Meie Elu = Our life, August 11, 1983

              A
ML , 11. AüGÜSnL - THURSDAY, AUGUST 11
„Meie Elu" nr 32 (1745) 1983
„Mele Kiu" nr 32 (1745) 1983
i !r Kodumaalt
„ME]E ELU" - „OUR ÜFE" - Estonian ......
,Publishec| by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Houqe,958 Broadview Ave., Toronio,.Ont..Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951
Toimejajad: H. Rebane ja S^. Veidenbaüm. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Lu^mann Dr., New Milford,N.J.,USA.
• 'Tel. (201) 262-0773. V
,',Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asul. A. Weileri,-algatusel 1900.
„Meie Eluu toimetus ja talitus Eesti. Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, (!)nt.M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja |küuliituste vastuvõtmine igal tööp.; k l . 9 hm.—
-5 p.L, esmaspvja heljap. k l . 9 hm.—8 õ.
„MEIE*ELU': tellimishinnad: Kanadas 1 a. ^40.00,6 k. $22.00,
3 k. $15.50. ,USA-sse - - l a . $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-j
meremaadesse - l a . $48.00, 6 k. $26.00; 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostiiisa USA-šse: 1 ä. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
\ ülemerejriäadesse: l a . $58.00, ,6 k. $29.00.
'Üksiknumber — 75c?
Kiplutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5,50
.tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. .
.1 ' — _ _
Kui mitu miljonit?
r iiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Ikka on poolteist miljonit amet­likku
töötut Kanadas, kes eksistee­rivad
töötaoleku kindlustuse arvel.
Kuid juba elavad paljut) inimesed
ainult tühja kõhu arvel, kes ei jaksa
osta ise ega kellele abistamisagen-tuurid
ei ole võimelised tasuta toitu
Jagama, sest rahad on otsas. Seda
kõilc jõukas Kanadas, kus toitai­neid
on kalluses, kõliki võimalikke
kaupu on Võimalik osta ja kus elu-fassaadcti
esinduslik. Tõsi: paljud
meie sõbrad ei jõua ära kiita elu
Kanadas. Neil on õigus, kui nad ot­sustavad
ainult enda järgi.
Kuid pooleteisest miljonist töö­tust
ei saa Kanada lahti tulevaste
aastate jooksul. Nii ^arvab valitsus
ja teised poliitikud. Oleme varem
siinkohal juhtinud tähe^epanii, et
ainus võimalus töötuid tööle panna
on töötundide kärpimihe ja töötun­dide
vabastamine neile, kellel tööd
ei ole. Kliid see ei ole nii lihtne.
Keegi ei taha koondatud töötundi­de
arvel oma töötasust ilma jääda.
Sellise„jesuiitliku" mõtte vastu on
(sriH organiseeritud tööliskond, kes
võitleb oma ,',öiguste" eest. Nad ei
(Qile valmis mõtlema sellele, et nen­de
täispalga arvel peavad kõik tei­sed
maksma valitsuse makse, mil­lest
siis kompenseeritakse igasu­gust
sbtsiaalkindlustjiise vajadust.
Kuid aeg ei tööta v^litsiise ega ka
töölisühingute kasuks. Automati­seerimine
tungib peale hiigelsam-mul.
Kompuutermasinad vajavad
vähem tööjõudu ja need on uued
spetsialfstid ja teistel pole enam
ruumi. Se^t nad ei ole treenitud ja
pole enani vbimelised uue süstee­mi
jaoks õppima. Siit tulevad uued
töötute hulgad ja lisanduvad juba
(eksisteerivatele.
See ei ole enam kauge perspek­tiiv,
vaid protsess on- juba alanud.
See ei ole kauge unistus, vaid sisse-löönud
tjänapäcv. Kiigivalitsus ja
majanduse juhid peavad seda nä­gema
ja tegelikkusele näkku vaata­ma.
Eramajandus püsib sellega iga­üks
omaette. Valitsusest kostab ai­nult'vaikus,
nagu elaks ta ainult
maksumaksja maksudest ja ei mil­lestki
muust. Mis iganes majandus-iikud
ja ühiskondlikud arengud,
valitsusest (valitsustest) kuuleb ai­nult
seda, et makse tõstetakse. Kuid
keegi ei mõtle, et maksude allikas
jääb kord kuivaks ka valitsuse ra-hapumbule.
