Meie Elu = Our life, March 3, 1983

              ,^vk' nr. 9 (m2) 1982
5.
irj( leedu konsulil©
Wskonna keskorganisatsioon
ty" Leedu Vabariigi 65. aasta-itu
Torontos suure leedu kiri-lunis
seltskondlikus saalis.
kuse kaotanud rahvastele on aas-
^evad seotud' ka kurbuse ning va­jate
mlätetustega. Kujd teadfes
saaluskaaslaste vaokumatut tu^
l^ust ning usku vabadusse, võidak-lel
odla, et ühel päeval see
ttaj>äev on taas õnnelik!
teejärel teatas aupeakonsul 'Hein-t,
et Eestlaste 'Kesknõukogu Ka­pas
oma .peakoosolekul oli otsusta»
Leedu aupeakonsul dr. J. Zmuidr
last —, tema, eluaegse panuse eest
iu hüvanguks — austada Kana-eestlaste
kuld-teenetemärgiga.
luvääme dr. Zmuidzinas, saadetU"
joana Kuras'est, kõndis seejärel
kamööda läbi saali — osavõtjate
sti seistes — lava eite, kus aupea-
Insul Ilmar Heinsoo talle üle an-eeesUaste
kuldteenötemärgi.
lDr. Zmuidzinas olgu eeskujuks ja
Ipiratsiooniiks kõikidele leedulaste-ijätkamaks
võitlust Leedu vabadu-kastam-
iseks!", lõpetas Ilmar
Hn&oo.
|,pr. Zmuidzinas tänas liigutatult
|le osaks saanud suure austusaval-eest;
i/alise osa fäitis leedu tütarlaste-
)r ,;Aidas" CJKaja") Hamütonist.
iuneis rahvarõivais neiud esitasid
lä juhi Deksnys-Powelli taktikepi" ^
mõjuvalt ja meeleoluliselt rea
meid leedu rahvaviise ja laulupõi-cuid.
• • '.!.
^ühaipäeyal, 20. veebr, toimus Lee- )
iseseisvuse '65, aastapäeva maies-
^äktus Mississaugas suurearvulise
lu'ühiskonnaliikmete ning paljU"
kutsutud külaliste osai^TOtuI.
üicatessen \
(de Plaza Brimley nurgal)
• i • • .. • • •
SOOME PAGAR
kardcmonisal. MftUk JA nikkt
kttptetatud europi>^^
Ja sttnntpSeva Kringlid tei­lt
ko^rvid, Juustud, suitsutin-
Suitiukalkunid tellimise peale.
OMANIK AKE SAARINEN
•cm.
VEERENNID JA TORUD
liUM AKNAD JA UKSED
LUSED JA PÄIKESEVARJUD.
|20 AASTA GARANTII
UMINSTAUERS
[onto, Ont. M6R 1X3
•2864
Omanik ARTURS MIME
I. — Ei mingit vahemeest.
lastu kaitsesõja mitMste w i printsil-
Ji alusel rahvusvahdise õiguse nor-üde
^fcohaselC millised kinnitatud
JM-lpõbiikirja artiklis 51.
Teiseks, ei jaganud eesti sõdur
loomulikult 'ka Läti ja Leedti sodiu-fid)
samu sihte S^samaaga, nmg
leega ei lange eesti sõduri osavõtt &Õ-,
last isegi mitte koostöö kategooria
m,- :\
Kolmandaks; meie sõjaväe juht-
Lond ei võtnud osa Saiksa sõjaväe
fcihtkonna ikaalutlustest, planeerimis-lest
ja otsustest.
[Neljandaks, nii 11^ maailmasõja
vältel kui ka peale seda, lääneriigid
lä liitlased -4- lähtudes Genfi kon-
/entsiooni.lätetest - - ei pidanud ku-f.
agi vajalikuks informeerida meie
• lömaatilisi esindusi, et olles sõja
Jilükorras 'Nõukogude Liidliga meie
sõdur ja meie oleksime ühtlasi vae-lujalal
liitlastega.
