil võib ju õigus olla formaal­sest
kiiljest. Kuid tegelrMuses pole
need ikusimused olulised."
tea seda et lopptulemus oli kes^kha- rakendamine ei riku osavõtjate, s.o.
ridus ja kutse omandamme. lepingu sõlmijate, suveräänsust, ega
Mö!?^ i iT^ ^- ^ ^ ^ 1 kaugeltki veel mitte nende riikide
(1912 alates) oh sunnitud 4 Jcorda jnajand'assüsteemi ja riigi, struktuu-ri."
NJL. kirjutas sellisele lepingule
alla.
Kuid üheks tähtsamaks faktoriks
oli rahvusvahelisel areenil, kui E.V.
valitsusel oli võimalus kuulutada riik
neutraalseks 1. septembril 1939.
Eesti sõduri õiguste seljatoeks on
rahusvaheliste õiguse sätted ja vgd
muutma nime, olenedes valitsejate
soovid^t ja toetustest.
R.A. paneb lugejatele sõnad šiihu,
et J.S. nimetavat ennast ingliskeelses
eluloos ,^holar at the Acadsmy of
Arts in Tallinn", mis on järjekordne
R.A. poolt lanseeritud ebatõde.
• JOANI^ SAARNIIf
KAITSEDA
Haag'i konventsiconi kohaselt pole
ühelgi maa okupeerijal õigust diqx)r.
teerida selle maa.elanikke teisale ja
sundida neid seal tööle. See on otse­ne
rahvusvdielise õiguse rikkumine.
Samuti polnud Eestil suveräänisuse
taastamiseks võimalust kas ühe või
teise suurvõimu takistuste tõttu.
Vaadeldes selles valguses eesti sõ­duri
vaenutegevust:
Esiteks, eesti sõdur sekkus vaenu­tegevusse
amult selleks, et kaitsta
oma maad Ja piire. Sõdur oli õigusta­tud
OSI võtma vaenutegevusest UL.
vastu kaitsesõja mõiste või printsii­bi
alusel rahvusvahelise õiguse nor­mide
^kohaselt, millised kinnitatud
UN-i põhikirja artiklis 51.
Teiseks, ei jaganud eesti S'õdur
(loomulikult ka Läti ja Ijeedu sõdu­rid)
samu sihte Saksamaaga, ning
seega ei lange eesti sõduri' osavõtt sõ­jast
isegi mitte koostöö kategooria
alla.
Kolmanda'ks, meie sõjaväe juht­kond
ei võtnud osa Saksa sõjaväe
juhtkonna Icaalutlustest, planeerimis-test
ja otsustest.
Neljandaks, nii H-e maaibnasõja
vältel kui ka peale seda, lääneriigid
ja liitlased — lähtudes Genfi kon­ventsiooni
s;ätetest ei pidanud ku-nagi
vajalikuks informeerida meie
dip^iomaatilisi esindusi, et olles sõja
olukorras 'Nõukogude Liidliga meie
sõdur ja meie oleksime ühtlasi vae­nujalal
liitlastega.
ALUSETA SÜÜDISTUSED
Niisiis, neil alustel oli eesti sõduri
sõjatee II-s maailmasõjas kõigi rah­vusvaheliste
normide alusel õigusta­tud,
kuigi pingutused ei kandunud vil­ja.
Eesti sõdur ei võtnud osa kallale-tungisõjast
kas ühel või teisel poolel,
seega võides langeda sõja kaotajate
ja ka sõja kurjategijate kilda. Iga
süüdistus otseselt või kaudsdt eesti
sõduri vastu on seega aluseta, üks-kõik
millises teljeriigi yäeliigis' nad
ka teenisid.
Eesti sõdur, vaenutegevusse lasku-mise
iseloomu poolest, et ole Il-e
maailmasõja kaotaja, vaid rahvusva­heliste
normide, õiguste ja printsiir
pide eest võitleja, kelle panus vää­rib
koos teiste balti sõduritega, tub­lit
hinnangut ajaloos.
Ühelgi v õ õ r a l .0«
(Algüs esiküljel)
s)üdameis, kui me püsti tõustes tõsta,
me oma silmad meie iseseisva vaba
Eesti isamaa sini-mu&t-valge lipu
poole ning laulame meie rahvushüm-ni
»,Mu isamaa"!
lubage mul lõpetada eesti poeedi
Arved Viirlaidi sõnadega, mis kajas­tavad
kõikide eestlaste lootusi ja
Mnistusi.
^Inimkond: teie südametunnistuse
kaudu —- me anume vabadust meie
kodumaale — Eestile!"
TERVITUS KODUMAALE
Tervitusi eestlastele Kanadas ütles
Eesti Vabariigi aupeakonsul Ilmar
Heinsoo saates ühise rahvusliku ter-vituse
ka Kodu-Eestisse, kus elab,
töötab ja võitleb meie raliva päris- '
osa.