,,Kompuuter juhib ühiskonda
rikkuste fantastilisele järjele",
märkis Kanada teaduste nõukogu
president Stuart Smith nn. Geneva
konverentsil Couchichingis. Kuid
seal on massiliselt hirmunud ka­nadalasi,
kes kardavad, etkompuu-.
ter sunnib neid tööprotsessist väl­ja.
Neid surub välja automatisee­rimine
ja nad ei ole enam võimeli­sed
uusi oskusi õppima.
Smith soovitas kahejärgset kava,
et aidata neid, kes tehnoloogia
,arengu tõttu on tööprotsessist välja
surutud. Selle asemel, et kaubelda
iga kahe aasta järgi 5% palgatõuse,
mingu parem pikemale puhkusele
(tasulisele), mis annaks neile 10%
palgatõusu, millega nad peaksid
olema rahul. Selle protsessi kaudu
väljasufutud töötajad peaksid mi­nema
teistesse ametitesse teenin?
dUslikul alal. Kulud võiksid kaetud
saada majandusliku tulukuse ar­vel,
mis arendatud automatiseeri­mise
läbi.
Need niõtted, nii ebatäpsed nagu
nad ka on, vajavad uut mõtlemis­viisi,
isegi uut ühiskondlikku süs­teemi,
seda eriti' töölisunioonide
osas. Võib olla muudab see kaupa­de
toodangu nii tohutult, et hinna­langus
peab algama just kapitali ot­sast.
Kuid süsteem peab olema
õiglane, sest nii töötaja kui kapitali
omanik peab saama oma Osa. Kuid
see osa ei tarvitse olla inflatsiooni­line,
pigemini deflatsiooniline.
Kpmpuuteri sissetung ja automa­tiseerimine
on võib olla suurema
tähtsusega, kui oli omalajal auru­masina
sissetung, mida nii kohuta­valt
kardeti. Kanada valitsus on
ammu üle elanud aurumasina,
elektrijõu ja aatomenergia ajastud.
Nüüd oleks aeg, et küsimuse ja
Vaatluse alla võetakse alanud au­tomatiseerimise
periood kompuu-teri
abil, et saavutada süsteem, mis
vabastab töötaja väsitavatest üle­määra
töötundidest, annab temale
suurema vabaaja, rakendab kõik
töötahtelised ja loob hoopis uue
ühiskonna^ mis rahuldatud ja õn­nelik.
Pealkirjaga — „Nadja ootab p#
va, mil saabemigreerumisloa" Itif
jutas Põhja-Soome suurim ajaletil
„Kaleva" pikalt nõukogude nki'
sest, kes tahab Eestist lahkuda, kif
tikli autoriks oli Soome Teadeie-agentuuri
toimetaja Thomas Õlas*
der.
Tekst kõlab järgmiselt: „TTr^fl
nooi?, mitte sugugi veel 3Ü-aastane.
Tumedate juustega vapustatud tütäi-laps,
kellega kohtusin Tallinnas.
Kutsugem teda Nadjaks. ;
Oma noorusest hoolimata ta on ve­teran
— vana „refusnik". Seda nime­tust
kasutatakse nende nõukoguHe
elanikkude kohta,- kes on pööraniiil
selja sotsialistlikule süsteemile ning
elavad ainult selle päeva jaoks, mil
neile antakse luba lahkumiseks.
Nadja taotles väljarändamisluba
enam kui kolm aastat tagasi. Taotlus
lükati tagasi Nadja meelest ilma põh­juseta.
Sellest saadik on ta olnud
raskustes. Väljasõiduluba taotledes
ta oli ainult natuke üle 20 a. vana. Ta
õppis keeli ühes õppeasutuses. Pä­rast
avaldust ta oli sunnitud oma
õpingud lõpetama ja temast sai töötu
mõneks kuuks. Praegu on Nadjäl
töökoht. Ta kalkuleerib ja valvab ühe
tallinna firma toodangüarve. Selle
eest saab ta palka 100 rubla kuus,
Keskmiseks palgaks. N. Liidus on
napp 180 rubla kuus.
RASKE OLUKORD
Ta ütleb: ,,Saad aru, kui raske on.
Näiteks talvesaabaste paar maksab
vähemalt 100 rubla."