[/ILÜSETA SÜÜDISTUSED
Niisiis, neil alustel oli eesti sõduri
sõjatee -W-s tnaailmasõjas kõigi rah­vusvaheliste
normide alusel õigusta­tud,
kuigi pingutused ei kandnud vii-jja.
iEesti sõdur ei võtnud osa kallale-jtüngisõjast
kas ühel või teisel poolel,
|j eega võides langeda sõja kaotajate
Ija ka sõja 'kurjategijate kilda. Iga
Isüüdistus otseselt või kaudsdt eesti
jsõduri vastu on seega aluseta, üks-jkõlk
millises terjeriigi väeliigis' nad
|ka teenisid. ,
Eösti sõdur, vaenutegevusse laskis
Jmise iseloomu poolest, ei ole Il-e
maadlniasiõja kaotaja, vadd rahvusva­heliste
normide, õiguste ja printsii­pide
eest võitleja, kelle panus vää­rib
ikoos teiste fcalti sõduritega, tub-
FMt hinnan^t ajalicos. ij /
:„Meie Elu" nr.,9am) m NELJAPÄEVAL. 3. MÄRTSIL - rfURSDAY, MARCH l 3
i',IJ^i?)^.yB u'| ."Ute.
\
k
'J- I
i
0 0 0
öiidameis, kui me püsti tõustes tõsta­me
oma silmad meie iseseisva vaba
Eesti isamaa sini-must-valge lipu
poole ning laulame meie rahvushüm­ni
„Mu isamaa"! ,
'Lubage mul lõpetada eesti poeedi
Ai^^ed Viixlaidi sõnadega, mis kajas­tavad
kõikide eestlaste iootusi ja
unistusi.
..Inimkond: teie südametunnistuse
kaudu — me anume vabadust meie
kodumaale — Eestile^*
T | : R V I T U S K O D U M A A LE
Tervitusi eestlastele Kanadas ütles
Eesti Vabariigi aupeaikonsul Ilmar
Heinsoo saates ühise r ^ u s l i k u ter­vituse
ka Kodu-Eestisse, kus elab,
töötab ja võitleb meie rahva päris-
,osa.' ; ^- _ • • • _ .
Meie ei saa ega tohi unustada, et
sellal kui meie saame vabalt ja kart-
/matult rääkida oma rahvuslikest ees-
• märkidest ja püüdlustest, peavad ne-
: mad seal vaikima oma tõelistest tun-
I fietest ja mõtete$t ja taluma lopma-i
iuseni korratud kommunistlikke loo­sungeid
jä rtiüüte, mida keegi ei usu.
Igal suvel tähistavad kommtmist-likud
võimud kodumaal nn. „Eesti
) vabatahtlikku ühinemist N. Liiduga
• 1940 aasta juuniis". Mida meie rahvas
tõeliselt mõtleb sellest vabatahtli­kust
ühmemrsešt kõneleb ilmekalt
järgnev kodumaal elava tundmatu
autori luuletus, mis on laialt levine-nud
just õppiva noorsoo hiilgas. See
kõlab nõnda: '
Räägi mulle ajast,
räägi mulle ruumist,
räägi isamajast,
räägi tollest juunist,
mille ikohta ringi
käib ii'ks loll'legend,
• nagu meie ise
oleks tapnud end.
See on ainult üheks näiteks meie
rahva passiivsest vastupanust jä pro­testist
eiksisleeriva olukorra vastu.
Aga seal on kä arvukalt noori eesti
patrioote, 'kes oma südametunnistu­se
ajal on asunud avalikult küsitle­ma
'kehtiva võimu õigusepärasust ja
nõudma põhiliiste inimõiguste raken­damist.
Meie saame ainult imetleda
nende patriootide julgust, sest on
hästi teada, kui armutult karistab
kommunistlik süsteem oma vasta.
. .• seid^ \. . • • •
Sellel E.V. aastapäeval mõtileme
erilise soojuse, kaastunde ja imetlu­sega
neile'kodumaistele vabadustaot-lejaile,
ikes oma rahvuslilce ja süda­metunnistuse
veenete pärast vaevle-
~ vad nõulkogude süsteeiM vanglais,'
vaimuhaigiais ja karistuslaagreis.
Meie, vabade eestlaste, kohustuseks
on ulatada neile oma abistav käsi.
Meie kohustuseks on hoida nende
ülekohtune saatus vaba.maailmäava^
likkuse teadmes. Meie primaarsele
ülesandeiks on teha kõik, et Eesti ja
teiste iBaiti rahvaste 'kiüsimüs ei
kaoks maailma foorumitelt kui' unus­tatud
küsimus.