Meie ei saa ega tohi unustada, et
sellal kui meie saame vabalt ja kart­matult
rääkida oma; rahvuslikest ees­märkidest
ja püüdlustest, peavad ne­mad
sea'l vaikima o|na tõelistest tun­netest
ja mõtetest ja taluma lõpma­tuseni
korratud kommunistlikke loo­sungeid
ja müüte, mida keegi ei' usu.
Igal suvel tähistavad kommunist­likud
võimud kodumaal nn. „Eesti
vabatahtlikku ühinemist N. Liiduga
1940 aasta juunis". Mida meie rahvas
tõeliselt mõtleb sellest vabatahtli­kust
ühinemisest kõneleb ilmekalt
järgnev kodumaal elava tundmatu
autori luuletus, mis on laialt levinc-nud
just õppiva noorsoo huilgas. See
kõlab nõnda:
Räägi müUe ajast,
räägi mulle ruumist,
räägi isamajast,
' räägi tollest juunist,
mille kolita ringi
käib üks loll legend,
; nagu meie ise
oleks tapnud end.
See on ainult üheks näiteks meie
rahva passiivsest vastupanust ja pro­testist
dksisteeriva olukorra vastu.
Aga seal on ka arvukalt noori i^csli
patrioote, kes oma südametunnistu­se
ajal on asunud avalilkult küsitle­ma
'kehtiva võimu õigusepärasust ja
nõudma põhiliste inimõiguste raken­damist.
Meie saame ainult imetleda
nende patriootide julgust, sest on
hästi teada, kui armutult karistab
kommunistlik süsteem oma vasta­seid.
Sellel E.V. aastaipäcval mõtilemc
erilise soojuse, kaastunde ja imetlu­sega
neile kodunlaislele vabaduslaot"
lejalle, kes oma rahvuslike ja siüda-metünnistüse
veenete pärast vaevle­vad
nõulkogude süsteen^ vanglais,
vaimuhaiglais ja karistuslaagreis.
Meie, vabade eestlaste, kohustuseks
on ulatada neiile oopa abistav käsi.
Meie kohusituseks on hoida nende
ülekohtune saatus vaba maailma ava-likkuse
teadioises. Meie primaarseks
ülesandeiks on toha kõik, ct iflcsti ja
teiste ©alti rahvaste küsimus ci
' kaoks maailma foorumitelt kui unu^s-tatud
küsimus.
Eesti sugu on asunud oma põlisel
kodupinnal aastatuhandeid. See maa *
Läänemere-kaldal on eestlaste aja­looline
asupaik, ühelgi võõral ci oie
õigust selleje maale, metsadele ja
randadele.
Eesti Vabariigi 65-dal aastapäeval
usume, loodame ja palvetame, ct tu­leks
aeg, mil meie paljukannatanud
rahvas jälle ise on peremees oma esi­vanemate
kodumaal.
Selleks aidaku meid Jumal!"
Aktusekõne, mille kokkuvõtte too­me
teisal, pidas Eesti Vabadusvõit­lejate
Liidu csiimces kolonel Ylo An-son.
TERVITUSED j
Ontario |)Caminijtri William, Davi-se
tervituse andis edasi pariamcndi-liige
Yuri Shymko {konservatiiv), kes
omaltpoolt lisas kriitika ndlc, kes
protesteerivad USÄ rakettide katse-tamise
vastu Kanadas ja koHc kau-gem
siht on Kanada ccmaldamin»;
NATO-st. Oma tulises kõnes ründas j
ta eriti Toronto ÜPkooH kantsleri
George Ignaticffi, 'kelle hoiatavad ja
Reagani administratsiooni puuduta­vad
seisukohad olid toodud pühapäc-|
vase „Slari" esiküljel.
Yuri Shymko on ukraina päritolu­ga
ja lapsena viibis Saksamaal DP|
laagris. Publik aplodeeris talle püsli-seistcs.
(õhtuses TV uudistesaates,!
kanal 5, toodi katke tema kõnest seo­ses
aktusega, mille filmis Edgar]
Väär).
Leedu ühiskonna poolt tcrvitas|
abiesimees J. Simanavicius.
Ülemaailmse Eestlaste Kesknüuko|
gu kirja Eestluse külviaasta vülja-kuulutamisks
luges ette teadustajy
Piret Komi
Kontsertosa jätkus ühendatud koo]
ride laulugi, kes esitas M. Lüdigi
„Sääl kord kasvab kaunis kodu" dr|
Roman Toi juhatusel, K. Türnpui
„Priiuse hommikul" .Charles Kipper!
juhatusel ja A. Kappi „Palumine'
koos Estonia or^keslriga Uno Kookj
juhatusel. '
Tänusõnad esinejatele ja kaasaaitj
jatele ütles aktuse korraldaja, T(
ronlo Eesti Seltsi ejsimees Anne Ln\
Tüll. Tüseda eeska/aga kontsert-al
tus lõppes Eesti Vabariigi hümniga. I
Pärast aktust siirdus hulk rahvas]
Eesti Majja kus pakuti 'kohvi.