Meie Nadja osaks on saanud see,
mida juhtub kõigire N. Liidust välja­sõiduloa
taotlejaile: esiteks nad val­landatakse
oma töökohalt või sunni­takse
oma õpingud lõpetama. Pärast
seda nad elagu kuidas oskavad.
Nadja on keeli oskav. Ta räägib
inglise ja soome keelt, nagu paljud
Eestis ja peale selleta saab hakkama
ka saksa keelega. Meie keski^stelu
toimus soome keelis. ,,Ma ei tea,
kuidas lugu on", ta väidab ja lisab.e]
olevat vähe lootust, et talle väljarä,^r
damise luba antakse ka tuleviku?.
„Mul pole teist võimalust, kas väl­ja
rännata või siia jääda ning sarra.
Ma olen lõpetanud, et olla naiste­rahvas,
ma pole enam inimene."
Ta räägib samadest asjadest, mida
tegi nõukogude Ühendriikide ja Ka­nada
uurimusasutuse liige Georgi
Arbatöv hiljuti, kuigi teisel viisil, aja­lehes
„Komsomoiskaja Pravda":
..Emigrant — see sõn^ tähendab
praegu ennekõike reeturit." Arbato-vi
intervjuu, mis oli ebatavaliselt
avameelne,, ei viidanud sellele, et
jemigreerumisasjad oleksid N. Liidus
muutumas. Seda sai rohkem tõlgen-.
dada nii, et kõik püsib praegusena.
On raske saada aru Nadja.menet­luse
põhjustest. Ta räägib vabadusest
— vabadusest saada välismaal käia,
Hollandis ja Iisraelis elavate sõprade
juurde. Ta on taotlenud väljarända­misluba
Iisraelis, küna teine ta va­nematest
on juut. Juutlus ei tundu,
siiski olevat ta peamiseks motiiviks.
Motiiviks on sõna „vabadus". Se­da
ta võibolla kuuleb soome raadio-diktori
hääles. Eebtis saab raskuste­ta
Soome raadiosaateid kuulata ja
Soome TV-d vaadata.
EI OLE TEISITIMÕTLEJA
Rahvuslik meelsus elab Tallinnas
tugevana, sellest annab ka lühikene
külaskäik selge tõendi. Seda kinnitas
ka Eesti parteiliider Karl Vaino möö- "
dunud talvel oma tähelepanu ärata­nud
artiklis partei teoreetilises aja-
, kirjas „Kommünist". Nadja ei räägi
rahvuslikust miBelsusest. Ta ei kasu­ta
mingeid poliitilisi lööklauseid. Ta
räägib nagu üksildane inimene, kes
on oma valiku teinud ja püüab nüüd
oma jalgadel seista.
Nadja pole. teisitimõtleja, selline,
kes teeb suuri pealkirju läänes ja
kelle eest presidendid ning peami­nistrid
apelleerivad. Ta ei maini >
ühtki organisatsiooni, kes teda toe­taks.
. -
Tema võimalusi väljarändamiseks
tuleb väga minimaalseks pidada; eri­ti
kui juutide lahkumine N. Liidust on
väikeseks ojaks kuivanud sellest, mi­da
see oli „sula" aastatel. Too aeg
lõppes ainult veidi pärast seda,.kui
Nadja oma väljasõidu taotluse-oli
jõudnud esitada."
Nii kirjutas,,Kaleva" umbes 90.000
^ lugejal^ Arvatavasti Nadjat pole ole­mas,
väid intervjueeritud on keegi
kellale anti vene nimi vaid sellepä-rast„
et ametivõimud eksiteele lähek-
• sid.
: J.M.
Võimalik, et «automaatse mõtle­misviisi"
omandada jõudnud luge­ja
aimab selle pealkirja all otseko-üae
midagi muud, kuid juttu on siiski
vaid kommunistliku N. Liidu ohvri-
Se üldarvust. Aastate vältel oleme
lugenud või kuulnud selle kohta
väga erinevaid hinnanguid, mõnest
üksikust miljonist kuni saja miljo­nini
välja. Viimase aja meedias esi­neb
arvuna enamasti 20 miljonit —
nii vähe ja harva kui seesuguse
arvu vastu üleüldse veel huvi tun­takse.
(Sest eesõigus või peaaegu
„monopol" sääraste arvude osas
kuulub siiski natsismi ohvritele.)