Eesti sugu on asunud oma põlisel
kodupinnal aastatuhandeid. See maa
Läänemere kaldal on eestlaste aja­looline
asupaik. Ühelgi võõral ei ole
õigust sellele maale, metsadele ja
randadele.
Eesti Vabariigi 65-dal aastapäeval
i:sume, loodame ja palvetame, et tu­leks
aeg, milmeie p>aljukannatanud
rahvas jälle.ise on peremees oma esi­vanemate'kodumaal.
Selleks aidaku meid Jumal!"
Aktusekõne, mille kokkuvõtte too­me
teisal, pidas Eesti Vabadusvõit­lejata
Liidu esitoees Icolonel Ylo An-
• son. I -..
. TERVITUSED '
TÄHELEPANU KOONDUB IDA-EUROOPALI
Parlamendiliige G.Gilchrist tervitab konservatiivide partei nime! väli#laliste'vastuvõtul.
• Foto •—0. Haamer
de toodi hulgaliselt femfys
Aupeakonsul I. Heinsoo ja Eestlas-te
Kesknõukogu Kanadas poolt ree-de,
25. veebruari õhtul korraldatud
vastuvõtt väliskülalistele oli üheks
häštiõnnestunud sündmuseks Vaba­riigi
65. aastapäeva tähistamise üri­tuste
reas. Traditsiooniliseks kuju­nenud
vastuvõtule oli sel aastal valis-
Itülalisi kogunenud , silmapaistvalt
arvukalt — üle 80 väliskülalise keda
eestlaste peolt katsid ligi lOÖ eesti
seltskonna esindajat.
Väliskülaliste seas olid Leedu kon­sul
dr. J. Zmuidzinas, Läti konsul dr.
E. Upenieks, Hispaania konsul H. F.,
Fishleigh ja Islandi konsul R. John-son
abikaasadega, kuna USA peakon-.
sulei saanud Torontost äraoleku tõt­tu
osa võtta. Valitsuste täsemeilt oli
vastuvõtul senaator dr. S. Haidasz,
parlamendiliikmed G. Gilchrist, D. M.
Collenette ja D. Weatherhead ja Sin­clair
Stevensi esindajad. Ontario va­litsust
ja parlamenti esindasid pro-vintsipärlamendi
liikmed Yuri Shym-ko
ja Tony Ruprecht, Toronto linna­valitsust
abilinnapea F. Beavis, ,A.
0'Donohue ja W. Boytchuk. Kohal
olid East Yorki linnapea D. Johnson
ja Georgina linnapea J. Rcgers ja lin­navalitsuse
liige K. Smockum. ,
Eriti arvukalt oli vastuvõtul etnilis­te
keskorganisatsioonide esindajaid
alates Läti Liidu esimehe T. Kron-bergsi
ja Leedu Ühiskonna esimehe
adv. Joana Kuras-^Lasysbga. Kohal
oiid Poola Kongressi, Ukraina^Käna-da
Komitee, Ungari Liidu ja Ungari
Maja esindajad prpr. D. Guallay ja
dr. G Nag>^ valgevene, tshehhi esin­dajad,
Sooime Ühingu esimees B. !Ki-vimäki
ja Soome Ühispanga juhataja
A. Mansikka, mitmed Toronto advo­kaadid
ja etniliste ajalehtede esinda­jad.
Vastuvõtul oli eestlastepoolne ter-vitussõnavõtt
(külalistele BKN esime­helt
Laas Leivatilt, kes tõi esile eest­laste
vabadusvõitluse jätkumist prae­guste
võimaluste kohasdt, märkides
ühe saavutusena Euroopa parlamen­di
otsust, imillega taotletakse Balti
riikide küsimuse UN-i ette viimist.
Järgnes ; pikem rida soojasõnalisi
tervitusi valitsusTingkondade poolt,
nii et õhtu kujunes nagu aastapäe­va
aktuseks. Liiduvälitsuse poolt ja
isiklikult tervitas senaator S. Hai­dasz,
konservatiivide opositsiooni
poolt pariämendiliige G. Gilchrfsit,
Ontario peaministri W. Davise poolt
tervitas soojalt Yuri Shymko ja li­sas
omalt hoogsa kommunismivasta-
. se võitluse tähtsust rõhutava sõna­võtu,
milles ründas eriti praegust
moodiläinud rähunõudmise liiku-mist.