Uusima ja võib-olla tõele kõige
lähedasema hinnangu N. Liidu ohv­rite
koguarvust 30 aasta kestel esitab
läinud aastal trükist ilmunud teos
„The Time of Stalin: Portrait of a Ty-ranny".
(Kirjastus: Harper and Row.
Hind: $19.95 U.S.).
Raamatu autor Anton Antonov-
Ovseyenko (ameerika kirjaviisis]
asub veelgi N. Liidus, kust teose
käsikiri teadmatul viisil välja smu­geldatud.
Autori isa Vladimir oli
omal ajal olnud üheks bolshevistliku
revolutsiooni legendaarsemaks liide-riks,
kelle juhtimise all oli läbi viidud
1917. a. rünnak Talvepaleele. Esime­se
ajutise bolshevistliku valitsuse
koosseisus õli ta kaitsevägede ko­missariks
saanud ja lõpuks pärast 20
aastat kestnud pidevat karjääri Sta-lini
käsul hukatud. Autor ise viibis 12
aastat vangilaagreis ja võis niisiis
Stalini türanniat isiklike kogemuste
varal tundma õppida ja ta,kirjutab
selleit elukutselise ajaloolase kom­bel,
mistõttu ta hinnangud väärivad
respekteerimist.
Autori kokkuvõtte köhaseh:
Kodusõja ohvrite arv, kaa­saarvatud
hukatud „klas-sivaenlased"
ja surnuiks
näljutatud 18 miljonit
Talupoegade sund-kollek-tiviseerimisega
kaasunud
ohyrite arv (nälga surnud,
deporteeritud ja hukatud) .22 miljonit
1930-ndate aastate puhas-tuslaineis
hukkunud 19 miljonit
Hukatud 2. maailmasõja
yältel (deporteerimised,
hukkumine "vangilaagreis,
mahalaskmised väeüksus­te
koosseisudes, aga mitte
sõjategevuses langenud 115 miljonit
Hukkamised jä repres- 1
sioonid pärast sõda ^ 9 miljonit
Kokku: 83 miljonit
Võrdluseks, punase propaganda
poolt paljukordselt neetud .tsaariva­litsuse
viimase poolsajandi kestel oli
hukatuid ühtekokku 14 tuhat, aga
selle arvu sisse kuulijsid ka karistu­seks-
hukatud mõrvarid ja muud
kriminaal-kurjategijad.
HK
KAS IIRI MUUTUB H.Riga
KUUBAKS EUROOPAS?
Ameerikas viibinud Iiri parla­mentaarne
delegatsioon on hoiata­nud
ameeriklasi, et kui Põhja-IirI
küsimuses ei leita lahendust, kogu
Iiri võib muutuda „Kuubaks Lääne-
Euroopas". Iirlased seletasid, et
Põhjd-Iiri on eriti raskes majan­duslikus
olukorras ja poliitiliselt
tühimik ning seal võivad venelased
püüda omale poliitilist sillapead
luua. Ka Lõuna-Iiris on majandus­lik
olukord raske.
LUGEJA KIRJUTAB
„Mme Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis eiühtu ajalehe^seisukoh-tadega.
Palume kirjutada kohku-võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning. mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Kellele on „Esto
Valley't" vaja?
Näiteks: Seedriorule on matsu pan­nud
noored „esto-joodikud", mis
jätab mulje, nagu oleks Seedrioru
täiesti laostunud. Kommentaaride
lõpus arvab kirjutaja, et on hea, et
on jälle koht, kuhu eestlased saa­vad
oma raha anda. Isiklikult ar­van,
et kuigi mõned nn. „esto-joo-dikud"
vahest Seedrioru suvepäe­vadel
on segavad, paarituhandelist
eestlasperet see ei takista „Eešti
Stratfordi" kokku tulemast. Seed­rioru
teenib ausasti Lõuna-Ontario
ja muid täiskasvanuid lapsi ja küll
siit ja sealt-poolt piiri. Nii on eest­laste
abi sinna vajalik ja õigusta-
Eešti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonldels
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
^ve. Toronto, Ont. M4K 2R6
ItlllllillllllllllllllllllllltlllllllllllllillllllllIHtlllllllllillllllilill»
•
Põhimõttel „proleta|arlasel pole
'; kodumaad" katsub Nõukogude Liit
kõikjal kuhu ta võim ulatub rahvus­likku
omapära ja armastust oma msa
. ja rahva vastu asendada kiidulaulu­dega
rahvus vahelisele markslsm-leni^
" nišmlle. Selle eesmärgi saavutamise
esimeseks etapiks on erinevate rah­vuste
'segamine ja vä^jasuretamine
Nõukogude ImlDeeriumi lalaldaöei
maa-alal
Rahvuste erinevusi ei tunnista ka
mitmed nuldUjüšna arukad ja kom­munistil
cke teooriaid taunivad vaba
maailmaj Inimesed, Nende arvates on
kõik Inimesed ühesugused ahvi järel-.
tulijad, lellele riikide piirid on kul­tuurilist
arengut takistavaks puuriks,
ning rahvuslus vald propaganda na­jal
püsiv tarbetu tunnetus. Et paljud
eestlased isikliku mugavune pärast
rahvustö erlilevusl eitavad või vähe-tähtsalks
peavad, tuleks kindlaks'te-ha
kas rahvustel tõepoolest pole tä­napäeval
eriam eluõigust. Selle veeru
piiratus er luba rahvuste tekkimist,
püsimist ja kadumist pikemalt vaa­delda.
Vabalt võib aga väita, et ahvist
arenemise teooriale vaatamata on sa­jandite
vältel sugukondllke üksuste
liitumisel Iseenesest tekkinud suure-
0
mad Inlmrühmltused ühise keelega,
põhiliselt ühtlase kultuurltervlkuga
ja endogaamlllse abiellumise tavaga.
Selliste omadustega Inimrühmitusi
nimetataksegi rahvusteks. Omava­helisel
läbikäimisel on erinevad rah­vused
üksteist mõjutanud, kuld Ilal
pole ükski rahvus teisega vabatahtllr
kult kokku sulanud. Kõige eelnenu
põhjal jäävad kauges minevikus tek­kinud
rahvused veel kauaks püslma.^
Üksikud rahvuse liikmed võivad küll
vabal valikul kaduda, kuld terve rah­vuse
olemasolu saab lakata vald vä-
Hse^urve tõttu. Eestlaste välke arv ja
meie vastu suunatud suur väline sur­ve
kohustavad kõiki eestlased-olla-tahtjald
rahvuse ürgseid tunnuseid
elus hoidma. KAS VÕIKS möle kõlk
senisest jõulisemalt rõhutada eest­laste
rahvuslikku omapära? Ärgu
piirdugu meie pingutused, ainuüksi
emakeele võõraste lisanditeta kasu­tamisega,
vald jätkugu meil tahtmist
kõiki, nii vaimse kui ka ainelise kul­tuuri
laene, sobivalt eestlpärastada,
ning sihiteadlikult luua rohkem eeli-seld
endogaamlllse ehk oma rahvuse
liikmete vahelise abiellumistava ra­kendamiseks.
KIVILO
Mõni aeg tagasi leidsime eesti
lehtede esiküljelt artikli: Osteti Es-to
Valley. Senini on meil ostetud
Kotkajärve, Jõekääru, Seedrioru,
lisame ka Kivioja. Meil on Eesti
Kodu, Ehatare ja Eesti Maja. Peale
selle veel mitmed kirikud oma saa­lidega.
Need on kõik aastakümnete
pikkuse tegevusega lugupidamist
pälvinud, nüüd korraga — Esto Val­ley!
Ostjad arvatavasti enam ei usu,
või ei tea, või ehk ei hooligi, et on
veel tuhandeid eestlasi kes kõne­levad
eesti keelt nii, et oleks küll
võinud olla „Esto org". Loomuli­kult,
meie omanditel peab olema ka ,
asukohamaa keeles oma nimi, kuid
nimetatud asutused on ka asukoha­maa
ametasutustes registreeritud,
omade eestikeelsete nimedega ja
nende ingliskeelsete vastetega, kui
vaja. See aga ei ole eesti ajalehte­des
vajalik eestlasest lugejaile.
Kellele siis on mõe^ljdud Esto Vai-ley?.
• : '-^
Ostuga kaasuvates toredates ar­tiklites
kõneldakse, et maa-ala on
ostetud eestlastele. Milleks küll ja
millistele eestlastele, jääb arusaa­matuks.