Sellise rahuaktsiooniga alusta­sid
kommunistid omal ajal võimule­tulekut
ja tulemuseks on olnud küm­ned
miljonid inimohvrid. Kas praegu­se
fahuliikumisega valmistatakse
pinda uutele massilistele inimohvri­tele?
Yuri Shymko sai koosölejate
püsti tõustes.tugevate kiiduavalduste
osaliseks. •
Edasi tervitas Ontario opositsioo­ni
nimel Tony Ruprecht. £ast Yorki
poolt tervitas uus linnape^ D. John­son,
kellele Eesti Maja esimees 0.
Piil vahepeal oli saanud .Eesti Maja.
tutvustada. Linnapea avaldas oma
Ontario provintsiparlamendi lii­ge
Yuri Sliymko tervitamas
RKN välisitülaliste vastuvõtul.
Foto — 0. Haamer
headmeelt, et eestlaste ülemaailmne
pidustus 1984. a. toimub East Yorkis
ja lubas omalt poolt;'sellele kaasa ai-,
data. Toronto Ümniavalitsuse poolt
tervitas abilinnapea F. Beavis, Teisi
külalisi tutvustati nende osavõtu ni­metamisega,
j'
Õhtu kavalises osas esines laulu-etleikandeiga
mezzosopran Monika
Zerbe Stella Kersoni klaverisaatel.
Laulja esitas'rahvusvahelist ja eesti
autorite.loomingut ja sai sooja vas-ivfõin
osalis;elis. Kogu õhtu kava
teadustas EKN väliskomisjoni esi­mees
Tiit Romet.
'Pärast sõnavõttude ja ettekannete >
osa viibiti seltskondlikult koos veel
paar (undi, süvendades kontakte ees­ti
seltskonna ja arvukate välisküla­liste
vahel. '
Ontario peaministri WUliam Davi­se
tervituse andis edasi parlamendi'-
liige Yuri Shymko (konservatiiv), kes
omaltpoolt lisas kriitika nefle, kes
protesteerivad USA rakettide katse­tamise
vastu Kanadas ja kelle kau­gem
siht on Kanada eemaldamine
NATO-st. Oma tulises kõnes ründas
ta eriti Toronto Ülikooli kantsleri,
George Ignatieffi, kelle hoiatavad ja
Reagani administratsiooni puuduta­vad
seisukohad olid toodud pühapäe­vase
„Stari" esiküljel.
Yuri Shymko on ukraifna päritolu­ga
ja lapsena viibis Saksamaal DP
laagris. Publik aplodeeris talle püsti-seistes.
(Õhtuses TV uudistesaates,
kanal 5, toodi katke tema kõnest seo­ses
aktusega, mille filmis Edgar
Väär).
Leedu' ühiskonna poolt tervitas
abiesimeb^ J. Simanavicius.
Ülemaailmse Eestlaste Kesknõuko­gu
kirja Eestluise külviaasta välja"
kuulutamiseks luges ette teadustaja
Piret Komi.
' Komsertosa jätkus ühendatud koo­ride
lauluga, kes esitas M. Lüdigž
„Sääl kord kasvab kaunis kodu" dr.
Roman Toi juhatusel, K. Türnpuu
„Priiuse hommikul" Charles Kipperi
juhatusel ja A. Kappi „Palumine"
koos Estonia oi^kestriga Uno Kooki
juhatusel.
Tänusõnad esinej atele j a kaasaaita­jatele
ütles aktuse korraldaja, To­ronto
Eesti Seltsi esimees Anne Liis
Tüll. Tüseda eeskavaga kontsert-a'k-lõppes
Eesti Vabariigi hümniga.
Pärast aktust siirdus hulk rahvast
Eesti Majja- 'kus pakuü l&ohvi^
, Vümaseaja rahvusvahelised käi­gud
poliitilisel njalelaual on tõstnud
Ida-Euroopasse puutuvad küsimu­sed
teravalt päevakorda. Ideoloogili­ne
võitlus Ida ja Lääne vahel o i
kestnud aastakümneid ja Lääs on
kaotanud selles võitluses ühe posit­siooni
teise järel mitmel kontinemn
dll, Esmakordselt selles võitluses on
kujunenud Ida-Euroopa alaks, kuS
Lääs on objektiiv ja Ida asub M t .
sel, kuigi väga aktiivsel kujul.