Olen eestlaste hulgas kül­lalt
liikuv inimene, selletõttu olek­sin
pidanud kuulma, millal eesti
ühiskond kokku kutsuti s-uurele
nõupidamisele, kas eestlaste ühis­kond
üldse Esto Valley't soovib või
vajab. Nagu Silver Kask varemalt
meie lehtedes kirjutas, vajalik see
ei ole, sest meie olemasolevates
paikades ja hoonetes on kõikidele
küllaldaselt ruumi ja jääb veel üle­gi.
•• ^ • ,
Küll aga küsivad maa ostjad eesti
ühiskonnalt üle 100.000 dollari ra­ha
selle Valley kinnimaksmiseks,
et ühe kitsa ringi inimeste eralõbu-lised
soovid täituksid/Samuti leid­sin
„Vaba Eestlase" Kommentaa-rid'est
H.J. poolt kirjutatud võõras­tavaid
väljendusi Seedooru kohta.
ÕIGE EESTLANE annab oma
toetuse nendele noortele, kes viisid
Eesti lipu skautlikule Maailma-
Jamboreele, nendele kes viisid ees­ti
laulu Lääneranniku Eesti Päeva­dele,
eesti koolidele, kus kantakse
edasi eesti keelt, meelt ja vaimu,
nendele, kes viljelevad eesti rahva­kunsti
mistahes alal, ning selleks,
et eesti vanad saaksid oma õhtu­poolseid
päevi mööda saata kohas,
nagu Ehatare, mis vägisi kipub kit­saks
jääma. Kas ehk ei tuleks seal
kõne alla juurdeehituse vajadus?
Kui Esto Valley otsimise eesotsas
seisev daam minule helistas etno­graafilistes
küsimustes nende väl­jaandmisel
oleva voldiku tarbeks
ja mind Esto Valley's kaasatöötama
kutsus, pidin küll ausameelselt üt­lema,
et leian selle rahakulutuse
ülekohtuse ja asjatu olevat, samuti
ka meie ühiskonnal olevaid resurs-se
lõhestava.
Soovitasin temale parem ehitada
eesti rahvale Torontosse korrali­kul^
tule-, vee- ja termiidikindlad
arhiiviruumid. Eesti rahvas oleks
ehitajale igavesti tänulik olnud,
nijig paneks veel prpnksplaadi ar­hiivi
seinale ehitaja nimega.
ESTO '84 vaevleb rahapuuduses,
kuhu hädasti raha tarvis, kas või
siselaenuna. Praegu on käimas töö,
et kuidagimoodi saaks asutatud
oronto ülikooli juurde eestikeele
õppetool, kuhu samuti hädasti on
summasid tarvis.
Nii pean küll kurvastusega nenti­ma
tõika, et on astutud üks tarbetu
ja ühiskonna kokkuhoidu kahjus­tav
samm.
ENERUNGE
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonn® ^(ssnfsfu-seSo
ORNPUNKT
— selie pealkirja all kirjutab „EestS
Päevalehe" juhtkirjamk KLA (Kok-la)
muuhulgas:
Venestamine okupeeritud aladel
on ilmselt õrnaks punktiks Moskva­le,
eriti kus see küsimus ylimasel ajal
ühatihtl kerkib üles rahvusvaheli­selt:
maailm on hakanud kritiseeri­ma
N. Liidu asslmileerlmlspollltikat,
mis kommunistliku teooria järgi ae­gamööda
peab looma uue nn. nõu­kogude
rahvuse. Loomulikult vene­keelse.
Rezhiiml hellust tunnistab asjaolu,
et viimasel ajal on läänemaailma
poole suunatud trükistes asutud Vas­turünnakule
ja püütakse selgitada, et
tegemist ei ole põrmugi venestami­sega,
vald ainult rahvaste keeleos­kuste
laiendamisega. Ja seda just ve­ne
keele osas, sest see olevat maail­makeel,
,,mis kõige, kiiremini levl-neb"
ja Ilma nillleta näit. eestlane ei
saa suhelda „vendade" uzbekkldega
ja teistega, eelkõige aga,,suure vene
rahvaga", kes nüüd on üle ujutamas
Eestit ja milline põrmugi ei ole huvi­tatud
oma keelepllrkonna laiendami­sest
kohaliku keelega.