See algas president Reagani soovi­ga
taastada USA sõjaline jõud nü na­gu
ta oli ipärast II maailmasõda ja
jõuda vähemalt võrdsele tasemele N.
Liiduga, kes vahepeal oli kujumenud
sõjaliselt jõult suurimalcs maaihnas.
Ta suurendas.tunduvalt USIÄ riigi­kaitse
eeilarvet, et kujundada uusi
ning viimistletud relvi. Vastuseks
sellele deklareeris Brezhnev Mosk­vas,
et N. Liit ei luba kimagi USA-1
kujuneda N. Liidust suuremaks sõ­jaliseks
jõuks. Vastav-alt USA riigi-
• kaitse eelarvele ta luibas suurendada
ka N. Liidu kulutusi sõjaliste jõudu^
de suurendamiselcs. Tulemuseks on
enneolematu raha ja materjali kulu­tamine
relvastuse moderniseerimi'^
seks ja sõjaliste jõudude suurenda­miseks.
Majanduslikult kannatavad
selle all rohkem N. Liidu rahvad, ku­na
seal nigi toodangu koguväärtus
on 2 korda vähem USA omast, kuid
sõjaliseks otstarbeks kulutaitakse rii­gi
toodangu koguväärtusest 2 korda
rohkem kui USA-s.
RELVASTUSE VÄHENDAMINE
Paralleelselt relvastuse suurenda­misele
on käigus iläbirääkimised'rel­vastuse
vähendamiseks U$A ja N.
Liidu vahel, eriti strateegiliste tuum-relvade
vähendamise alal. Ühel poo­lel
president Reagan on vaillmis va­rustama
NATO riike Euroopas oma
viimistletud raikettidega, et tasakaa^
lustada N-. Liidu ohtu, mis ähvardab
Lääne-Euroopat 300'N. Liidu SS-20
raketi näol. Teisel poolel ta on nõus
neid rakette mitte saatma Euroopas­se,
kui-N. Liit nõustub ära viima Eu-roopaA^
enömaialit raketid, mis ftjeal
on välja suunatud Lääne-Euroopa
tähtsamate sõjaliste ja admiinistra-tdivsete
ikeskuste vastu. See, presi­dent
Reagani ettepanek teha Euroo­pa
vabaiks strateegUistest tuumrelva-dest
„Zero option", on elavalt disku-
. ieeritav sõjaväelistes ja poliitilistes
ringkondades üle maailma.
N. Liit selle ettepanekuga ei ole
nõustunud ja tõehäoselt seda kunagi
ei tee. Ta võib nõustuda SS-20 raket­tide
arvu' vähendamisega teatud
määral, kuid mitte viima neid ära
Euroopa-Venemaalt. Ta vajab neid
seal ettevaaituse pärast, et ükski Eu­roopa
riilkidest või NATO riigid ter­ves
koosseisus ei soendaks tulla appi
Ida-Euroopa rahvastele, kui nende
•poolt algab üldine ülestõus nõukogu­de
ikkest vabanemiseks.
Mõjutamaks president Reaganit ja
NATO riike, et USA ei saaks kunagi
saata Euroopasse oma viimistletud,
uusi tuumlaengutega rakette. Mosk­va
on vallandanud tohutu propagan­da
ja demonstratsioonide laine Eu­roopas
ja Ameerikas sõja- ja tuum-relvade
kasutamise vastu. Üks de-monstratsioonidelaine
järgneb teise­le.
Kõik on hästi korraldatud ja mas­side
transporteerimiseks ühest ko­hast
teisele demonstratsioonile ei ole
rahast puudust. Kust see tuleb, pole
ametlikult teada.
Euroopa riikides korraldavatel de­monstratsioonide'
nõutakse valitsus­telt
USA raketibaaside väljaehitami­seks
loa mitte andmist, tuumrelvade
produktsiooni lõpetamist, relvastuse
vähendamist, ülemaailmset rahu ja
töötuile tööd. USA-s nõutakse sõja^
tööstuse osalist vähendamist, et töö­tuile
jä vaestele anda suuremat toe­tust.