NII siis ei olevat tegemist mitte
venestusega; vaid ainult venelastele
eestlastega läbikäimise võimaluse
andmisega, kui nad kord juba asuvad
elama võõra rahva keskele, Sellepä­rast
siis Moskva salajased (nüüd pal­jastatud
läänemaailmas) eeskirjad
• vene keele surve tugevdamiseks jä
vene kultuur^ilise kvoodi suurenda­miseks.
Kõike, seda vastavalt vene­laste
arvu kasvule, s.o. reaalsele olu­korrale,
nagu näit. propagandaleht
„Kodumaa" seda nimetab oma ve­nestuse
mahasalgamlskatses.
Mahasalgamine on jõuetu püüdlus
selle taustal, et partei-ideoloogia ei
ole teinud saladust koloniaalimpee­riumi
rahvaste ühtesulatamise plaa­nist,
kuigi taktikalistel põhjustel sel­lest
mõnikord avalikult ei kõnelda.
Kogu plaan on ju pikaajaline, sest
,,homo spvieticust" ei looda ühe päe­vaga.
Kui siis uhkeldatakse statisftkaga,
et vene keel on inglise ja hiina keele
J
SARKASTIKAT
Noomitus patustele —
kes selle kirjutas?
Lõiked ühest kirjast, mis saade­tud
president-R. Reaganile (minu
tõlge ja valik. Am. Spectator,
May 1983).^
, , . . . oleme ilma Kristuseta, kes
noomiks neid, kes on Jumala unusta­nud
ja kes rikuvad taevalikke seadu­si.
Meie peame mõistma, et oleme
kaugele äraeksinud Kristuse õpetus­test
ja tulnud Saatana õpetustele ligi­dale
. . .
Võimsad maailmariigid kulutavad
suuri varandusi, et valmistada tuu­marelvi,
kontlneutide vahelisi raket­te,
ilmaruumi programmelteha pro­pagandat
ja pidada psühholoogilist
sida — ajal, mil rahvad vaevlevad
haigustes, näljas ja on 'mures eba­loomulikult
kõrgete hindade pä­rast
. . . , ' '
Kuivaga vajaks maailm Kristuse
õpetuste kuulutamist ja vabadust
kõigile rõhutud, • koloniseeritud ja
terrorlseerlt^id rahvastele. Kuivaga
vajaks maailm tänapä'eval Kristuse
taastulemist, et sulgeda tantsulokaa-le,
joogibaare ja lõpetada kõik muud
ebamoraalsused...
Ma tean, et inimesed on. ülbed
ja minu noomitused lei vii neid õigele
teele, sest see siin on aiinultsõna. Aga
püha raamatu alguses pn ka öeldud;
„Alguses oli sõna." *
Üks igatpidi tavaline
pealiskaudne inimene
teab, et selle kirjutaja
on kas Rooma Paavst
või moskvarändur Billy Graham.
Kuid see pole õige!
Kirjutaja Lilblast .
kõrberöövel A l Ghadaffi.
E n n ä e . . . . . !
järele suuruselt kolmas, kuld kõige
kiiremini laienev, siis tuletatakse sel­lega
tahtmatult meelde, et see laiene­mine
toimub just ümberrahvustami­se
ja uute alade agressiivse liitmisega
oma huvipiirkonda sellele järgneva
i-usslfltseerlmlsega. ^ Eesti, Läti ja
Leedu olid teatavasti tsaaride venes-'
tamise järel sellest välja rabelemas
iseseisvumisega ja loomulike rah­vusvaheliste
sidemete arendamisega
selle kultuuripiirkonnaga, kuhu loo­mulikult
kuuluti. Areng, mis murti
Nõukogude Venemaa uuendatud ag­ressiooniga
aastatel 1939/40, kus bal­ti
rahvaste sidemed lääne suunas jär­sult
ära lõigati ja võimatuks tehti.
Olukord, mis kestab jubajüle nelja
aastakümne. '
Fakt on see, et eesti keelde tõlgi­takse
vene kirjandust ja poliitteo-seld,
mille all loomulikult känguvad
võimalused läänelise kultuuriaren­guga
tutvumiseks, rääkimata suhtle­misest,
mis isegi teadlastele on nii­võrd
piiratud, et nad vabalt ei saa
isegi oma eriala kirjandust, rääkima­ta
vajalikust kontaktipidamisest isik­likult.