Kanadas nõutakse Valitsuselt
mitte anda luba USA viimistletud
ristlevate rakettide katsetamiseks
Toronto Ülikooli aula Eesti Vabariigi 65. aastapäeva tähistamisel. Esiridades aukülalised Vabadus­risti
kavakrid ja organisatsioonide esindajad, • • / l . Foto — S. Preem.
FR. R. KREUTZWALM
INGLISE KEELES
Tõlkinud Jüri Kurman
Köites. 302 lk: Hind $41.
Postiteel tellides lisandub
saatekulu: Kanadas $2.50,
Euroopasse $5.00
Dl
OD
, 958 Broadview Ave^
Toronto/ Ont. M4K 2R6
ASSIST ROOTSIS
VANGLASSE
STOKHOLM (,BPL) ~ 48-aastane
taksojuht Rolf Pettersson, kes tege­les
Stpldholmi lähiraadio program­mis
Öppet Forum rassistliku äšsitu--
sega, mõisteti kaheks kuuks vang­lasse.
Sellist karistust on esinenud
varem ainult üks kord, aastal 1948.
Petterssoni andis kohtu alla õigus­kantsler,
kuna inimesed leidsid, et
programmid olid selgelt rassistlikud
jä haavasid'siin asuvaid rahvagrup-pe.
Ühes öppet Forumi programmis
kõneles ta põlastavalt mustanahalis-
.'test inimestest ja nimetas neid
„rämpsuks" Ühes teises programmis
oli ta maruvihane selle üle, et keegi
kunstnik kujutas vana Põhjala juma­lat
Tori (Taara) neegrina.
Praegune seadus, mis käib punkti
alla „Ässitus rahvagmpi vastu" pä-
EE
MINGIT"
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Pfiii - 1913
QllUtilllllllllllillllliiiiiiiiiiiiiiiNiiiiiiiNMilliNiNIIIIUINiNIO
EESTI KESKKOOLI
, lA GÜMNAASIUMI
Omaloominguõhtu toimub reedel, 4.
märtsil algusega kl 7.3® õ. Eesti Ma­jas.
l e s t i orst valvekorras
5. Ja 6. märtsil
dr. T. §auks 461-0912
12. ja 13. märtsil
dr. Vanaselja .. 921-7777
119. ja 20. märtsil
dr. H. Tari ........... 922-3824
2ö. ja 27. märtsU
dr.R.Pahapm 921-7777
Põhja^Kanada tühjadel aladel.
Hästi organiseeritult ja finantsee-riitult,
koos süstemaatilise propagan­daga
need demonstratsioonid on tnõ-justamas
rahvaste avalikku arvamist
ning võitmas valijate üldist poolehd»
du. Euroopas ja USA-s selle tagajär­jel
võivad järgmistel- valimistel saa­da
mhkem hääli need parteid, kes
taotlevad kompromissi N. Liiduga ja
strateegUiste relvade vahendamist.
See näib olevat N. Liidu ideoloogilise
kaitsesõja otseseks tulemuseks,, mil­lele
Lääs veel ei ole suutnud leida tõ­husat
vastuofensiivi. .
ms FRONT
See on kujunemas N. Liidus, kui
seailse kommunistliku diktatuuri ja
ikolorialjsmi vastane liikumine. Selle
vaoshoidmiseks N. Liidu valitsus va­jab
rohkem kui kunagi varem ulatus­likku
politseid ja võimast sõjalist
jõudu. Praegune valitsus kasutab se­da
vabade tööliste ametiühingut®
keelustamiseks ja dissidentide saat­miseks
sunnitöölaagreisse. Olukord
on kujunemas samaks kui Stahni
ajal, kuid rahvas ei ole enam endine.
Viimased generatsioonid on saanud
parema hariduse ja omavad parema
kontakti demokraatlikult mõtlevate
rahvastega läänes. Ändropovil on va-litseda
arvukaid rahvaid, kelle kogu­arv
moodustab 50% N. Liidu rahvas­te
üldarvust. Viiinastel on poliitili­selt
aktiivsed rahvusgrupid Lääne
demokraatlike rahvaste seas. Selle
tagajärjel N. Liidu koloniseeritud '
rahvaste taotlused vabaduse ja ise­seisvuse
saavutamiseks on võtmas
koordineeritud ja kindlamat kuju,
Dissidentide poolt salaja N. Liidust
väljasaadetud palvekirjade, memo­randumite
ja seal valitseva terrori
kirjelduste alusel, mida rahvusgru-pid
läänes on levitanud koos oma
keskorganisatsioonide nõudmistega,
et N. Liit tuleb dekoloniseeriida,. Eu­roopa
Parlament oma viimasel istun­gil,
käesoleva aasta alul, võttis vastu
resolutsiooni, milles nõuteJkse Balti
rahvaste annekteerimise küsimuse
viimist LRO ette. Kui see kunagi
teostub, siis tuleb N. Liidul seal an­da
aru, mida ta heal meelel teha ei
itaha. Tulemuseks saab olla oposit­siooni
suurenemine N. Liidu, kui vii­mase
koloniaalriigi vastu, N. Liidul
on raske end kaitsta,
N. Liidu poolt koloniseeritud rah-,
vaste grupid, läänes moodustasid
varsti pärast II maailmasõda «Kom­munismi
Vastu Võitlevate Rahvaste
Bloki (,ABN) ja 1967. a. Ülemaailmse
komihunismivastase Liidu (WACL),
kus liikmeiks o;n ka lääne vabad rah­vad,
kelle valitsused eitavad N, Liidu
poolt teostatavat allaheidetud rah^
vaste kurnamist.
ABN ema viimasel konverentsil
Inglismaal, möödunud sügisel kor­das
varem vastuvõetud resolutsioo- '
ni, et N. Liit tuleb dekoloniseerida' ja
selle teostamiseks koloniseeritud
rahvastel tuleb moodustada lihisrin-ne,
kes need rahvad vabastab. Reso-lutsiooni
poolt hääletas Euroopa rah­vaste
Vabaduse Nõukogu.
Käesoleva aasta jaanuaris WAOL
pidas oma konverentsi Jaapanis
sealse valitsuse korraldusel ja võttis
vastu resolutsiooni, milles nõuti ko­lonialismi
likvideerimist ja vabadust
ISf. Liidu poolt allaheidetud rahvas­tele.
Eeltoodust järgneb, et uus front,
mis piirab N. Liitu ja omab juured
temas eneses, on mitmepalgeline ja
ideoloogiline, Mos-kval ei ole võima­lik
seda likvideerida ega hävitada.
Propaganda ja demonstratsioonide,
ga ta püüab nõrgendada NATO-t,
aeglustada selle relvastuse täienda­mise
kava. ja võita enesele aega.
PÕHIKÜSIMUSED OM
LAHENDAMATA
Poliitilisel malelaual senised sam­mud,
on N. Liidu dekoloniseerimi-seks
olnud etturite omad. Tähtsa­maid
otsuseid seni pole tehtud. La­hendust
ootavad tõsised probleemid,
kuidas moodustada koloniseeritud
rahvaste ühisrinne, mis oleks võime­line
kummutama koloniaalvalitsuse
Moskvas, kuidas võiks aidata neid
lääne demokraatikud rahvad, eriti
Lääne-Euroopast ja kuidas tulelcs or­ganiseerida
Ida^Euroopas vabanenud
rahvaste koostööd Eriti viimast
probleemi ei õle juletud seni lähe­malt
puudutada, sest paljudes piir­kondades
elavad segarahvad, kes
möödunud sajandite kestel on olnud
valitsetavad kord ühe, kord teise rah-va
poolt. Vähemad rahvad umbusal­davad
tugevamaid ja kardavad, kas
ühiselt saavutatud vabadus garantee­rib
neile õiglased piirid. Kuidagi see
tuleb neile kindlustada, muidu ühis-rinnet
moodustada ei saa.
rineb aastast 1970 ja on hulga ran­gem
kui esialgne seadus, mis Võeti
vastu 1948. Kuid sel aastal tahetakse
praegust seadusil muuta veelgi range­maks,
I
miJMAKSULEHTEDE TÄITMINE
Mark Tuomola, 6.A.
191 Egiinton Ave. E., Toronto, Ruum 206 — Soome Ühis­panga
maja. Avatud: esmasp. — reedeni kl. 10—ID,
laup, 10-3. TEL. 488-1801