Uksed ja aknad on suletud. Ja selle
suletuse taga käärib venestamisprot-sess.
Tõsiasi,, mida ükski propagan-dist
ja politruk ei suuda olematuks
seletada. Õrn punkt \^oib kaduda vaid
kustutamisega, s.o. venestamise lõ­petamisega.
Suurel Venemaal on
küllalt alasid venelaste paigutami­seks.
Miks neid suunatakse just Ees­tisse?
.f •
EESTI ALUMIINIUJ
Akende asendamine Ihermo-akenc
kuues vUrvls. ^ Mh
Keldri akendele sissemui
Tasuta hindamine. Helistage pHl
Kodus 7691
OSSO INVEST
10335 Keele Str, Mapid
Kiri USA-st
Aikesetor
valgu
Torontost poolsada osi
Rahvalikus väljenduses nmust kl
kass" Jooksis läbi tänavuste USA lil
eesti spordimängude. Suuremaid
pahandusi ja ebaõnne seiras vähe- n1
mait kolmel korral. Vahetult enne
pidustusi murti ühol ööl sisse Loko- vii
woodi Eesti Mqjo keldrikorral ole- n{
vasse ja Lakowoodi Eesti Ühingule ' v<|
kuuluva baari lattu, kust viidi öro tii
alkohoolseid jooke. Laoruum on h
uste kaudu kaitstud alarmisoadmo- s(
tega, ent sissemurdjad olid ilmselt :RJ
teadlikud, et ladu on värsket kaupa \ nj
täis ning leidub silnna sissemurd-mise
teid. Asja uurib politsei. \[i
. .d
Spordiliidule kui mängude osa hJ
korraldajale oli võistluste sisuliseks KI
tagasilöögiks see, et suurem noorte v,i|
võistlejate grupp sattus omo ühist-lanspordls
tundide viisi' maanteel
hädaohikorras olejateks ning lõigati
seeläbi yõlstlusist välja. Kaks tosinat
võistlejat alustasid eriomnibussiga ^ii
Long Islandi eesti oorte suvekodust
spordipldustuslle sõitmist jubu hom­mikul
enne kella 8-at. Sõiduk muutus i?|
aga New Jersey Turnplke'1 mootori
jahtutussüsteefiil rikke läbi sõidu­kõlbmatuks.
Noored pidid tundide
kaupa ootama asendavat omnibussi,
kusjuures väljas oli selajal Ülo 90-
mne (F) kraadine niiske leitsak. Kui
lõpeks pealelõunal Lakcwoodl jõuti,
oli küll veel tuju saabujnll hea, ent
enamus võistlusi — millistest nad hu­vitatud,
kahjuks juba lõpetatud.
Ja viimasena tabas-õhtu saabudes
NeW Jersey osariiki vlhmavalangute-ga
äga aikesetorm, mis jõudis pidus­tuste
palka just valguspldu algados ju
lõpetas selle. Kolgele sellele vaata­mata
võis mänge siiski mitmeti hästi
õnnestunuks pidada, seda tubli eel­töö
läbi Spordiliidult ja rohkearvu­lise
nooruse kohale tuleku labl Põh-ja-
Ameerlka mandri kõigist esade.st,
Kirikute...
^ (Algus (3siküljol) •
teadmistest, et aidata teisi. Meil oh
vaja Jeesust iga päev, et iga päev muuta
me kivist südant, et olla ligidal vaes­tele
ja haigetele. Ilma Jeesuseta me
seda teha ei saa. Väikeste ja vaeste
^ südameis on Jumala ligidus, mis ter­vendab."
Dr. Jean Vanier „L'Arche" asutaja
— organisatsioon, mis võimaldab ko­du
ja armastust vaimuhaigetele, vi­gastate.
Ta alustas seda Prantsus­maal.
Nüüd on selliseid ühiskodusid
paljudes maades. Ta on endise klnd-ralkubernerl
Georges Vanleri poeg.
Haruldaselt liigutavale kõnele järgnes li­turgia
Pühast Jerusalemmast Ilmu­tusraamatu
21. pt. Lõpuks ühislaul
,,0h whatabeaülifulClty".
VALLY JOHANSON
E
0 t(j
k
T
n]
o|
fl
vi
n
il
k
P
v|
n
sd
S
v|
v|
1^
sl
ei
cl
8
ai
sl